juhul tekib anuma põhja ja seintele sade- katlakivi. Katlakivi rikub kuumutus nõu, halvendades soojusjuhtivust.Eriti kahjulik on katlakivi teke suurtes kateldes ja veeboilerites,põhjustades ülekuumenemist ning suurt täiendavat energia kulu. Katlakivi võib põhjustada veetorustikes ohtlikke ummistusi. Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus ehk püsikaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Vee kareduse kõrvaldamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esimene neis on vee destilleerimine.Destilleerimiseks ehk destillatsiooniks nimetatakse vedeliku aurustamist ja sellele järgnevat kondenseerimist vastuvõtjasse ehk vett keedetakse, tekkinud aurud kondenseeritakse jahutamisel teise anumasse
kaeti musta pigmendiga. Muidugi kaotab monument sellisel juhul iseloomuliku pronksiläike ning omandab laki sarnase välimuse. Osa paatinasid, mida kasutatakse üle maailma monumentide taastamisel, koosnevad: a) alustelistest vask(I)- ja vask(II)oksiididest, b) alustelistest sooladest (hüdroksiidsooladest): vask(I)-, vask(II)-, antimon(II)- ja vismut(III)sulfaadist ning c) vase alustelistest sooladest (karbonaatidest, sulfaatidest, nitraatidest ja kloriididest). Paatina tekitamine on loomulik protseduur, mis viiakse läbi siis, kui skulptuur on valatud. Sulfaatkiht on püsiv ainult atmosfääri väikese niiskusesisalduse korral. Alusteliste soolade baasil tehtud kunstlikud paatinad on väga sarnased loomulikele paatinadele, kuid mehaaniliselt vähem püsivad. Siiski muutub atmosfääri tingimustes oleva paatina kvaliteet aja jooksul paremaks juhul, kui paatina koostis ning selle tekitamise viis on õigesti valitud. Linnades, mis
Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja omadustele soovitatavad võimalikud piirväärtused Keskkonna klassi definitsioon tähendab, et selles olukorras võib kasutada, kus tingimused täidetud. X0 - kus korrosioonioht puudub XC1...XC - karboneerumisest põhjustatud korrosioon (CO2 mõjul) XD1...XD3 - kloriididest (va merevee kloriididest) põhjustatud korrosioon XS1...XS3 - merevee kloriididest põhjustatud korrosioon XF1...XF4 - külmumise/sulamise mõju koos või ilma jäitevastaste ainetega XA1...XA3 - keemilised mõjurid Vajadusel kasutada keskkonnaklasside kombinatsiooni EVS-EN 206-1:2007 sisaldab keskkonnaklassidele vastavaid looduslikus pinnases ja pinnavees esinevaid keemiliste mõjurite piirväärtusi. 6
CaO-kustutamata lubi, MgO-kustutatud lubi. Nii kaltsium kui magneesiumoksiid reageerivad energiliselt hapetega. CaCO3*MgCO3- dolomiit. CaSO4* H20-kips Vee karedus Niisugust vett mis sisaldab märgatavas koguses Ca2+ ja Mg2+ ioone, nim. Karedaks veeks. Karedas vees seep ei vahuta. Eristatatkse karbonaatset eh mööduvat ja mittekarbonaatset ehk jääv karedus. Jääv karedus on põhjustatud teistest vees lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumisooladest (kloriididest jt.)Niisugune karedus vee kuumutamisel ei kao. Mööduv karedus on põhjustatud kaltsiumi ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemisel vees. Katlakivi on karbonaatidest koosnev sade, mis tekib vesinikkarbonaate sisaldava kareda vee kuumutamisel (keetmisel). Pehme vesi on vesi, mida iseloomustab väike või olematu kaltsiumi- ja magneesiumiioonide sisaldus (võrrelduna kareda veega).Pehme veega on näiteks sood ja graniidi
Koit Läätse rajatud orgaanilise sünteesi sektori töö eesmärgiks sai välja töötada hinnaliste terpenoidsete produktide sünteesi komplekssed tootmistehnoloogiad lõppeesmärgiga koostada lähteandmed vastava tehase projekteerimiseks. Sünteesi võtmeprotsessiks oli isopreeni ja tema hüdrokloriidide telomerisatsioon katalüsaatori SnCl4 juuresolekul. Reaktsiooni tulemusel moodustus ühinemisproduktide komplitseeritud segu - isomeersetest C10-, C15-, C20- jne kloriididest. Mitmeetapiline lõpp- produktide saamise lihtsustatud skeem (vaheprodukte ja isomeerseid kõrvalprodukte näitamata) võiks olla järgmine: 2=(3)=2 3(3)=H2[CH2(3)=H2]nY kus n=1, 2, 3, jne Mitmeetapilise käitlemise tulemusena (Sommelet' reaktsioon) saadi põhilised produktid geranüüli (n=1) ja farnesüüli (n=2) hapnikderivaadid: tsitraal ja farnesaal (CH2Y = CHO); geraniool ja farnesool (Y = OH); geranüüleetrid (Y = OAr); geranüülestrid ja farnesüülatsetaat
SUSPENSIOON tekib tahke aine pihustamisel teda mittelahustavasse vedelikku. AEROSOOL tekib tahke aine või vedeliku pihustamisel gaasi. VAHT dispersne keskkond, kus gaasi on pihustatud vedelikku või tahkesse ainesse. VEE KAREDUS põhjustavad Ca ja Mg-ioonid. MÖÖDUS KAREDUS saab kõrvaldada keetmisega, on tingitud vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadist. PÜSIV KAREDUS ei ole võimalik kõrvaldada, on tingitud Ca ja Mg sulfaatidest ja kloriididest. ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON ioone sisaldavate lahuste tekkimine elektrolüütide lahustumisel. ELEKTROLÜÜT hapete, aluste, soolade vesilahused, juhivad elektrivoolu. DISSOTSIATSIOONIMÄÄR iseloomustab kindlat vahekorda ioonide ja dissotseerumata molekulide vahel. Näitab milline osa molekulidest on jagunenud ioonideks. <3% - nõrk elektrolüüt =3-30% - keskmise tugevusega elektrolüüt. >30% - tugev elektrolüüt.
O R Hüdroksiidioon atakeerib Moodustub tetra- karbonüülset süsinikku eedriline vaheühend : O: : O: C - .. C - R O H + O R' R O: + HO R' Prootoni ülekandmise järel moodustuvad produktid Amiidid Amiide saab valmistada lähtudes happe kloriididest, anhüdriididest, estritest, karboksüülhapetest ja karboksüülhappe sooladest. Nendes meetodites toimub amiini nukleofiilne liitumine-elimineerimine atsüülrühma karbonüülse süsiniku juures. Kõige paremini toimuvad reaktsioonid happekloriididega. - O O O O H H
XC3 Mõõdukalt niiske Betoon mõõduka või kõrge õhu- niiskusega siseruumides Vihma eest kaitstud betoon välisõhus XC4 Vaheldumisi märg ja kuiv Veega kokkupuutuvad pinnad, mis ei kuulu klassi XC2 3. Kloriididest põhjustatud korrosioon XD1 Mõõdukalt niiske Betoonpinnad, millele langevad klorii- de sisaldavad piisad XD2 Märg, harva kuiv Ujumisbasseinid Betoon, mis on kokkupuutes kloriide sisaldava tootmisveega
humalat humal annab õllele mõru maitse. Humala produktid: kuivatatud humalakäbid, humala ekstrakt, kokkupressitud humalakäbid Säilitamine madalal teperatuuril, oksüeeruvad juba toatemperatuuril Vesi peab olema puhas, selge, igasuguste kõrvalmaitsteta . Vee karedus: Karbonaatne ehk mööduv kardedus on tingitud kaltsium ja mageneesium vesinkkarbanaatidest. Seda tüüpi kardeust saab nt. vee keetmisega vähendada Jääv karedus on tingitud sulfaatidest, kloriididest, nitraatidest. Seda ei saa eraldada vee keetmisga.nad lahustavad ees Vee karedusastmed " Saksa kraadides " Õlle pruulimine · Linnase mahuti+linnaste puhastaja · Veski · Meskimisnõu · Meski filtreerimisnõu · Puhvermahuti · Keetmise mahuti+ humalate mahuti+ whirlpool · Jahuti JAHVATAMINE · Eesmärk- linnase purustamine, et endospermi toitaineid vees paremini lahustuks · Linnastera kestad ei tohi purundea jahvatamise käigus, sest nad segavad siis hiljem
Protsess sarnaneb Al tootmisele. 8. Al tootmisprotsess Peamine alumiiniumi maak on boksiit, mis sisaldab alumiiniumi hüdroksiide. Tootmisprotsess: 1) Al oksiidi saamine 2) AlO3 elektroluus Al saamiseks 3) rafineerimine 9. Keemisolemus terasel Terased on mittetäielikult desoksüdeeritud. Keevad terased sisaldavad gaaside lahustuvuse vähenemisest tingitud gaasipoorsust. FeO + C Fe + CO - Q 10. Redutseerimisprotsess terases Taandamine on hapniku, kloori, jne eemaldamine oksiididest, kloriididest jt metalliühenditest ja samuti maakidest, kasutades selleks taandajaid ehk redutseerijaid. 11. Lubjakivi roll malmi tootmisel Lubjakivi täidab malmi tootmisel räbusti rolli. 12. Terase kvaliteedi tõstmine Terase kvaliteedi tõstmiseks degaseerimise teel kasutatakse elekterräbu ümbersulatust. Terase tootmisel kasutatakse lähtematerjalidena toormalmi ja terasmurdu e rauamurdu. Terase tootmise meetodite mõte seisneb malmis süsiniku- ja lisandite sisalduse vähendamises.
kutsuda armatuuri korrosiooni ja kahjustada betooni. Projekteerimisel liigitatakse keskkonnatingimused standardiga määratletud keskkonnaklassidesse . Konstruktsioonile võib üheaegselt mõjuda mitu mõjurit. Sel juhul tuleb keskkonnatingimusi väljendada keskkonnaklasside kombinatsiooniga. Keskkonnaklassid on jagatud 6-rühma: 1. Korrosiooni oht puudub, 2. karboniseerumisest põhjustatud korrosioonioht, 3.kloriididest põhjustatud korrosioonioht , 4.merevee kloriididest..., 5.külmumise sulamise mõju, 6.keemilised mõjurid. Rühmade siseselt on klassid jaotatud kuivadest oludest veega küllastunud oludeni. Nt XC2-märg harva kuiv, isel vundamente. Vastavalt keskkonnatingimustele määratakse betooni minimaalsed tugevusklassid. 18. Betoonkaitsekiht ja selle määramise kriteeriumid Betoonkaitsekiht on kaugus armatuuri pinnast kuni betooni lähima pinnani. Kaitsekiht peab tagama: a) armatuuri piisava korrosioonikaitse,
magneesiumi ühendite esinemisest vees. Selline vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks. Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2, - Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus- vee karedus ,mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Veekuumutamisel selline karedus ei kao. - Üldkaredus- mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta. - Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest.
mis neid ühendeid ei sisalda nim pehmeks veeks. On olemas 2-te sorti karedust mööduv karedus ja püsiv karedus. Mööduv karedus on vees lahustunud kaltsiumvesinikkarbonaadist tingitud vee karedus . seda võib kõrvaldada keetmisel mille tulemusena moodustub vees lahustumatu valge ja tahke aine.(kaltsium karbonaat ehk katlakivi.). Püsiv karedus on vees lahustunud kaltsium ja magneesium sooladest(sulfaatidest ja kloriididest) tingitud vee karedus. Seda ei saa kõrvaldada keetmisel vaid destilleerimisel või vee pehmendamisel (ioniseerimisega või veepehmendamis- vahenditega). Ioonivahetus on vee puhastamise meetod. Vesi juhitakse üle materjali nagu tseoliit (naatriumalumiiniumsilikaat), mis eemaldab kaltsium ja magneesiumioonid ning asendab need naatriumioonidega . ioonimiss materjalideks kastutakse vahet ka looduslikke polümeere. 54. elektrolüütilise dissotsiatsiooni teooria põhiseisukohad.
hüdroksiidioonidega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelise või aluselise reaktsiooniga. · Hüdrolüüs (lad. k. lagundamine veega) on igasugune aine reageerimine veega, mille puhul aine koostisosad ühinevad vee koostisosadega. 74. Vee karedus. · Vee karedus iseloomustab Ca ja Mg soolade sisaldust vees. · Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 sisaldusest. · Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L 75. Redutseerijad ja oksüdeerijad. Redutseerijad. ·Lihtained, millede aatomid loovutavad elektrone suhteliselt kergesti, s.t. oksüdeeruvad kergesti: H , C, S, Na, Mg, Al, Zn jt. ·Tuntumateks redutseerijateks on aktiivsed metallid, 2 gaasiline vesinik, süsinikmonooksiid ja tahke süsinik. Redutseerija (taandaja) loovutab elektrone tema o-a. kasvab (ta oksüdeerub). Oksüdeerijad
· Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus. · Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. · Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. · Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. · Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit. Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks. · Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. · Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes.
2- - ühendite (CO3 ja HCO3 ) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Karbonaatse kareduse kadumist (vee pehmenemist) iseloomustavad järgmised võrrandid (reaktsioon toimub vee keetmisel): Ca(HCO3)2 -> CaCO3 + H2O + CO2 Mittekarbonaatne karedus ehk jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Üldkaredus on mittekarbonaatne ja karbonaatne karedus kokku. Üldkaredust mõõdetakse enamasti millimoolides liitri vee kohta (mmol/l). Magneesiumi- ja kaltsiumiühendite kontsentratsiooni järgi mingis vees saab rääkida karedast veest ja pehmest veest. Soolsus ja happelisus, leelisus Merevesi on: soolane
pehmeim Na. Magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni). Sulamistemperatuur (Kõige kõrgem volfram (W, 3410 kraadi), kõige madalam elavhõbe (Hg, -38,9 kraadi), raua sulamistemp. on ~1535 kraadi Tihedus (kõige tihedam Os, kõige vähem tihe Li) Metallide levik looduses 1) Nimetada ehedalt ja ühenditena leiduvaid metalle. 2) Nimetada 6 maakoores levinumat metalli 3) Tuua näiteid metalle sisaldavatest oksiididest, silikaatidest, karbonaatidest, sulfiididest, nitraatidest, kloriididest ja fosfaatidest. 4) Mis on maak? 5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse.
Peamised koostisosad: HO, Ca², Mg², Fe³, Na, K, HCO, Cl-, SO², H, OH, tahked peendisperssed ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2 Karbonaatne karedus põhjustatud vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaatidest. Üldine karedus põhjustatud vees lahustunud sulfaatidest, silikaatidest, kloriididest jm. Vee pehmendamine: · Vee kuumutamine ja filtreerimine (eemaldab karbonaatse kareduse), · Kemikaalide kasutamine (kaaliumdikromaat, ortofosfaadid, karbonaadid, silikaadid), · Polüfosfaadid ja orgaanilised kompleksimoodustajad, · Ioonvahetus (Ca ja Mg ioonid vahetatakse Na ioonide vastu) Katlakivi eemaldamine: · Lahustitega (NaOH, 2% HCl), · Ioniitidega (kationiidid seovad lahustest katioone, anioniidid seovad lahustest anioone),
XC3 Mõõdukalt niiske Betoon mõõduka või kõrge õhu- niiskusega siseruumides Vihma eest kaitstud betoon välisõhus XC4 Vaheldumisi märg ja kuiv Veega kokkupuutuvad pinnad, mis ei kuulu klassi XC2 3. Kloriididest põhjustatud korrosioon XD1 Mõõdukalt niiske Betoonpinnad, millele langevad klorii- de sisaldavad piisad XD2 Märg, harva kuiv Ujumisbasseinid Betoon, mis on kokkupuutes kloriide sisaldava tootmisveega
neutraalse reaktsiooniga. Hüdrolüüsi tulemusena moodustuva keskkonna reaktsiooni kujunemisel lähtume neid moodustavate happe ja aluse tugevusest. Keskkonna pH määrab see, kumb elektrolüütidest on tugevam ehk kumba moodustunud ühendi dissotsitsiooni aste on suurem. 257 Vee karedus · Vee karedus iseloomustab Ca ja Mg soolade sisaldust vees. · Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 sisaldusest. · Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L · 1 mg-ekv/L on 20.04 mg/L Ca2+-ioone või 12.16 mg/L Mg2+-ioone. · Saksa kareduskraad (dH). · 1dh on 10 mg/L CaO või ekvivalentne hulk muid Ca, Mg ühendeid. 258 Oksüdeerija ja redutseerija Redoksreaktsioonide suund elektrokeemias toimuv, metallide korrosioon ja palju muud sarnast sõltub sellest kuidas suhtuvad metallid (vt
Leelismetallid on pehmed ja hõbehalli värvusega metallid. Side leelismetallides on nõrk, neile on iseloomulikud madalad sulamis- ja keemistemperatuurid ning väike tihedus.Sulamistemperatuur kahaneb rühmas ülalt alla: tseesiumi sulamistemperatuur on vaid 28 ºC. Madala ionisatsioonienergia tõttu esinevad leelismetallid ühendites ühelaenguliste katioonidena. Leelismetallid on tugevad redutseerijad: redutseerivad vett; sulanaatriumi kasutatakse tsirkooniumi ja titaani tootmiseks nende kloriididest. (vt slaid). Leelismetallid loovutavad oma valentselektroni ka lahustumisel vedelas ammoniaagis, andes sinise lahuse, mis koosneb solvateeritud elektronidest ja metallikatioonidest. Kõrgematel kontsentratsioonidel on lahus pronksikarva ja juhib hästi elektrit.Kasutatakse orgaaniliste ühendite redutseerimiseks.Leelismetallid reageerivad otse enamike mittemetallidega. Leelismetallide ja hapniku vahelise reaktsiooni valdav produkt varieerub rühmas allapoole liikudes
2HCO3- CO3 + CO2 + H2O · Sellest tingituna hakkavad kulgema järgmised reaktsioonid: Ca + 2HCO3- CaCO3 + CO2 + H2O 2+ Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2 + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nim katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemis-vahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu. Jääkkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad Mg ja Ca ioone. Vee kuumutamisel sellise vee karedus ei kao! Mööduvat karedust põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO 3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehmemaks. Vananemise põhjus: Ca2+ ja Mg2+ raskendavad pesemist ja suurendavad pesemisvahendite kulu.
Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ seep lahustumatu lubjaseep Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Vananemise põhjus: (oletus, ei ole kindel)
kulgema järgmised reaktsioonid: Ca2+ + 2HCO3- CaCO3+ CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- Mg(OH)2+ 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. Kare vesi raskendab pesemist ja suurendab pesemisvahendite kulu mitmesuguste rasklahustuvate orgaaniliste ühendite tekke tõttu: 2C 17H35COONa + Ca2+ (C17H35COO)2Ca + 2Na+ Jäävkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest, mis tasakaalustavad magneesium- ja kaltsiumioone. Vee kuumutamisel (millele jäävkareduse nimi ka tuleb) sellise vee karedus ei kao. Mööduv (karbonaatne) karedus. Seda põhjustavad vees lahustunud Ca ja Mg vesinikkarbonaadid (HCO3-) ja karbonaadid (CO32-). Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub keemilise reaktsiooni käigus kaltsiumkarbonaadi ja magneesiumhüdroksiidi sadestumisel pehme(ma)ks. Vananemise põhjus: Katlakivi tekke vältimiseks tuleb
annaabi.ee 
