vastureaktsioonina modernismi vastu. Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini. Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt. Steve Reich 1936 Minimalismi teerajaja. USA helilooja ( New York) Looming Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 Musicians" 1980ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist. "Diferent Trains" keelpillikvartetile ja lindile,
Tagaajamise käigus jõudis nümf jõeni. Nümf nägi Paani lähenemas ja olles meeleheitel palus nümf jõejumalalt ,et ta päästaks ta selle jubeda eluka käest. Ja viimane päästiski. Ta muutis nümfi pillirooks. Paan nägi mis oli ta armastatuga juhtunud ja ta ei tahtnud temast alles jäänut lihtsalt minema visata. Paan nägi kuidas tuul seda läbides meloodiat tekkitas. Seda nähes Paan lõikas pilliroo tükkideks nii ,et iga jupp oli eelnevast lühem. Paan kleepis need alustades pikimast kokku. Nii leiutas Paan süürinksi. Olles pillist suures vaimustuses kandis Paan seda alati kaasa. Paanist sai suur muusik. Arvati et ainult Apollon saab Paani ületada. Aga Paan polnud sellega sugugi rahul ja esitas Apollonile väljakutse. Võistlus toimus Tmolose mäel, kus Midas oli kuningas. Kohtunikuks võeti Tmolos, aga Midas kutsuti ka kuulama. Võistlust alustas Paan. Tema muusika lummas kõiki. Nüüd oli Apolloni kord. Kuid tema noodid lummasid rohkem
Kunsti pole ta kunagi õppinud oli autodidakt. Kunstitööga alustas 1998. Aastal, kui müüs maha oma muusikainstrumendid ning tekkis eneseväljenduskriis. Ta alustab omaloomingut akrüüljoonistustega. 2002. Aastal hakkas ta pilte tegema digitaalsel joonistuslaual, hiljem ta printis joonistused välja. 2004. Aastal lõi ta "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" tehnoloogia, milles printis pildid välja spetsiaalsele paberile, kattis UV-- kaitsega laminaadiga ja kleepis aluspapile. Alates 2005. Aastast kasutab Nerva giclée- nimelist tehnoloogiat, milles ta prindib pildid lõuendile. Nerva signeerib ja nummerdab oma teosed käsitsi ning seejärel need lakitakse ja raamitakse. Igast Nerva pildist on piiratud arv võrdväärseid eksemplare tavaliselt 25 või 50. Ühe eksemplari igast seeriast jätab Nerva alati endale. Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi
Inimese mainest sõltub tema elu väga palju. Kui tuleb aeg omale töökoht valida, siis paljudele seab piirid ette nende nooruspõlves tehtud vead, ja läbimõtlematud käitumismaneerid. Mul on üks tuttav, kes lõpetas ülikooli gumlaudega ja oli aeg edasi liikuda tööturule. Olgu see nii uskumatu kui tahes, on ta 3 a. peale lõpetamist siiamaani töötu. Töötu sellepärast, et ta sai nooruspõlves hakkama väga mõtlematu tembuga, mis talle kriminaalkurjategija tiitli külge kleepis. Sisenedes tööturule, ütlesid paljud mainekad firmad talle ära, tuues ettekäändeks kriminaalkaristuse. Siit järeldus, et tõesti, igaüks on oma õnne sepp ja kui elus on seatud eesmärgid, siis tuleb ka püsida piirides, mis seaks sihtpuntki jõudmisele ideaalsed tingimused. Tuues võrdluseks August Kitzbergi raamatu ,,Libahunt", on seal ehe näide sellest, kuidas võib üks väike tegu muuta kogu elu. Nimelt ühel tantsuõhtul, sai Mari Tiina peale nii
mida hiljem on hakatud nimetama minimalismiks. (Minimalism on korduste muusika, muusikaline materjal on napp ja kordub pidevalt üliväikeste variatsioonidega, mõjudes kokkuvõttes staatiliselt, seisundina; teosed on heakõlalised, diatoonilised, kuid keeruka rütmikaga (sageli polürütmilised), välditakse dramatismi ja eesmärgile suunatud arengut.) Looming: Oma esimestes minimalistlikes teostes "It's Gonna Rain"(1965) ja "Come Out" (1966) kasutas Reich lindmuusikavõtteid. Ta kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Seega kordus katkematult üks ja seesama muusikaline materjal. Siis pani ta need lindid eri magnetofonidele korraga mängima ning viis seejärel makid sünkroonist välja. Sel kombel avastas ta nn. faasinihketehnika. Seda võtet kasutas ta seejärel mitmes instrumentaalteoses, millest tuntumad on "Piano Phase" (1967) ning "Violin Phase" (1967).
Enamik inimesi uskus, et nahkhiired on saanud oma võime pimedusejõududelt. Mungakloostri ülemat Lazzaro Spallanzanit ei rahuldanud see seletus. Ta püüdis mõned nahkhiired ja asus nendega katsetama. Kõigepealt otsustas ta kontrollida, kas nahkhiired näevad pimedas. Ta vedas toa risti-rästi täis siidniite, niitide külge aga sidus kellukesed, kattis aknad tihedalt kinni ja laskis nahkhiired lahti. Kellukesed ei helisenud - järelikult nahkhiired ei puudutanud siidniite. Seejärel kleepis ta nahkhiirte silmad kinni, kuid tulemus oli ikka sama - kellukesed ei helisenud, kui nahkhiired toas lendasid. Hiljem avastati, et kui nahkhiirte kõrvad kinni kleepida, siis eelistavad nad paigal istuda, ja kui lendavadki, siis põrkavad vastu takistusi. Sama juhtub, kui sulgeda nahkhiirte suu. SOOJÄTKAMISEGA SEOTUD HÄÄLITSUSED Hääle abil endast vastassugupoolele märku andmine on loomariigis tavaline. Kõige selgemini
joonistuslauda, mille sisse on ehitatud ekraan, mis joonistatavat pilti reaalajas sama koha peal näitab. Joonistamiseks kasutab ta survetundlikku pliiatsit ning pärast pildi valmimist vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati. Kuni aastani 2004 kasutas Nerva tehnoloogiat nimetusega "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" ning trükkis oma pildid kaheksavärvilise kunstiprinteriga spetsiaalsele paberile, kattis need pealt UV-kaitsega laminaadiga ning kleepis aluspapile. Alates aastast 2005 kasutab Nerva giclée-nimelist tehnoloogiat ning prindib oma pildid lõuendile. PILT: Giclée-graafikas "Tõmbame uttu!" (2014) Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea.
- peamiselt maaliti maju, puid ja natüürmarte Pablo Picasso ( 1881 1973 ) - Hispaaniast pärinev Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult suurepärane joonistaja ja maalija - harrastas maali, graafika, skulptuuri, tarbekunsti, raamatukujundust ja teatri dekoreerimist - looming jaguneb ,,siniseks", ,,roosaks" ; Cezanne ja kubismi perioodiks Georges Praque ( 1882 1963 ) - 1911a. Hakkas ta oma maalidele lisama kirjatähti - hiljem kleepis maalidele riidetükke, ajaleheväljalõikeid, tapeeti jm. - tulemuseks olid kollaazid -liimitud pildid Juan Gris ( 1887 1927 ) - tema loomingut nim. ,,sünteetiliseks kubismiks" - ta kombineeris pildile enne värvid ja vormid, siis viis sisse motiivid ( tavaliselt natüürmordid ) Fernand Leger ( 1881 1955 ) - maalis geomeetrilistest kujunditest masinaid - tüüpilised olid mitmesugused tumedat värvi silindrid ja torud
Maria ei rääkinud kaasõpilastega, kuid vastates õpetaja küsimustele, kuulsin tema häält. See oli pisut kähe ja madal, kuid justkui hellitas mu kõrvu. Olin kindel, et Maria meeldis kõigile meie klassi- ja ka kooli poistele ning nii mõneski tüdrukus, kaasa- arvatud minus, tekitas see pehmelt öeldes trotsi. Juba mõni nädal peale kooli algust, märkasin kuidas minu klassiõde Mariale kollasele märkmepaberile kirjutatud nõmedusi seljale kleepis. Tema vihikutesse soditi lollusi ning kotist näpatud isiklikud asjad ringlesid tunniajal käest kätte. Mariat kiusati ja kiusajate nimekirja kuulusin ka mina. Ma levitasin klassis kuulujutte tema isa kohta, kes oli siia kolimise eelduseks valinud uue töökoha, mis oli kodulinnale suhteliselt lähedal. Maria isa oli kena keskealine mees ning kasvatas Mariat üksi. Sisimas kadestasin teda väga, sest tal oli isa, keda minul kunagi ei olnud
süda". Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest. 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus. Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid- joodi, möllati ja ropendati. Venemaal reisides oli rutiini vastu muudki rohtu kui kohalikud kõrtsid. Rujal oli kombeks, et tuuri kõige viimane kontsert oli ,,roheline". See tähendas, et bändiliikmed võisid üksteisele tünga teha. Näiteks kleepis Alender Garseniku süntesaatori kõik klahvid kokku. Ruja viimane kontsert toimus väikeses Roguni külas Tadzikistanis. Esineti veoauto kastis. Pealtvaatajad olid üliõnnelikud, kuigi nad tegelikult ei hoolinud, millist muusikat neile esitatakse. Ruja juures meeldis mulle, et suured erimeelsused ansamblis puudusid, ja kui neid ka oli, polnud seda laval näha. Ansambli liikmed olid väga mõistvad ja toetavad. Nad said aru, kui keegi otsustas ansamblist lahkuda
· Tekkis 1960 aastate keskel USA-s vastureaktsioonina modernismi vastu · Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini · Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt Steve Reich (1936) · Minimalismi teerajaja · USA helilooja (New York) · Looming: o Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks nii, et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusikaline materjal. o Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika o 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist
parema käe. Minimalism Tekkis 1960.aastate keskel USAs vastureaktsioonina modernismi vastu. Põhitunnused: algmaterjali nappus, muusikalised kujundid on lühikesed ja lihtsad. Kõik on viidud sõna otseses mõttes miinimumini. Muusikas puudub igasugune areng. Toimub ühe kujundi või fraasi pidev kordamine. Mõjub mõnevõrra hüpnootiliselt. Steve Reich 1936 Minimalismi teerajaja. USA helilooja ( New York) LOOMING: Esimestes teostes kasutab nn lindimuusikavõtteid. Kleepis salvestatud makilindid kokku silmusteks, nii et lint ei liikunud ühelt poolilt teisele, vaid korraga kahel poolil. Kordus katkematult üks ja seesama muusilaine materjal. Pannes need lindid mängima eri magnetofonidel läksid need sünkroonist välja. Sel kombel avastas faasiniketehnika. K "Violin Phase" ( 1967) "Music for 18 Musicians" 1980-ndatel käekiri muutub. Loobub ülinapist materjalist.
Performance'id ja häppeningid üks esimesi, kes jakkas neid tegema. Näiteks "lecture of nothing". Tema teostes ei ole selget piiri performance'i ja ettekande vahel. Näiteks teoses "Water music" tuleb pianistil peale klaverimängu teha palju muud: kallata vett kaussi, puhuda vilet jms. Tegevus on teatraliseeritud. Kõige radikaalsem teos 4.33. täiuslikku vaikust polegi olemas. Steve Reich Minimalismi teerajajaid ja olulisimaid esindajaid. Esimestes teostes kasutas lindimuusika võtteid. Kleepis makilindid kokku, nii et lint liikus korraga kahel pool. Pani need korraga mängima. Nii kordus üks ja sama materjal. Siis viis ta lindid sünkroonist välja. Nii avastas ta faasinihke tehnika. Näiteks "Violin phase". Teos on viiukile ja kolmele samaaegsele salvestisele. Siis mängib sama, aga tuleb varem sisse. 1980ndatel loobub ülinapist temaatilisest materjalist. Teosed muutuvad pikemaks, koosseisud suuremaks. Näiteks teos "Different Trains". Teos räägib holokausti ohvritest.
Charles Dickens (1812-1870) Sündis Londoni lähedases agulis, lapsepõlv möödus Chathami nimelises väikelinnas, kus sai ka natukene haridust. Tema isa armastas lõbusalt elada ja kõrtsis aega veeta, sattus võlavanglasse ja ema, kes hoolitses rohkem oma rõivastuse või laste eest, leidis, et 11aastasel poisil on paras aega iseendale leiba teenida. Ta pandi tööle saapamäärde vabrikusse, kus ta iga päev 12 tundi seitsme sillingi eest nädalas saapamäärde karpidele silte peale kleepis. Kirjanik sai juba poisikesena tunda, mida tähendab laste töö tolleaegsel Inglismaal. Väga paljud tema teostest on pühendatud vaeste, vanemateta laste rõõmutule saatusele ning on ühtlasi etteheiteks ühiskonnas valitsevale ebaõiglusele. Oma rõõmutust lapsepõlvest kirjutab ta romaanis David Copperfield. Neljateis aastasena asus ta tööle advokaadi kontorisse sekretäriks. Selles töös nähtud karaktereid andis talle inspiratsiooni ja
isandaga kaasa ja temast sai kukekasvataja. Aureliano Teine nägi loterii müüjat ja too armus tasse, kuigi nad sarnasuse tõttu nais 2 kuud koos magatasid. Nad mõlemad sait talt haiguse aga Aureliano lubas temaga igavesti olla. Selle naise nimi oli Petra Cotes. Neil sündis poeg, keda Ursula , kes oli juba 100 aastane nõudis ise kasvatama. Aureliano pidutses. Tema loomad sigisid hästi, tänu naisele, selle pealt teenis ta ka raha. Aureliano kleepis kogu maja rahatähtedega üle. Aurelano tegi jõe sõodetavaks ja tuli sinna paadiga, mida 20 meest kaldalt tirisid. Toimus karneval, kus Ilus Romedios kuulutati kuningannaks. Linna tuli võõras kena mees, kes Ilusale Romediosele sima heitis. Aga nagu ikka ei teinu Buendia kalgi südamega tüdruk tast välja ja mees tappis end. Igatahes Aureliano kohtud ilusa Fernanda del Carpioga, kes tuli ja läks aga mees otsis ta üles , kuigi teadis tast vaid , et ta oli matusepärgade müüa.
See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollaži „Natüürmort korvtooliga“, kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: „Tütarlaps pallil“ (1905), „Avignoni neiud“ (1907), „Ambroise Vollard’i portree“ (1910), „Natüürmort korvtooliga“ (1912), „Natüürmort viiuli ja
Seisuste arv varieerub autori suva järgi, kuid need alati koosnesid tegelikult kahest hierarhiast, milleks oli vaimulik ning ilmalik. See hierarhia oli siiski paindlikum, kui ordudeaegne hierarhia. Ei kujutatud enam ülestikku seisvaid ordusi vaid hanereas paiknevaid seisusi. Ühiskonnapilt desakraliseerus ning see tõi omakorda ühiskonnastruktuuride killustumise. Desakraliseerumine ei olnud meelt mööda kirikule, kuid nad olid sunnitud sellega siiski leppima. Siiski kleepis kirik igale klassile omase patu sildi ja sisendas neile ametimoraali. Ühiskonna kolmeosalise skeemi hävingu põhjustab linnade õitseng XI-XII sajandil. Keskaja kristlik maailm kujutas endast kahevõitluse maailma, sest pikka aega samastas keskaja kristliku maailma totalitaarne süsteem head ühtsusega ja kurja erisusega. Olulisim vastasseis keskaja vältel ühiskonnas oli vaimulik ja ilmalik. Kristliku maailma liidriteks olid vaieldamatult paavst ja keiser/kuningas. Keskaega
jne. See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga"
pealkirju jne. See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja puuviljadega"
See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja
pealkirju jne. See moodus sidus abstraktseks kippuva pildi reaalsusega. 1912. aasta kevadel viisid Picasso ja Braque kubismi uude, sünteetilisse etappi, loobudes täiesti perspektiivist, ka kadus vajadus modelli järele. Taastati värvi osatähtsus, pilti tungisid tasapinnalised dekoratiivsed pinnad. Objektide tekstuuri kopeerimise asemel oli lihtsam need esemed asetada maalile valmiskujul. 1912. a. mais tegi Picasso oma esimese kubistliku kollazi ,,Natüürmort korvtooliga", kuhu ta kleepis linoleumitüki koos korvtooli punutisega. Picasso on öelnud, et ta ei maali esemeid sellisena nagu ta neid näeb, vaid sellisena, nagu ta teab neid olevat. Aastatel 1918-1924 maalis Picasso raskepäraseid art déco-likke figuure, pöördudes mõningal määral tagasi klassikaliste traditsioonide juurde. Teoseid: ,,Tütarlaps pallil" (1905), ,,Avignoni neiud" (1907), ,,Ambroise Vollard'i portree" (1910), ,,Natüürmort korvtooliga" (1912), ,,Natüürmort viiuli ja puuviljadega"
demonstrane. Eestlased ja sakslased lollakad, kuna täitsid Nõukogude liidu korraldusi preisi täpsusega. Hakatakse rääkima globaliseerumisest ja üleilmastumisest. Arvuti ja internet, mobiilside. Kunstis ja kirjanduses tuleb uus nähtud postmodernism kõik müügiks. Kirjanduses pole Künnapase lemmik, on igasuguseid oma stiile seal, mingi osa isegi nauditav, üks osa selline, et kuna pole enam tabuteemasid, siis üks osa kirjanikest, kes postmodernismi viljelevad, kõigepealt kleepis üles oma rõveda sisuga luuletused. Modernism. Inglisekeelsed allikad ütlevad, et on kõik see, mis saab alguse 20ndast sajandist, need moodsad kirjandus- ja kunstivoolud. Saksa- ja prantsusekeelsed uurijad ütlevad, et modernism hakkas prantsuse luuletajast Bodelierist. Need, kes püüavad ühtset kontseptsiooni välja töötada, ültevad, et modernismi algus 19. Sajandis, aga jätkub 20ndal sajandil. Selle uue
vabakasvatus). Lisaks eelnevalt mainitud ,,Arutlus küsimuse üle..." 22. POSTMODERNISM KIRJANDUSES Hakatakse rääkima globaliseerumisest ja üleilmastumisest. Arvuti ja internet, mobiilside. Kunstis ja kirjanduses tuleb uus nähtud postmodernism kõik müügiks. Kirjanduses pole Künnapase lemmik, on igasuguseid oma stiile seal, mingi osa isegi nauditav, üks osa selline, et kuna pole enam tabuteemasid, siis üks osa kirjanikest, kes postmodernismi viljelevad, kõigepealt kleepis üles oma rõveda sisuga luuletused. Mõistet ,,postmodernism" kasutatakse eelkõige kahes tähenduses. Postmodernism kui ajastu kultuuriperiood, mis algas pärast modernismi ja mille lõppu pole paljude teoreetikute arvates ette näha. Postmodernism kui kirjandus kirjandusvoolu nmetus, termin, mis osutab teostele, millel on postmodernistlikud tunnused. Erinevate tunnuste suhtes valitsevad erimeelsused, kuid need on esileküündivamad mõisted, mida on postmodernismiga seostatud. 1
Tütar oli tahtnud katsuda, missugune kätepaar on kõige sobivam, et siis teised maha kustutada; aga nagu ma ütlesin, ta suri enne, kui jõudis oma kavatsuse teostada. Nüüd hoiti seda pilti ta toas voodipeatsis, ja ta sünnipäeval riputati alati lilli selle ümber. Muul ajal varjas seda väike eesriie. Noorel naisel sel pildil oli ilus armas nägu, aga nii palju käsi, et ta minu arvates oli nagu liiaks ämbliku moodi. Kui tütarlaps alles elas, kirjutas ta päevikut, kuhu ta kleepis hingepalveid ja õnnetustekirjeldusi ja pikameelse kannatuse lugusid «Kiriku Teatajast»; nende järgi tegi ta omast peast luuletusi. Need olid väga head luuletused. Järgneva luuletuse ta kirjutas ühest poisist, kelle nimi oli Stephen Dawling Bots ja kes kukkus kaevu ja uppus. 313 Ood kadunud Stephen Dawling Botsile. Kas Stephen oli haige. Kui hinge heitis ta Ja vanemad jäid valus Nii üksi leinama? Ei, polnud see ta saatus; Noor Stephen Dawling Bots Siit ilmast äkki lahkus,
Veel praegugi maastikuarhitektide iidol. Maalilise suuna esindaja, eeskujudeks Nicolas Poussin ja Claude Lorrain. Oli vaimustuses Burke'i teooriast ilu ja subliimsuse alal, kuid tundlemisest suurt lugu ei pidanud. Oli Browni poolt ja Chambersi vastu. Avas oma praktika 1788. a. Repton töötas välja erilise meetodi parkide kujundamisel ja oma klientide veenmisel. Tegi akvarelle vaadetega: "enne ja pärast". Kõigepealt visandas olemasoleva olukorra ja siis kleepis sinna peale oma kavatsetavad parandused. Pildid ja tema kirjutatud tekstid köideti hiljem raamatuteks - the Red Books (punane nahkköide). Tema töödel oli aga soovituslik iseloom. Mõnikord tehti ta plaanid teoks, enamasti aga ainult väike osa nendest. Repton arutles tihti selle üle, kuidas pargi "karakterit" kujundada vastavalt olemasolevale "situatsioonile". Kui maja asus näiteks künka tipus (Brandsbury, vaade ja plaan), siis oli tähtis avada vaateid ümbritsevale maastikule
annaabi.ee 
