x20= y20= 100 50 0 0 2 4 6 8 Klaviatuurilt sisestatakse argumendi alg- ja lõppväärtus a ja b ning sammuude arv n. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides a, a+h, a+2*h, ... kuni argumendi väärtus ei ületa b, kusjuures samm h = (b a 9,4447726007 x y=x + - 1 2 2x 2 400 y 350
INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND
Arvutitehnika instituut
Kodune töö 2 aines ,,Programmeerimine I"
Variant 3
Eesnimi Perekonnanimi
000000IASB
IASB00/00
Tallinn 2011
Ülesanne 2
Massiivid
Variant 3
Koostage algoritm ja sellele ühiselt vastav programm, mille abil:
1.klaviatuurilt sisestatakse tekstirida S(kuni 25 sümbolit) ja sümbolid c1 ja c2;
2.moodustatakse tekstrida T ,rea S sümbolitest, alates esimesest sümbolist c1 viimase sümbolini
c2;
3.kuvatakse (väljastatakse ekraanile) rida T ja tema pikkus l.
Programmikood
#include
............................................. 18 12 Kasutatud allikad............................................................................................. 19 3 1 Mis on kuvar? Kuvar (ka monitor, videoterminal, ekraan jne) on arvuti väljundseade, mis muudab analoog- või digitaalinfo pildiks. Kuvar on üks tähtsamaid arvuti komponente kasutajasuunalise väljundseadmena. Vajadusel kuvatakse klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu info. Seetõttu on ta personaalarvuti juures kasutajale üks tähtsamaid seadmeid ja ilma selleta on arvutiga ebamugav ja raske töötada. Personaalarvutite juurde lisatakse tavaliselt kas kineskoopkuvar (vt CRT–katoodkiirtetoru), Vedelkristallkuvar (vt LCD), plasmakuvar ja/või OLED-kuvar. Läbi arvutustehnika ajaloo on kuvarite arendamisel ja tootmisel kasutatud samu või sarnaseid tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20
· Rakendustarkvara Operatsioonisüsteem : · käivitub pärast arvuti sisse lülitamist · tegeleb arvuti riistvara ja teiste programmide juhtimisega · jaotab arvuti ressursse erinevate käivitatud programmide vahel Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kasutajaliidesed on vahendid, mille abil kasutaja suhtleb programmiga ja jaguneb kaheks: · Graafiline kasutajaliides (Käske saab anda nii klaviatuurilt kui ka hiire abil) · Mittegraafiline kasutajaliides(Käske saab anda ainult klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa) Bitt · Tähistus: 1bit /1b · Kõige väiksem hulk infot · Kaks olekut: võib olla kas 0 või 1 Bait · 1bait = 8 bitti · Infohulk, mis on vajalik ühe tähe salvestamiseks · Tähistus : 1B Arvuti töötab kahendsüsteemis, numbritega 0 ja 1 Kahendsüsteemis ei ole võimalik arvu 1000 väljendada kahe astmena.
· Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada hiire topeltklõpsuga ja siis sinna soovitud andmed sisestada
Suhtlustarkvara (MSN Messenger, aMSN, Gaim) Arvutimängud (Helbreath, GTA, CounterStrike) Sarnase sisuga tarkvara võib olla koondatud nn. tarkvarapakettidesse äritrikk, lihtsam turustada. Erinevad operatsioonisüsteemid Windows: Windows 3.1;Windows 9x;Windows NT; Windows ME; Windows XP;Windows Vista Muud: MS-DOS, Linux, MacOS, Solaris, OS/2 jpt. Kasutajaliidesed: Vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga Mittegraafiline kasutajaliides(text-mode): käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalisele kasutajale keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilistest liidesest efektiivsem Graafiline kasutajaliides(GUI): käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Tavakasutaja jaoks mugavad ja intuitiivsem, info võib olla laialivalguv ja raskesti haaratav,töö aeglasem kui mittegraafilise liidesega, nõuab rohkem arvuti ressursse. Kogu töö toimub
Sissejuhatus IT süsteemi spetsialist või tarkvara arendaja peavad oskama arvuti klaviatuuri unepealt kasutada. Lisaks tuleb osata teksti kiiresti ka kirjutada. Kirjutame lühikese teksti, kus võimalikult palju erinevate klahvide kasutamist. Erinevad klahvid Klaviatuuril on palju klahve. Kirjutades vaata kas suudad need klahvid ka üles leida. Escape eemaldab juhuslikult tekkinud akna. Tabulaator tekitab taandrea. Caps Lock lülitab sisse/välja SUURELT/väikselt kirjutamise. Shift klahv on klaviatuurilt teise märgi kätte saamiseks või ühe suure tähe saamiseks. Ctrl klahv on klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt klahv on menüü aktiveerimiseks või klahvikombinatsioonide üks klahvidest. Alt Gr on klaviatuurilt kolmanda märgi kätte saamiseks, näiteks @ (ät) märk. Enter on reavahetuseks või tegevuse kinnitamiseks. Backspace on teksti kustutamiseks vasakult poolt. Del või Delete klahv on teksti kustutamine paremalt poolt
märgistada, siis järgmiselt: · Märgistatakse esimene fail; · Hoitakse all klahvi Control; · Tehakse hiireklõpsud ülejäänud failide nimedel; · Vabastatakse Control klahv. Uue kausta, faili, kiirikooni loomine Alamkausta loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse alamkausta luua. · Valida menüüst File alammenüüst New käsk Folder. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Faili loomiseks tuleb: · Aktiviseerida kaust, millesse soovitakse faili luua. · Avada menüüst File alammenüü New. · Valida sealt soovitud faili tüüp. Näiteks Text Document. · Tippida klaviatuurilt sisse kausta nimi. · Vajutada sisestusklahvi ENTER. Luuakse uus valitud tüüpi andmefail, mille suurus on esialgu 0 KB. loodud faili saab avada
printf("Sisesta sammude arv h: n");
scanf ("%lf" , &h);
int i;
for (i=0; i
8. veerg 3 cm Klõpsake esimesel veerul. Klõpsake menüü Tabeliriistad menüüs Paigutus nuppu. Klõpsake jaotise Lahtri suurus paremal pool allnurgas käivitusnuppu dialoogikasti avamiseks. Kuvatakse tabeliatribuutide dialoogikast. Klõpsake kaardi Veerg nimesakil. 4 Klõpsake ruudus tingimusel Eelistatav laius ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Järgmise veeru muutmiseks klõpsake nupul Järgmine veerg ja sisestage sellest paremal asuvasse lahtrisse soovitud laius klaviatuurilt või reguleerige see sinna lahtri paremas otsas paiknevate noolega nuppude abil. Analoogselt sisestage kõikide veergude laiused. Pärast andmete sisestamise lõpetamist klõpsake dialoogikastis nuppu. 5
Arvuti ja tervis Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel
1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL 6 Üla- ja alaindeks. 1. Kõigepealt kirjuta välja näiteks km2 2. Seejärel märgista 2 ära (tee mustaks) 3. Nüüd ava menüü VORMING- FONT 4. Sealt tabelist tee linnuke ruutu ÜLAINDEKS või ALLINDEKS 5. Klõpsa OK 7
ülaindeksid tähised Pärast klõpsu nupuriba mingil nupul avaneb selle all märgipalett. Soovitud märgi (või malli) sisestamiseks tuleb klõpsata sellel vajalikul nupul. Mallide puhul kuvatakse malli püsisümbolid (näit. ruutjuure, sulu jne sümbol) ja muutuvate osade pesad (näit. n-nda juure ja juuritava jaoks). Pesa (tähistatud punktiirjoonega kastikesena) täitmiseks tuleb sellel klõpsutada ja sisestada klaviatuurilt või valemi nupuriba abil vajalikud märgid. Tähed ja numbrid sisestatakse klaviatuurilt. Tühikuid sümbolite vahele tavaliselt ei lubata panna, aga kui siiski on mingil põhjusel seda vaja lisada, siis tuleb appi klahvikombi- natsioon Ctrl+Spacebar. Sisestatud märgile saab malli rakendada ka tagantjärele, v.a maatriksid (näit. sisestades tähe- märgi, tõstes selle esile (märgistades) ja valides nupuribalt ülaindeksi malli). Soovitatav oleks
Operatsioonisüsteem käivitub pärast arvuti sisselülitamist, tegeleb riistvara ja teiste programmide juhtimisega, jaotab ressursse erinevate programmide vahel. Operatsioonisüsteem on vahekiht rakendusprogrammide ja arvuti riistvara vahel. Kogu muu tarkvara sõltub operatsioonisüsteemist, mitte otseselt riistvarast. Kasutajaliides on vahend, mille abil kasutaja suhtleb programmiga. Mittegraafiline kasutajaliides (text-mode) käske saab anda vaid klaviatuurilt, hiirt kasutada ei saa. Graafiline kasutajaliides ( GUI ) käske saab anda nii klaviatuurilt, kui ka näiteks hiire abil. Mittegraafiline kasutajaliides : käske ja nende kirjutusviisi peab täpselt teadma, tavalise kasutaja jaoks keeruline, piisava vilumuse omandamisel graafilisest liidesest efektiivsem. Graafiline kasutajaliides: tavakasutaja jaoks mugavam ja intuitiivsem, info võib olla laialivalguv ja raskestihaaratav, töö aeglasem kui mittegraafilise liidesega, nõuab rohkem
Ctrl asuvad klaviatuuri alaosas ning üksinda neid klahve vajutades ei juhtu ta midagi. Koos mingi teise klahviga (hoida Ctrl või Alt all ja vajutada mingit aga võidakse teostada mingi tegevus, olenevalt programmist, millega mo töötatakse. Alt --,,-- Enter Klahv Enter on vajalik andmete sisestuse lõpetamiseks, rea lõpetamiseks ja tü sisestamiseks Alt Gr on klahv, mida all hoides saab klaviatuurilt sisestada klahvidel olevaid kolm sümboleid Win Avab start menüü Backspace Kustutab teksti Insert mõnes programmis toimib lisamis- ja ülekirjutamisreziimi sisse- ja väljalül Sisselülitatusest annab märku ekraani allääres oleval olekuribal kiri "OVR". Delete kustutab kursorist paremal(|) või kursori kohal(_) oleva sümboli. Home viib kursori rea algusse End viib kursori rea lõppu
Minu unistuste Minu unistuste kool võiks olla suur ja valge maja. Seal sees võiksid olla liftid ja õpilased ei peaks mööda treppe ühest klassiruumist teise ega sööma tormama, kuna vahetunnid on nii lühikesed ja ruumid asuvad teineteisest nii kaugel. Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan tahvli asemel ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti või näitaks varem valmis tehtud asju. Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema, kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi. Kõik õppimised on üleval arvutis kooli kodulehel. Ka need, kes on haigeks jäänud või võistluste pärast puudunud saavad kergelt kooli kodulehelt õppimised järgmiseks tunniks. Õpilased ei pea igal aastal ostma töövihikuid, millest pool või ainult kolmandik õppeaastal ära täidetakse
Süsteemitarkvara õppetool IAX0583 Programmeerimine I FUNKTSIOONI TABULLEERIMINE Kodutöö nr.1 Tallinn 2017 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Tallinn 2017 Ülesanne saadi matriklikoodi järgi genereerides. Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. 2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused st. kujul Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne 6. On antud argumendi x algväärtus A, samm H ning funktsiooni väärtuse y ülempiir YM. Kehtivad tingimused: H > 0. Funktsiooni väärtust y arvutatakse punktides: A A+H A + 2H A + 3H
Täpsemalt kirjeldab protsessori kiirust MIPS (Million Instructions Per Second, miljonit operatsiooni sekundis). Sisendseadmed on arvutisse info sisestamiseks mõeldud seadmed. Sisendseadmed on klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon, mängukonsool jms. Klaviatuur on mõeldud andmete ja tekstide sisestamiseks arvutisse, samuti korralduste andmiseks. Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Skänner - seade, mille abil saab arvutisse sisestada juba olemasolevaid pilte. Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info. Mikrofon on andur, mis muundab helivõnkumised elektrilisteks võnkumisteks. Mängukonsool - Sõnaga konsool (ingl. k. console) tähistatakse arvuti külge füüsiliselt ühendatud monitori ja klaviatuuri
//lesanne
// 1. klaviatuurilt sisestatakse tippude arv N(1<=N<=10) ja nende koordinaatide
reaalarvulised massiivid X ja Y
// 2. ekraanile vljastatakse antud hulknurga klgede pikkuste reaalarvuline
massiiv L.
#include
Hiire leiutas douglas Engelbart 1963.a. Arvutihiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Eriti mugav on kasutada seda graafilises töökeskkonnas. Kuigi kursori liigutamiseks saab kasutada ka klaviatuuri kursorijuhtimisklahve, on töö hiirega siiski käepärasem. Töö graafiliste kujutistega ilma hiireta, on kui mitte võimatu, siis vähemalt äärmiselt ebamugav. Tavalisim on 23 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. On kolme tüüpi hiiri: · Mehaaniline
". Lõikude vahele jäetakse tühi rida või alustatakse taandreaga. Tekstilõigud joondatakse. Parim srifti suurus (front) on 12. Loetavaim srift on Arial Või Times New Roman. Tekst kirjutatakse enne valmis ja alles siis (redigeeritakse) kujundatakse. Arvu ja ühiku vahele jäetakse tühik. 7 kg, 7 cm, 7 kr, 7 EEK Enne ja pärast mõttekriipsu jäetakse tühik. Indrek Ojara mitte ainult Sten. Tulpade tegemiseks kasutan klaviatuurilt TAB klahvi. Kuupäeva kirjutamine 1.september 1.september 2005.a 1. sept 1.sept 2005.a 01.09 01.09.05 Võõrsõnad kirjutatakse kaldkirjas Komöödianäitleja kandis tavaliselt pehmeid susse (socci) ja trikootaolisi ihuvärvi pükse. Tabeli tegemine Wordi`s Table Insert Column (veerg) Row (rida) Lehekülje häälestus
....................................................................... 8
Programmi seletus............................................................................................................... 9
Ülesande püstitus
Vastavalt oma martikli numbrikobinatsiooni jagatisele valitakse tabulleerimise meetod ja
tabuleeritav funktsioon etteantud valikute seast. Tuleb koostada ülesande algoritm ja sellele
vastav programm C-keeles.
Tingimus: Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt.
Valitud funktsioon (3. variant): On antud argumendi algväärtus A, sammude arv N, samm S.
Tuleb leida funktsiooni väärtus punktides: A+S, A+S*2, kuni A+N*S.
Funktsiooni kuju:
Algoritm
Programmikood
#include
Variant R-26
Rekursioon
Koostada algoritm ja sellele vastav programm (C- või Java-keeles),
mille abil:
1. klaviatuurilt sisestatakse reaalarvulised X (X<1) ja (0<<1);
2. rekursiivse funktsiooni abil moodustatakse reaalarvuline massiiv A
elementidega
A0 = 1,
A1 = X2/2!,
A2 = X4/4!,
. . .
kuni massiivi A elementide arv L kas vastab tingimusele AL AL 1 või
(kui see tingimus ei ole rahuldatud) L = 15;
3. faili F väljastatakse massiivi A elementide arv L ning elemendid
koos indeksitega.
Programmi kood C keeles
#include
tähemärgi võrra, üles/alla nool 1 rea võrra. Ctrl+vastav nool viivad kursori 1 sõna/lõigu võrra edasi/tagasi. Sisestades uut teksti kirjutatu vahele, nihkub järelpaiknev tekst edasi. Kui on sisse lülitatud OVER nupp, siis kirjutatakse vanad tähed üle ja asendatakse uutega. Et seda funktsiooni välja lülitada, tuleb vajutada ekraani allosas oleval tööribal nuppu OVER, mis peaks muutuma INSRT-iks. Seda saab teha ka klaviatuurilt kasutades Insert klahvi. Kui on vaja jätta dokumendi lõppu vaba ruumi ja sisestada teksti allapoole, siis on selleks järgmised võimalused: · Vajutada Enter-klahvi nii kaua, kuni kursor on soovitud ridade kaugusel dokumendi lõpust. · Vajutada tööriistaribal ikooni Direct Cursor , lehe paremasse või vasakusse serva ilmub kolmnurk, mida saab hiirega vajalikku kohta liigutada. Klõpsates hiirega ongi kursor seal, kus vaja.
Probleemide põhjuseks arvuti kasutamisel on enamasti siiski viis, kuidas me arvutit kasutame, mitte aga arvuti ise. Arvuti koosneb paljudest osadest, millistest suurem osa on peidetud korpuse alla ja mida me sageli ühtekokku "arvutiks" nimetamegi. Mida peab jälgima arvuti kasutamisel Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri, hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Kõige enam kaevatakse tugi-liikumisaparaadi valusid, mis tekivad sagedamini küünarvarre-, randme-, õla-, kaela- ning nimmepiirkonnas. Põhjuseks enamasti staatiline lihaspinge, mis omakorda tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Mõju silmadele Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle
genmas a(), n, m, c, d ja mas_lehele a(), n, m, alg, kus Sub genmas(a(), n, m, c, d) Dim i, j Randomize For i = 1 To n For j = 1 To m a(i, j) = Int((d - c) * Rnd + c) Next j Next i End Sub Sub mas_lehele(a(), n, m, koht) Dim i, j For i = 1 To n For j = 1 To m koht.Cells(i, j) = a(i, j) Next j Next i End Sub C ja D lugeda töölehelt. Maatriksi ridade ja veergude arv (N ja M) sisestada klaviatuurilt. Kui maatriksi ridade arv on võrdne veergude arvuga (N = M), leida peadiagonaali elementide hulgas suurim e (rea ja veeru number). Leida väikseim element ja selle rea number, mis asub tabeli selles veerus, kus asub le Kui maatriksi ridade arv ei ole võrdne veergude arvuga (N M), väljastada vastav teade. Kõik tulemused kirjutada töölehele. Maatriksi (massiivi) genereerimiseks, selle töölehele väljastamiseks ning vajalike tulemuste arvutamiseks kas
·Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele. ·Töökoht peab olema kergesti ja operatiivselt kohaldatav vastavalt töötaja soovile ja konkreetse päeva töö iseloomule. ·Soodne on ka kehaliste harjutuste võtmine töötaja tööreziimi: teha lülisamba-, kaela- (ringitada pead), sõrmede (suruda sõrmed rusikasse, lõdvestada), jalgade harjutusi. ·Iga töötunni järel peaks olema lühike (vähemalt 5 min) puhkepaus. ·Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Silmade väsimine ·Must tekst valgel taustal väsitab silmi vähem kui valge tekst mustal taustal. ·Tähed (tärgid) peaksid olema sellise kujuga (Times New Roman), et nad oleksid kergesti eristatavad ja loetavad. ·Tähe suurus peaks pideva töö puhul olema 14 punkti (point 14) või kasutatagu suurendust 150%. ·Et mitte koormata konvergentsi ja akommodatsiooni tagavaid silmalihaseid, võiks ekraani kaugus töötajast olla 60 cm
.................lk8 Pilt programmist..........................................................................lk9 3 Ülesande püstitus Vastavalt oma matriklinumbrile valitakse tabulleerimise meetod ja tabuleeritav funktsioon etteantud valikute seast. Tuleb koostada ülesande algoritm ja sellele üksüheselt vastav C- keeles. Tingimused: 1) Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. 2) Tulemused väljastatakse tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused st. kujul Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne Tabulleerimise meetod(2. variant): On antud argumendi alg- ja lõppväärtus A ja B ning sammuude arv N. Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A +2*H, ..., B,
avaldisN; kompilaator programm } edasi. Edasi1; Edasi2; …………………………. avaldis1 ? avaldis2 : avaldisЗ; 1. Arvutatakse avaldist1 2. Kui avaldis tagastab true (tõde), siis arvutatakse avaldist2 3. Muidu arvutatakse avaldist3 Näiteks, if (k>5) My_result=10; else My_result=x*y; Kompaktse valikulause struktuuril: My_result = k>5 ? 10 : х*у; Algoritm: ◦ Sisestame klaviatuurilt kuu numbri ◦ Kui on Kevad, siis väljastame ekraanile, muidu ◦ Kui on Suvi, siis väljastame ekraanile, muidu ◦ Kui on Sügis, siis väljastame ekraanile, muidu väljastame Talve. Kui mõni tingimus tagastab tõe (true), siis järgmisi kontrolllauseid ei täideta. Juhusliku arvu loomiseks kasutame Random tüüpi muutaja. Random rand = new Random(); int temp; temp = rand.Next(100); Next meetodil on 3 varianti: 1. rand
operatsioonide parandamiseks. SOA lubab kohandada oma äriprotsesse ilma allika koodi muutmata. SOA puhul on süsteemides olevate protsesside teie äritegevusega kokku viimine konfiguratsiooni mitte kohandamise küsimus. See tähendab seda, et kui saabub aeg uuendada järgmise redaktsiooni jaoks, saab seda teha märksa kergemini kui siis, kui teil oleks üle kogu rakenduse hästi palju erinevaid kohandusi. Käsureale sisestatakse klaviatuurilt arvutile mõistetav tekst ehk käsk. Sisestatav käsk võib olla sõltuvalt soovitavast eesmärgist üsna komplitseeritud. Kuna ma ise kasutan Windows 8 operatsiooni süsteemi, siis märgiks ära kiirklahvid käsureal tegutsemiseks. F1 kleebib viimati käivitatud käsu tähthaaval, F2 kleebib viimati käivitatud käsu kindla tähemärgini, F3 kleebib täielikult viimati käivitatud käsu, F4 kustutab ees
Lisaseadmed MONITOR kuvar arvutiekraanbsbyed23bilhlhg kygyyyyby yyc c c c c c c ygc ycggycyccycygcygg yg yc cg yc ygc yg gy y yy y b c cjx hjz xghgj mm,bmiulk u9u KLAVIATUUR elektroonilise seadme või aparaadi juhtimis- või sisestusseade klahvide kogu HIIR on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. PRINTER on arvuti väljundseade, mida kasutatakse teksti ja piltide kandmiseks paberile. Printer on
Arvutihiir Üldiselt Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3
Ei ole mingeid kindlaid klasse ,vaid käiakse koolis just neid aineid õppimas mida läheb erialal vaja kelleks saada tahan või mida võiks osata.Sellel koolis saab õppida ükskõik kelleks isegi kosmonaudiks.Kool on tipptasemel tehnoloogiaga varustatud ja turvaline .Kool on kaitstud kõik võimalike haiguste eest.Koolis kantakse koolivormi . Igas klassis võiks olla üks suur arvutiekraan mis on tahvli asemel ja poole suurem ning õpetaja kirjutaks enda laualt klaviatuurilt teksti ,et mida teha ja kuidas tegema peab. Igal õpilasel võiks olla selline tool, millel on laud küljes ja oleks mugav. Igal õpilasel oleks oma arvuti, kus nad saaksid koolis tööd teha.Unistuste koolis ei pea õpilased muretsema,mis kodus õppida jääb kui ei jõudnud päevikusse üles kirjutada, mis järgmiseks tunniks õppida jäi , sest kõik kodused tööd saadetakse igale õpilasele. Ka neile, kes on haiged või on mingi muu põhjuse pärast puudunud
Sisukorra moodustamine 1. Kõigepealt kujunda pealkirjad laadidega 2. Kontrolli, kus asub kursor (see vilkuv kriipsuke). Sisukord tekib just sinna, kus kursor parajasti asub. 3. Ava menüü LISA 4. Alammenüüst vali VIIDE 5. Seejärel klõpsa REGISTER, SISUKORD, LOENDID 6. Avanevast aknakesest vali sakike SISUKORD 7. Vorminguks vali AMETLIK 8. Ja lõpuks klõpsa OK 9. Sisukorra muutmiseks pole vaja sisukorda kustutada, vaid tee hiirega sisukorra sees hiirega klõps. Nüüd vali klaviatuurilt klahv F9 10. Avanevast aknakest vali VÄRSKENDA TERVE TABEL
lisalehekülg tiitellehe jaoks. Kujunda tiitelleht. 5. Nummerda leheküljed (paremale üles nurka), ära nummerda tiitellehte. 6. Täida päised-jalused Päisesse lisa vasakule poole töö pealkiri. Näiteks,,Interneti ohutu kasutamine", (paremal pool peaks juba lk. number sees olema). Jalusesse vasakule poole oma nimi ja klass, paremale poolele kuupäev ja kellaaeg. NB. Ära kasuta joondamiseks tühikut, vaid kasuta tab klahvi klaviatuurilt! 7. Tekita automatiseeritud sisukord. (sisukorra vorminguks vali AMETLIK). 8. Automatiseeri lõiguvahed kogu töös, kui sa seda juba varem pole teinud! (lõiguvaheks määra 1 täherida st 6px või 6p) 9. Kui töö pole väga pikk, võid kasutada reasammu 1,5. (Eritingimustel ja erinõuetel saad kasutada ka teisi reasamme). Töö leheküljed peaksid välja nägema nii: Tiitelleht Sisukord Sissejuhatus Töö ise Kokkuvõte Kasutatud materjal
Tööriistariba asukoha muutmiseks haara hiirega riba algusest kinni ja lohista õigesse kohta. 7 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.2 Joonistusala Mehikese eemaldamine ehk uue malli loomine Kui programmi käivitame, siis tervitab meid üks mehike joonistusala keskel. Vali Select-tööriist ja kliki mehele ning vajuta klaviatuurilt kustutusklahvi Delete. Nüüd vali menüüst File>Save As Template, pane mallile nimi ja soovi korral iseloomustus. Nüüd peaks selle malliga avatama kõik sinu uued dokumendid. Teljed 3D mudelite loomisel on oluline xyz-teljestik, mis määravad mudeli pikkuse, laiuse ja kõrguse. Teljestikud ristuvad 0-punktis. Google SketchUp värvib teljestikud vastavalt punane, sinine ja roheline. Kõikide mudelite loomise aluseks ongi nende värvide jälgimine.
Mäletan aegu, mil arvuti oli veel algeline. See polnud veel piisavalt arenenud, et sellest väga hästi aru saada. Kuna mina olin veel pisike, tundus arvuti mulle väga huvitav. Kui meie oma perre saime esimese arvuti, uudistasid seda kõik, kaasa arvatud ka mina. Ma küll ei osanud mitte midagi sellega peale hakata, kuid see tundus väga huvitav mulle. Kõik see suur kast, ekraan, klaviatuur ja hiir. Klaviatuurilt ajasin ma tähti taga, vaevalt suutsin ma sõnu kokku panna. Jälgisin huviga oma sugulast, kes on minust vanem. Ta oskas juba mänge mängida ning klõbistas pidevalt arvuti taga. Ma käisin ka isegi vahepeal salaja mängimas. Korra vist vajutasin valet nuppu, ning keerasin arvuti tuksi. Jooksin peitu, ega tulnud enam välja. Peale arvuti tuksi keeramist ei julgenud ma enam arvuti lähedale minna,
Funktsiooni väärtust arvutatakse punktides A, A + H, A + H + C*H, A + H + C*H + C2*H, ... (st samm võetakse iga kord teguriga C) kuni argumendi väärtus ei ületa B................................................. 4 Ülesande püstitus Vastavalt oma variandile (matrikli kolm viimast numbri) valitakse tabuleerimise meetod ja tabuleeritav funktsioon. Koostatakse ülesande algoritm ja sellele üksüheselt vastav programm (C- keeles). Kõik algandmed on reaalarvulised ning sisestatakse klaviatuurilt. Tulemused kuvatakse (väljastatakse ekraanile) tabeli kujul, mille veergudeks on vastavalt argumendi ja funktsiooni väärtused, st kujul: Argument | Funktsioon X1 | Y1 X2 | Y2 jne NB! Funktsiooni väärtus kuvatakse ainult siis, kui see eksisteerib, st on lõplik reaalarvuline. Vastasel juhul, st kui funktsiooni väärtus kas ei ole määratud
tuleneb kestvast töötamisest ilma puhkepausideta. Ehkki töö arvutiga nõuab meie kehalt vaid õige minimaalseid liigutusi, sunnib ühe või teise kehaasendi säilitamine siiski tööle mitmeid lihasgruppe, mis enesestmõistatavalt pikki tunde kestva ja puhkepausideta töö tulemusena väsivad. Ebaõige ja väsitav kehaasend võib tuleneda kehvast toolist, valest klaviatuuri või hiire või monitori asendist. Samuti võib ebasoodsa kehaasendi tingida ekraanilt või klaviatuurilt või muudelt esemetelt peegelduv valgus. Mõnedes maades on isegi arvutihiire ebaõigest kasutamisest (liigne, kramplik pigistamine, kestev töö) tingitud probleeme hakatud nimetama "hiirekäeks", mille puhul liigsest pingest tursunud küünarvarre lihased suruvad nende vahel kulgevatele närvidele ja veresoontele, põhjustades valu ning raskusi sõrmede liigutamisel. Hiire käsitsemisel tasub seega meeles
Ranges reaalajas peaksid töötama igasugused ohutust nõudvad seadmed. Kindlalt ranges reaalajas töötavad süsteemid oleksid näiteks autodel turvapadjad - nende avamine peab toimuma täpselt õigeaegselt, aja pikenedes pole nendest enam lihtsalt kasu. ABS kontrollsüsteem sõiduautodes. Tuumareaktori kontrollsüsteem. Jne. Nõrga reaalaja puhul võib ülesanne lõppeda peale sellele ette nähtud piir-aega, kuid tulemuse väärtus võib aja jooksul väheneda. Näidetena võib tuua: klaviatuurilt tuleva informatsiooni töötlemine, ekraanidele edastatav informatsioon, graafilised kasutajaliidesed, aruannete salvestamine. 10/10 6. Mis eristab ohutult riknevaid ja järkjärgult riknevaid reaalajasüsteeme? Tooge mõned näited (max 5p) Mõnedes ranges reaalajas töötavates süsteemides eksisteerib üks või rohkem ohutut olekut, millesse on ohtlike vigade korral võimalik süsteem viia. Näiteks raudtee signalisatsioon süsteem
Makros on kirjas terve hulk Wordi käske, mis üksteise järel täidetakse. On olemas näiteks makro, mis käivitatakse Wordiga töö alustamisel. Selles makros on tavaliselt kirjas käsk New - avada uus dokument, .... Templates and Add-Ins dokumendi stiili valimine Customize - saab ise teha nupuridasid, uusi menüüsid, saab olemasolevatesse menüüdesse uusi käske lisada ning teha uusi kiirväljakutseid (klaviatuurilt) Options - saab muuta Wordi sätinguid (konfiguratsiooni) TABLE - tabelite koostamine ja kujundamine Draw Table tabeli joonistamine käsitsi Insert Table - tabeli lisamine teksti Insert Rows ridade lisamine Delete Rows - ridade kustutamine Merge Cells - märgistatud lahtrite ühendamine Split Cells - aktiivse lahtri jaotamine mitmeks väiksemaks lahtriks Select Row - tabeli rea märgistamine Select Column - tabeli veeru märgistamine
mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale. 5. Sisendseadmed 6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmistik on klahvide kogu, mis on kergelt ühendatav arvutiga. Selle abil on hea lihtne koostada tekstist koosnevaid faile. Samas sisaldab klaviatuur peale tavaliste täheklahvide ka funktsiooniklahve, lühipäringutes vaja minevaid klahve ja ka numbreid. 7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides
UART teeb järgmist: · teisendab arvutist paralleelahelate kaudu saabunud baidid väljaminevaks järjestikuseks bitivooks · teisendab väljast saabunud järjestikuse bitivoo arvutile arusaadavateks baitideks · lisab väljaminevale bitijadale vajaduse korral paarsusbiti ning kontrollib sissetulnud baitide paarsust ja seejärel heidab paarsusekontrolli biti kõrvale · lisab väljaminevatele andmetele alguse ja lõpu tähised ning eemaldab need sissetulevatelt andmetelt · töötleb klaviatuurilt ja hiirelt (need on spetsiaalportidega järjestikseadised) tulnud katkestusi · võib töödelda ka teisi katkestusi ja koordineerida arvuti kiirust erinevate välisseadmete kiirustega UART standardile vastav andmeedastus leidub enamikel Microchip ja Atmel mikrokontrolleritel. 2. Mis asi on boodikiirus? Boodikiirus (baud rate) - millega määratakse edastavate sümbolite arv ühes sekundis. Bood näitab nimelt sümbolite arvu. UART puhul on 1 bood aga 1bit. 3
keskmine (Average) 8. Kopeerige eelmises punktis konstrueeritud valem lahtritesse E5 ja E6. Analoogselt ülesande punktile 6 kopeerime hiirega E4 sisu lahtritesse E5 ja E6. 9. Leidke lahtrisse B8 (Minimaalne:) kõige väikseim tootmine plokist B4:D6, kasutades funktsiooni MIN. Analoogselt ülesande punktile 5 valime lahtrisse B8 funktsiooni MIN ja parandame kas hiirega või klaviatuurilt ploki aadressi B4:B7 ploki aadressiks B4:D6 10. Joonige tabel, kaasaarvatud tabeli pealkiri. Välimine joon paksujoonega, sisemised peenejoonega. Valime hiirega ploki A2:E8. Menüüst ,,Home/Cells/Forma/FormatCells.." t valime enne nupule Outline vajutamist jämeda joone ja Inside vastavalt peene joone. 11. Määrake kõigile arvandmetele, va. veerus E (Keskmine) kaks komakohta ja eraldades tuhanded. Valime hiirega ploki B4:D8. Menüüst
Mihhail Pavlov 02.11.2015 Ülevaade Google SketchUp on kasutajasõbralik ning ruumiliste piltide loomiseks mõeldud lihtne ja mugav 3D programm. Kasutajal on võimalik kodulehelt http://sketchup.google.com/download/ alla laadida tasuta või PRO versioon. Helikopter - http://forums.sketchucation.com Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väidsin eelmises peatükis, et tegemist on sketside tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad. Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe vee...
diagonaali, mõõt märgitakse tollides (1 toll = 2,54 sentimeetrit). Kontoritarkvara kasutaja saab hakkama 14 17 tollise monitoriga. Professionaalsed kujundus-, küljendus- ja projekteerimistööde tegijad kasutavad 20 29 tolliseid monitore. Levinud on firmade ViewSonic, Samsung, Nec monitorid. Monitorid jagunevad kineskoop ja LCD monitorideks. Kineskoop LCD monitor Klaviatuur Klaviatuuril sisestatakse arvutisse andmeid. Klaviatuurilt saab valida tähti, numbreid, kirjavahemärke, operatsioonimärke ja sisestada erinevate sümbolite koode. Lisaks on klaviatuuril klahvid, mida kasutatakse teatud kindlateks tegevusteks. Erinevates maades toodetakse pisut erineva tähtede paigutusega klaviatuure.USA klaviatuurilt puuduvad näiteks eestlaste jaoks vajalikud tähed õ, ä, ö, ü. Alates 1993. aastast toodetakse eesti paigutusega klaviatuure, kus need on kenasti olemas. Eestis võib kohata veel inglise, rootsi, saksa ja muid
algul ja lõpetades 19-24 tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks kirjastustes; landscape kuvareid (laius suurem kui kõrgus) kasutame me kõik igapäevatöös, sest need on levinumad. Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile "öelda". Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeval enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline (color- monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline
1. Töölaua häälestamisel kasutatava ekraanisäästja ingliskeelseks vasteks on (1) Desktop Screen Saver Themes 2. Mis võib olla põhjuseks, kui klaviatuurilt teksti sisestades sisestusväljale midagi ei ilmu? sisestusväljaga aken pole aktiivne klaviatuur on suurtähtede reziimis sisestusväli pole aktiivne 3. Milliseid järgmistest operatsioonisüsteemidest on kasutusel laua- ja sülearvutites? Windows Android Linux 4. Mitu valikunuppu on võimalik korraga sisse lülitada? üks kaks suvaline arv 5. Mida saab muuta töökeskkonna kujunduses? kasutatavaid fonte töölaua taustavärvust
Et liikuda järgmisse veergu või ritta, tuleb kasutada samuti hiirt, nooleklahve või tabulaatorit. (Tabulaatoriga on võimalik lisada ka tabelile viimast rida. Selleks peab tekstikursor olema viimases lahtris). Tabelis on võimalik teha ka tabelitöötluses MS Excel tuntud tabeliarvutusi valides menüü- käsku Tabel > Valem… (ingl. Table > Formula; sellest mõnes järgmises tunnis lähemalt) või kasutades lühikäsku klaviatuurilt F2 (tundub, et MS Office 2003 seda ei toeta). Teksti kirjutamine enne tabelit. Kui tabel on dokumendi alguses, ei ole ühtegi nähtavat viisi teksti trükkimiseks enne tabelit. Trikk seisneb selles, et tuleb kursor asetada esimesse lahtrisse ja vajutada Enter-klahvile. Nüüd võib tabeli ette lisada ükskõik kui palju teksti. Tabuleerimiskoha seadmine lahtrisse. Soovides lahtrisse lisada tabuleerimiskohta kasutades Tab-klahvi, siis kursor viiakse järgmisse lahtrisse
kui otsingutabel asub funktsiooni sisestamise kohast vasakul. Lisaks peavad otsitavad andmed paiknema veergudena. sorteerimata andmetest otsingute läbiviimisel otsitavatest andmetest ainult suuremate väärtuste otsimise puhul otsitavatest andmetest paremal asuvast otsingutabelist otsimise puhul Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Suhtelise aadressi muutmiseks absoluutseks või sega-aadressiks tuleb klaviatuurilt vajutada Vali üks: alt gr klahvi F5 funktsiooniklahvi F4 funktsiooniklahvi Õige! f klahvi esmakordsel vajutamisel muudetakse suhteline aadress absoluutseks, teist ja kolmandat korda vajutades sega-aadressiks ja neljandat korda vajutades taas suhteliseks aadressiks. alt+94 klahvikombinatsiooni Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tehete järjekorra muutmiseks valemis kasutatakse
annaabi.ee 
