on see, et oluline pole mitte välise kujutamine (väljast sisse), vaid sisemise kujutamine (seest välja). Kõike väljendatakse läbi enda ja oma tunnete, äärmuslik eneseväljendus. Ekspressionism, nagu kunst enamasti, peegeldab oma aega: 1) Poliitiline käärimine: Austria-Ungari keisririik (rahvusküsimus); Venemaa revolutsioon – tsaaririigi kukutamise püüd; Balkani ebastabiilsus – Euroopa püssirohutünn; kolooniate ümberjagamised. 2) Tööliste halb olukord, klassivahed. Rikkad olid ikka rikkad ja nautisid elu. 3) Äärmuslikud liikumised, tööliste ja kultuuriinimeste seas (suurte mõtlejate mõjud). 4) Tööstuse areng, elu kiirenemine, linnastumine, mass-inimene, üksindus, hoolimatus. 5) Viib Esimese maailmasõjani, mis oli täielik vapustus (1914-1918). 6) Pettumine kõiges (teaduses, kultuuris, religioonis, inimkonnas, inimlikkuses). „Jumal on inimkonna hüljanud“
Kodanike ,,sugupooletuse" eeldamist võime leida ka näiteks ÜRO inimõiguste deklaratsioonist, kus räägitakse samuti sugupooletustest inimestest, kellele tahetakse tagada ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad
Ei meeldinud teistest erinevad inimesed, näiteks Villu, üldse ei meeldinud mingid erinevused. Lapsed pidid tööd tegema niipea kui vähegi jaksasid, tähtis oli kuulata vanemate sõna. Kuna ka vanemate päevi täitis töö, siis polnud neil sageli laste jaoks kuigivõrd aega. Ja kui oligi aega, siis ei osatud ka oma lastega rääkida, ei näidatud neile oma tundeid. Lapsed harjusid olema omaette, leidma loodusest omale tegevust ja sõpru. Valitsesid klassivahed, olid peremehed ja sulased. Klassivahed ei olnud väga ranged, ka perepojad võisid abielluda mitte peretütardega, kuid seda ei kiidetud heaks. Perekond oli väga tähtis. Väljaspool abielu sündinud lapsi ja nende emasid mõisteti hukka, sageli võtsid rasedaks jäänud tüdrukud endalt elu see tundus lihtsam kui selle häbiga elada. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Õnnetus võib igal pool juhtuda."
Kogu sündmustik leidis aset linnas, enamasti Ludvigi töötoas. Linnas ei käidud väga jalutamas või lihtsalt, vaid asja pärast väljas (poes, pangas, tööl). Harjutud oldi linnaelu tingimustega, ei pidanud kaugele kõndima, sai käia autodega, taksode asemel olid voorimehed hobustega. Elu oli mugavam. Inimeste suhtumine oli niisugune, et kui pole tuntud, siis oled eikeegi. Inimesed olid rahast väga mõjutatud. Inimesi sai lausa raha eest osta. Tähtsad olid ka klassivahed. Abielluda sai enamasti ikka oma klassi inimestega. Endast alamatele vaadati halva pilguga. Inimesed suhtlesid oma vahel avatult, isegi kui olid klassivahed. 7. Huvitavaid tsitaate teosest ,,Naa, hoidku taevaisa, et see väljapugeja jälle mõni luuletaja ei ole!" ,,Kui see karutükk välja tuleb, siis tõmbab vanamees mu oksa!" ,,Ega õnnetused käi kive ja kände mööda." ,,Ärimehe tööpäev on pikem kui luuletaja oma." ,,Ostmine ei ole häbi."
vastulöögi riigile. Osales aktiivselt maailma ümberjaotamises suurriikide vahel. Ebaedu Kaug- Idas ajas rahva vihaseks ja toimusid streigid ja mässud, 1905. andis tsaar välja manifesti, millega said Vene keisririigi kodanukid sõnavabaduse, koosolekute jne pidamise õiguse ja kutsus kokku Riigiduuma. Ajakirjandus vabanes tsensuuri alt, aktiivsed poliitilised erakonnad, kasvas materiaalne heaolu. Kultuur arenes. Muidugi toimus arenguga ka kõik negatiivne. Klassivahed olid väga-väga suured, talupojad olid vaesed 6. Millised sotsiaalsed klassid ja rühmad olid iseloomulikud 20. sajandi algusele? Töölisklass, väikekodanlus, talupojad...Rikkad töölised ja kodanlus segunes tihtipeale, talupoegadest sai vabad väikeomanike klass ning kõik klassid leidsid lõpuks koha tujumajandusesüsteemis. 7. Kas võib väita, et revolutsiooniline ja töölisliikumine Euroopas oli üks ja sama nähtus?
10. Streik ja delegatsioon kaevanduse osanike ja juhtide juures. Streikijate nõudmistega ei nõustuta. · Vähem haritud inimeste (eriti arengumaade rahva) 11. Söekaevurite märatsemine ja mäss läheduses olevates ekspluateerimine, nende kasutamine odava tööjõuna. kaevandustes. Protest Kompanii vastu, mille käigus lõhutakse · Suur ebavõrdsus mitmetes ühiskondades, kus klassivahed tehnikat jm. Bonnemort tahab Cécile'i kägistada. Maigrat' surm. määravad elusaatuse ja kõik võimalused. 12. Mitmete tööliste hukkumine võitluses. 13. Süvenev nälg, mis paneb inimesed loomastuma. Jeanlin Mõtteid Maheu on laste röövlikamba pealik ja korraldab rüüsteretki. · ,,Kõige parem on, kui igaüks oma asju ausasti ajab ja sinna 14
mehed. Nendeks olid üldjuhul kaupmehed või mingid meistrid, samuti orduülemad ja –pealikud. Siin kohas on hea tõmmata paralleele tänapäevaga, kus rikkad omavad rohkem võimalusi ning vahel ka sõnaõigust. Kuna raamatus käsitleti peamiselt jõukaid ja mõjukaid ning lihtinimesed olid tagaplaanil, siis võib öelda, et tol ajal võrdus raha võimu ja kürge positsiooniga. Praegusel ajal ei ole kontrast küll nii suur, kuid teatud klassivahed on siiski sees. Miks on usk tähtis? Eranditult kõikide tegelaste jaoks oli antud teoses usk tähtis. Lunastuse palumine, pihil käimine ning annetused olid osa kõigi linna elanike päevast. Nii Melchiori apteegil kui Gasendorpe´i sepikojal olid enda kaitsejad. Inimesed uskusid, et kui nad on jumalakartlikud, eeskujulikud kristlased ning patust puhtad, siis nad saavad edukamaks, on tervemad ja peale surma ootab neid ees paradiis.
ühiskonnad 4. Selgitage eliidi ja massi olemust. Mis võivad sellise kihistumise tulemused olla? Mis põhjustab vaesust ja sotsiaalset tõrjutust? Eliit on inimgrupp, kes tänu oma kõrgele positsioonile või lugupeetavusele suudab mõjutada ühiskonnaelu ja ühiskonnas tehtavaid olulisi otsuseid. Mass – eliidist ülejäänud ühiskond. Klassivahed mõjutavad kultuuritarbimist, hariduse kättesaadavust. Vaesust ja sotsiaalset tõrjutust võib tekitada elukoha valik (maapiirkonnad), vähesed palgad, töötus. 5. Mis on rahvus ja identiteet ning kuidas on nad omavahel seotud? Millist mõju avaldavad etnilised vähemused ühes riigis? Mis on integratsioon ja assimilatsioon ning milles seisneb nende peamine erinevus? Andke hinnang Eesti integratsioonipoliitikale.
püütakse oma ellu tuua põnevust ning argimured unustada. Internetti kirjeldatakse sõltlaste poolt kui huvitavat, unikaalset ja erutavat maailma (Greenfield 2005:34). Tuuakse ka välja, et see on peaaegu alti kättesaadav. Kui alkohoolik peab mõnutunnet tekitava alkoholi kätte saamiseks poes käima, siis Internet on kättesaadav kodus igal ajahetkel. Internetisõltlased on tunnistanud, et see annab võimaluse unustada klassivahed, mis ühiskonnas esinevad. Kuna kättesaadavus on nii lihtne loob see inimestes võimu- ja täiuslikkusetunde (Greenfield 2005:35). 5 Internet tekitab võimu, reipuse ja jõulisuse tunde. Sõltlastel tekib arvutiga armulugu, mis püüab täita emotsionaalseid vajadusi küberelu kaudu. Nad loovad tutvusi sagedamini Interneti teel kui reaalselt suheldes. Isiklik kontakt, mis arvutiga saadakse, tundubki
Ida rahvuslus-rõhutab ühist päritolu ning kultuuri (keelt, religiooni) kui rahvuse tuuma Lääne rahvuslus-rõhutab ühist territooriumi ning poliitilisi institutsioone (riiki) ● Inimareng ja inimõigused (Miks on SKT kasutamine inimarengu indikaatorina küsitav? Mida võiks SKTasemel kasutada?Defineeri inimõigused?) Inimõigused- õigused, mis on sellepärast et oleme inimesed SKT kasutamine ei väljenda hästi arengut, kuna riigides on tavaliselt klassivahed ning SKT näitab sisemajanduse kogutoodangut, kus suurettevõtete juhid ei paiguta ehk isegi raha riiki. SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT) ● Argumenteerimise küsimused: 1) Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. 2) Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik.
Mandžuuria probleem 2. Kuomintangi probleem Mao ja Hruštšov ning Mao ja Brežnev: Brežnevi doktriin ja Hiina nägemus ohust 1. NL sõjaväe suurendamine Hiina piiril. 2. mereväebaas Vietnamis. 3. head suhetd Indaiaga 4. Tungimine Afganistaan Arengumaad rahvusvahelises poliitikas: Pärast II MS kahene konflikt 1.Ida-Lääs 2.Põhi-Lõuna. Arengumaad- Kolmas maailm, Arenevad riigi. Ühisjooned: 1.Endised kolooniad (klassikalised Euroopa kolooniad) 2.Klassivahed 3.Vaesed, on erandeid- mitte kõik arengumaad ei ole kolooniad- Tai. Ja mitte kõik pole vaesed- nt Saudi-Araabia (siseriiklik vahe suur). Erinevused: poliitiline kord, ühiskonna struktuur ja majanduse korraldus. II teravad klassivahed: Euroopa mõisnikud, talupojad Antikolonialsim. Urbaniseerumine- töölised, ametnikud, sõjaväelased, töötud linnaelanikud. III majanduse mahajäämus ja vaesus: väljaõppe puudumine, loodusõnnetused, vead majanduse reformimisel, riikide võlad.
1. Tutela impuberum- eestkoste alla 7a laste üle 2. Tulela mulierum- eestkoste naiste üle · Cura minorum- hooldus piiratud teovõimega laste üle · Cura prodigi- hooldus pillajate üle · Cura furiesi- hooldus hullumeelsete üle(arvestati ka seda kas oli tehingu sooritanud hullumeelsuse ajal või kas oli ,,valgustatud" selle tehingu tegemise ajal) Kaasuse lahendamine: Probleemid- lapsed, naine ei veetnud kõiki öid kodus:D, klassivahed Seotud perekonnaõigusega- rooma õiguse perek.õ abielu pooled alexandros ja iula, alex kreeka päritolu, sellisel juhul ei saa abielu sõlmida rooma kodanikuga(iulia rooma kodanik sest villa roomas, nimi viitab) alex õiguslik seisund? Iulia õiguslik seisund? Tingimused abiellmuseks 5saj i pool ekr/3 saj pkr), mis liiki abielu lapsed isaga- sest isal võim, kui lapsed täiskasvanud(poiss 12, tütar 14), siis võivad ka jääda emaga kui tahavad sine manu, usus
Aktuaalsed on ka rahaprobleemid n.laenud, intressid jne.Ametivõimude väärkastuts näiteks kasutati kuninga võimu otstarbetult. Kihistumine on probleemiks ka tänapäeval ning oli ka siis, kihistumisele pani lõpu katk, kus märgati, et katku ees olid kõik võrdsed, et katk ei vali kas tegemist on rikka või vaese inimesed, kõik kannatasid. Suureks probleemiks on ka linnastumine, millega kaasnesid suurem saatavus linnas, ummikud, vargad. Probleemid: raha, klassivahed, usk Vanim Eepika Kõige vanemad tekstid (paremini säilinud) pärinevad Islandilt - Vanem Edda - ja Iirimaalt saagad ja laulud (umbes 2 - 7 sajandi vahemikust). Iiri saagasid nimetati Keldi Eepikaks. Keldi eepika: · saagad - maagilised lood kuningatest · värsid - jutustused (poeemid) mida iseloomustavad maagilisus, ürglooduslikus, päikeselisus Keldi eepika on palju inimlikum, muhedam ja rahulikum kui Germaani eepika ("Niebelungs Lied").
Kodanike ,,sugupooletuse" eeldamist võime leida ka näiteks ÜRO inimõiguste deklaratsioonist, kus räägitakse samuti sugupooletustest inimestest, kellele tahetakse tagada ühesuguseid õigusi kodanikena. Hea näide on see, et ÜRO maailmaorganisatsioon hakkas alles 1970 aastatel pöörama tähelepanu kodaniku mudelist erinevatele ühiskonnaliikmetele- naistele ja lastele. Hoolimata sellest, et ühiskond on muutunud tasakaalukamaks on nii meeste kui naiste seas olemas klassivahed. Võrdõiguslikkus annaks kõikvõimalikele inimestele ja inimgruppidele võimaluse realiseerida väga erialaseid mehesuse ja naisesuse rolle ning teha seda ilma jäikade ootusteta. Töö Tööelu on selgelt eristatud meeste ja naiste aladeks, ametiteks ja ülesanneteks. Sageli väärtustatakse meeste valdkondi naiste omadest enam, niisiis on see caldron, kus diskrimineeritakse naisi kõige enam. Niisugune lahknemine on Põhjamaades suurem kui muudes maades
Rudzutaks, Kuibõsev. Liikmekandidaadid Andrejev, Kirov, Mikojan, Kaganovits, Uglanov, Petrovski, Vlas Tsubar (1891-1939) ja Stanislav Kossior (1889-1939). Edaspidi tuli Stalinil asuda kõrvaldama viimaseid iseseisvaid poliitbüroo liikmeid ja nii kaotas novembris oma koha Buhharin. Majandus: Nep aitas Venemaal kodusõja probleemidest toibuda, 1928. aastaks jõudis tööstuses ja põllumajanduses tootmine I maailmasõja eelsele tasemele. Samal ajal aga kasvas tööpuudus, suurenesid taas klassivahed (eelkõige spekulandid rikastusid) ning teekis suur vahe tööstuskaupade ja põllumajandustoodete hindade vahel (tööstustoodang, mida oli vähe, oli väga kallis). Lisaks pidas suur osa bolsevikke nepi marksismi-leninismiga vastuolud olevaks ja äärmisel juhul vaid ajutiseks abinõuks. Nepi peamine pooldaja oli Buhharin, kes kuni Trotski, Zinovjevi ja Kamenevi languseni suutis oma majandusalaseid teooriaid ka edukalt ellu viia. Kuid niipea, kui Stalin oli riigis
teaduslik lähenemine sai alguse siiski 18 saj lõpus. Tänapäeval on põllumajandusega seotud enam kui poole inimkonna päevatöö. Mõ- nes riigis on 45 populatsioonist seotud põllumajandustööga. Haritakse ühte ja sama maad, ollakse paiksed. Kasutatakse mitmeväljasüsteeme, kunstlikku niisutust, väetisi, muid arenenumaid tehnoloogiaid. Põllunduskultuurid on spetsialiseerunud ühe või väheste kultuuride kasvatamisele. Ühiskondlik struktuur on keerukam — eksisteerivad klassivahed. Iseloomulik on linnade areng, arengus on jõu- tud riigini, on olemas kirjapandud seadus, andlus, spetsiaalsed religioossed institut- sioonid. 6.1.5 Industriaalühiskond Enamus elanikest ei tegele põllumajandusega, u 3–5% suudab kõik teised ära toita. • Kõrge urbaniseeritud • kõrge maj. spetsialiseerumise tase • turumajandus • massproduktsioon • kindlad sotsiaalsed suhted, religioossed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid.
Teiseks, isegi kui see on olemas, vaevalt on lihtne kindlaks määrata, milline see on. Rousseau nägi ette mõlemat raskust ning tal on olemas radikaalne lahendus. Et tema süsteem oleks praktiliselt teostatav, peavad Rousseau arvates puuduma suured ebavõrdsused. "Ükski kodanik pole iial piisavalt rikas, et osta teist, ja ükski pole piisavalt vaene, et olla sunnitud ennast müüma." (Ühiskondlik leping, II raamat, 11. ptk., lk 225) Kui klassivahed teevad üldise tahte kujunemise võimatuks, tuleb klassid kõrvaldada. Kõik peaksid olema ühesuguses olukorras. Vähemasti ei peaks keegi olema nii rikas, et suudaks osta teiste inimeste hääli, ega nii vaene, et tunda kiusatust oma hääl ära müüa. Rousseau ei juurdle üksikasjade üle, kuidas säärast võrdsust saavutada ja alal hoida, kuid on selge, et klassideta ühiskonnal on demokraatia vaatevinklist suured eelised
jõud hakkasid riigipöördest toibuma ja mõistma, mis on toimunud ja et enamlus ei kao iseenesest ära, vaid et nende vastu on tarvis alustada aktiivset võitlust. Kodusõja puhkemine muutus järjest tõenäolisemaks. Vene enamlased olid Marxi õpetusest üle võtnud tõekspidamise, mille kohaselt igasugune riik on alati instrument, mille abil valitsevad riigid suruvad oma tahtmist peale alamklassidele, enamlaste eesmärgiks oli teostada sots maailmarevol, kõik inimesed pidid olema võrdsed, klassivahed kaovad tulevikus ära. Tulevikus polnud tarvis ka riiki kui instrumenti, vaid oli tarvis luua uut tüüpi riiklus, mis väljenduks kogu rahva võimus. Kogu süsteem oli valitav. Teoorias käis asi nii, et kohapeal rahvas tajus vajadust muudatuste järele, suutis alt ülespoole nõukogusid täitma oma tahet ja kontrollis nõukogude tegevust. Kõik on ilus, praktiliselt ei toiminud. Tegelikkuses võinuks teooria saada reaalsuseks pärast sotsialistliku maailmarevol toimumist ja sots
annaabi.ee 
