Leidsid 20 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Klaasi taaskasutamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sooda, kvarts, sulatamisel, klaasil, taaskasutus, katri, juhendaja, anneli, kvartsklaas, vulkaanilise, ränidioksiid, soodat, naatriumkarbonaat, potas, kaaliumkarbonaat, kolmandaks, boori, baariumi, mangaani, murdumisnäitajat, sulamispunkti, energiakulu, õhusaastus, keskkonnasõbralik, satu, kahjulikke, taaskasutada, energiakasutuse, saastamineTallinna Tööstushariduskeskus Referaat KLAASI RINGLUS 103SKA Juhendaja: Aire Brük Õpilane: Berta-Benita Lusmägi Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................2 SISSEJUHATUS ......................................................................................3 KLAASI TOOTMINE ...............................................................................4 PAKENDIJÄÄTMETE KOGUMIS SÜSTEEMID ............................................5
Kristian Nõmmik Klaasimaailm ehituses REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1. KLAASI AJALUGU, KIRJELDUS ............................................................................................4 2. KLAASI KOOSTIS JA VALMISTAMINE ...............................................................................
Esimene klaasi valmistamine on teada Vana-Egiptusest umbes 2000 eKr. Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina. 1. sajandil eKr arendati klaasipuhumise tehnikat. Klaas, mis oli olnud äärmiselt haruldane ja väärtuslik, muutus palju tavalisemaks. Vana-Rooma impeeriumi ajal loodi paljud klaasi vormid spetsiaalselt vaaside ja pudelite jaoks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3).
Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasi valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lubjakivi (kaltsiumkarbonaati, CaCO3). Üks klaasi põhilisemaid omadusi on see, et ta on nähtava valguse suhtes läbipaistev. See läbipaistvus tuleneb asjaolust, et klaasi moodustavas materjalis ei ole ühtki aatomijoone
Iisaku Gümnaasium Andreas Nagel 7.klass Klaas referaat Juhendaja : Aili Reiman Iisaku 2009 Sisukord Klaas.....................................................................................................................................................3 Klaasi ajalugu.......................................................................................................................................3 Looduslik klaas.....................................................................................................................................3
Mikk Kaevats KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev: 18.12.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017
millest saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Need soovitavad omandused on võimaldanud väga paljusid rakendusi (klaasi rakendused). Klaasid on ühtlased amorfsed tahked materjalid, mis tavaliselt tekivad sobiva viskoossusega sulanud materjali väga kiirel jahtumisel, nii et ei jää aega korrapärase kristallvõre moodustumiseks. Tavaline klaas on enamasti amorfne ränidioksiid (SiO2), mis in sama keemiline ühend mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Puhta ränidioksiidi sulamispunkt on umbes 2000 ºC, mistõttu klaasu valmistamisel lisatakse liivale alati veel kaks ainet. Üks on sooda (naatriumkarbonaat Na2CO3) või potas (kaaliumkarbonaat), mis alandab sulamispunkti umbes 1000 ºC-le. Ent sooda muudab klaasi lahustuvaks, seega kasutuks, mistõttu lahustamatuse taastamiseks lisatakse kolmanda koostisosana lupja (kaltsiumoksiidi CaO).
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega säästetakse 1 puu.
Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia
Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet
Jahtunud aeglaselt ja ühtlaselt, seepärast on nad tihedad, tugevad ja raskelt töödeldavad. Purskekivimid-tekkinud maapinna lähedale voolanud magma kiiremal ja ebaühtlasemal jahtumisel, ebaühtlasemate omadustega. Sõmerad tardkivimid on tekkinud vulkaanipursete juures gaaside poolt pihustatud magmast. Teralise või poorse ehitusega ja kerged. Tsementeerunud tardkivimid-tekkinud sõmeratest lademetest aja jooksul nende kokkukleepumise tagajärjel. Koostis: kvarts, põldpagu, vilk ja tume mineraal. Graniit kristalliline kivim, kristallide läbimõõduga 1...30 mm. Peamine tardkivim Eestis. Kasutatakse ehitusmaterjalide tootmiseks. Omadused: 1. suur survetugevus (120...300 N/mm2) 2. väike tõmbetugevus 3. suur mahumass 4. väike veeimavus (alla 1% graniidi mahust) 5. suur külmakindlus 6. suur soojajuhtivus 7. suur kõvadus 8. suur kulumiskindlus 9. hästi poleeritav 10. väga dekoratiivne Peamised ehitusmaterjalid graniidist: 1
Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.
määral kovalentne. Erinevate silikaatide struktuurides on need tetraeedrid ühendatud erinevateks ühe-, kahe- või kolmemõõtmelisteks struktuurideks. 8.2.1 Ränidioksiid Keemiliselt lihtsaim silikaatne materjal on , mis on liiva põhikoostisosa. struktuur koosneb vaadeldud tetraeedritest, kus tetraeedri tipus olev hapnik on ka teise tetraeedri tipuosakeseks. Kui need tetraeedrid paiknevad korrapäraselt, tekib kristallstruktuur. omab kolme polümorfset kristallmodifikatsiooni: kvarts, kristobaliit ja tridimiit. Nad on küllalt keerulise struktuuriga, joonisel 8-8 on esitatud kristobaliidi elementaarrakk. Kuna side on osaliselt kovalentne ja suunatud, siis on võre üsna hõre ja materjali tihedus on väike (kvartsi tihedus ainult ). Kuna side on tugev, siis omab kõrget sulamistemperatuuri (kvartsil 1710 C). võib olla ka mittekristalses e klaasitaolises olekus, kus tetraeedrite paigutus on mingil määral juhuslik.
vastava seadme abil. · Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Homogeensete kivimaterjalide kõvadust hinnatakse 10pallise skaala järgi (Mohsi skaala), mille aluseks on 10 erikõvadusega mineraali. Skaala alusmineraalid on järgmised: 1- talk, 2- kivisool, 3- kaltsiit, 4- sulapagu, 5- apatiit, 6-ortoklaas, 7- kvarts, 8- topaas, 9- korund, 10- teemant. · · Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Materjali hõõrdekindlust kontrollitakse standardse katsega, mis seisneb selles, et korrapärase kujuga proovikeha surutakse vastu pöörlevat ketast ja hõõrutakse ettenähtud aja jooksul. Proovikeha kaalutakse enne ja pärast hõõrumist. Hõõrdekindluse näitajaks on materjali massikadu hõõrdepinna ühiku kohta
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
löögisitkusega ning elektrit mittejuhtivad materjalid. Klaas Klaaside liigitus · Pudeli ja aknaklaas klaas mis sisaldab 70% räni , kuni 10 % - CaO; kuni 2% - MgO; kuni 2 % alumiiniumoksiidi; kuni 15% - Na2O. Pudeliklaasil tumepruun värvus on tingitud Fe(III) ühenditest ja rohekas värvus Fe(II)ühenditest. Kui lisada manaanioksiidi siis saadakse klaasile teisi värve. · Kuumuskindel klaas klaasimassile lisatakse booraksit- Na2B4O7. Klaasil suureneb soojusjuhtivus ja väheneb paisumistegur. Sellest klaasist saab valmistada suure paksusega esemeid. Suure soojusjuhtivuse tõttu ühtlustub eseme temperatuur kiiresti ja klaasese ei purune. · Keemiliselt vastupidav klaas keemiliselt vastupidavasse klaasi lisatakse booraksit, alumiiniumoksiidi Al2O3, tsinkoksiidi ZnO. Selles klaasismassis ei tohi olla Na2O ja K2O. · Optilised klaasid klaasid milledel valguskiire murdumisnäitaja on suurem
Eksamiküsimused 1.Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused 1)Erimass-materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poorideta). erimass = mtrjli mass(kuiv)/ mtrjli ruumala(poorideta). 2)Tihedus-materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (pooridega). tihedus = mtrjli mass/ mtrjli ruumala(pooridega). 3)Poorsus-näitab kui suure % mtrjlist moodustavad poorid. Pooris on täidetud vee, õhu või niiskusega. 4)Veeimavus-mtrjli võime endasse vett imada, kui ta on kokkupuutes veega. Poorid täies ulatuses veega ei täitu. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv mtrjl muutub raskemaks, mahuline veeimavus näitab mitu % moodustavad sisseimetud vesi mtrjli kogumahust. 5)Hüdroskoopsus-mtrjli omadus imeda endasse õhust niiskust. 6)Veeläbilaskvus-mtrjli omadus endast vett läbi lasta. Sõltub mtrjli poorsusest ja pooride kujust. 7)Veetihedad mtrjlid ehk hüdroisolatsioonimaterjalid, neid kasut. vett pidavate kihtide loomiseks. 8)Gaasitihedus-mtrjli omadus en
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
NaNO3 – hügroskoopne, kasut. laialdaselt väetisena 2.2.6.5. Karbonaadid Lm2CO3 ka LmHCO3 (kõigil peale Li) Kuumutamisel vesinikkarbonaadid lagunevad: 2LmHCO3 → Lm2CO3 + H2O + CO2 Tähtsaim : NaHCO3 - “söögisooda” (suhtel. halvasti vees lahustuv) baking, пищевая soodatootm. vaheprodukt; kasut. toiduainetetööstuses, meditsiinis Lm2CO3 – hästilahustuvad (v.a. Li2CO3) Na2CO3 – sooda K2CO3 – potas Mõlemaid kasutatakse klaasi- ja seebitööstuses, fotograafias jm. (K2CO3 → roheline seep, spetsiaalklaasid) Eriti laialdaselt kasutatakse Na2CO3; saadakse peam. Solvay menetlusel: NaCl + NH3 + CO2 → NaHCO3 + NH4Cl vähelahustuv (eemaldumine nihutab tasakaalu paremale) CaCO3 → CaO + CO2 NaHCO3 kuumutamisel saadakse Na2CO3 2.2.6.6. Sulfaadid
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
