d) nimetada neeru katted (seestpoolt väljapoole) capsula fibrosa – capsula adiposa – fascia renalis – tunica serosa e) mis täidab sinus renalist – neerukarikad, neeruvaagen, veresooned, rasvkude. f) kus moodustub primaarne uriin, palju seda tekib: Primaarne uriin moodustub neerukehakeses vereplasma ultrafiltratsiooni teel päsmakesekapsli õõnde. Primaarset uriini tekib ööpäevas 135 liitrit. ! 5. Mehe urethra. a) mehe kusiti kitsused ostium urethrae internum, pars membranacea, ostium urethrae externum b) mehe kusiti kõverused curvatura infrapubica, curvatura prepubica c) mis avanevad colliculus seminalisel ja selle ümber colliculus seminalisel avanevad ductus ejaculatorius, selle ümber ductuli prostatici d) mis sulgur ümbritseb membraanosa ja kas on tahtele alluv või mitte tahtele alluv m. sphincter urethrae ! 5. Ureter. a) osad pars pelvina ja pars abdominalis b) millega ristub pars abdominalis - a. et v
parandamiseks 3. Hea merepraktika. Lahknemise korral on vaja arvestada kõigi konkreetse olukorra asjaoludega ja tingimustega: nähtavuse seisund, hüdrometeoroloogilised tingimused, navigeerimisala ja -tingimused, oma laeva manööverdusvõime ja paljud muud tegurid. 4. Kui on vaja vältida kokkupõrget või varuda aega olukorra hindamiseks, peab laev vähendama kiirust või peatuma, seisates jõuajami või andes tagasikäigu. Reegel 9. Kitsused • Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. • Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. • Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva.
Tühjana on kokkulangenud olekus. http://www.plwc.org/oncology_content/content_images/esophagus_credit_large.jpg Söögitorul eristatakse kaela-, rinna - ja kõhuosa. 1.kaelaosa paikneb hingetoru taga 7 kaelalüli ulatuses 2.rinnaosa läbistab keskseinandi, kus ristub algul (4-5 rinnalüli kõrgusel) vasaku peabronhiga, siis aordiga, läbib vahelihase söögitorulahi, mis paikneb aordilahist ees ja vasakul 3.kõhuosa on kõhuõõnes, lühike u.1-3 cm. Kitsused: 3 anatoomilist ja 2 füsioloogilist, mis omavad tähtsust söögitoru söövituste, võõrkehade ja kasvajate korral. Anatoomilised kitsused: 1. farüngiaalne (algosas) takistab õhu sattumist söögitorru hingamise ajal ja söögitoru sisaldise aspiratsiooni 2. ristumisel vasaku peabronhiga (bronhiaalne) 3. diafragmat läbides (difragmaalne) Füsioloogilised kitsused, nimetus füsioloogilised tuleneb sellest, et kindlakstehtavad ainult elaval inimesel. 1
kuni selle lõpetamiseni. Reisi pikkust mõõdetakse kas ööpäevades või tundides. Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega: tr = tk + ts kus: tr - reisi pikkus tk - käiguaeg ts – seisuaeg “GRINNA” tr= 396 + 33= 429 tundi=17,87 ööpäeva Laeva käiguaeg koosneb laeva täiskäiguga (ökonoomse kiirusega) liikumise ajast, ajakuludest vähendatud kiirusega liikumiseks (kanalid, kitsused, jääolud) ja manöövrite ajast lähte- ja sihtsadamates, seega: tk = ttk + tvk + tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm –manöövrite aeg “GRINNA” tk = 33 + 10 + 3 = 46 tundi Ülesanne lähtudes ballastreis on 10% laevareisist. See tähendab, et laeva käiguajale lisandub 10%. “GRINNA” tk = 43 + 10% = 47,3 tundi = 1 ööpäeva 23,3 tundi 20
– parem ja vasem!). c)Neelumandel (tonsilla pharyngis) – neeluõõne laes d)Tõrvemandlid (tonsilla tubaria) – neelu külgseinal, kuulmetõrve avade ümber. Lümfifolliikulid on lümfoidkoe kogumikud, mis toodavad organismi kaitserakke – lümfotsüüte. Söögitoru (oesophagus). Söögitoru on ca 25 cm pikkune, ümbritsevate elunditega adventiitsia abil seotud õõneselund, algab neelust VI kaelalüli kõrguselt ja lõpeb suubumisega makku ca XI rinnalüli kõrgusel. Söögitoru kitsused (3): a) kõrikitsus e. larüngeaalne kitsus – alguskohas; b) aortaalne – ristumisel aordiga; c) diafragmaalne – diafragmast läbiminekul. Söögitoru seina ehitus: Limaskest: tavalised kihid, pikikurrud – võib palju laieneda, submukoosa väga kohev ja limaskesta lihaskiht arenenud – võib neelata ka teravaid esemeid! Lihaskest: tavaline, algul vööt-, lõpus silelihaskoest. Neelamine: Neelamiseks nimetatakse toidupala viimist suust makku
Sülge toodetakse 1-1.5L ja tema toimel hakatakse lõhustama toidutärklist (SV) Neel- pharynx Olemas on ninamine osa, suumine osa ja kõrimine osa. Asend püsine, 12cm pikk õõneselund. Lümfoidne neelurõngas koosneb kurgumandlitest, keelemandlist, tõrvemandlist ja neelumandlist. Eesmärk on kaitsefunktsioon haigustekitajate eest. Söögitoru oesophagus- umbes 25-30 cm pikk, tema funktsioon on toidu juhtimine makku ning tema iseärasuseks on see, et ta on lihaseline ja olemas on kitsused. Tühjana kokkulangenud olekus Olema ska 3 osa. Kaelaosa, rinnaosa ja kõhuosa. Lisaks on söögitorus olemas kõverus. Kõhuõõs- cavum abdomininis- , selle topgraafilised osad on: · Ülakõht ehk epigastrium- maks, magu sapp, kõhunääre · Keskõht ehk megagastrium jämesool, peensool · Alakõht ehk hypogastrium- jämesool peensool, pärak Kõhukelme - peritoneum- jaguneb 2: · Väline leste- parietaalelste, mis asub kõhuõõne ees ja külgseinal pideva kihina
3 kuud.) Samuti annavad viimased kaks kõige objektiivsemalt infot toimuva kohta, kuna radari ja elektronkaardi kasutamise korral on kogu jälgitav piirkond korraga silme ees. Allpool oleval joonisel on näide võimalikust situatsioonist ja kuidas on see kujutatud elektronkaardil. JOONIS 1 Mõnikord on oluline, et lisaks radarile ja elektronkaardile oleks olemas ka videopilt. Sellist dubleerivat moodust kasutatakse mõne üksiku probleemse koha puhul ( kitsused, sõlmpunktid jne ) Mitmes VTS-süsteemid jälgivad suuri piirkondi. Sellepärast kasutatakse ühes VTS- süsteemis mitmeid radarisüsteeme ( radarijaamas, VTS-keskused jms )ja sidepidamissüsteeme. Näiteks: a. Maailma suurimaid VTS-süsteeme, mis hõlmab Saksa lathe, jõle Elbe suuet kuni Hamburgini, Jõe Weser suuet Bremeni ja Bremerhaveni sadamatega ja Jade jõge koos Wilhelmshaveni sadamaga, on kaetud katkematult 500 km ulatuses radaritega. Süsteem koosneb 38 radaripiirkonnast
- tagumine, sugutisibul – bulbus penis SEINA EHITUS Tunica mucosa - siirdeepiteel -> mitmerealine silinderepiteel -> mitmekihiline sarvestumata lameepiteel - limanäärmed – glandulae urethrales käsnosas avanevad need osaliselt laugastesse – lacunae urethrales Tunica muscularis - nõrgalt arenenud ja kaob käsnosas - membraaniosa ümbritseb tahtele alluv kusitisulgur – musculus sphincter urethrae Kitsused - ostium urethrae internum - pars membranacea - ostium urethrae externum Tunica serosa - munandiga sama MEHE SUGUELUNDID – ORGANA GENITALIA MASCULINA Tunica albuginea
Reisi pikkus on laeva käiguaja ja seisuaja summa, seega: tr = tk + ts kus: tr - reisi pikkus tk - käiguaeg ts - seisuaeg Laeva DELTA PIONEER reisi pikkus: tr= 156,73 + 45,05= 201,78 t= 8,4 päeva Laeva DEEP BLUE reisi pikkus : tr= 189,15 + 45,05=234,2 t = 9,7 päeva Laeva käiguaeg koosneb laeva täiskäiguga (ökonoomse kiirusega või tehnilise kiirusega) liikumise ajast, ajakuludest vähendatud kiirusega liikumiseks (kanalid, kitsused, jääolud) ja manöövrite ajast lähte- ja sihtsadamates, seega: tk = ttk + tvk + tm kus: tk - laeva käiguaeg ttk - täiskäiguga liikumise aeg tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm - manöövrite aeg Laeva käiguaeg arvutatakse järgmise valemi järgi: 19 ltk lvk tk= vtk + vvk + 2*tm kus: ltk - ülesõidu pikkus laeva täiskäiguga (ökonooms kiirusega)
olekus. Söögitoru funktsioon:toidupala (boluse) liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas. Söögitoru osad: 1. Kaelaosa:hingetoru (trachea) taga, Th7 kohal, kõikide kalalülide ulatuses 2. Rinnaosa:pikim, läbistab keskseinandi (mediastinum), kus ristub algul Th4-5 kõrgusel vasaku peabronhiga, siis aordiga, läbib diafragma söögitorulahi (aordilahist ees ja vasakul) 3. Kõhuosa:kõhuõõnes (cavum abdominis), 1-3cm Söögitoru kitsused: kitsuste kohal võivad peatuda võõrkehad 1. Anatoomilised: ● ülemineFARÜNGEAALNE - algusosas, neelu üleminekul söögitoruks (seedekanali kitsaim koht - kui ese siit läbi pääseb, läbib ta ilmselt seedekanali) ● keskmineBRONHIAALNE - ristumisel vasaku peabronhiga (hingetoru bifurkatsiooni kohal) ● alumineDIAFRAGMAALNE - vahelihase läbimiskohal Söögitoru lihased:
ductus sublingulais minores avaneb plica sublingualisele mukoosnääre SÖÖGITORU OESOPHAGUS - algab sõrmuskõhre (VI kaelalüli) alaserva kõrguselt - 25 cm (hammastest maoni 40 cm) - pars cervicalis hingetoru taga - pars thoracica keskseinandis ülal hingetoru taga, all südamepauna taga, ristub aordiga sellest eespool - pars abdominalis kõhuõõnes (1-3 cm) Kitsused - larüngeaalne alguskohal - aortaalne aordikaare ja vasaku peabronhi vahealal - diafragmaalne diafragmast läbiminekul Limaskest - pikikurrud + valendik tähekujuline Lihaskest piki- ja ringlihaskiht Adventitsiaalkest - serooskest katab vähesel määral rinnaosa paremal küljel ja all vasakul, kõhuosa ees ja külgedel Neelamine - reflektoorne akt, mille käigus optimaalse mahuga toidupala viiakse suuõõne tagaosast neelu (I faas 0
9, 13 ja 18-ga surevad paarikuuselt. 21 kromosoomi esinemine kolmes korduses DOWNi sündroom: Esineb kõikidel rassidel. Tunnused: · Poolavatud suu · pikk ja liikuv keel · kõõrdsilmsus · silmalaugude vaje · üks hästi suur joon peopesas · lühikest kasvu, täiskasvanuna 150-160 cm max · siseelundite arenguhäired: südamerikked, seedekulgla kitsused · mehed on viljatud, naised üliharva viljakad · keskmine eluiga paarkümmend aastat, max 50 aastat · erineval astmel vaimse arengupeetusega. Kõige edukamad jõuavad tavakoolis kolmanda klassi tasemele, kõige abitumad ei suuda ise ka kõige lihtsamate tegevustega toime tulla. Iseseisva eluga hakkama ei saa. · Iseloomult suhteliselt rahulikud ja leebed
vältida hilisemat striktuuri. Dilatatsioonil oht refluksi tekkeks ja perforatsioonioht. Peptiline striktuur omeprasool. Lastel refluks tihti dgn-ta. Koe venitumist soodustab:steroidi süstimine armkoesse dilatatsiooni ajal; Mitomycin-C lahuson antineoplastiline ja antiproliferatiivne, inhibeerib fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise
vältida hilisemat striktuuri. Dilatatsioonil oht refluksi tekkeks ja perforatsioonioht. Peptiline striktuur omeprasool. Lastel refluks tihti dgn-ta. Koe venitumist soodustab:steroidi süstimine armkoesse dilatatsiooni ajal; Mitomycin-C lahuson antineoplastiline ja antiproliferatiivne, inhibeerib fibroblastide proliferatsiooni. 10. Võõrkehad söögitorus: kaebused, diagnoosimismeetodid ja ravi. Enamasti on võõrkehaks toit ja peetumine toimub kitsuse piirkonnas (füsioloogilised kitsused: ristumine aordikaarega ja kardiaalne- suubumisel makku ning anatoomilised: farüngaalne, bronhiaalne ja diafragmaalne). Varasemalt esinenud progressiivne düsfaagia viitab mehhaanilisele probleemile. Kaebused: tükitunne, toidu peetumine Dgn: Rö (vesilahustuva kontrastainega) Ravi: võõrkeha eemaldamine rigiidse ösofagoskoobiga (risk perforatsiooni tekkeks; mõelda, et söögitoru sein on õrn nagu vettinud paber), kõige parem on siiski see, kui võõrkeha liigub edasi ja väljub ise
kohustusest ka juhul, kui läheneb teisele laevale nii, et tekib kokkupõrkeoht, ja peab arvestama, et see tegevus vastab käesoleva osa reeglitele. 5 iii) Kui kaks laeva lähenevad teineteisele nii, et tekib kokkupõrkeoht, on laev, mille liikumist ei tohi takistada, kohustatud täielikult kinni pidama käesoleva osa reeglitest. Reegel 9. Kitsused a) Piki kitsust või faarvaatrit sõitev laev peab hoiduma parema parda poole jääva kitsuse või faarvaatri välisäärele nii lähedale, kui on ohutu ja võimalik. b) Alla 20 meetri pikkune laev või purjelaev ei tohi takistada niisuguse laeva läbisõitu, mis saab ohutult sõita ainult kitsuse või faarvaatri piires. c) Kalapüügiga tegelev laev ei tohi takistada ühtegi teist kitsuses või faarvaatris sõitvat laeva.
µm suurust kotikest, mille moodustavad suured sekretoorsed pankreotsüüdid, aatsinuserakud. Aatsinuse rakkude ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine. Aatsinuse rakud sisaldavad subnukleaarselt ergastoplasmat, raku apikaalses osas paiknevad suured prosekreedi e sümogeeni sõmerad. Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega, see koosneb ühekihilisest lameepiteelist. Aatsinuste valendikku jäävad tsentroatsinoosed rakud, mis moodustavad lülijuhade algusosa. Kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel). Sagarikusisesed juhad ühinevad sagarikevahelisteks juhadeks, viimased paiknevad sidekoelistes sagarikevahelistes septides. Viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse. Pankreasejuha paikneb elundi sisemuses elundi sabast kuni peani ja koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku. Kõhunäärme endokriinne osa moodustab 1-2% elundi mahust. Heledad endokriinrakkude moodustised kõhunäärmes kannavad pankrease e Langerhansi
Sagarike vahel paiknevad sagarikevahelised juhad ja pankrease peajuha, mis avaneb koos ühissapijuhaga kaksteistsõrmikusoolde Aatsinuse rakkude e pankreotsüütide ülesandeks on sekretoorse funktsiooni teostamine, apikaalses osas paiknevad sümogeeni sõmerad Aatsinuse viimasüsteem algab pika kitsusega (koosneb ühekihilisest lameepiteelist) kitsused avanevad viimajuhadesse (ühekihiline prismaatiline epiteel) viimajuhad liituvad ning suubuvad pankreasejuhasse koos sapijuhaga avaneb duodeenumi valendikku Rakkude toodetud insuliin langetab veresuhkru taset – ta reguleerib glükoosi transporti rakkudesse (lihased, rasvkude) ja stimuleerib glükolüüsi ja glükogeeni sünteesi HINGAMISORGANITE ÜLDINE ISELOOMUSTUS Hingamisaparaadi moodustavad hingamisteed ja kopsudesse koondunud respiratoorne kude
annaabi.ee 
