Nimi: Klass: 1. Loe läbi antud tekstikatkend. Nii mõõtmatu on taevaavarus, ta sügisene sinav kõle karv. Seal pikkamisi sõuab linnuparv. Oh, vabadus. See rännuhõike metsik igatsus Su kõrvu kauaks kisendama jääb. Siis pilvepõhja kustub seegi hääl. Oh, vabadus. Pilk pööra ära, vangla piiratus. Su osaks on mu unenägu vaid, mis peagi kaob all hangis sügavais. Oh, vabadus. 2. Jooni tekstis alla kõik epiteedid. 3. Mis ajastul võis see tekst olla kirjutatud? (Märgi näiteks sajand ja aastakümme.) 4. Kirjelda teksti meeleolu. 5. Kuidas Sulle põhikoolis kirjanduse tunnid meeldisid ja miks? Mida enda kohta põhikooli kirjanduse tundides teada said?
Oraaklid • Pühamu, kust käidi jumalatelt tuleviku kohta selgust küsimas • Tuleb ladina keelsest sõnast oraculum – ennustus • Kuulsaim oraakel Delfi oraakel Kesk-Kreekas, kõrge Parnassose mäe kaljusel jalamil • Preestrinna, kelle suu läbi Apollon tuleviku ennustas, oli püütia Delfi Oraakel • Püütia istus templi tagumises ruumis kolmjalgsel kaanetatud vaskkatlal • Aurude mõjul hakkasid püütiad seosetuid sõnu kisendama • Enne tähtsaid ettevõtmisi saadeti esindajad Delfisse nõu küsima • Jumalad saatsid märke, mille tõlgendamine jäi surelike hooleks Delfi Oraakli asutamismüüt • Kitsed leidsid muistse oraaklipaiga • Kits hüpanud lõhe juures imepäraselt ning häälitsenud teisiti • Kitsekarjane hakanud tulevikku kuulutama • Kes iganes lõhele lähenes, muutus entusiastlikuks • Paljud kukkusid entusiastlikkuse tõttu auku ja
A. Alliksaar lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Tema looming on mõjutanud mitut luuletajat( P.E. Rummo; A.Ehin jt). Alternatiivne Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem,kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale?
kellel palju vara, needki põlgan ära (1:78). Kes sind on näinud, see on palju näinud. Vist oleks õigem öelda näinud kõik (4:133). Sa tahtmatult naeratama pead (3:131). Vaid vilistad nagu lind (2:105) ja maailm korraga jääb sulle vait (3;126). Jääb kõrvu keele pehme kõla (3:147). Tahan suudelda su käsi, tunda sinu huulte niiskust (4:114). Kas teeme mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sositama kisendusi (4:83)? Meie tahame elada ja kirjutada Aegade-raamatusse.. (4:66) Meie silmades säravad sädemed, meie põues lainetab julgus ja jõud (4:66). Ja suurt ja sügavat õnne tuld, armastust tundsin ma... (4:102) Siis tuli sügis, päike väsis ära (3:116). Puud seisid raagus nagu vitsakimbud, jäi tänavale maha ainult jää (3:117). Väike tähekild vaid säras
väikesed hõbedast sõnnikuhargid või Neptunuse kolmpiid, mida saksa keeles gaffel'iteks kutsuti ja millel maakeeles nime polnudki. Siis tuli vasak käsi äkitselt õõnsa rõksatusega õla Kas sellist asja peab 9.klassi koolilaps küljest ära ja pidurita jäänud hobune sööstis lugema ??? lähematele raesõduritele rinnutsi otsa. Päratust õlahaavast purskus kaarjas verejuga ja mida 207 keegi poleks enam oodanud vanamees hakkas kisendama. 3. Mõtted, mis see raamat peale läbisaamist tekitas ! Raamatus oli suurepärane tõestus, et vahet pole, mis rahvusest oled, kui ise oled tubli, läheb sul kõik hästi. Ideaalne näide selleks oli Balthasar seal raamatus. 4. Kolm küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid ! 1. Kes võitis alanud sõja? 2. Mis järgnevates raamatutes toimuma hakkab? 3. Mis Pallust edasi sai? 5
Isegi vihmast märg. See mis mu kätes Ei edasi nihku. Oleksin Dante, siis laseksin põrgus Patuseid istuda Algebra Taga Suur lärm Kuu Maal on Laps laulab, Kuu ei näe ega Maal on Trambib, kuule. Suitsuahjud, Karjub Kuu Pääl on mäed Saunad, Ja vaidleb, Seletab. ja Mered. Vasikadja koerad. nii Kisendama Harjub Siiski noorele kuule Peenrast paksud Ka makk ja telekas. Vanasti öeldi TERE. Hernekaunad Taskutesse Poevad. On toas nii palju lärmi, Öösel maja Et põrub aknaklaas. Kohal vilgub On läbi isa närvid Väga suuri tähti. Ja ema voodis maas. Ja sul tunne tekib
ALGEBRA VIHKU. NÜÜD MA TA PAGANA, PORTFELLIST TIRIN, OHKAN KUI EESEL JA SÜLITAN PIHKU. OOTAB MIND IGAVANA ISEGI VIHMAST MÄRG. SEE MIS MU KÄTES EI EDASI NIHKU. OLEKSIN DANTE, SIIS LASEKSIN PÕRGUS PATUSEID ISTUDA ALGEBRA TAGA VIIVI LUIGE LUULETUSED, Täheke nr. 5, 1985 SUUR LÄRM LAPS LAULAB, TRAMBIB, KARJUB JA VAIDLEB, SELETAB. NII KISENDAMA HARJUB KA MAKK JA TELEKAS. ON TOAS NII PALJU LÄRMI, ET PÕRUB AKNAKLAAS. ON LÄBI ISA NÄRVID JA EMA VOODIS MAAS. KES LÄRMI LÖÖB JA RÖÖGIB, SEE KUNAGI El KUULE, ET SÜDAMEL ON LÖÖGID JA ELAMISEL LUULE. ELUSLOODUS LÄKS OSKAR MAALE KEVADEL, SÄÄL HÜPPAS, HULLAS, HÕIKAS JA ÕUES PEENRALILLEDEL KÕIK NUPUD MAHA LÕIKAS. KÜLL EMA NOOMIS OSKARIT JA VANAEMA PALUS, KUID POISSI NAERMA AJAS JUTT, ET LILLEDEL ON VALUS.
Gailit kasutab kollast peamiselt kirjeldades elutut, vananenud ja kalki olekut, kõige rohkem seostub kollane Hundvaga, kes on teoses libahunt: ,,Tuleb siia armunult, kallistab, üsatab vanameest, mängib kollaste sõrmedega ta tuhkruuges habemes, laulab talle laule nii kummalisi ja arusaamatuid kui uni, kui vee tasane vool." Punase varjundeid omistab kirjanik parajasti elavaloomulistele tegelastele. Tihti seostub punane agressiivsete emotsioonidega: ,,Siis hakkavad inimesed kisendama ja karjuma, nende näod lähevad tulipunaseks, silmad sädelevad tules, suust kostavad metsikud hääled ning nad võtavad püssid ja jooksevad vandudes sohu." Must ja hall on peamised toonid, millega kirjeldatakse ümbrust ja passiivseid inimesi: ,,Iialgi ei paista siin päike, taevas on hall ja nõgine." Teose minategelane Enrik unistab: ,,Kord nooruses käisin säälpool metsi ja rabasid: sääl säras päike ja lõunased pilved olid nii valged
ISABELLA: „Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas?“ FLAVIO: „Kumb oleks õigem, – kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda?“ ISABELLA: „Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks?“ FLAVIO: „Kas kerkime katusele või kattume kergusest?“ ISABELLA: „Kas vigu korrutada või korda vigurdada?“ FLAVIO: „Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi?“ ISABELLA: „Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda?“ FLAVIO: „Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada?“ Edasi läheb luuletus aga nii: Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kadri Oviir
1697. aasta kevadel selgus nälja hirmus ulatus, kui lume alt sulas välja hulgaliselt laipu. Kindlasse surma olid määratud orvud ja vanad inimesed. Maarahvas püüdis viimases hädas linnadesse põgeneda, ent ka seal polnud piisavalt süüa. Kroonik kirjutas: „Päeval ja öösel kuuldus nii linnades kui ka külades, teedel ja tänavatel häda- ja näljakannatajate sellist kaeblemist, et kivigi oleks pidanud kisendama." Samal ajal aga oli nälg ka Rootsis ja Soomes ning eesti- ja liivimaalaste päästmise asemel veeti „riigi viljaaidast" vilja hoopis välja. Mõned kaupmehed ja mõisnikud teenisid sellega suurt kasumit. Eriti kannatasid rahvarohked muidu viljakama mullaga piirkonnad Kesk-Eestis. Suri 70 000-75 000 inimest ehk iga viies inimene Eestis. Paljud maeti sinna kuhu juhtus, ka ühishaudadesse väljaspool surnuaedu. Nälg lõppes täielikult alles 1698. aastal.
eal ei riiva nende armastust, - kõik need viivuks minus kohtusid, viivuks nägin nende ohtusid, viivuks taevaga läks segi maa, viivuks mõistsin: enam ma ei saa seista kõhevil vaiki, seal kus peaks halva lihtsalt kisendama heaks ---,, *** (,,Hamleti laulud") Ent ,,Hamleti laulude" sisedialoogilises teises osas pääseb aktiivsustaotlust tuhmistama allaandmismeeleolu, mida painavalt rõhutab kordusvärss: ,,Ah, ainult üks rüpp, ainult üks rüpp, kuhu panna pea!" (Kalda, 1991) 10 Mitmes luuletuses elamuspinget sümbolitaoliselt koondav lapskujutelm heidab kogumikule
Igakordsel siirdumisel metsa tundub mulle siiski, nagu oleks too ammune kevad ikka alles ees. Alternatiivne Artur Alliksaar Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas kerkime katusele või kattume kergusest? Kas vigu korrutada või korda vigurdada? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? Kas anuvalt vaikida või vaikivalt anuda? Kas kisendavalt hääletada või hääletult kisendada? Kas panti kantida või kanti pantida? Kas uuri puurida või puuri uurida? Kas hinnata kogemusi või koguda hindamisi? Kas minna lootuseta või loota minemata? Kas rühmata andele või anduda rühmale? Kas öeldut mitte uskuda või usutut mitte öelda? Kas suurepäratseda või pärasuurutseda? Kas nalja välja mõelda või mõtet välja naerda?
Kui seal asjad kokku lepitud siis minna Peeren Andrese juurde, sealgi räägitakse tühjast- tähjast. Aga kogu külaskäigu eesmärgiks oli jätta lauale kindapaar. Kui kindad endale jäetakse, siis on Eeriku kosjad vastu võetud ja kui ei, siis on häbi. Kui vanemad koju läksid, siis nad ei võtnud pühapäeva riideid seljast ära vaid ootasid kõigi nendega , et äkki tulevad varsti uudised. Ema saatis Eeriku metsa või randa, Eerik läks metsa. Metsas ta aga hakkas jälle pühalaulu kisendama. Sel ajal kui Peeren Andres tuleb ja seda kuuleb, siis ta mõtleb, et kas minna või mitte. Aga ta ei saanud ka tagasi minna, sest kõik jälgisid teda. Ta astus raske südamega sisse. Kui ema kuulis, et Andres metsas pühalaulu karjub, siis võttis ta rooviku ning lidus metsa Eerikule järgi. Metsas sai aga Eerik niimoodi koslepit, et silm sinine ja põsk paistes. Saabusid rõõmsad päevad, kus tapeti sigu, lehmi, lambaid. Kogu küla oli täis
Mehed sõudsid vahetustega kõigest väest, et kaldale jõuda. Kurss võeti Läti poole, sest tolle kallas oli kõige lähemal. Lui minestas ja ta asetati jäätunud laevapõhja õlgedele ja teki alla. Sõudjate jõud hakkas kustuma, käenahad hõõrdusid verele. Villem hakkas närve kaotama ja oli murdumise äärel paanikas. Simmu aga käskis tal vett välja visata. Villem plõksutas oma elektrilambiga ka SOS tähti, kuid vihane meri jäi tühjaks ja pimedaks. Villem hakkas korraga kisendama, hüüdis valjusti appi, ise olles nii meeleheitel kui saab. Kustas tahtis Villemi peale karjuda, kuid Simmu hoidis teda tagasi, ootas kuini Villem oma karjumised ära karjus ja andis talle aeru pihku. Villemil libises aga aer käest ja ta sattus veel suuremasse ahastusse. Paanikahoos pani ta ette Lui üle parda visata, mispeale Kustas läks talle kätega kõri kallale. Villem langes nuuksatades kokku ja jätkas Kustase kõrval sõudmist. Saabus uus hommik. Paat hulpis suure jääkuubikuna vees
peatükk, lõik cvlis, e kodaniku-, tsiviil- care, u, itrus, re ilma olema; hoiduma, cvis, is m, f kodanik vältima; eemal viibima (c. abl.) cvits, tis f kodakondsus; riik; carmen, minis n laulmine, laul; luuletus kodanikkond; linn (eriti Rooma) carp, carps, carptum, ere noppima, clm, v, tum, re hüüdma, kisendama, korjama; katki tõmbama, lõhki kiskuma; osa karjuma saama, nautima clmor, ris m hüüe, kisa crus, a, um kallis clrus, a, um selge, puhas; hele, hiilgav; castra, rum n (sõja)laager, (väli)leer; kõlav; kuulus, tuntud (sõdurite) päevateekond; (sõja)väeteenistus classis, is f laevastik 4
kutsumas ja karu noomida. Leemet seda tekigi ning tihti käis ta karu metsatukkast koju kutsuma, vahest jäädes ka ise natukeseks ajaks küla koos karuga vaatama. Naise võttmise teema oli saanud aktuaalseks Leemetile, ema käis ikka peale, et Hiie saab tema naiseks kuid Leemet ei leidnud, et Hiie tema jaoks see ilusaim õis murus on. Tambet ja Mall endiselt eirasid Leemtit ja ta pera nagu uhked kullid nõgestes ning Ülgas nähes neid pistus needusi kisendama ja tema käimasid võis lihtsalt jälitada, sest temast maha jäi alati pikk saba ohvrite verd. Inimahvid olid oma eluga ja püüdlusega kõige ehtsama ja iidsema poole viis neid puude otsa kuhu nad kolisid kogu oma vara sama ajal kiites esivanemate geniaalsust ja tarkust, sest kõik probleemid tulid sellest, et puude alt roniti maha. Ints vahepeal on saanud rasedaks ning kui teavitab sellest Leemetile selgub, et Leemet ning ka lugeja on kogu aeg valesti arvanud, et Ints on
Perekond: isa Surmapõhjus: Lämbus vilja all. 43 4.122. VilmaAdelheid Rääk Sünnikoht: Harala Tervis: pahemast silmast pime Olemus: eestimeelne; uskus Jumalasse; Lugu: Ta oli lapsest saati pahemast silmast pime. Ta ei näinud armastust ja kui arvas nägevat ei tundnud ära. Tema kehva nägemise hävitas lõplikult lohakas meditsiiniõde, kes tilgutas talle paremasse silma dikaiinilahuse asemel hoopis põrgukivilahust. See sundis teda kisendama ja tegi kohe puhta töö. Nõnda ei näinud ta oma unistust: sinimustvalge lehvimist. Ta kuulis vaid lipu plaksumist kõva põhjatuule käes. Surmapõhjus: loomulik surm 4.123. Vladimir Tara Sünnikoht: Harala Filosoofia: Ajad kohisevad langedes nagu magistraalkraavi vesi kevadel. Saatused, seemned, mehed ja naised on ainult lelud Jupiteri ja Saturni käes, mille üle pole inimesele võimu, kiristagu hambaid või täristagu relvi nii valjusti kui tahes.
kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. assotsiatiivne luule luule, kus sisu arenguid asendavad assotsiatiivsed (seostel põhinevad) kujutlused. Eesti kirjanduses on iseloomulik Artur Alliksaare (19231966) luulele. Näiteks: Alternatiive Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? / / (Artur Alliksaar.) Athena ka Pallas. Kreeka tarkusejumalanna, kangelaste, sõjakunsti, linnade, käsitöö ja teaduse kaitsja. Athena sündis Zeusi peast täiskasvanuna ning täies relvastuses. Atlas kreeka mütoloogias titaani (vägilase) poeg, kes kandis Zeusi käsul taevavõlvi õlgadel. See oli Atlasele karistuseks, sest ta oli osa võtnud titaanide võitlusest jumalate vastu.
"Aga kus viies on?" tekkis küsimus. "Kas tõesti on küla saanud teada, et ma olen mõrvar?" imestasin mõttes. Ka vihm oli üle jäänud, aga nüüd ümbritses meid õhuke uduvine. Me jõudsime varsti alla hobuste juurde. Ma suundusin longates oma hobuse juurde. Ta hakkas perutama kui ma talle lähenesin. See ehmatas mind ja ma kukkusin selili maha. Jastiin ja Kabrevitsi rahustasid hobuseid ja Andres aitas mu püsti. Aga kui ma olin vaevalt püsi tõusnud, hakkasid hobused jälle perutama ja kisendama. Mu medaljon hakkas siniselt helendama ja nii imelik kui see ka pole, rahunesid hobused kohe maha. Me saime aru, et mu medaljon hirmutab loomi. Mul oli selle pärast paha tunne. Aga me saime vähemalt teada, mis hobuseid ärritab. Me järeldasime seda, et medaljon on võimsam kui arvasime. See võis meile veel paksu pahandust põhjustada. 23 Koju Kui hobused olid rahunenud, sõitsime külla. Tagasiminek läks kiiremini kui tulek mägedesse. Paari tunniga olime külas
oma ilusate kätega preestri nägu peksta. «Kasi minema, saatan!» «Armasta mind! Armasta mind! Halasta mu peale!» karjus vaene preester talle peale vajudes ja hoopidele kallistustega vastates. Äkki tundis mustlastüdruk, et preester on temast tugevam. «Küllalt sest jändamisest!» ütles preester hambaid kiristades. Võidetuna, murtuna vabises tütarlaps ta käte vahel, täiesti tema võimuses. Juba tundis ta himurat kätt oma kehal kobavat. Ta tegi viimase pingutuse ja hakkas kisendama: «Appi, appi! Vampiir, vampiir!» Keegi ei tulnud appi. Ainult Djali oli ärganud ja mökitas haledalt. «Vaiki!» ütles preester hingeldades. Preestri embuse eest rabeldes puutus mustlastüdruku käsi põrandal äkki mingi külma metallasja külge. See oli Quasimodo vile. Tütarlaps haaras sellest nagu viimsest lootusest kinni, tõstis vile huultele ja puhus kõigest jõust. Vile kõlas heledalt, teravalt, läbilõikavalt. «Mis see tähendab?» küsis preester.
oma pattu kahetsete! tulge oma räbalates, patus ja mustuses! Puhastav vesi ootab teid, taevavärav seisab lahti, -- oh, astuge sisse ja puhake! (aa-men! hosianna, hosianna, halleluuja!)» Ja nii edasi. Ei saanud enam aru, mis jutlustaja ütles -- nii tugev oli karjumine ja nutt. Inimesed tõusid hulgana püsti; tungisid kõigest jõust patukahetsejate pingi poole; pisarad voolasid mööda nägusid alla. Kui kõik patukahetsejad rüsinal esimeste pinkideni jõudsid, hakkasid nad laulma ja kisendama, heitsid meeletult ja pööraselt põlvili maha. Noh, siis nägin, et kuningas tegi kaasa; ta hääl kostis teistest üle. Selle peale kobis ta üles lavale ja jutlustaja palus teda rahvale rääkida, ja ta tegi seda. Ta ütles neile, et oli mereröövel, -- et oli olnud mereröövliks kolmkümmend aastat kaugel India ookeanil. Möödunud kevadel olevat ta meeskond lahingus tublisti vähenenud ja ta olevat nüüd kodumaale tulnud uusi mehi koguma
4489. igaühe jaoks on kuskil keegi....ja minu jaoks lõigi Jumal koera! (wtf:D) 4490. God gave me these boobs for a reason!! 4491. Mida ühist on benjihüppel ja prostituudil?Mõlemad maksavad tonna ja kui kumm katki läheb oled omadega perses. 4492. Milleks naistele pikad juuksed?et ikka varjata kõike mida näha ei taha. 4493. Muuda oma elu täpselt selliseks nagu sina tahad. Elu on liiga väärtuslik, et leppida vähemaga! 4494. Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? 4495. Võimatu , et võimatu on võimatu 4496. Jäägu , nagu oli , eks midagi ikka olnd , ega kunagi pole olnd , et midagi pole olnd 4497. Aju On elund Millega me mõtleme et me Mõtleme. 4498. Ebanormaalsus on normaalsus. 4499. keseksibseeeksibmueksiga. 4500. MA ei saa aru, kuidas sa ei saa aru, ei ma ei saa aru. 4501. hea ütlus siis meeste kohta: "40 grammise vorstijupi pärast pole mõtet tervet siga ülal pidada" 4502
annaabi.ee 
