majanduslikele või materiaalsetele printsiipidele. L.I. usub, et naise ja mehe suhtesse tuleks omamise, anastamise ja tarbimise asemele tagasi tuua imestus, hämmastus ja hellus. Oma teoses ,,Ma armastan Sulle" (1992) küsib ta, kuidas öelda teisiti ,,Ma armastan Sind". Kuidas armastada Sulle? Lähenedes teineteisele mitte haardudes, vaid kobades, mitte valitsedes, vaid hellitades, kaitsevad armastajad omavahelist tõmmet ja elujõudu. Nii austavad nad teineteise teisesust. Hélene Cixous ja écriture feminine Kõige enam tänu Hélene Cixous'le tõusis écriture feminine - naiselik kirjutamine ehk naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise, feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse, Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture.
soolist identiteeti, mida feministid ei pea õigeks. Psühholoogilisest või bioloogilisest erinevusest tähtsam võib olla psühholoogiline identiteet. Naised võivad olla täpselt sama maskuliinsed kui mehed ja bioloogilised mehed võivad lihtsalt olla ,,maskuliinsed" (või seda teeselda) ainult kultuuriliste ettekirjutuste pärast. 2. 1. Feministid. Simone de Beauvoir Kõige tuntumad ja tähtsamad feministid on Virginia Wolf, Simone de Beauvoir, Luce Irigaray, Hélène Cixous, Julia Kristeva, Elaine Showalter, Toril Moi, Judith Butler. Järgnevalt tutvustan kahte neist vaba valiku järgi. Simone de Beauvoir (1908 1986) Prantsusmaa feministliku liikumise eestvedaja, kes sidus end feminismiga 1960ndate lõpus. Oma aja juhtiv intellektuaal, kelle tekstid panid mitmes mõttes aluse feministlikule teooriale ja poliitilisele aktiivsusele, mis kerkisid üles 1960ndatel Lääne- Euroopas ja Ameerikas
analüüsimine. Uurib ÜK-s peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid ja väärtused? Milline on naistegelase positsioon ja funktsioon tekstis( on ta peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne.)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ja väärtusi? Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Julia Kristeva, Luce Irigaray LK. 136 - 143 e) postkolonialistlik kriitika---- Kuidas mõjutavad teksti kultuuriliste erinevuste väljendused ( rass, klass, sugu, religioon, kultuurilised tavad, identiteet)? Kas selline kujutluslaad toetab või kõigutab koloniaalset ideoloogiat ? Olulisemad teoreetikud: Edward Said, Homi K. Bhabha, Gayatri Chakravorty Spivak LK. 145 - 152 f) positivism----------------- 19
Kõige elementaarsemal tasandil: kuidas üks või teine ideoloogia tekstis esindatud on. Pööratakse ringi klassikaline arusaam tekstidesr, juhib tähelepanu alternatiividele. d) feministlik kriitika Tekkis poststrukturalismi tuules, uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust (binaarde opositsioon mees vs naine tekstides juba väga ammusest ajast saadik) Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva Millised on tekstis leiduvad patriarhaalsed normid või väärtused? Milline on naistegelaste positsioon ja funktsioon tekstis (peategelane, kõrvaltegelane, episoodiline tegelane jne)? Kas selline kujutuslaad toetab või õõnestab neid norme ning väärtusi? e) postkolonialistlik kriitika seostub rahvuste, kultuuride kokkupõrgetega jne.
Feministlik kriitika - Uurib ühiskonnas ja kultuuris (võimusuhetes) peituvat mehe-naise rollide ebavõrdset staatust. Feministlik teooria sai 20.sajandi teisel poolel üheks olulisemaks kultuurikriitika suundumuseks (lad. k femina, femineus naine, naiselik). Naisekeskse vaatepunkti rakendamine ajaloole, keelele, võimusuhete ja kultuurile toimub silmatorkavamalt ja mõjukamalt 1960. aastatel ning leiab mitmesuguseid edasiarendusi järgnevatel kümnenditel. Klassikud: Kate Millett, Helene Cixous, Luce Irigaray, Julia Kristeva. Postkolonialistlik kriitika postkolonialismi mõiste ja erinevate maade vastavasisulise kogemuse piiritlemiseks kasutatakse mitmesuguseid selstusi. Ideoloogilises tähenduses seostuks postkoloniaalsus mingite ühiskondlik kultuuriliste mõjude väljatõrjumisega, neist vabanemisega. Kuna dekoloniseerimise protsess on toimunud kipa aja vältel, puudutades väga paljusid rahvusi erinevates piirkondades, siis ei ole postkoloniaalset kogemust võimalik
Good vs bad-metaphor, protest (cf. Student revolts), not absolute ethical problem (cf. Golding), the worst thing-deprivation of CHOICE Burgess's linguistic experiments. a sense of gross, ridiculous, unbidden and embarrassing sources and origins of art+polyglot fascination with language. 15. Women's Liberation Movement and the Literature of Feminism. Second-Wave Feminism. Political and social campaigns and victories. Revolution in culture and language. Hélène Cixous and l'écriture feminine. Sex vs. Gender (S. de Beauvoir, J. Butler). Genres and characteristics of feminist literature. The Women's Liberation Movement was a political movement, born in the 1960s from Second- Wave Feminism. It generated mythology almost before it was born such as bra burning - and it was a matter of deep concern to those within it at the time that its history would be rewritten by those who weren't in it.
“Her-‐story” vs. history. Eva Figes. Her-‐story contests the idea of a single unitary and linear history. The subjectivity of history and its fragmented nature. History is just another story, someone has chosen what to include and what to exclude. Helene Cixous and ecriture feminine, i.e. writing in the feminine. The idea is that women’s writing is more cyclical and endless, women also violate syntax more than men. Much imagery is reinterpreted; mythology, fairy-‐tales, etc. viewed in connection to these
1 ) Naistegelaste analüüs (mees)autorite teostes: Kate Millet "Sexual Politics," (1969), M. Ellmann, "Thinking About Women" (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man's Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski "Beyond Feminist Aesthetics" (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, "Meduusa naer", 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused
Ellmann, “Thinking About Women” (1968) 2) Naiskirjanduse traditsiooni ja naiskirjutuse poeetika uurimine: E. Showalter, A Literature onf Their Own (1977) S. Gilbert ja S. Gubar, Madwoman in the Attic (1979), No Man’s Land. Place of the Woman Writer in the Twentieth Century I-III (1988-1994), (Felski “Beyond Feminist Aesthetics” (1989) Écriture féminine, naiskirjutus (Hélène Cixous, “Meduusa naer”, 1975), Julia Kristeva, Luce Irigaray 3) Fookus soouuringutel: kuidas soolisus on kirjandustekstides markeeritud, soolisuse roll kirjanduses 4) Erinevused: kuidas rassi, klassi, seksuaalsuse jne erinevuste roll sooliselt markeeritud kirjutamise ja lugemise mudelite juures, ka maskuliinsuse uuringute (i.k. Critical studies of men and masculinities) esiletõus kirjandusteaduses Küsimused
) Binaarsete vastanduste dekonstrueerimine Binaarsed vastandused: aktiivsus/passiivsus päike / kuu kultuur / loodus isa / ema mõistus / tunded mõistlik / tundlik logos / pathos Tulenedes nende taga seisvast vastandusest Mees / Naine on need binaarsed vastandused tihedalt kokku põimitud patriarhaalse väärtussüsteemiga: igaüht neist vastandustest saab analüüsida hierarhiana, kus naiselikku poolt nähakse negatiivsena, jõuetuna. Prantsuse feminist Hél?ne Cixous on esitanus arutluse surmaga lõppevast binaarsest mõtlemisest. Cixous taunib naiselikkuse võrdsustamist passiivsusega ja surmaga, sest niiviisi ei jää naisele positiivset ruumi: Naine on kas passiivne või teda ei ole olemas. Kogu tema teoreetilist kavatsust, mis on suurel määral innustust saanud Jaques Derrida ideedest ja intellektuaalseist strateegiaist, võib teatud mõttes kokkkuvõtlikult nimetada katseks