Kirjutavad naisena: Hélēne Cixous ja Luce Irigaray 1970ndatel
Nii austavad nad teineteise teisesust.
Hélene Cixous ja écriture feminine
Kõige enam tänu Hélene Cixous'le tõusis écriture feminine - naiselik kirjutamine ehk
naiskirjutus 1970ndate prantsuse poliitilises ja kultuurilises mõttevahetuses kesksele
kohale. Aastatel 1975-1977 kirjutas Cixous hulga teoreetilisi tekste, milles uuris naise,
feminiinsuse ja feminismi suhteid kirjutamisega: La Jeune Née, La Rire de la Méduse,
Le Sexe on la tete?, La Venue a l´ecriture.
Nii Cixou kui ka teiste prantsuse feministide eesmärk oli lõhkuda opositsioonide
kaudu loodud sooliste erinevuste stereotüüpe. Nad vaatlesid keelt alana, mis loob neid
3
stereotüüpe, kuid milles peitub ka võimalus vabastada sooline erinevus neist
stereotüüpidest. Vabastamine pidi toimuma erilise vastukeele écriture feminine -
abil. (Rojola:150).