Tallinna Polütehnikum "Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Koostaja Deniss Skrabutenas AA-12 Tallinn 2013 2 Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal.
"Mees, kes teadis ussisõnu " Andrus Kivirähk Referaat kirjandusteosest Kirjaniku CV Ees- ja perekonnanimi: Andrus Kivirähk Sünniaeg ja koht: 17.august 1970, Tallinn. Elukohad: Tallinn, kõrghariduse omandamise vältel Tartu. Perekonnaseis: Abielus Ilona Kivirähaga, peres kasvab kolm tütart. Haridustee: Tallinna 32.keskkool ning kõrghariduse omandanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal. Töökohad: Töötanud Päevalehe kultuuritoimetajana, Pühapäevalehe
"Lohetätoveeringuga tüdruk" Stieg Larsson Referaat kirjandusteosest Aprill 2012 Kirjaniku CV Ees-ja perekonnanimi: Karl Stig-Erland Larsson Pseudonüüm: Stieg Larsson Sünniaeg ja koht: 15.08.1954, Skelleftehamn, Rootsi. Surmaaeg ja koht: 9.11.2004, Stockholm, Rootsi. Elukohad: Skelleftehamn, Bjursele küla, Umeå ja Stockholm. Perekonnaseis: Vabaabielu, partneriks Eva Gabrielsson. Haridus: Gümnaasiumiharidus. Töökohad: Vabakutseline fotograaf, graafiline disainer Rootsi suurimas
Tallinna Tehnikagümnaasium Madli Tammel ISTUSIN PIEDRA JÕE ÄÄRES JA NUTSIN Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2012 KIRJANIKU CV a) Nimi: Paulo Coelho b) Sünniaeg ja koht: 24.august 1947 ,Rio de Janero c) Surmaaeg ja koht: - d) Elukohad: Brasiilia , Ameerika Ühendriigid, Mehhiko, Lääne-Euroopa e) Perekonnaseis: abielus f) Haridus: Põhihariduse omandas Jesuiitide koolis ja sealt edasi läks õppima
Tallinna Tehnikagümnaasium Deodora-J.-M. Vahtel Harry Potter ja Azkabani vang Referaat kirjandusteosest Õpetaja: Ave Teder Tallinn 2011 KIRJANIKU CV: a) nimi:Joanne Rowling b)pseudonüüm: J. K. Rowling c)sünniaeg ja koht: 31. juulil 1965 Yate'is Inglismaal d) surmaaeg ja koht:- e) elukohad: Inglismaa, Prantsusma, Portugal f) perekonnaseis: Jorge Arantesest lahutatud g) haridus: St Michael'si Põhikool, Wyedean'i Kolledz, Exeteri Ülikool,
,,Ja päike tõuseb" (1926) Ernst Hemingway esikromaanis "Ja päike tõuseb,, on mitmeid erineva käitumisharjumusega ja taustaga inimesi, kuid ühiseks jooneks võib pidada ajastut, kus nad elasid. Sõja tegevusest otseselt ei mainita, kuid teose tegevus toimub peale Esimest maailmasõda Euroopas nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias, kui külastatakse härjavõitlust. Oma juhtumistest jutustab Jake Barnes, kes veedab aega sõprade-tuttavatega. Inimesed elavad rutiinis. Päevast päeva käiakse restoranides, kohvikutes, pubides ja tellitakse veini, konjakit ja muid alkohoolseid jooke. Üldse juuakse hästi palju. Hispaanias fiestal juuakse ja pidutsetakse järjest mitmeid päevi. Kõik mured uputatakse alkoholiklaasi ning alkohol mõjub mõnele isegi julgustavalt. Hemingway teoses "Ja päike tõuseb,, pole inimestelt iseloomu, kui välja jätta Cohn, kes polnud kokku puutunud sõjaga. Need, kes olid kogenud sõja õudsust, ei suutnud enam ennast väljendada, peites...
Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper. Schumanni instrumentaalmuusika omapära on suurelt tingitud sellest, et muusikalise talendi kõrval oli tal ka tugev kirjanduslik anne. Tema muusika on enamasti inspireeritud mõnest kirjandusteosest või varustatud omapoolse kirjandusliku programmiga. Schumanni muusikas esinevad sageli puhanguliste ja unistavate, kirglike ja mõtlike meeleolude kontrastid. Sageli viib Schumann kangelase loodusesse. 4. Suure osa tema loomingust moodustavad klaveriteosed ja vokaalmuusika. Eriti silmapaistvad on tema klaveriteosed. Näiteks: ,,Karneval" ; ,,Davidsbündlerite tantsud"; ,,Lastestseenid" ; ,,Fantaasiapalad"; ,,Sümfoonilised etüüdid" ; ,,Kreisleriana" ; ,,Album noortele" jt. 5
ilusat ilusamana- inetut inetumana 3. Mida mõistad virtuoosikultuse all 19.sajandi kontekstis? Virtuoosikultus - klaverimängija pandi viimase piirini proovile. ettekande keskmine oli instrumendi täiuslik tehniline valdamine. 4. Seleta mõistet "programmiline muusika" too näiteid kuulatud muusikapaladest. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. nt. schubert metshaldjas ja schumann ''karneval''. 5. Nim. ja iseloomusta romantismiajastu olulisemaid muusikazanre sümfooniline poeem, programmiline süit, programmiline sümfoonia, operett 6. Iseloomusta Franz Schuberti vokaalloomingut Soololaulud on Schuberti loomingu kõige tähtsam osa, neid on ta loonud üle 700
Kirjanikud ja luuletajad, kelle teoste põhjal on muusikat loodud: Goethe, Shakespeare, Schiller, Hoffmann ja Hugo. 16.Missugune on romantiline muusika? Iseloomusta 5 lausega. Muusikas on uus poeetiline ja metafüüsiline tasand, rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. Muusika oli emotsionaalne ja väljendusrikas. Vormiosade piirid avardusid ja hägustusid. Muusika tempo oli kord aeglane, kord kiire, kuna tempode puhul armastati suuri äärmusi. Teoste ideed olid tihti laenatud mõnest kirjandusteosest või ajaloosündmusest. 17.Kuidas muutus helilooja roll 19.sajandil võrreldes varasemaga? Romantikud kohtusid oma publikuga nagu võrdne võrdsega. Suurema osa tähelepanust teenisid romantismiajastul solistid-virtuoosid, nende seas pianistid, viiuldajad, dirigendid jt interpreedid. Heliloojad, kes enam oma teoseid ise ette ei kandnud, jäid tasapisi tahaplaanile. Tekkis enneolematu virtuoosikultus. 18.Too näiteid heliloojate „spetsialiseerumisest“ kindlatele žanritele.
Motiiv Rändavad kirjandusajaloos teosest teosesse, nt muutumise motiiv, rändamise motiiv Konflikt Tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig Konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses (Kuidas pärast asjad kulgevad?) Moto Teose või selle osa algusesse paigutatud tsitaat, teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus Juhatab järgneva loo sisse Raam Olemas näiteks novellis „Inimene vutlaris“, kuid puudub novellis „Palat number 6“ Romaani aeg Sündmuste kestus (?) Romaani ideestik Ideestik on romaanis väljendatud mõtete kogum. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto?
rahvaloomingust. 19. sajandi algul muutus olulisemaks tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Uue zanrina ilmus 19. sajandi muusikasse üheosaline programmiline sümfooniline poeem. Programmiline on selline muusika, mille aluseks on kas kirjandusteosest või mujalt võetud süzee (=sisu). Heliteose pealkiri annab meile tavaliselt kõige selgema vihje teose programmi kohta. Muusikas loetakse kogu 19. sajandit romantismi ajastuks. (3) 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS Arhitektuuris järgnesid klassitsismile historitsism ja eklektika. Historitsism on mõne vana stiili jäljendamine, seetõttu esineb historitsism mitmel kujul. Sageli lükati klassitsistlikesse ehitistesse varem esinenud stiilide elemente. Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti
Uuendused. 1. Rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust. 2. Romantikute huviobjektiks sai rahva looming, tänu sellele muutus rütm mitmekesisemaks. 3. Suurenesid orkestri koosseisud 4. Lemmikpilliks sai klaver, jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval. Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika. (konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile. Operett (meelelahutus zanr mis on tekkinud koomilise ooperi baasil)
kriitilist suhet ja kujutatud ainesega, kriistilist maitset ja hinnangut. (Bloom) Kirjandusteose analüüs Kirjandusteose analüüsikese: autorist, teises või lugejas? 1. Autorikeskne lähenemine seob teise tähenduse autori tahtega, näeb kirjandusteoses autori maailmavaate ja elukogemuse kajastust, otsib teosest autori sõnumit (positivistlik lähenemine) 2. Teosekeskne lähenemine huvitub kirjandusteosest kui isesesvat elu elavast tähenduslikust tervikust. 3. Lugejakeskne lähenemine eeldab, et kirjandusteos valmib lugeja kaasabil, teosel pole valmistähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil. Proosateksti analüüsitasandid Tekstisisesed tasandid: Fiktsionaalne maailm, selle algus ja lõpp Narratiiv Teema, motiiv (peamotiivid, kõrvalmotiivid) Kujund (sümbolid), pealkiri, moto Probleemistik
Motiivid rändavad läbi kirjandusajaloo teosest teosesse, ent iga autor kasutab neid eripäraselt. Loo põnevuse tagavad konflikt ja intriig. ! KONFLIKT- tegelastevaheline või tegelasesisene vastuolu teoses. Tegelase sisemist huvide kokkupõrget nimetatakse sisekonfliktiks. ! INTRIIG- konfliktist põhjustatud tegevuse pingeline kulg kirjandusteoses. Teose ette või peatükkide algusesse kuulub vahel MOTO- teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte- selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Proosateost ümbritseb mõnikord RAAMJUTUSTUS- järgneva loo sissejuhatus - kirjeldab loo tagamaid ja esitab järgnevat näiteks leitud käsikirjana või sõprade ringis jutustatud loona? Kirjandusteose kompositsioonis mängivad olulist rolli algus ja lõpp. Teoses endas võib mõnikord puududa "algus" (in media res- tegevuse algus asjade keskel) ja/või "lõpp" (K
- Huvi laiemate, abstraktsemate struktuuride vastu, millesse tekst paigutub (nt zanr, narratiiv, teatud teema käsitlemise tavad vm), teiselt poolt analüüsitakse üksiktekste eeldusel, et neid määratlevad need laiemad struktuurid. - Liigutakse tekstist eemale, mitte lähemale nagu uuskriitikas. Tahetakse leida üldkehtivaid printsiipe ja mudeleid, mis kehtiksid võimalikult paljude tekstide puhul. 46. Mis on binaarsed opositsioonid? Tooge näiteid mõnest kirjandusteosest. - Binaarsed opositsioonid ehk kaksikjaotused, mille kaudu kirjeldame ja mõtestame tegelikkust, nt loodus/kultuur, mees/naine, oma/võõras jne. Paari liikmed on vastandlikud. 47. Mida tähendavad näidend, lavastus, etendus? Kasutage neid mõisteid korrektselt lauses. - näidend draamatekst, kirjanduslik tekst - lavastus teatrikunsti teos, sageli põhineb näidendil - etendus lavastuse üks esituskord 48
Loo kestvus Teema kujutatud elunähtuse valdkond (millest romaan kõneleb?), jaguneb peateemaks ja mitmeks allteemaks. Detail romaani väikseim kunstiline üksus, esitavad fakte tegelase, tegevuse ja koha kohta. Motiiv teema allelement, teatav olukord. Motiive liiguvad läbi ajaloo mööda teoseid. Jagunevad pea- ja kõrvalmotiivideks. Konflikt tegelaste vaheline või tegelasesisene vastuolu teoses Intriig konfliktist tingitud tegevuse kulg Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte Raamjutustus juhatab järgneva loo sisse, kirjeldab tagamaid Romaanis on tähtsal kohal algu ja lõpp, kuid lugu võib alata ka kõige keskel (Meisterdetektiiv Blomkvisti algus) ning lõppeda poolelt sõnalt. Tavaliselt on algus ja lõpp sümmeetrilised. Loo mudelid Sissejuhatus teema arendus haripunkt lahendus. Postmodernistlik teos ei pruugi seda skeemi järgida, samuti võib raamat koosneda mitmest haripunktist ja lahendusest. Raskuskeskmed
ESSEE AJALOOLINE ROMAAN Romaani sünniajaks peetakse üldiselt aastat 1605, mil ilmus selline suurepärane teos nagu ,,Don Quijote". Selle teose autoriks on Miguel de Cervantes Saavedra. Romaani traditsioon tänapäevasel kujul on siiski vaid paari sajandi vanune. Romaan muutus elujõuliseks 18. sajandi algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassist lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Daniel Defoe romaan ,,Robinson Crusoe" (1719) juhatab romaani võidukäigule. Ajaloolise romaani rajajaks aga peetakse soti- inglise kirjanikku Walter Scotti ( 1771-1832). Scott oli omal ajal väga tuntud. Temast alates algas ajaloolise romaani võidukäik laia lugemispubliku seas. 1814. aastal ilmus anonüümselt esikromaan ,, Waverley" ning sellega oligi alus pandud ajaloolisele romaanile euroopa kirjanduses. Scott vabastas romaanizanri 18.
pühitsetud. Ka selles mõttes oli müüt hõimu algkogemuseks – selliseks kogemuseks, mis on aluseks hõimu kui terviku nagu ka iga tema liikme elutegevusele ajalooliselt käesoleval hetkel. Ta oli sellise baaskogemuse väljenduseks, millele toetudes mõtestati isiklikku või üldist aktuaalset kogemust. Juhul kui niisugune suhe müüti kaob, muutuvad need lood muinasjuttudeks, mida võib näiteks kirjandusteostena esteetiliselt nautida. Müüdil, erinevalt kirjandusteosest või filosoofilisest õpetusest, ei olnud nimelist autorit. Müüdilise maailmamõistmisega inimese jaoks oli müüt niiöelda “alati olnud” kogu profaanse aja jooksul ja nimelt ikka põlvest põlve edasi jutustatavana. Seda ütlebki sõna igikestev. Religioonist eristab müüt see, et temas ei ole teravat vastandlikkust loomuliku ja üleloomuliku vahel. Kreeka jumalaid ja kangelasi kujutati antropomorfsete olenditena, keda oli sakraalsel ajal
Avatud novell – hajusam, puänt võib puududa. Milliste ühiskondlik-kultuuriliste muutustega on seotud romaanižanri esiletõus? Romaani sünniajaks peetakse aastat 1605, mil ilmus Cervantese „Don Quijote“, lugu rüütliromaanide tegelikkust taga otsivast don Quijotest, kes ajab segamini reaalsuse ja oma unistused. Romaan muutus elujõuliseks 18.saj. algul, kui oli tekkinud laialdane keskklassi lugejaskond ning kirjandusteosest sai müügiobjekt. Mis roll on tegelase kujutamise viisil romaanižanri arengus?Tegelased pole ülevad kangelased, vaid vooruste ja vigadega inimesed. Romaan on alati seotud kaasajaga, ta kõnetab kaasaegset lugejat. Romaani tegelasega on lugejal võimalik samastuda, tegevusse saab ennast unustada, romaanis juhtunut võib kõrvutada meie endi elus juhtunuga. Romaani tegelased on mitmekihilised, nende arusaamine iseendast võib lahkneda sellest, millise mulje nad kõrvaltvaatajale jätavad.
- rahvaeeposte eeskujul kirja pandud Rahvuseepos - koomiline - loomtegelased Eeposeid: - sumeri „Gilgameš“ (22.saj.eKr) - kreeklaste „Ilias“ ja „Odüsseia“ (8.saj.eKr) - Dante „Jumalik tragöödia“ (1307-1321) - Kreutzwald „Kalevipoeg“ (1862) Eepika alaliik romaan Romaan - eepika suurvorm - sünniajaks peetakse 1605. mil ilmus Gervantese „Don Quijote“ - tänapäevase kuju sai paar sajandit tagasi - kirjandusteosest sai müügiobjekt - 18.saj tekkis laialdane lugejaskond (võidukäik algas Danieli Defoe „Robinson Gruesoga“ ) Võrdlus eeposega - eepos on värsivormis - romaan on maisem žanr - on alati seotud kaasajaga Romaani tegelased - keerulised - mitmekihilised - ei ole muutumatud - ei ole kunagi absoluutselt valmis Alaliigid - seiklusromaan = kirevad elujuhtumid - rüütliromaan = õilsad kangelasteod
arendus, kulminatsioon, pööre, konklusioon e teose lõpetus. Võivad esineda ka proloog ja epiloog, moto e epigraaf. Konflikt kokkupõrge, huvide ja eesmärkide põrkumine teoses. Välise, tegevusliku konflikti kõrval võib rääkida ka tegelase sisekonfliktist, milleni viivad vastuolulised tunded, kired, kalduvused ning kohustused ja moraalsed veendumused. Intriig teose sündmuste kulg tegevuste ja vastutegevuste ahelana Moto teisest kirjandusteosest valitud juhtmõte, mis selgitab peatüki või kogu teose ideed, tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID
(ühte teksti lugedes tekib seos teisega). Kirjandust saab selle järgi pidada ka kui omavahel seotud tekstide kogumiks. Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise. Kirjandusteose tähendus kirjandustradistiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega. Intermediaalsus kuidas teksti vahendatakse erinevates tekstides. Olulisem ongi seoste tabamine, teiste tähenduste avamine, nt libahundi teema jooksem mitmest eesti kirjandusteosest läbi. Tähendused tekivad kirjandusteoses ainult seoste kaudu!! Kõigis teostes esinevad teatud korduvad elemendid Võib olla teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseeimine, muutmine (selle mõned vormid on paroodia, travestia, pastiss Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, C.Gustav Jungi arhetüübi mõiste)
kirjandusteaduse osa. Kirjandusajalugu pöörab erilist tähelepanu uutele nähtustele ja suundumustele. See on tihedalt seotud rahvuse ajaloo ja kultuuri ning maailmakirjanduse arenguga. kirjandusklassika püsiv ja üldtunnustatud kirjanduspärand. Klassika tähendab inimkonna või mingi rahvuskultuuri seisukohast traditsioone ja eeskujusid loonud kunstisaavutusi. Seda iseloomustavad sõnad "eeskujulik", "püsivalt väärtuslik". Enne, kui mingist kirjandusteosest saab klassika, teeb see läbi pika arengu, mille jooksul selgub selle vastupidavus ajale kultuuri ja ühiskonna muutustele. Eesti kirjandusklassika üks väljapaistvam teos on Anton Hansen Tammsaare (18781940) 5-köiteline romaan "Tõde ja õigus" (19261933). kirjanduskriitika kirjandusteaduse osa, mis tegeleb kirjanduse arvustamisega. Kirjanduskriitika jälgib uudisteoseid, annab neile hinnangu ja suunab sellega kirjanduse üldist arengut. Kirjanduskriitika on teaduse ja
annaabi.ee 
