KIRJANDUSLIK PORTREE Sofi Oksanen (sünninimi Sofi-Elina Oksanen ) 7. jaanuar 1977 (39-aastane) ELUKÄIK. Sofie Oksanen on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad" kui ka kõigepealt näidendi ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus" ning nende järg "Kui tuvid kadusid" räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata.Kriitikale vaatamata on Oksaneni teosed osutunud menukaiks nii raamatute kui ka teatrilavastustena. LOOMING. ``Kõige taga oli hirm´´ 2009, ´´Stalini lehmad´´2003, ``Kui tuvid kadusid´´ 2012, ``Puhastus´´ 2008
Jaak Urmet pseudonüümiga Wimberg Elulugu · Õppis 19861994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 1994 1997Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 19972002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 2002 2004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002)
Eesti keele sõnauuendused Põltsamaa Ühisgümnaasium 10B Silvia Kutsar ja Sandra Mett Sõnauuendused · Eesti kirjasõna ja kirjakeele lõid sakslased. · Estofiilide eesmärk on harida eestlast, mitte neid allutada. Nad tundsid eesti keele vastu huvi. Uurisid teaduslikult eesti keelt. Johannes Aavik · Johannes Aavik (1880-1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Johannes Aavik · Tõi eesti keelde soome keelest järgmised sõnad : haihtuma, hurmama, kiinduma, kogema, korvama, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Friedrich Robert Faehlmann · Sündinud 31.detsembril 1789 Järvamaal · Kasutas eesti rahvaluulet rahvuspoliitilistel eesmärkidel · Üks Õpetatud Eesti Seltsi asutajaid · Lõi eesti rahvusmütoloogia · Suri 21.aprillil 1850 Tartus Looming
Albert Kivikas ja "Nimed marmortahvlil." Elu ja loominguga tutvumine. Ülevaade peateosest. 9.klassile. A. Kivikase elu ·Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. ·1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. ·1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. ·1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. ·Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. ·1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 mail 1978. a. Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan "Nimed marmortahvlil" (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal.
Elu ja loominguga tutvumine Ülevaade peateosest 9.klassile A. Kivikase elu •Sündis 18. jaanuaril Viljandimaal taluteenija pojana. Lapsepõlv möödus Olustvere mõisa moonamajas. •1916. a sügisel asus õppima Tartu Kommerts- gümnaasiumi. •1918. a lõpus astus vabatahtlikuna sõjaväkke, võitles koolipoiste pataljoniga Vabadussõja lahingutes. •1920-21 õppis Tartu Ülikoolis ajalugu, keele- ja kirjandusteadust. •Töötas ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. •1944. a sügisel lahkus Eestist. Suri Rootsis 19 Loomingust Oma esimese novellikogu koostas A.Kivikas juba kommertsgümnaasiumi päevil. On kirjutanud novelle, jutustusi ja romaane. Peateoseks on romaan “Nimed marmortahvlil” (esimene osa 1936. a). Romaanil on veel kolm osa, kuid nende kunstiline tase on nõrgem kui esimesel osal.
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011. Teosed ,,Stalini lehmad" ,,Baby Jane" ,,Puhastus" ,,Kui tuvid kadusid" Mis mõjutas loomingut Põhiliselt mõjutas tema loomingut ta vanaema Sophie. Oksanen veetis oma vanaema juures palju aega ja kuulis kommunismi ajast.
Sofi Oksanen Puhastus Sofi Oksanen Sündinud 7. jaanuar 1977 Jyväskyläs Isa on soomlane, ema eestlane Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused Finlandia kirjandusauhind 2008 Kalevi Jäntti auhind 2008
Sofi Oksanen Lapsepõlv Sünniaeg: 7. jaanuar 1977 Sünnikoht: Jyväiskyläs, Soome Ema: Eestlane, insener Isa: Soomlane, elektrik Elas, kasvas: Jyväiskyläs(Soome), Haapsalu(Eesti) Haridustee Peale Põhikooli ja Gümnaasiumit astus S. Oksanen Helsingi Ülikooli kirjandusteadust õppima. Peale selle on ta ka Helsingi Teatrikõrgkoolis Dramaturgiat õppinud. Tegevusalad Sofi Oksanen on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ta on kirjutanud mitmeid romaane ja näidendeid. Ta on aktiivselt kaasa teinud avalikel aruteludel Soomes ja osa võtnud
Wimberg Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Ta õppis 1986-1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis,1994-1997 Lasnamäe Ühisgümnaasiumis, 1997 - 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filosoofiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistrikraadiga. Kuulus aastail 1998-2004 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), aastast 2000Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige ja kirjastuse Jutulind omanikke. Aastast 2007 Eesti Kirjaduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. Loomingust niipalju, et Wimberg on avaldanud ajakirjanduses artikleid, arvutusi
Johannes Aavik meie kirjakeele rikastajana Keeleuuenduse eestvedaja, tuntumaid eesti keelemehi Johannes Aavik (1880- 1973) oli päritolult saarlane, õppinud Tartu Ülikoolis ja Nezinis vanu keeli, Helsingi Ülikoolis keele- ja kirjandusteadust ning romaani ja soome-ugri filoloogiat. Ta tundis endal vastutust arendada eesti keel lühikese ajaga võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega. Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-
leningradi ülikooli jaapani filoloogia, avaldanud mitmeid ilukirjanduslikke teoseid, võitnud vilde kirjanduspreemia, arvukaid artikleid ajakirjanudses, vanemad aino pervik ja eno raud, vend mihkel raud ja õde piret raud, polüglott, 2Hector ja Bernard“ 2004, „vend“ 2008, „Hotell amalfi“ 2011 Sofi Oksanen 1977, soomlanna, isa eestlane, saanud Finlandian kirjandusauhinna ja muid „Puhastuse“ eest, õppinud helsingi ülikoolis kirjandusteadust, helsinigi teartikõrgkoolis dramaturgiat, „Puhastus“ järgi on valminud film, temast on dokumentaalfilm, ajakirjanduses samuti aktiivne, gooti subkultuuride austaja, „Stalini lehmad“ 2003, „baby Jane“ 2005, „Puhastus“ 2008, „Kui tuvid kadusid“ 2012
Stuttgart, Weimar 2003. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Winnicott, D.W.: Kreativität und ihre Wurzeln - Das Konzept der Kreativität. - Winnicott, D.W. Vom Spiel zur Kreativität. Stuttgart 1997, 78-99. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Nimetage tasandeid, millel saab psühhoanalüüsi rakendada. Iseloomustage vähemalt ühte tasandit.
Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene? Minule igal juhul tema vaimukused meeldivad, sellest ka luulemapi valik. 1. Eluloost Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus, õppis 1986 1994 Tallinna Sikupilli Keskkoolis, 19941997 Lasnamäe Üldgümnaasiumis, 1997 2002 Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat ja ajalugu ning 20022004 samas ülikoolis kirjandusteadust, lõpetades magistri kraadiga. Kuulus aastail 19982000 Tallinna noorte kirjanike rühma Tallinna Noored Tegijad (TNT), oli aastail 20002009 Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige. Aastast 2006 Tallinna Bibliofiilide Klubi liige. Aastast 2007 Eesti Kirjanduse Seltsi ja Eesti Kirjanike Liidu liige. MTÜ Tartu NAK asutajaliige (2009).Aastail 20012007 töötanud Eesti Päevalehe kirjanduslisa Arkaadia toimetajana
Oluline mõju oli ka pärast 1905. aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. 6 Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (1910–11, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone
-keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) -renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus) -klassitsism ja barokk: Nicolas Boileau, Martin Opitz (Boileau sõnastab klassikalise esteetika reeglid) · kirjandusajalugu (on ajalooline, traditsiooniline ja teoreetiline) · interpretatisoon (kriitika, tähistab sünkroonilist kirjandusteadust) · kirjandusteooria - filosoofia, keeleteadus, psühholoogia (on interdistsiplinaarne, ent samas ka teoreetiline See pretensioon tähendab seda, et kirjandusteooria juhib kirjandusajalugu; samas kogu aeg on mängus see, missugune on praktika. Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel. Esteetika (graecus - meeleline, tajuga seotud) 18-19 saj. ILU TUNNETUSE PRINTSIIBID
jaanuaril 1977 Jyväskyläs) on ema poolt eesti päritolu soome kirjanik. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Ajakirjanik Leena Hietast ja publitsist Johan Bäckmanit, kes on väitnud, et Eesti liitus Nõukogude Liiduga vabatahtlikult, on Oksanen võrrelnud holokausti eitajatega. Sofi Oksanen kuulub gooti subkultuuri austajate hulka. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Nii tema esimene romaan "Stalini lehmad", kui ka kõigepealt näidendina ja hiljem romaanina ilmunud "Puhastus", räägivad Eestist ja eestlastest. Ta on lubanud samal teemal kirjutamist jätkata. "Puhastus" on Sofi Oksaneni 2008. aastal ilmunud ajalooline romaan. Raamatu sündmustik kajastab kahe naise saatust Eesti NSVs Teise maailmasõja järgse okupatsiooni ajal. 2010
probleemi või nähtuse kohta, seda teadusliku täpsusega põhjendamata. Essee vormivabadus on suur. Tähtis ei ole vormikindlus. Lihtne viis mõtete püüdmiseks on koostada nimekiri-täpselt sõnastada eesmärk, mille jaoks on nimekirja vaja koostada. Järgmisena nimekirja analüüsida. ,,Lausutud sõna on kui lendu lastud nool" Psühhoanalüüs -Kirjanduse uurimise meetod -Sai alguse 19. Saj algul ja on tugevasti mõjutanud 20.saj kirjandust ning kirjandusteadust -Kirjanduskäsitlus lähtub Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriast -Seda võib rakendada nii autori, teose kui ka lugeja uurimisel -Teooria aluseks on S.Freudi ideed isiksuse sisemisest vastuolulisusest a) lapsepõlves läbielatud emotsioonide mõjust täiskasvanu psüühikale b) keelatud ihade tõrjumisest teadvusest alateadvusesse S. Freud(1856-1939) leiab, et inimesed peidavad oma lõbuvajaduse endasse. Nad suruvad oma psüühilise energia alla. Tekivad hirmud, ängistus
Aristotelese käsitlusest lähtuvat ka paljud järgivad. Kirjandust nähakse tegelikkuse kajastusena. Nt. Klassitsistlik poeetika 16-18 saj Kirjandus jäljendajana peab olema tõepärane. Samast räägib ka positivism 19. saj. Üks võimalus ühiskonda kirjeldada (Sotsioloogiline arusaam). Vastanduvad arusaamad seisukohal, et tekst on reaalsest elust täiesti sõltumatu üksus. Tegemist subjektiivse reaalsusega, subjektiivselt nähtud maailmaga. Iseloomustab 20. saj kirjandusteadust, nt uuskriitika 1920-ndatel Usa-s alguse saanud teksti kriitiline vool. Teksti puhul rõhutati, et seosed autori ja ajalooga puuduvad iseseisvalt. Uurib teksti vormilist aspekti, nt kuuletuse keelt mida ta sellega teeb, kuidas luuakse rütmi jne. Teksti autonoomsust rõhutab ka strukturalism/ samuti poststrukturalism. Väidavad, et peale teksti ei olegi midagi tõelist. Kõik meie teadmised ja arusaamad on keelest tingitud. 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid ja millest
(2) keskaeg: grammatika, dialektika, retoorika (on ülikooli aluseks) (3) renessanss: Julius Caesar Scaliger (antiikteaduste juurde tagasi, kirjanduse nihe samas rahvakeelsuse suunas (vt keskaeg - 3 vaba kunsti ülikooli alus) (4) klassitsism ja barokk: Nicolas Boileau, Martin Opitz (Boileau sõnastab klassikalise esteetika reeglid) · kirjandusajalugu (on ajalooline, traditsiooniline ja teoreetiline) · interpretatisoon (kriitika, tähistab sünkroonilist kirjandusteadust) · kirjandusteooria - filosoofia, keeleteadus, psühholoogia (on interdistsiplinaarne, ent samas ka teoreetiline See pretensioon tähendab seda, et kirjandusteooria juhib kirjandusajalugu; samas kogu aeg on mängus see, missugune on praktika. Teooria osad on interdistsiplinaarsed, haldus laiemalt. Samas pole päris võrdsed, kultuurilise aja mõistmine peaks kokku käima eri (teadus)harude vahel.
tunnistused. Kapital jaotub ebavõrdselt Kirjandusväli kui ümberpööratud majandusväli: bestselleri kirjutamine ei too veel kaasa sümboolset võimu: ehk kellest võib saada arvamusliider ja kellest mitte. Milline on kirjandus(teaduse) ja psühholoogia suhe? Psühholoogia võib uurida nii kirjanikke kui kirjanduslikke tegelasi. Samas kasutavad kirjanikud psühholoogia abi et tegelasi luua. Kirjandust saab uurida psühholoogilisest vaatepunktist. Millised psühhoanalüüsi teoreetikud on kirjandusteadust enim inspireerinud? Freud, Jung, Adler, Lacan Iseloomustage Freudi psühhoanalüüsi ja kirjandusteaduse vahekorda. Näidake vabalt valitud näite varal, kuidas saaks Freudi mõtteid kasutada kirjandust analüüsides. Freudi meetodi aluseks oli nn vabade assotsiatsioonide analüüsimine. Freudism ja kirjandus: Autori (kirjaniku, kunstniku) psühhobiograafia; Kunstiteose tajumist mõistetakse psühhodünaamiline protsess; Müütide uurimine
seostest. Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. d. Praha lingvistikaring lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt. Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja). jne 37. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). a. Strukturalismi iseloomustavad järgmised jooned b. metoodilisus, objektiveerivus c. sünkroonia (aega arvestav uurimisviis) d
Milline neist on Teie arvates kõige sobivam? a) kõigi rahvuskirjanduste summa, b) rahvusülene kirjandus, c) parim osa rahvuskirjandustest 36. Milles avaldub uuskriitika tekstikesksus? - On tekstikeskne suund, mis vastandub positivismile. Kirjandustekst kui välistest teguritest sõltumatu, eneseküllane objekt, mida uurides tuleb kõrvale jätta autori biograafia, sotsiaalne kontekst jms. 37. Võrrelge positivistlikku kirjandusteadust ja uuskriitikat. 38. Mida tähendab lähilugemine? Kirjeldage oma sõnadega niisugust lugemiskogemust, mida võiks nimetada lähilugemiseks. - teksti hoolikas lugemine, mis haarab kõiki nüansse ja detaile; - lugemine nii, et midagi kõrvalist ei pääse lugeja ja teksti vahele. Pööratakse tähelepanu keelele ja stiilile (kirjandusel on oma keel), samuti vormivõtetele; teost mõistetakse mitmetähendusliku tervikuna. 39
suuna liikmete hulka kuulusid Viktor Sklovski, Juri Tõnjanov, Boris Eichenbaum, Roman Jakobson jt, vene formalismil oli tugev mõju Mihhail Bahtini ja Juri Lotmani vaadetele ning kirjandussemiootika ja Tartu-Moskva semiootikakoolkonna arengule. Praha lingvistikaring - lähenes keelele eelkõige fonoloogiliselt, Roman Jakobson (18961982) kommunikatsiooniakti mudel - suur roll strukturalismi arengus, tähendab ka seda, et tema keele- kommunikatsiooniteaduslikud tööd mõjutavad kirjandusteadust ja on kirjandusteaduslikult kirjutatud; tema liikumine ülikoolides mõjutab ka strukturalismi arengut ja levikut (nt 1940 aastatel Claude Levi-Straussi käsitluse suur mõjutaja), Nikolai Trubetzkoy fonoloogia rajaja (foneem eristab tähendust);Jan Mukaovsk (18911975) esteetiline funktsioon; Northrop Frye arhetüübid; Claude Lévi-Strauss (19082009) - antropoloogia; ei ole nii selgelt suuri
Teater – esimene Eesti teatrietendus 1529 Tln Raekojas, kus mängiti mingit Rooma tragöödiat. XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“ (lesbilisest armastusest), 2008 „Puhastus“ (põhiteema 2 naise saatus II MS ajal ja järel), 2012 Eesti-Soome ühisfilm „Puhastus“, 2012 „Kui tuvid kadusid“. Puhastuse vastuvõtt Eestis: osad
aastat Pariisis pagulastena elanud kirjanikel ja kunstnikel. Kunstiloomingu rõhutatud teadlikkuse nõue tõi kaasa vahetu kokkupuute Euroopa modernismiga (impressionism, sümbolism, juugend), varasemate Eesti kirjanike (Kristjan Jaak Petersoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Juhan Liivi) ümberhindamise, stiili- ja vorminõudlikkuse kiire kasvu ning keeleuuenduse. Kõrgtasemeni jõudsid lüürika ja lühiproosa (novell, essee, kirjanduslik manifest); kirjandusteadust avardati voolu- ja vaimuloolise, sotsioloogilise ja biologistliku mõistestikuga. Noor-Eesti juhtmõtted suunasid tugevasti ka kujutavat kunsti, raamatukujundust ning kunsti- ja teatrikriitikat. Korraldati neli kunstinäitust (191011, 1912, 1913 ja 1914), kus esinesid Nikolai Triik, Konrad Mägi, Jaan Koort, Kristjan Raud, Aleksander Uurits, Aleksander Tassa ja mõni teine; trükiväljaannetes avaldati palju reproduktsioone
annaabi.ee 
