See, mida me oma elust kujundame, on meie endi teha Teiste inimeste individuaalsust ja omapära peab austama Tuleb võidelda ja iseendast parim välja pigistada Teiste arvamusi raamatu kohta ,,Selline raamat võib päästa elusid." (Jim Ashilevi, kirjanik) ,,See on noorteromaan sõna parimas mõttes." (Peeter Helme, kirjanduskriitik ja kirjanik) ,,Sellest raamatust tundsin puudust oma teismeliseeas." (Eia Uus, kirjanik) ,,Mul on kogu südamest hea meel, et Margusest on saanud mu kolleeg kirjandusmaastikul. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks." (Sass Henno, kirjanik) Meie hinnang Väga hea sisu Tänapäevaselt ning huvitavalt kirjutatud Sündmustik oli liikuv, pidevalt toimus midagi uut Olevik ja minevik olid väga osavalt kokku põimitud Väga kaasahaarav Täname kuulamast!
Margus Karu sündis 1984. a. Tallinnas. 2003. a. kevadel alustas õpinguid Tallinna Ülikoolis filmi rezissööri erialal. Praegu töötab ta produktsiooni firmas reklaami- ja filmiprodutsendina ning on võitnud erialaseid auhindu. ,,Nullpunkt" on autori esimene romaan. Sass Henno ütleb: Kui ma Margusega 2003. aasta sügisel Tallinna Pedagoogikaülikooli rezissööride kursusel tuttavaks sain, ei osanud ma aimatagi, et seitse aastat hiljem saavad meist kolleegid ka kirjandusmaastikul. Täna on mul kogu südamest hea meel, et see nii on läinud. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks. Kasutatud allikad http://www.naisteleht.ee/files/images/Margus_1.jpg http://pegasus.ee/?lang=est&main_id=23&product_id=388 http://pegasus.ee/?lang=est&main_id=23&product_id=388
enamusega. Tema ülesandeks on sihtmärgi harmooniline rütmistamine, mis rahuldaks võimalikult suurt protsenti selle nii öelda ,,hüve" tarbimisel. Olgu selleks hüveks riik, kool, firma, perekond või mõni muu üksus, mille nimel ühiselt vaeva nähakse. Omaaegseks ,,salajaseks" juhiks eesti rahvale oli papa Jannsen, kes oma kirjatöödega ajalehes äratas rahva seas lootust, kes pidaski autorit oma valgustajaks. Kirjandusmaastikul tugevdasid rahva seas ühtsustunnet ja lootust mõned teisedki tegelased. Silmapaistvamad neist olid Fr. R. Faehlmann ja Fr. R. Kreutzwald. Faehlmann oli aktiivne Eesti Seltsi loomisel. Ta alustas ka ,,Kalevipoja" lugude kirjapanekut, mille Kreutzwald hiljem lõpetas. ,,Kalevipoja" trükis avaldamine suurendas meie rahva eneseteadvust. Sellel oli suur osa rahvusliku kirjanduse ning isegi rahvuse kui sellise kujunemisloos.
2003. a kevadel alustas õpinguid Tallinna Ülikoolis filmirezii erialal. Praegu töötab ta produktsioonifirmas reklaami ja filmiprodutsendina ning on võitnud erialaseid auhindu. ,,Nullpunkt" on autori esimene romaan Sass Henno ütleb: Kui ma Margusega 2003. aasta sügisel Tallinna Pedagoogikaülikooli rezissööride kursusel tuttavaks sain, ei osanud ma aimatagi, et seitse aastat hiljem saavad meist kolleegid ka kirjandusmaastikul. Täna on mul kogu südamest hea meel, et see nii on läinud. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks. Jim Ashilevi ütleb: See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu väljateenimisest, vaid oma elu tegemisest
Tallinnas. 2003. a kevadel alustas õpinguid Tallinna Ülikoolis filmirežii erialal. Praegu töötab ta produktsioonifirmas reklaami- ja filmiprodutsendina ning on võitnud erialaseid auhindu. „Nullpunkt” on autori esimene romaan Sass Henno ütleb: Kuima Margusega 2003. aasta sügisel Tallinna Pedagoogikaülikooli režissööride kursusel tuttavaks sain, ei osanud ma aimatagi, et seitse aastat hiljem saavad meist kolleegid ka kirjandusmaastikul. Täna on mul kogu südamest hea meel, et see nii on läinud. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. „Nullpunkt” räägib teile täpsemalt, miks. Jim Ashilevi ütleb: See on lugu ohjade haaramisest. Mitte oma elu väljateenimisest, vaid oma elu tegemisest. Otsusest olla see, kes oled. Otsusest olla hea. Tahtest olla õnnelik, ilma et keegi seda õpetada oskaks. See on saamislugu. Peeter Helme ütleb: „Nullpunkt”on tugev ja läbitunnetatud romaan
pärast pole meil tänapäevalgi ilmselt tarvis muretseda, kuniks aga tegijaid on. Kirjanduse poole pealt viljeleti rahvusromantilist isamaalüürikat, mis esialgu proosa tahaplaanile surus, ent peatselt hakkasid ilmavalgust nägema erinevad jutustused, nt Eduard Bornhöhe (,,Tasuja"). See pani aluse XIX sajandi lõpul ülemineku poeesialt proosale ning teosed muutusid romantilisest realistlikumaks. Murranfuks eesti kirjandusmaastikul sai 1905.aasta, mil loodi rühmitus Noor-Eesti, mille juhtfiguurideks olid Gustav Suits, Friedebert Tuglas ja Juhan Aavik. Jah, murrang- rühiti jõudasti edasi eestluse poole. Nende lipukiri ,,Olegem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" kehtib ju ka tänapäevalgi, mil olud ning eesmärgid on küll teised, ent suund üldjoontes selle lause järgi ju sama. Muusika suureks edendajaks kujunes koorilaul, mis praegusel ajal eestlaste jaoks pea et sama tähtis on, kui tol ajal
kaanonisse pigem ei sobi. Alveri kindlalt kaanonisse kuulumise poolt räägib ka asjaolu, et poetess tegutses eelmisel ehk 20. sajandil, kuid Kolgi "hiilgeajaks" võib pidada käesolevat sajandit. See tähendab, et meil on rohkem aega olnud aru saada ajastust, mil Alver kirjutas, ning kergem on mõista tema luuletuste mõju tagantjärele. Alveri luulet ning Alverit kui kirjanikku käsitletakse koolitundides juba pikka aega, ent Kolk on eesti kirjandusmaastikul pigem uuem tegija, kes alles oma kanda kinnitamas. Seetõttu paikneb Alver eesti luulekaanonis üsna keskel, ent Kolk pigem piirialal ning ilmselt aja möödudes liigub järjest rohkem keskele. Alveri puhul pole kahtlust, et ta autorina võiks kaanonisse kuuluda - kindlasti kuulub, iseasi, kas käsitletav luuletus tema tähtteoste hulka kuulub. See on rohkem lugeja enda otsustada. Ja teiselt poolt -
Nii kirjutab Birk iseenda kohta. Noor naine, kelle pärisnimi on Hele-Riin Moon ning, kes on endale pseudonüümiks võtnud Birk Rohelend on viimaste aastate tuntuim noorsookirjanik Eestis. Tema sulest paberile pandud kaks romaani ja novelli on välja andnud kirjastus Tänapäev. Tema romaanide duo "Mina, Mortimer"(2007) ja "Enesetapjad"(2009) ning novell "Mustade kaantega kaustik" kogumikus "Tule, ma jutustan sulle loo" on Eesti kirjandusmaastikul tähelepanuväärsed teosed. Kasvõi juba sellepärast, et Kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse korraldatud noorsooromaani konkursil saavutas 2006. aastal Birk 3. koha teosega "Mina, Mortimer" ja 2008. aastal jagas esikohta Kristiine Kurema kõrval kirjatööga "Enesetapjad". Noore kirjaniku kõrvalametiks on olla meediaplaneerija, kolumnist ning Balti Filmi-ja Meediakooli tootmis-ja täienduskoolitusüksuse tudeng. Raamatu sisu
aastal 1986 ning Kolgi luuletus raamatus ,,Otse aia taga’’ aastal 2014. Samuti saab analüüsida nende teoste ja autorite kuulumist eesti luulekaanonisse, mille aluseks on osaliselt võetud Tiit Hennoste artikkel ,,Kaanon. Kaanan’’, mis on ilmunud raamatus ,,Eurooplaseks saamine’’ aastal 2003 ning varasemalt ka ajakirjas Vikerkaar aastal 1997. Kaanoni defineerimiseks on mitmeid võimalusi, kuid kirjanduses on seda peamiselt peetud ,,klassikaks’’, kuhu kuuluvad kirjandusmaastikul mõjukate inimeste või suurte lugejaskondade poolt kvaliteetseks ja oluliseks peetud autorid ning teosed, seega moodustavad need ka mõlema grupi ,,keskmise’’. Samas võiks kaanonit võtta pigem vaadeldava ajastu normisüsteemi toodanguna – nii temaatiliselt kui ka vormiliselt ja keeleliselt. Eesti luulekaanon on temaatiliselt väärtustanud nukrat eestimeelsust ja isamaalisust, vormiliselt mõõdukat originaalsust ja keeleliselt puhtust ning ilu. Tegelikult võib
alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja. 1902. aastal avaldatud "Kaks paari ja üksainus" on järgmine jutt, mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul uuemaid jooni esile tõi - seda on peetud selgeks naturalismi näiteks eesti kirjanduses. Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekontseptsioon. Seoses ühiskondlike kriisidega ja I Maailmasõjaga kirjutas Tammsaare ka ühiskonnakriitilist publitsistikat, näiteks "Sõjamõtted". Paralleelselt omaloomingu kirjutamisega alustas Tammsaare tõlkimisega, lisaks sellele kirjutas ta pidevalt publitsistikat, mis tänapäevalgi
Ta sündis 1984 aastal, 11. septembril Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. Aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,,Nullpunkt." Praegu on Margusel pooleli uus raamat. Selle aasta jaanuari lõpul kolis Karu Uus-Meremaale. Loodame, et raamat valmib seal. ,,Mul on kogu südamest hea meel, et Margusest on saanud mu kolleeg kirjandusmaastikul. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks" Sass Henno, kirjanik 8 Järelsõna Ma arvan, et mu koostatud töö ei olnud üldse nii hea, kui ise lootsin, kuid samas ma arvan, et seda tööd on hea lugeda just nendel, kes tunnevad raamatu ,,Nullpunkt" vastu huvi, või kes hakkavad seda lugema
Seepärast hakati kirjanikele jagama toetusi ja preemiaid valitsuse, asutuste ja ettevõtete poolt, nt. Eesti Kultuurkapitalilt. Oluliseim nendest oli riigivanema auhind- kirjaniku talu- Lagle talu (Õismäel), mis anti August Mälgule mereteemalise loomingu eest (rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam"), kuid arvati, et selle saab hoopiski Tammsaare oma ,,Tõe ja õiguse" II-V köite eest. Selline stipendiumite jagamine aitas kirjanikel jätkuvalt kirjandusmaastikul püsida. Seega trükisõnas aktualiseerusid rahvusega seotud probleemid- rahvusteadvus, rahvuslik enesehinnang ja omapära. Kritiseeriti tolle aja noorte kirjanike võõrmõjulisust. Rahvusliku omapäraga seoti ka elulähedust- selle algatas Tarapitale järgnenud rühmitus Kirjanduslik Orbiit. Kirjanike hoiak oli kriitilises olukorras demokraatlik ja iseseisev. Tekkisid uued maailmavaated, mis avaldusid kirjanduses. 1934
Miks otsustasin just Jaan Kaplinskist oma referaadi kirjutada, on raske öelda. Üheks põhjuseks võib pidada kohustust teha kirjanduse tunniks referaat ühest Eesti kaasaja luuletajast. Samas, vaadates luuletajate nimekirja, kelle vahel valida, siis kohe esimese mõttena torkas pähe idee kirjutada just Kaplinskist. Kuigi ma ei teadnud temast enne seda referaati koostama alustamist eriti midagi, tundus tema perekonnanime kõla uudishimu tekitavana, saamaks teada tema tegemistest Eesti kirjandusmaastikul. Jaan Kaplinski (http://jaan.kaplinski.com/) Elulugu 4 Jaan Kaplinski (sündinud 22. jaanuaril 1941 Tartus) on eesti kirjanik ja tõlkija. Nii Jaan Kaplinski isa kui ema olid segaverelised. Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja
adornoluse varju Sibeliuse kohal juba hüljanud. Sibeliuse vastu on tekkinud uus ja sügavam huvi. Heliloojale nagu luuletajalegi (heal juhul) on omane eelkõige nüansitaju, tundlikkus ja nägemine asjade taha. Heliloojal ei ole ka alati sõnu varuks nagu teoreetikul, et end kaitsta. Viha suurte isiksuste vastu, nende hilisem balsameerimine, alateadlik ihalus ja autoriteedijanu ei ole võõrad ka kirjandusinimesele. Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse. Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada. Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha tõmmates. Millele ja kuidas oleks praegu võimalik oma loominguga truudusevannet anda?
tubli orelimänguga enese peale tõmmanud. Tema läbi lootis vana kirikhärra nõnda koguduse peale mõjuda, et see tema sõna enam hakkab kuulama ning tema viimse maapealse soovi täidab". Nii saab öelda, et kunstnike kaudu lootsid rahvast mõjutada teisedki inimesed anne on kui vahend oma eesmärkideni jõudmiseks. Eraldi võiks eesti vanemas kirjanduses esile tõsta suhtumise naissoost kunstnikesse. Kuigi 19. sajandi lõpust olid naised kirjandusmaastikul juba täiesti aktsepteeritav nähtus, seda teostes siiski eriti märgata ei ole. Peaaegu kõik kunstnikest tegelased on selleaegsetes töödes mehed ja suurt tähtsust ei oma erandidki. Juba eelnimetatud jutustuses ,,Issanda kiituseks" ühineb Kodara Miina kiriku laulukooriga. Lauljate hulgas on teisigi tüdrukuid, aga ikka tekitab noormeeste ja tütarlaste sagedane koosviibimine külainimestes kahtlust. Sellegipoolest ei leidu
Riigivapi teenetemärk ning Valgetähe teenetemärk asutati 7. oktoobril 1936. aastal dekreediga. Riigivapi teenetemärgi kavandi autoriks oli kunstnik Paul Luhtein. 1998: Kultuurkapitali kirjanduspreemia Kultuurkapitali kirjanduspreemia on Eesti Kultuurkapitali poolt välja antav Eesti Kultuurkapitali aastapreemia, mille saaja kandidaadid esitab kirjanduse sihtkapital ja laureaadi valib välja Kultuurkapitali nõukogu. Kultuurkapitali kirjanduspreemia määratakse aasta jooksul kirjandusmaastikul enim silma paistnud tegelastele. 2006: Eesti Vabariigi kultuuripreemia 7 elutöö eest Eesti Vabariigi kultuuripreemia on preemia, mis määratakse väljapaistvate loominguliste saavutuste eest kultuuri alal. Igal aastal määratakse kaks preemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ja viis preemiat eelmisel kalendriaastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest.
esituses“ ja „Kui järele anda, siis nii, et köie teises otsas kõlkuv kuju kukuks pikali ehk Kui kohtad kohtlasi, ära sellepärast kohe kohku“ vastu ei saa vist Eestis mitte ükski teine kirjanik. Olen päris kindel, et tegin õige valiku valides oma luulereferaadi teemaks viimse romantiku Artur Alliksaare. 8 KOKKUVÕTE Artur Alliksaar on kindlasti üks mõjukas tegelane Eesti kirjandusmaastikul. Just tema oli see mees, kes tahtlikult või tahtmatult uuendas eesti keele uuele tasemele. Kindlasti jääb kogu tema loomingut iseloomustama veel hiiglaslik tähtsus assonantsil ning alliteratsioonil luuletustes. Seetõttu on kohati päris keeruline Alliksaare fantaasialendu hetkega haarata, aga kui sügavamalt järele mõelda, siis ähmaseid sarnasusjooni võib tajuda küll. Põhirõhku on ta pannud ka keelemängulisele luulele, kus täishäälikutega tekitatakse huvitavaid kõlasid,
mõte kõigepealt kriitiku rollile ja kriitika võimalustele üldse. Alati tahaks esimese hooga endale tuhka pähe raputada ja asjast hoopis kõrvale hiilida. Mis erilisi võimalusi siis kriitikul ikka on? Ainult öelda oma sõnadega ümber seda, mida keegi teine juba enne sind ära on öelnud, järeldada midagi, osutada millelegi, asetada kellegi loomingut püüdlikult kuhugi, mis objektiivselt võttes peaks olema kultuurikontekst, koht laiemal kirjandusmaastikul vms, tegelikult pole aga muud kui kriitiku enda ainuomane ja väga isiklik maailmapilt. Oma vanade arvustuste mustandeid vaadates - mõned neist on siiani alles - olen hämmeldusega märganud, et need on sageli lõpptulemusest elavamad ja huvitavamad. Võimalik, et kehtib paradoks: mida zhanripuhtam on kriitika, seda igavam ta lõppkokkuvõttes on. Kriitika paradigmas on kõik nii neetult etteaimatav, talitsetud ja mõistlik. Kriitika meetod seisneb ju emotsiooni
Feministlikud kirjandusteoreetikud on omaks võtnud olemasolevad feministide perspektiivid ja nad rakendavad neid uuel viisil ning loovad seega üha laiemat uurimisala. Feministlik kirjandusteooria on naisõiguslastele suure tähtsusega, sest rakendab ja arendab feministlikke väärtusi aidates sellega kaasa naiste ühiskondliku positsiooni paranemisele. Mina arvan, et feministlik kirjandusteooria on väga vajalik naiste õiguste eest võitlemiseks ja nende olukorra parandamiseks kirjandusmaastikul. Feministlikku kirjandusteooriat on kasulik tunda ja mõista, sest selle rakendamine kirjandustekstides aitab paremini mõista nii teksti kui ühiskonna olukorda üldse. 12 Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Elaine_Showalter http://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_literary_criticism http://www.kristisiegel.com/theory.htm#feminism http://www.glbtq
Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, "Kilgivere Kustas" on alkoholiprobleemi ning "Ärakadunud poeg" sakslase ja eestlase abiellumisvõimalusega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud "Mäetaguse vanad" kannab juba selgemini Tammsaarele omast käekirja, kuid selle järel ei ilmu jällegi mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902. aastal avaldatud "Kaks paari ja üksainus" on järgmine jutt, mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul uuemaid jooni esile tõi - seda on peetud selgeks naturalismi näiteks eesti kirjanduses. Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekontseptsioon. Tammsaare oli kursis nii E. Zola teoste kui naturalismi teoreetiliste seisukohtadega, mistõttu on küllalt loomulik, et ta neid oma loomingus katsetada tahtis. Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis, niisiis on see vaid üks väike aspekt tema loomingust. Jutustuses "Vanad ja noored", mis ilmus 1903
Esialgu ei olnud Tammsaare looming eesti proosas eriti uudne, ,,Kilgivere Kustas" on alkoholi probleemi ning ,,Ärakadunud poeg" sakslaste ja eestlaste abiellumisvõimalustega tegelevad lood. 1901. aastal ilmunud ,,Mäetaguse vanad" kannab selgemini Tammsaarele omast käekirja ,kuid selle järel ei ilmu mõnda aega sama hea tasemega jutte. 1902. aastal avaldatud ,,Kaks paari ja üksindus" on järgmine jutt , mis kriitikute hinnangul eesti kirjandusmaastikul uuemaid jooni esile tõi- seda on peetud selgeks naturalismi näiteks eesti kirjanduses. Aina selgemalt hakkab välja tulema ka kirjaniku inimesekonttseptsioon. Naturalism ei olnud aga päris see, mida Tammsaare kirjandusest otsis ,see oli vaid üks väike aspekt tema loomingus. Jutustuse ,,Vanad ja noored", mis ilmus 1903. aastal tuleb Tammsaare tagasi elukujutuse juurde,kuid juba väga tammsaarelikul moel.Juba selle looga on selge ,et 8
töötas 1968. aastani tehases. Tema loomingus pääseb aga peagi maksvusele tööstuse ja tehnika vastane hoiak. Kirjandusse tuleb Valton samal ajal Vetemaaga, ent sooritab hoopis otsustavama väljamurde realismi raamidest. 1960-ndate kõige ägedamad debatid peetakse maha just Valtoni loomingu ümber. Valton alustab novellidega ning jääb sellele zanrile truuks peaaegu paarikümneks aastaks. Algusest peale paistab Valton eesti kirjandusmaastikul silma kui pidevalt ja palju kirjutav autor. Paarisajas enamasti lühikeses novellis kasutab ta leidlikult selle kirjandusvormi võimalusi, astumata siiski zanrireeglite radikaalse purustamise teele. 1970-ndate lõpus asub Valton oma ampluaad avardama kahes suuna, avaldades novellide kõrval nii mahukaid romaane ja jutustusi kui ka aforismikogumikke, pisiproosat, luuletki. Esimeste kogude ,,Veider soov"(1963) ja ,,Rataste vahel"(1966) valdavalt
Nagu ka Vilde: külastab igast kultuuriüritusi enesearendamine. Tundis puudust süstemaatilisest kooliharidusest (kirjeldused tema reisiraamatutes). Tuglase näol on tegemist rahutuga. Ta käis 10 korda valedokumentidega Eestis. Miks tema novellides salapära ja müstifitseerimist enda kogemustest. 1917.a-l Eestis püsivalt. Osaline Noor Eesti I albumis. Sai oma loomingut seega avaldada. Võimalus tagasi tulla, una temast oli kirjandusmaastikul saanud keskne kuju. Andis välja ajakirju. Tema mõte oli asutada Eesti Kirjanie Liit. Vanim järjepidevalt ilmunud ajakirjaks: Looming. Peamiselt kirjutas ta novelle. 2 romaani siiski (nt ,,Felix Ormusson"-impressionistlik) ja mitu biograafiat (nt Juhan Liivist). Sõja ajal ei õnnestunud tal minema pääseda, kuigi oli suur autoriteet. Teda siiski soositi. Ta tituleeriti rahvakirjanikuks. Nõukogude võim vaatas eluloo üle ning kuulutati hoopis
annaabi.ee 
