Kirjandus keskajast
1. Piibli loomine. Piibli keel ja tõlkimine. Vana ja uus testament. Apokrüüfid
Piibli loomine, tõlkimine, keel
Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Sõnavara polnud lai ja grammatika oli
ebamäärane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise
süstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et
piiblit tõlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid
sõnu, nagu „mürr“ ja „aaloe“ polnud. Piibel tõlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle
tõlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sõdu ja katke, mis takistasid
kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lõpuks ilmub. Oli 2
Eestimaad ja 2 murret. Kõigepealt asuti tõlkima uut testamenti. Iga vaimulik tõlkis
oma osa ja Reiner Brockmann juhtis osade sidumise tööd. Tegi põhjamurret. Johann
Kutslav tegi liivimurdes piibli. Põhja-ja Lõuna-Eesti tõlkijate vahel olid...