vakuraamatud, kus olid kirjas kõik talupoja kohustused mõisa vastu, ei pidanud mõisnikud nendest alati kinni ja tõlgendasid seal kirjutatut nii nagu neil endil kasulik oli. Kuigi haridusolud paranesid Rootsi ajal takistati talupoegade edasi õppimist ülikoolis, sest talupoeg ei tohtinud olla targem kui mõisnikule vajalik. Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. Rootsi ajal pandi Eestis alus ka kõrgharidusele kui Rootsi kuningas Gustav II Adolf rajas 1632. aastal Tartu Ülikooli. Tekib küsimus kelle jaoks oli see vana „hea“ Rootsi aeg
See oli esimene läbinisti eestikeelne raamat. Rootsi aeg on mõjutanud meie praegust elu väga palju. Kes teab, kas Tartu ülikool olekski kunagi avatud, kui me poleks selleks Rootsi kuningalt luba saanud üldse sai Eesti haridus palju edasi areneda tänu Rootsi ajale. Negatiivne oli Rootsi aja juures talupoegade pärisorjuse teostamine. Talupoegade seisukohalt oli aga mõisate reduktsioon kasulik, kuna osaliselt kulutati laekunud tulud haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi aega võib nimetada kuidas keegi seda enda silmis näeb. Ma arvan, et see ei olnud just hea, aga samas ei anna seda võrrelda diktatuuriga. Rahvaarv siiski tõusis Eestis, haridust arendati, kiriku osakaal igapäevaelus suurenes. Kuid miski ei hea ei tule ilma halvata talupojad olid sunnismaised, levis katk, mis hävitas suure osa Eesti elanikkonnast ja 1695-1697 leidis aset näljahäda, mille leevendamiseks ei saanud Eesti rahvas Rootsilt mingit abi
viljakas aasta. - Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693
avati uuesti Tartu Ülikool. Ülikoolide ja Gümnaasiumide rajamine võimaldas anda kõrgemat haridust koha peal ja pani aluse hilisemale haritlaskonnale. Rootsi ajal toimus Eestis ka mõisate reduktsioon, sest riigile oli raha vaja. See samm küll jahendas suhteid Rootsi riigi ja kohalike saksa aadlike vahel, aga tänu mõisate tagastamisele kasvasid riigitulud silmapaistvalt. Talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Mina arvan, et Rootsi aja mõju Eesti kultuuri arengule oli suur, sest tänu sellele hakkas arenema rahvaharidus ja kirjakeel ja sellega seoses rajati koole. Rootsi ajal pöörati suurt rõhku haridusele ja tänu sellele oli eestlastel kõrge lugemisoskus. Rootsi aja mõju ei piirdunud aga ainuüksi haridusega vaid ka usuga- katoliku usk asendus luteri usuga.
1645 kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse nõude. Igas kihelkonnas tuli ametisse palgata köster ja tema ülalpidamiseks eraldada köstrimaa. Reduktsioon e. mõisamaade riigistamine lõhestad aadlikke, kuna nemad tundsid, et nende õigusi on rikutud ja nüüdsest pidid mõisnikud osa tulust Rootsi riigile andma. Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Forselius kirjutas aabitsa ja selle järgi õpetas ta lugemist, kirjutati paberile, mida õpilased hiljem raamtuteks köitsid. Forseelius lõi ka uue lugemisõpetamise meetodi, ehk siis et üks õpilane loeb kõva häälega ette ja teised jälgivad teksti, see andis häid tulemusi
1680ndal aastal alustas ta Balti provintsides reduktsiooni. See kehtestas maksud ka mõisaomanikest aadlikele, kes senini olid neist vabastatud. Johann Reinhold Patkul oli kiusliku loomuga mees, kes ässitas aadlike kehtestatud korra tõttu kuninga vastu. Juba peagi taasläänistati mõisavaldused omanikele tagasi, kuid osa oma tuludest pidid omanikud tasuma nüüdsest Rootsi riigile. Eestlastest talupoegade jaoks oli riigikassa suurenemine kohati kasulik, sest sellega kasvasid ka hariduse-ja kirikuolude parandamiseks mõeldud toetused. Rootsi võimu kehtestamine Eesti aladel ei muutnud oluliselt siinset talupoegade olukorda. Võrreldes Rootsi ja Soome omadega, oli siinsete abiliste seisukord kehv. Valitsus tunnistas talupoegi endiselt kui pärisorje, kuid mõisnikel kadus luba pidada nende üle kohut, neid surnuks peksta või tappa. Seoses 1680nda aasta reduktsiooniga toimus ka talupoegade eluolude paranemine. Kuninga talupojad ehk
Ei halvenenud üksnes talupoegade olukord. Muudatused tulid ka linnadesse. Linnad kaotasid oma linnaõigused, mis on juba ainuüksi oma põhimõtte pärast negatiivne, rääkimata vabaduse piirangutest. Linnad, kus ei olnud sadamat, kaotasid võimaluse kaubanduses osalemiseks. Talupojad said ka nende reformide tagajärjel kannatada neil kadus võimalus linna põgemisega vabaks saada. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. 1637. aastal koostas Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. Johan Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693. aastal ladinakeelse eesti keele grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel. 1630. aastal loodi Tartus
ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis
vaja raha. Tänu talupoegade maksmisele olid kirikud toetatud. Järgmiseks halvaks jooneks oli Rootsi aja pidevad sõjad, millega kaasnesid talupoegadele nälg, haigused ja katk. Talupoegadel kadus ka võimalus saada vabaks linna põgenedes, mida enne kutsuti ,,Linnaõhk teeb vabaks". Tänu Rootsi ajale paranesid Eestis haridus- ja kirikuolud. See tulenes reduktsioonist, mille tõttu sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal toimusid hariduses suured edusammud. Esiteks 1632 rajati Tartu ülikool ning aastate jooksul anti välja kaks grammatikaõpikut. Rootsi aja lõpuks oli väga suur osa eestlastest lugemisoskusega. Rootsi ajal tekkis ka ajakirjandus ning 1675. Aastal hakkas Tallinnas ilmuma nädalaleht ,,Ordinari Freytags Post-Zeitung". Negatiivseks küljeks võib lugeda seda, et eestlased ei võinud kooli minna, kuna mõisnikud olid kahtlustavad nende suhtes. Nad arvasid, et tarkus
Aadlikud hakkasid saama väiksemaid koormiseid, kuna talupoegade koormised seati vastavusse talu majanduslikule olukorrale. Aadlikud kaotasid õiguse tõsta talupoegade koormiseid ning ajada neid taludest välja. Aadlike jaoks oli Rootsi aeg siiski rohkem kahjulik, kuna enmik neist pidi maksma Rootsile renti ning nende õigused talupoegade üle vähenesid. Rootsi ajal paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Tänu reduktsioonile täienes riigikassa ning rohkem raha läks hariduse ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal oli valdavaks usuks Luteri usk. Eestimaal tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel piiskop Joachim Jhering, kes andis välja ka esimese eesti keelse aabitsa. Sel ajal hakati korraldama nõiaprotsesse. Avaldati juhend, kuidas nõida ära tunda ning levinuimaks karistuseks nõidumise eest oli põlemine tuleriidal. Rootsi ajaga algas ka rahvaharidus. Toimusid õpetajate seminarid, et koolmeistreid koolitada
kui oma õiguste rikkumist. Riigistatud mõisad jäeti küll mõisnikele rendile, aga osa sissetulekutest pidid nad nüüd Rootsi riigile loovutama. Lõuna-Eestis riigistati enamus mõisamaadest, Põhja-Eestis umbes pool, Saaremaal kolmandik. Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. Ma arvan, et Eesti talupoegade jaoks oli reduktsioon kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal juhtus ka halbu asju. Näiteks Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised Kõigi aegade laastavaim näljahäda oli Eestis 1695.-1697. aastail. Ikaldus tabas Eestit aastal 1694. 1696. aastal hakkasid esimesed inimesed nälga surema. Rootsi võimud ei andnud näljahädalistele mingisugust abi. Samal ajal kui talupojad massiliselt nälga surid, veeti vilja
Peale Rootsi võimu kehtestamist siin sai Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgemaks valitsusametnikuks kuningale alluv kindralkuberner. 1660 sai Rootsi troonile Karl XI, kes alustas iseseisvat valitsemist alles 1672. alustas ta reduktsiooni. reduktsioon, mis algul küll ei meeldinud sinnamaani kuningast üsna sõltumatutele aadlitele Rootsile kasulik, sest see aitas katta olulise puudujäägi eelarvest, lisaks elatas provints nüüd end ise ja see omakorda soodustas hariduselu ja kirikuolude arengut. Pärast Põhjasõda , kui kogu Eesti oli Vene võimu alla, kuulutati välja Balti erikord. Koos mõisatega said aadlikud tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Vene keskvõimu kõrgemaks esindajaks said kindralkubernerid. 1762 tuli Venemaal troonile Katariina II, kes polnud rahul, et Balti aadel elas rikkamalt kui Vene aadel ning nõudis võrdsustamist. Sisse seati asehalduskord. Eestis kehtestati ühtne pearahamaks.
Seega mehed said perele mitmekesisemat toitu hankida metsloomade näol. 17. Sajandil hakkasid pered liikuma rohkem asustatud aladelt vähem asustatud aladele. Kuna neil kes sõjad olid üleelanud, oli nüüd võimalus valida omale paremate elutingimustega elukoht. Rootsi ajal toimus edasiminek pea kõigil elualadel, kuid ka haritustase tõusis märgatavalt. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoega piiblit lugema. Andmeid esimeste talurahvakoolide kohta on olemas juba 17. Sajandi keskpaigast, kuid nende tegevus jäi enamasti lühiajalisteks. Sunniviisiliselt õpetati leeris lugemist ja kirjutamist, et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt
Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja talupoegade sõnaõigusele, vabastas talupojad pärisorjusest, lõppes Põhjasõja algusaastal 1700. Pikemas perspektiivis oli, aga reduktsioon talupoegade jaoks kasulik, sest osaliselt laekunud maksud kasutati hariduse- ja kirikuolude parandamiseks. Rootsi ajal ehitati kirikud, mis sõdade käigus siitmailt pühiti, uuesti üles ning tehti ka uus kirikukord ja süsteem. Talupoegadele hakati aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kabelites ja kirikutes peeti eestikeelseid jumalateenistusi. Haridus hakkas levima tänu luterlikule arusaamale, et talupojad peavad oskama lugeda ja nii hakkasidki köstrid talurahvale katekismust ja kirikulaulu õpetama
Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi_aeg#Talupoegade_kohustused http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/rootsiaeg.htm http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=47&kateg=8&alam=12&leht=9
vakuraamatute sisseseadmine redutseeritud mõisates ning talurahva pärisorjusest vabastamise taotlus Balti aadlike seas põhjustas reduktsioon suurt vastumeelsust ning varjatud vaenu Rootsi riigi vastu, mida Põhjasõja ajal kasutas ära Peeter I. 1710. a lubas Venemaa aadlikele nende mõisad restitutsiooni korras tagasi. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Rahvastik Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud. Paljud inimesed olid kodust lahkunud, talud olid maha jäetud. Osa linnu, aleveid, linnuseid, mõisaid ja külasid olid ahervaremetes. 1620 oli Eesti ala rahvaarv vähem kui 100 000 inimest. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks igasugustest maksudest.
- Halb oli see, et suure osa viljast pidid talupojad andma Rootsi riigile ja mõisnikele, isegi ikalduse aastal. Kõigepealt maksud ja kui alles jäi seeme ning natuke omatarbeks oli hästi. Suurema saagi korral leiti kindalasti mõni seadus, et talupojalt rohkem saaki saada. HARIDUS JA USK Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus- ja kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus- ja kirikuolude parandamiseks. + Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge. Leerist ei saanud läbi kui puudus lugemis ja kirjutus oskus. + Esimesed eesti keelsed grammatikad. H.Stahl koostas esimese eesti keele grammatika 1637. aastal, mis oli saksa keele reeglitele kohandatud. J.Hornung avaldas piiblikonverentside alusel 1693
Rootsi riik üheks suureks ja tugevaks tervikuks. 2. Milliseid jõupingutusi tegi Rootsi võim luteri usu kinnistamiseks? Luterliku kiriku organisatsiooni rajamine. Mõlemas kubermangus moodustati kirikuvalitsus ehk konsistoorium. Eestimaa kubermangus pandi konsistooriumi juhtima piiskop, Liivimaa kubermangus aga kindralsuperintendent. Taastati või ehitati üles kirikud. Eestimaa kubermangus oli väga suur teene kirikuolude parandamisel J. Ihering'il, Liivimaa kubermangus aga J. Fischeril. Rajati Tartu Ülikool, mis valmistas ette põhiliselt kirikuõpetajaid, mitte ei harinud tavalisi talupoegi. Oli nõue, et siinsed kirikuõpetajad pidid oskama eesti (või läti) keelt, hoolimata sellest, et nad olid rahvuselt sakslased. Peeti nõiaprotsesse, astuti ebausu vastu välja. 3. Milline oli luteri kiriku, kohaliku aadli ja keskvõimu roll talurahva hariduses?
Peagi leidus seda teaost mitmetes Saksamaa suuremates raamatukogudes. 15 aasta pärast oli esimene köide suuremalt jaolt läbi müüdud ning liivi- ja eestimaalased hakkasid Hupelilt nõudma uut ja täiendatud trükki. Vahepeal jõudis Hupel valmis saada veel ühe teise topograafilise käsikirjaga. Hartmann oli aga aktiivne raamatukaupleja ja vähesemal määral ka kirjastaja. Tema huvipuuduse tõttu jäigi "Topograafiliste teadete" uustrükk ja ka käsikiri Liivi- ja Eestimaa kirikuolude kohta ilmumata. Valgustuslikud publistsistid kirjutasid ajalehtedes eestlaste ja lätlaste pärisorjudest tingitud viletsast olukorrast. Hupeli topograafia oli Baltikumi uurijatele eeskujuks ja mõjutajaks. "Topograafilised teated" inspireerisid ka teisi Liivi- ja Eestimaa topograafiast kirjutama. See on 18. sajandi Liivi- Ja Eestimaa entüklopeedia, esmaklassiline ajalooallikas, millest huvituvad ajaloolased ja kultuuriloolased. IV HUPELI AJAKIRJAD "NORDISCHE MISCELLANEEN" JA "NEUE NORDISCHE
Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Talupoegade kohustused Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama
Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia EestiLäti rahvuspiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. TALUPOEGADE KOHUSTUSED Rootsi võimu tulekuga suurenesid talupoegade kohustused, eriti teoorjus. Koos mõisapõldude suurenemisega kasvasid ka talupoegade teokoormised, mille kindlaksmääramine sõltus tegelikult iga mõisniku suvast. Nõnda oli Rootsi võimu all olek seni pigem halvendanud kui parandanud talurahva olukorda. Redutseeritud mõisates seati sisse vakuraamatud. Talupoeg pidi teatud arvu päevi nädalas tasuta mõisas töötama
Mõisate tagastamise järel kasvasid ka riigitulud silmapaistvalt. 1694. aastast hakkas Liivimaal kehtima uus haldusjaotus, millega püüti maakonnapiirid kokku viia Eesti-Läti riigipiiriga. Kahe haldusüksuse piir kulges praegusest riigipiirist mõnevõrra põhja pool, seega jäi Valga linn koos lähema ümbruskonnaga Läti poolele. Talupoegade jaoks oli reduktsioon pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Riigimõisate tulunduslik valitsemine kuulus Liivimaal nn tulundus-asehaldurite kompetentsi. Neid oli kaks, üks Põhja- ja teine Lõuna-Liivimaa jaoks, kusjuures esimene asus Tartus, teine Riias. Põhja-Liivimaa tulundusasehaldurile allusid tulundusvalitsuse suhtes Tartu ja Pärnu maakonnad (sel ajal ei olnud Valga, Võru ja Viljandi kreise, mis tekkisid 18. sajandil Katariina II ajal. Pärisorjuse likvideerimise algus 1681
pealegi ei usutud üpris tihti seda, 5) Tänu Rootsi ajale paranesid siinsed haridus ja mida talupojad rääkisid. Erinevus 18. ja 19. sajandi vahel kirikuolud. Reduktsiooni läbiviimisest ja mõisate rendile andmisest sai Rootsi raha, mis läks haridus ja 6) Halb oli see, et suure osa viljast kirikuolude parandamiseks. pidid talupojad andma Rootsi riigile ja 7) Leeris õpetati lugemist ja kirjutamist (sunniviisiliselt), mõisnikele, isegi ikalduse aastal. et inimesed täitsa lollid ei oleks. Tänu kiriku poolt lugema Kõigepealt maksud ja kui alles jäi õpetamisele ja kirjutamisele oli Rootsi aja lõpuks seeme ning natuke omatarbeks oli eestlaste lugemisoskus märkimisväärselt kõrge
annaabi.ee 
