-Missa -Motett -Ilmalik polüfooniline laul Mis on polüfoonia? Polüfoonia on mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas. Mis on kaanon? Kaanon on heliteos või selle osa, milles sama meloodia on erinevates häältes ajaliselt nihutatud. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta renessansiaegseid pille (min 3-4)! Improvisatsioonilist muusikat (prelüüd, fantaasia, tokaata). -Orel -Klavessiin -Lauto -Plokkflööt -Tsink Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? Rahvakeelne koguduselaul – luteri koraal; Et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina Mis mõjutas tema stiili kujunemist? Muudeti liturgiat ning tehti ettekirjutusi kirikumuusikale: nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus
lauljana, 1601-1612 oli kapellmeister). 1613 valiti ta Veneetsia Markuse kiriku kapellmeistriks ihaldatuimasse muusikuametisse. Iseloomulik: · Orkestris üle 40 mängija · Erinevaid kõlavärve (pille) kasutati kindlate eri karakterite iseloomustamiseks · Virtuoosiaaria sünd · Korduvad orkestri vahemängud e. ritornellid · Pea igasse barokkooperisse kuulub lamento aaria e. kaebeaaria Vokaalmuusika Itaalias Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB
Sageli kasutas ta kollaazitehnikat, mille puhul ühes teoses võib kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas otseste tsitaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. Pärti köitis eelkõige barokkajastu suurkuju Johann Sebastian Bachi muusika. 1968. aastal tundis Pärt, et senised muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Ta asus otsima oma teed ja selleks läks ta tagasi ,,algusesse", st süvenes keskaja kirikumuusikasse. Ta uuris põhjalikult ühehäälse gregooriuse koraali fenomeni, heli ja vaikuse tähendust, tunnetas muusika sügavamat olemust. Otsingute tulemusena jõudis Pärt täiesti uue, oma stiili juurde. Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulav
26. Milline oluline muutus toimus muusikazanrites? 27. Mis saab renessansi üheks olulisemaks zanriks? (mitmehäälne ilmalik laul) 28. Mis oli renessansiajastul muusikas ideaaliks? 29. Nimeta renessansiajastu kuulsaim koolkond! (Madalmaade koolkond) 30. Nimeta madalmaade koolkonna tähtsamad zanrid! (missa, motett, ilmalik polüfooniline laul) 31. Mis on polüfoonia? 32. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Nimeta põhilisi pille! 33. Mida uut tõi Martin Luther kirikumuusikasse? (rahvakeelne koguduselaul luteri koraal; et rahvas saaks laulu kaudu jumalateenistusest aktiivsemalt osa võtta) 34. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? 35. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! 36. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! (Lasso, Palestrina, Victoria, Tallis, Desprez) 37. Nimeta vanamuusikaansambleid Eestis! (Vox Clamantis, Hortus Musicus,
K: Palestrina Paavst Marcelluse missa - vähese tekstiga (K: Kyrie) osad polüfoonilised, püüdleb täiusliku kooskõla poole. Rohke tekstiga osad on akordilised (K: Gloria), et tekst jääks arusaadavaks. See on just see, mida nõuti kirikus ning taolise käsitlusega päästis Palestrina mitmehäälse muusika kirikust väljaviskamisest. 1517 Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksel vallandasid protestantismilaine See tõi kaasa ka erineva suhtumise kirikumuusikasse. Luterikirikus - luterikoraal salmilaul korduva viisiga, korrapärase meetrumiga, laulab kogudus (alates 18.saj oreli akordiline saade. Organist improviseerib koraalile eelmängu koraaliprelüüdi). Luterikoraalide hulgas ümbertehtud greg. koraale, saksa rahvalauluviise, uusloomingut. Luterikoraalidest on tehtud arvukalt mitmehäälseid seadeid koorile. Martin Lutheril oli ka endal hea muusikaline haridus, tema komponeeritud on umbes 20 laulu oma kirikule
vastab ju igale tähele kindel noot. 1968. aastal tundis Pärt, et senised muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Samal aastal keelati pärast menukat esiettekannet tema teos ,,Credo" (koorile, klaverile ja orkestrile) selle vaimuliku sisu ja teksti tõttu. Kõik see suurendas helilooja loomekriisi ja järgneva 3 aasta jooksul ei loonud Pärt ühtegi teost. Ta asus otsima oma teed ja selleks läks ta tagasi ,,algusesse", st süvenes keskaja kirikumuusikasse. Ta uuris põhjalikult ühehäälse gregooriuse koraali fenomeni, heli ja vaikuse tähendust, tunnetas muusika sügavamat olemust. Otsingute tulemusena jõudis Pärt täiesti uue, oma stiili juurde. II loomeperiood algas uue stiiliga 1970. aastatel. Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed
Sanctus Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus dei (Jumala tall) Gregooriuse laul / Koraal Üks tuntumaid varakristlike laulu zanre, ta on pärit 6.saj. Ühehäälne laul, mida laulavad meeskoorid, vahel ka poistekoorid. Laul on saanud oma nime Rooma paavst Gregorius I'mese auks, kes ei olnud küll muusik, kuid kes väidetavalt pani kokku nende laulude tarbeks tekstide kogumiku. Aeglase rütmiga, tundetu esitluslaadiga laul. 7 sajandil tuleb kirikumuusikasse Orel. Oreli tulek kiirendas mitmehäälse muusika sündi/arengut. Esimesi mitmehäälse muusikakatsetusi kirikumuusikas nimetatakse varajaseks mitmehäälsuseks. Henri Pill Rakvere Ametikool 2013 Regilaul Regilaul on laul, mis on omane vaid Soome-Ugri rahvastele. Üks tüüpilisemaid regilaulu esitusviis on järgmine: Eeslaulja esitab värsirea, koor liitub eeslauljaga rea kahel viimasel silbil ning kordab terve värsirea
Ilmalik polüfooniline laul; prantsuse, itaalia, inglise, hispaania keeles. 34. Mida tähendab imitatsiooniline polüfoonia? Hääled jäljendavad üksteist, kasutades sarnaseid kujundeid 35. Keda renessansiajastu heliloojatest nimetatakse ,,muusikute vürstiks"? Miks? Josquin Desprez-ta avas niiöelda teiste muusikute silmad 36. Millist muusikat mängiti renessansiajastul pillidega? Milliseid pille kasutati? 37. Millised muutused tõi reformatsioon kirikumuusikasse? Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias. Muusikal suur kasvatuslik tähtsus. Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu 38. Kes oli 16. sajandi väljapaistvaim muusik, Rooma koolkonna tuntuim esindaja? Giovanni Pierluigi da Palestrina 39. Millised zanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! Missa, motett, hümn. Muusika on lihtsa meloodiaga ja rahulik 40. Nimeta renessanssiajastu heliloojaid (min
laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega). Sellega sai Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud. [1] Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud
Nendele loodud osad oldi ooperlikud retsitatiivid ja aariad. Kirikukantaadid kasvasid välja 17. sajandi kirikukontserdist, koosnesid mitmest osast ning esitasid solistid, instrumentaalansambel ja koor. Saksamaal sai kantaadist luterliku jumalateenistuse lahutamatu osa. 17. sajandi alguse instrumentaalmuusika suurimaks sündmuseks oli viiuli esilekerkimine ansambli- ja soolopillina. 16. Sajandil polnud viiul veel eriti oluline pill. Seltskonna- ja kirikumuusikasse hakkas ta tungima alles sajandi viimasel veerandil. Viiuli kiire tõus oli seotud viiulimeistrite koolkonnaga Cremonas. Seal sai viiul endale klassikalise kuju ja ehituse. Sealse meistri Niccolo Amati(1596-1684) ning tema õpilaste Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari (1644 - 1737) pillidega suutsid võistelda ainult Tirooli meistrid nagu Jakob Steiner ja Mathhias Klotz. Instrumentaalmuusika ei hõlmanud barokiajastul ainult kammermuusikat, vaid ka orkestrimuusikat
samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust)
S. Bachi loomingus. Kirikumuusikas kujunes tähtsaimaks heliloojaks Rooma koolkonna esindaja Giovanni Pierluig da Palestrina , kes polnud oma eluajal nii kulus kui Lassus, kuid kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3 Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja Thomas Tallis, kes omandas koos William Byrdiga nooditrükkimise privileegi ja andis välja selle ajastu tähtsaima motetikogu "Cantiones sacrae". 16. sajandil tekkisid uued ilmaliku laulu stiilid 1. prantsuse shansoon - algselt lihtne karjuselaul, hiljem väljakirjutatud motetitaoline 4-häälne laul 2
Markuse, Luuka või Johannese passioon. ORATOORIUM Väga ulatuslik teos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile, areneva süzeega, sarnaneb ooperiga, kuid Puuduvad kotüümid ja lavaline tegevus, on kontsertteos. Koosneb samuti aariatest, retsitatiividest, kooridest, ansamblitest. Kui ooper on tähelepanu keskmes soololaul, siis oatooriumis domineeivad koorid. Barokkoratooriumid on vaimulikud teosed. KIRIKUMUUSIKA Monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Heloloojad Antonio Lucio Vivaldi (4.märts 1678 Veneetsia 28
samasooliste abielule üle 66% hispaanlastest toteb gay-abielusid. Ja 2005 aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 häält 147 vastu) Hispaania on Euroopa Liidus peale Belgia ja Hollandi kolmas selline riik. Protestantlikke "usulahke" on ka neid on kokku 50 000 isikut ja 20 000 neist mormoonid. Evangelism on päris hästi vastu võetud mustlaste kogukonnas pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Vangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid 105 000. Viimase aja suuremad sisseränded on suurendanud moslemite arvu neid on umbes 1 miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on mõningatele kohalikele andnud kodakondsuse Saharas ja Marokos. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund u 3% rahvastikust. Tänu Hispaaniast
sarnase perekonnanime ning seetõttu kannab külamehe sepitsetud laul heldest ja altruistlikust kõrtsmikust kirikulauluga analoogset pealkirja. Toda ammust kirikulaulu olevat kirikupärimuse andmeil esimest korda laulnud kirikuisad Ambrosius ja Augustinus viimase ristimisel IV sajandil pKr. Oodina jumala suurust ja vägevust ülistav dialoogivormis «Ambroosiuse kiituslaul» on liturgilise lauluna tänaseni kirikumuusikasse püsima jäänud. Küla-Ambroosiuse laul olevat Aruküla kooliõpetaja Kristjan Abroi teateil loodud ühel 1860. aastate jõulupeol Torma postijaama kõrtsis. Arhiiviandmeil oligi «Ambroosiuse laul» oma algse viisiga tuntud peamiselt oma sünnikoha Torma ümbruses. Üleskirjutused sama viisi ja refrääniga mujalt on erandlikud. Laul levinud ka omal ajal rahva seas väga kiiresti. Olnud nii, et juba mõni päev pärast kolmekuningapäeva võetud Tartu sõitev Ambrosiuste abielupaar
hääled astuvad sisse üksteise järel iseseisvatena kindlate reeglite järgi. Nimetus tuleneb itaaliakeelsest sõnast fuga põgenemine (hääled justkui ajaksid üksteist taga). Tavaliselt eelnes fuugale sissejuhatava osana prelüüd, toccata või fantaasia. Fuugasid leidub enim barokiajastu klaviiri- ja oreli-, aga ka koorimuusikas. Suurima meisterlikkuse saavutas fuuga G. Fr. Händeli ja J. S. Bachi loomingus. Itaalia barokk Vokaalmuusika Kirikumuusika monoodiline stiil sobis kirikumuusikasse hästi. Monteverdi kuulsas kogumikus ,,Maarja vesper" (õhtujumalateenistus) leidub nii vanas (polüfoonilises) kui ka uudses (monoodilises) stiilis teoseid. Kõige moodsamas stiilis on selles vaimulikud kontsertaariad soolohäältele ja basso continuole, milles on kasutatud rikkalikult helisümboolikat (nt. ,,Duo Seraphim"; seerav ülemingel) Kammerlaul · Sooloaaria ja duett basso continuo saatel · Basso ostinatole ülesehitatud aariad · Palju kasutati da-capo-aaria vormi. NB
3 Kristlik muusika Kristlikku muusikat defineeriksin kui muusikat, mis väljendab kas isiklikku või ühiskondlikku (koguduslikku) uskumust kristlusesse ja võttes appi tsitaadi Hugo Lepnurmelt, lisaksin kitsama definitsiooni: ,,Kristliku kiriku muusika saamislugu on õieti liturgia kujunemise lugu." Kui aga minna liturgiast kaugemale, võiks suhtuda kirikumuusikasse kui ühte kristliku muusika alajaotusse. Saab ju kristlikku muusikat esitada kasvõi suupilli saatel, näiteks mõttekaaslastega matkal olles ja õhtul lõkke ääres, muusikategemise koht pole nii määrav kui paljudel puhkudel kirikumuusika puhul (kuigi alati ei pea ka kirikumuusika ainult pühakoja seinte vahel kõlama, võtame kasvõi meie surnuaiapühad, kus väike puhkpilliansambel või elektriklaver peaaegu alati kohal on).
Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt. Sellega sai Hispaaniast ajalises järjestuses kolmas riik maailmas Belgia ja Hollandi järel, kus samasooliste abielu on seadustatud. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne- Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud
samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Kaisa Suumann 5 IFI6001 Arvuti töövahendina Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust)
samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on
Väikesed käsitrummide paarid, nn tabla ja bayan, on timpanite miniversioon. Suured katlakujulise põhjaga trummid kujunesid 14. ja 15. sajandi Saksamaal. Neid mängiti paaris, riputades nad kahele poole hobust. Timpanite prestiiz oli nii suur, et neid tohtis olla ainult aristokraatidel. Paruni seisust allapoole neid olla ei võinud. Timpanid tulid kasutusele mõnedes ratsaväerügementides, kuhu kuulusid põhiliselt aadlikud. 17. sajandi algul olid nad trompetite järel jõudnud ka kirikumuusikasse ja varsti pärast seda orkestrisse. Timpaneid saab häälestada teatud kõrgusele ja kasutada nii rütmi kui meloodia pillidena. 18. sajandist kasutati kelli orkestris 18. sajand klahvidega kellamäng 19. sajandi tselesta on dulcitone'i edasiarendus 1921. aastal leiutati USA-s vibrafon, mis on kellamängu ja ksülofoni vaheline pill Flööt Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. 1995. aastal kaevas Sloveenia arheoloog Ivan
toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000). Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku
liigutada, ülendada kogudust (ja koguduse muusikaline maitse ei olnud rafineeritud), sõna ,,ülendamine" muutub siin oluliseks. Kirikumuusika ideaaliks sai ,,õilis lihtsus" (see omamoodi lööksõna pärineb 18. sajandi teise poole, s.t Valgustusaja ja ühtlasi klassitsimi kunstivaadetest). Muusikas oli selle mudeliks pidulik akordiline saatefaktuur ja hümnilik, tundeline meloodia. Huvitav on see, et ,,õilsa lihtsuse" printsiip kandus edasi 19. sajandi kirikumuusikasse ja ühines siin 19. sajandi alguskümnenditel tärganud Palestrina-vaimustusega, mis puudutas nii katoliku kui ka protestantlikku kirikumuusikat. Palestrina-renessanss. See oli nii mõjukas, et sellest tuleks pikemalt rääkida. Palestrina muusika sai 19. sajandi kirikumuusika eeskujuks sest siin leiti ,,õilsat lihtsust". Tollal oldi veendunud, et Palestrina-aegne muusikapraktika (s.t 16. sajand) oli puhtalt vokaalne (tegelikult ainult paavsti
annaabi.ee 
