Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja petused. Kristlased usuvad, et Jeesus on Jumala poeg ning Vanas Testamendis ennustatud Messias. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning ksitleb seega phakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Suur neljapev thistab pha htusmaaega. ldine tava on vaestele almuste jagamine, mitmel pool on tavaks, et sjaristitutel vi koguduse lihtliikmetel peseb preester jalgu Kristuse mlestuseks, kes pesi htul enne ristilmist oma jngrite jalgu, keelatud oli kra ja mra tegemine. Suur reede kui Kristuse surmapev on aasta nnetu pev, nagu reedene pev on tervikuna nnetuim ndalapev. ldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede. Taevaminemispha on thtis kristlik pha, mida thistatakse kuuendal lihavttejrgse ndala neljapeval. Pha thistab Kristus...
VARAKRISTLIKUD LAULUTBID Psalm laul, mille tekst prineb Vana Testamendi Taaveti lauludest Hmn uuemale vaimulikule luulele loodud laul Gregooriuse koraal katoliku kiriku liturgiline laul(1hlne, mehed laulavad, ladina keeles, teksti vhe , vabameetrum, hele silbile vastab mitu nooti, meloodia ulatus vike, suured hpped muusikas puuduvad) Liturgia jumalateenistuse lbiviimise kord(thtsaim liik... MISSA 1)katoliku kiriku jumalateenistus 2)vaimuliku muusika anr Missa ordinarium tekstid, mis kirikuaasta vltel ei muutu Missa proprium tekstid, mis sltuvad kirikuaasta thtpevadest Reekviem leinamissa Sekvents vaimuliku luule vorm NOODIKIRJA KUJUNEMINE *muusika pandi kirja neumadega(-mrk, viibe) *11.saj vttis Guido Arezzost kasutusele kompaktse joonte ssteemi, lihtsustas ka noodilugemist vttes krvuti helide kindlaid krgusi thistavate thtnimetustega(a,b,c,d,e,f,g) *joonte arv sltus otstarbest Guido ksi- 20 erinevat srmeliigest seati vastavusse tollase helissteemi 20 heliga
seda paremini taevariiki pääseda. Katoliiklus 7 sakramenti: · ristimine · levitamine · piht ja patukahetsus · armulaud(leib ja vein-kristuse ihu ja vesi) · abielu · viimne võidmine? · Preestriks pühitsemine e. adinatsioon 4.saj. tõlgitakse ladina keelde hieronymus´´vulgata´´-vanim piibli tõlge. 4.saj. oli kristlik kirik roomas täielikult kinnitsunud. Kirikuaasta aluseks on pühapäev. Suurimad pühad: jõulud, ülestõusmispühad,nelipühad. Kirikuaasta algab advendiga (4adventi),see on nn. jumala tulemise aeg, ootusaeg. Ristiusu kirikus (roheline-lootus, valge-ootus,violetne-rõõm, must-lein) I püha 24.dets talvine pööripäev , eelne päev 25.dets- jõulupäev II püha 26.dets III püha 27.dets 6.jaanuar: Jeesus ristitakse täiskasvanuks Kolmekuningapäev (3 idamaa kuningat tulevad jeesusöast vaatama) 21
Keskaja muusika 1. Kiriku ülemvõim ka muusika üle. 2. Võtteis üle juudi laule enne Gregoreust samuti kreeklaste laule. Peatähelepanu sõnadel. Kirikutes lauldi valdavalt emakeeles laulud, tekstid piiblist. Igas kirikus, kloostris olid oma laulud. 3. Gregorius hakkas ühtlustama Lääne-Euroopa kirikut,uurima piiblitekste mis sobiks erinevate teenistuste juurde. Jaga kirikuaasta kolmeks . · · · Kehtestas kindlad laulud kirikuteenistustele. Nõudis, et kirikumuusika oleks ladinakeelne ja a capella , ühehäälne väga kõrgetes helistikes, see oli selleks, et inimene pingutaks lauldes ja saaks jumalale lähemale. Need nõuded saadeti Lääne Euroopasse kullerite abil, protsess aeglane, võttis aega üle 100a. Ise pole loonud, otsis tekstid, nimetati tema auks Gregoriuse koraalideks
Õigeusk- vene usk. Õigeusk on kõige vanem kristluse haru. Kirikus kasutatakse kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeelt. Õigeusu kiriku keskus kolis Moskvasse, vähemalt nemad arvasid nii. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku ja vaimulike riietust. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Õigeusu riigis on kirik alati teisel positsioonil, kuningas on esimesel. Õigeusu kirikus seistakse ja puudub orelimäng. Kirikuaasta tipphetk on lihavõttepüha ehk ülestõusmis püha, mitte jõulud. Põletatakse küünlaid, austatakse ikoone, põlvetatakse, neil on oma kalender, meie omast 13 päeva taga. Võib preester ka olla abielus. Mungad ja alamad on siiski vallalised, naispreestreid ei ole. 160milj ringis, peamiselt venemaal, kreekas, slaavimaades. Katoliku kirik-ajapikku läbinud muutusi, on uuem, organiseeritud. Kirik täitis ka ül, mida muidu tegi riik, korraldas maa kaitset, mõistis kohut
sajandil ). Motett on selline laul, kus alumisele häälele ( tavaliselt Gregoriuse laul ), lisati uute tekstidega ülemised hääled, need tekstid olid eri keeltes. Motette esitati pillide saatel ja nad olid tihti ilmalikud ning seepärast esitati neid ka väljaspool kirikut. Missa. Reekviem - Missa on üks tähtsaim ja ulatuslikum liturgilise ( vaimuliku ) muusika zanr. Missa jaguneb ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5 osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega . · 1) Kyrie eleison ( Issand, halasta ) · 2) Gloria in Excelsis Deo ( Au olgu Jumalale kõrges ) · 3) Credo in unum Deum ( Mina usun ühte Jumalat ) · 4) Sanctus ( Püha ) / Benedictus ( Kiidetud olgu ) · 5) Agnus Dei ( Jumala tall ) Sisuliselt jagunev missa kaheks. Eelmissaks ( lõpeb Credoga ) ja Peamissaks. Reekviem on surnute mälestuseks kirjutatud missa.
8.Sa ei tohi varastada. 9. Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana. 10.Sa ei tohi himustada oma ligimese koda, ega midagi, mis tema oma on. Jõulud Kristlikud jõulud on 25.27. detsembril. Peetakse Jeesuse sünnipäevaks Jõulupühi on vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega Jõululaupäeva õhtusel teenistusel on rõhk prohvetite ennustustel ja nende täitumisel Jõulud on Katoliku kiriku ja protestantlike kirkute kirikuaasta suurim püha Ülestõusmispühad Ülestõusmispühad on kristluses liikuvad pühad. Ülestõusmispühad on õigeusu kiriku suurim püha Eesti keeles tuntud ka munapühadena, lihavõttepühana, kevadpühana. Katoliikliku ja õigeusukiriku kombe kohaselt lõppeb ülestõusmispühadega paast, võib taas süüa liha. Kristluse sümbolid Kirik (püha koda) Klooster (kirik, eluruumid, söögisaal- hoonete kompleks) Rist Piibel (püha kiri)
kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi lugemisega. Sisuliselt jaguneb missa kaheks. Eelmissasse jäävad õpetlikud tekstid apstlite tegudest ja
see ristilöömise sümbol. Liturgilised värvid. Värvid meie ümber mõjutavad kindlasti meie tujusid, mõtteid ja soove. Igal ühel on meist oma lemmikvärv -või isegi mitu. Värvid, mida enda jaoks valime iseloomustavat pisut meidki - meie iseloomu ja soove. Võiks arvata, et kirikul ja värvidel pole midagi ühist. Siiski on see hoopis vastupidi. Kiriku värvid pole sugugi ainult valge - või siis must - leina ja vaikuse värv. Kirikus kasutatavate värvide skaala on seotud kirikuaasta pühaderingiga. Vastavat värvi altari- ja kantslikatted on enamasti seda värvi, mis püha on parajasti käes või tulemas. Valge - on rõõmus värv. Seda värvi kasutatakse rõõmsatel pühadel Kindlasti jõulu aegu ja ka paastumaarjapäeval, mil Neitsi Maarjale Jeesuse sündi ette kuulutati. Roheline on elu , lootuse ja külvi värv. Rohelist on peetud ka igati teraapiliseks värviks. Tasub märgata kasvõi kevadeti tärkavat rohelist ja kuidas see inimeste meeltele mõjub
Rahvamuusikat peeti ülikute poolt patuseks, selle üle oli range kontroll ning see ei tohtinud sattuda trükki. Keskaja vaimulik muusika Gregoriuse laul (koraal). Paavst Gregorius määras keskajal kindlaks jumalateenistuste korra. Iga päev toimus peamine jumalateenistus- missa. Lisaks sellele 8 tunnipalvus. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Proprium- laulus muutuv tekst vastavalt kiriku aastatähtpäevadele. Ordinaarium- muutumatu tekst. Kirikuaasta oli jagatud kolmeks perioodiks: 1) jõulupühade aeg (detsember- veebruar) 2) ülestõusmisperiood (märts-mai) 3) kiriku aastapühadeta aeg (juuni-november) Gregoriuse koraal on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajateks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp, või koor. Missa viidi lõpule 14. sajandiks. Esimesed näited mitmehäälsest kirikulaulust on pärit 10. sajandist. Ainus sellest ajast
ajal enamuse oma fuugadest ja prelüüdidest ning ka orkestrimuusikat. III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota teksti eest vastutas ju kantor.
palvete tõusmist jumala ette ja temalt tulevaid armuande. Jumalateenistuse ajal suitsetavad koguduse liikmed ikoonide ees küünlaid, mille palved väljendavad palve tulisust ja armastust ikoonide kujutatud pühaku vastu. Jumalateenistusel loetakse retsiteerides ehk laulva häälega. St, et teenistusepidaja ei väljenda oma tundmusi vaid kiriku ühist palvet. Ortodoksse kiriku muusika tippsaavutuseks on koorilaul, orelit ei kasutata, sest inimhäält ei peetakse kõige kaunimaks instrumendiks. Kirikuaasta kõrgpunktiks on ülestõusmispühade öine jumalateenistus. See algab vaimulike juhitud kirikurahva rongkäiguga, ristikäiguga, mis teeb ringi ümber kiriku ja milles osalevad kirikulised. Rongkäigu lõppedes algab jumalateenistus. Tähtsal kohal ortodoksses kirikus on pühakute austamine, mis pärineb märterkiriku aegadest. Juba 4. sajandil pühitseti ida kristlaskonna poolt kõigi märtrite püha. Pühakute austamisega kaasneb pühade säilmete austamine
Laulu saadab orel, organist improviseerib eelja järelmänge. Nendest on loodud ka mitmehäälseid seadeid (meloodiale on lisatud allutatud saatehääled) ja seda nimetatakse homofooniaks. Missa See on katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm. Ladinakeelsed tekstid kantakse ette lauldes või retsiteerides ehk kõnelähedaselt lauldes. Osa tekstidest kasutatakse muutumatult igal jumalateenistusele, osad muutuvad vastavalt missa otstarbele (erinevad kirikuaasta, pühakute päevad). Muutumatud tekstid: Kyrie eleison (kr. keeles, Issand halasta) palve Gloria (ld. keeles, Au olgu jumalale kõrges) kiidulaul Credo (ld. keeles, Mina usun ainsasse jumalasse) usutunnistus (kõige tähtsam) Sanctus/Benedictus (Püha/kiidetud/õnnistatud olgu) kiidulaul Agnus Dei palve Algselt olid missa laulud ühehäälsed gregooriuse koraalid, hiljem lõid heliloojad samadele tekstidele mitmehäälset koorimuusikat
sutaani. Alba oli kandadeni ulatuv valge vaimulikurüüst linane tuunika. Keskajal olid alba varrukatel, rinnal ja alläärel tikandid, mis sümboliseerisid Kristuse viit haava. Amiktus oli esimene riietusese, mille piiskop selga pani, kui ta missaks riietus. Amiktus seotakse kahe paelaga ümber rinna ja seda võisid kanda kõik vaimulikud pühitsusastmest sõltumata. Kasel oli viimaseks liturgiliseks rõivaks, mille missaks riietuv vaimulik selga pani. Kasel võis sõltuvalt kirikuaasta perioodist või tähistatavast pühast olla valge, punane, roosa, roheline, violetne, must, kuldne või hõbedane. Tavaliselt on kaseli seljal tikitud rist, mis vihjas Kristuse kannatustele. 11. sajandil eraldus kaselist selle lahtine vorm pluviaal, mida hakati kandma protsessioonidel ja muudel ametitalitustel väljaspool missat. Esemeteks, mida ainult piiskop kandis olid: piiskopisau, piiskopisõrmus, pontifikaalkindad, pontifikaaljalatsid, kaelarist ja mitra. Orduvaimuliku riietus
1453. aastal langes Bütsants türklaste võimu alla ning loovutas juhtpositsiooni õigeusklikus maailmas Venemaale. Viimane püsis sellel kuni bolsevike võimuletulekuni 1917. aastal ning üritab seda viimasel ajal taastada. Riigivõimule alluv seisund on õigeusu kirikul olnud nii Ida - Roomas ( Bütsantsis) kui Osmani - Türgi riigis ( kõrgemaid vaimulikke määras sultanivalitsus), samuti Vene keisririigis. Õigeusu kirikus kasutatakse kas kreeka või kirikuslaavi keelt ning rahvuskeeli. Kirikuaasta tipphetkeks pole mitte jõulud, vaid ülestõusmis- ehk lihavõttepühad. Mõned õigeusu kirikud kasutavad kirikuaasta arvestamisel Juliuse kalendrit, mis on Gregoriuse kalendrist praeguseks 13 päeva taga. Õigeusu kirikus on püütud täpselt säilitada ristiusu algaegadest pärit jumalateenistuskombestikku, vaimulike riietust jm. Kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Peale pühakirja ja palvete poollauldes lugemise sisaldavad nad
III. Köthen (1717-1723) õukonna kapellmeister, ta pühendas end nüüd ainult kammermuusika ja instrumentaalkontsertide kirjutamisele, kirjutas palju ilmalikke kantaate. 1722. aastal esitas Bach end kantoriametile, mis tähendas igapäevast tööd koolilastega ja ta sai selle töökoha. IV. Leipzig (1723-1750) Töötas Tooma kiriku kantonina ja oli linna muusikadirektor. Bach kirjutas Leipzigis viis aastakäiku kantaate (kirikuaasta pühapäevadeks ja pühadeks), millest on tänaseni säilinud umbes 200. Lisaks muidugi muud kiriklikeks vajadusteks nii leina-, pulma- kui muuks tarbeks mõeldud muusikat. Muusikadirektorina hoolitses Bach eelkõige pühapäevase peajumalateenistuse kujundamise eest, mis tähendas ka, et pidevalt tuli leida häid tekstikirjutajaid, kellega nii muusikaliselt kui teoloogiliselt korrektseid teoseid toota teksti eest vastutas ju kantor.
koguneb ka kogudus sel ööl valvama ja palvetama. Jõuluhommiku jumalateenistusel, kus seda peetakse, on rõhk karjastel, kes ruttavad sündinud Päästjat vaatama. Jõulupüha jumalateenistusel tänatakse Jumalat selle eest, et ta on tulnud oma pojas inimesena inimeste keskele. 26. detsembrit ehk teist jõulupüha on peetud esimärter Stefanose mälestuspäevana. 27. detsember ehk kolmas jõulupüha, apostel Johannese päev. Jõulud on Katoliku kiriku ja protestantlike kirikute kirikuaasta suurim püha, samas kui ülestõusmispühad on suurim püha õigeusu kirikus. 10 Kokkuvõtte Maarahvas, meie maa põlisrahvas, oli ja on loona usku. Loonaga, s.o tegelikkusega, elatakse sügavas kooskõlas, sest vaid nii on võimalik inimese ja rahvana ellu jääda ja kesta tuhandeid aastaid. Loona on pidevas muutumises ja see liikumine on kätketud ajastajaringi. Kui loona
kõrvalekalded meloodiavormelid Psalmoodia -- Psalmitekstide laulmine. Erineb retsiteerimisest vaba ehitusega värssteksti kasutamise poolest, seetõttu lõigud lühemad, vormelite vaheldumine korrapärasem. Peamine laulutüüp tunnipalvustel. Antifon -- refrääniliselt korduv vastulaul (tekst enamasti piiblist) psalmi tsiteerimisele, esitasid kaks koori või koor ja solist. Pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale, ka missade avalaulud. Hümn -- stroofilise värsstekstiga lihtne meeldejääv salmilaul, esimene poeet läänekirikus oli Püha Ambrosius, sai hiljem aluseks protestantliku jumalateenistuse lauludele. Sekvents -- levinuim vaimuliku luule vorm, ülesehituse eeskujuks rahvalikud tantsulaulud, pühendatud oma kloosri/linna kaitsepühakule, paikkonniti erinevad. Sarnasuse tõttu ilmaliku muusikaga enamik neist 16.sajandi keskpaigaks kaotati.
pool, mitte aga saartel. See on ka noorte tutvumise ja sõbrustamise päev. 1. Mai või 30. 4 Aprilli õhtul on ka tuld tehtud. Germaani rahvastel on tuletegemine volbripäeval väga oluline ja tihedalt seotud nõiduse ning selle tõrjega. ( Õ. Haavik, lk 70 ) 1.3. Eesti ja Ameerika ühised kevadised tähtpäevad Ülestõusmispühad ehk lihavõttepühad Ülestõusmispühad on kirikuaasta keskpunkt, pühade püha. Ülestõusmispühade aega arvestatakse nagu juudi paasapühagi esimese kevadise täiskuu loomise järgi (ülestõusmispüha võib langeda ajavahemikku 22. märtsist kuni 25. aprillini). (http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9Clest%C3%B5usmisp%C3%BChad) Nii Eestis kui Ameerikas on ülestõusmispühi vana traditsiooni kohaselt tähistatud mitme jumalateenistusega: ülestõusmispüha öösel, varahommikul ja päeval. Lihavõttepühadel on oma tavad
2.Hümnide laulmine ehk hümnoodia- esmakordselt Matteuse ja Markuse evangeeliumist-tõenäoliselt tegemist uute laulutekstide laulmisega Lihtsamate laulutüüpide hulka kuuluvad hümnid, mis on stroofilise värsitekstiga. 2.RESPONSOORNE ,ANTIFOORNE ettekandeviis Antitoon üks sagedasemaid laulutüüpe, refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, aja jooksul on ka iseseisvunud , psalmideks eraldunud. Lühike tekst, üks pikem või paar lühemat lauset, on pühendatud kirikuaasta konkreetsele päevale ja pärit enamus Piiblist(sageli vabalt töödeldud).Eriti pidulikud on missade avalaulud. Respektooriumid- on kaunistatud stiilis keerulisemad laulud, mis algselt on olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud. Nende vabas improvisatsioonis kujunenud stiil on säilinud pikkades väljendusrikastes kaunistusvokaliisides ehk melismides. Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu: graduale ja alleluja- mõlemad
Etikukivi - kahele poole etiku treppi (istepinkide otskülgedele) asetatud kõrged paekivitahvlid, varustatud omaniku vapi, majamärgi, nimede või daatumiga ja kaunistatud reljeefse dekooriga. Maarjapäevad Liivimaa oli pühendatud Neitsi Maarjale ja siinseid alasi kutsuti ka Maarjamaaks. Samuti oli Neitsi Maarja Liivi Ordu kaitsepühak. Tänu sellele oli Maarja ka tuntumaid pühakuid siinses kirikukalendris, kellele oli pühendatud mitmed tähtpäevas kirikuaasta lõikes, mida üldistavalt kutsuti maarjapäevadeks (paastumaarjapäev, heinamaarjapäev, rukkimaarjapäev ja ussimaarjapäev). Sirvilauad Muistne eesti kalender puulauakestel. Tegemist oli ruunikalendriga, mida on tarvitanud eri rahvad kogu Põhja-Euroopas. Sirvikalendris vastab igale päevale kahe horisontaalse joone vahel olev vertikaalne kriips või ruunimärk. Valm - Õpetliku või pilkava sisuga allegooriline lühiteos (värssides või proosas).
mis tähistab vaikseid ja päikselisi ilmu. 31 Prantsusmaal on tavaks faire le Saint-Martin ehk marti tähistada veinijoomisega. Itaalias avatakse mardipäeval koolid, süüakse liha ja mõnel pool küpsekartuleid. Lapsed käivad raha kogumas maiustuste jaoks. Veneetsias on see kohavahetuseks ja kolimiseks sobiv päev. Kreekas algab uus kirikuaasta. Rootsis valmistatakse mardihani Marten Gas ja pidutsetakse. Hane süüakse ka Saksamaal, kuid seal liigub mõnes paigas ringi ka mardivana (Martinimann, Pelzmärte), kes viib kingitusi. Lapsed laulavad mardilaule, millega palutakse mardivekke (maiustusi) või mardileiba - mehekujulist leiba. Lauldes kantakse tähekujulisi laternaid. Hollandis käivad lapsed sanditamas. Ameerikas liiguvad laste rongkäigud laternate ja mardilauluga tänavail. Enamasti
siis, kui lumi on veel maas. Põhjagermaani rahvastel on kombeks olnud esivanemaid kaetud lauaga vastu võtta pimedal ajal, mil päike kõige madalamalt käib jõuluajal. Vastavuses selle kombega on meilgi kehtinud nõue jõuluõhtul või vana-aasta õhtul toidud lauale jätta. Tänapäeval on üha olulisemaks saanud väljendada oma suhtumist mälestusküünla süütamisega kodus või kalmul. Kohaste päevade hulgas on kirikukalendri hingedepäev (2. nov.), kirikuaasta lõppu märkiv surnutepüha, jõulupühad ja vana-aasta, aga ka lahkunute sünni- ja surma- aastapäevad. Mardipäev Kuigi mardis- ja kadriskäimisega kaasnevates vanades tavandilauludes on pearõhk vilja- ning karjaõnnel ja pereliikmete heaolul, leidub neis värsse ka tantsimisest. Laulusõnade järgi otsustades oli see pigem hoogne (küllap maagilise tähendusega) hüplemine kui tants. Muhu saarel
annaabi.ee 
