samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti
Soome, samuti vürtse, veini, puuvilju, kangaid jms. Rootsist laevatati Eestisse rauda ja Inglismaalt tina. Narvast kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa-kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Narva Rootsi riigi idapealinnaks, kus riigipea resideeriks igal neljandal aastal. Narva kaubanduslik õitsenguaeg oli 1670. aastail. Eesti sisemaa linnad aga kiratsesid, kuna jäid tähtsamatest kaubateedest eemale. Keskaegne, jõgesid pidi läbi Eesti (Pärnust Viljandi kaudu Tartusse, sealt Pihkvasse) kulgenud kaubatee ei olnud 17. sajandiks maapinna kerkimise tõttu enam laevatatav. Pärnu ja Tartu initsiatiivil võeti üles küll selle taastamise kava, kuid selle teostamine eeldanuks 17. sajandi tehnilisi võimalusi ületavaid süvendustöid. Rootsi valitsuse kaubanduspoliitika soosis esmajoones Rootsi "emamaa" huve: Eesti
siinsed rüütelkonnad ja linnavalitsused. Rüütelkonnad koondasid siinseid aadliseisusest maavaldajaid, pidasid kohalikku aadlimatriklit, kaitsesid nende õigusi Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalikke küsimusi, mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri. 17. sajandil oli Eesti peamiseks jõukuseks vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Suur osa idakaubandusest siirdus Narva. Linna lõi õitsele ja ehitati kaunilt välja. Rootsi valitsuses arutati isegi küsimust, kas muuta Narva Rootsi riigi teiseks pealinnaks. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunfikord, mis oli orienteeritud mitte aina suurematele kasumitele ja piirideta progressile, vaid käsitöölistele seisukohase sissetuleku tagamisele.
Riigivõim hakkas üha enam sekkuma linnade juhtimisse, tulid ettekirjutused. Vaid Tallinnal oli teistest linnadest suurem iseseisvus. 12. Hinnake Rootsi aja mõju eesti ala majanduslikule arengule. Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise. Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte, sest aadlikel oli ülemerekaubandusega tegelemine keelatud. Uued kaubandusolud lubasid areneda sadamalinnadel ning seetõttu kiratsesid sisemaalinnad. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte, et leevendada konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeesete ülempiir. Eesti jõukus tuli peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest ja kohaliku teravilja väljaveost. Alla oli käinud nii Hansa liit, Novgorod kui ka Tartu. Kaup liikus mujal kas läbi Narva, Tallinna või Pihkvast Riiga.
8) NIMETA 2 PEAMIST ISELOOMULIKKU JOONT MAJANDUSE ARENGUS. A) KAUBANDUS JA KÄSITÖÖ B) PÕLLUMAJANDUS A) Tekkisid esimesed manufaktuurid, tehaste ja vabrikute eelkäijad. Näiteks raja Jacob de la Gardie Hiiumaale klaasimanufaktuuri. Manufaktuuride keskus oli Narva, kus oli võimalik kasutada Narva kose energiat. B) 17. sajandil vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujnema rotsi riigi viljaait, kuid idakaubandus käis alla ja palju linnad kiratsesid, eriti Tartu. 9) HINDA ROOTSI AJA MÕJU EESTI ALA MAJANDUSLIKULE ARENGULE. PÕHJENDA! Vilja väljavedu jätkus, sest Eestist hakkas kujunema Rootsi riigi viljaait. Paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eesti ala majanduse aregnu viis see alla, sest puudus Hansa liidu toetus. Vähenes samuti ka kauplus idamaadega Narva linn saavutas suure õitsengu ning Rootsi lausa mõtles sellest teha enda teise pealinna, kus kuningas elaks ja valitseks igal neljandal aastal.
India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule käivitas sündmuste jada, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus. Veerand sajandit hiljem rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ning hõivasid 17. sajandi lõpuks peaaegu kogu maa. Indias tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus. India tavainimese igapäevane elu muutus siiski vähe. Ühed elasid luksuslikus külluses, teised kiratsesid nälja piiril. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur. Kuulutanud enda jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks, püüdis ta ühiskonda liita ususallivuse, lepitamise ja rahva olukorra parandamise teel. Uueks elemendiks India ühiskonnas sai 16. sajandil tekkinud sikhi uskkond. Sikhide tõekspidamiste nurgakiviks sai töö kui ainus tee jumala juurde. Sikhid ei tunnustanud ühiskonna lõhenemist varnadeks ja kastideks.
3. Rootsi ja teised riigid III aste Erines selle poolest, et talupoegadele anti võimalus mõisnike peale kaevata aga ega see midagi head kaasa ei toonud. 4. maariik. Kelle huve teenis? Maariik oli Eesti- ja Liivimaa aadlike omavalitsus. 5. majandus, muutused tootmises, mille poolest säilis keskaegne korraldus? Jätkus vilja väljavedu. Eestist hakkas kujunema Rootsi suur viljaait, kuid alla käis idakaubandus (paljud linnad kiratsesid ja kaotasid isegi linnaõigused). Kaup liikus aga läbi Narva. Sisseveetavate kaupade hulgas oli esikohal sool. Välja veeti lina ja vilja. Käsitöö arengut kammitses keskaegne tsunftikord. Oli kindel toodangu hulk ja kvaliteet. Tekkisid esimesed manufaktuurid, mille keskuseks kujunes Narva. (kasutati Narva kose energiat) nt: Hiiumaa klaasimanufaktuur. 6. Muutused kaubanduses, kõige edukam linn ja miks Alla käisid Tartu ja isegi Tallinn, sest kaup hakkas liikuma läbi Narva
Linnade tähtsus hakkas küll 19. sajandil tõusma, kuid enne seda oli põhiline töö põllumajandus ja loomakasvatus. Juhid olid raehärrad, põhi keel oli saksa keel. Suuremad linnad olid endiselt ühtlasi kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad, mille peamine sissetulek oli alati tulnud Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelise kaubanduse vahendamisest ning teravilja väljaveost, kiratsesid. Tallinna sisse-ja väljaveomahud jäid kaugelt alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. 11) Iseloomustage majanduselu maal 18. sajandil. Sajandi lõpuks oli Põhja-Eestis teraviljatoodang võrreldes sajandi algusega kahekordistunud. Laienesid nii talupõllud (eriti Lõuna-Eestis) kui mõisapõllud, viimased sageli küll talupõldude arvel. Põllunduse arengule mõjus soodsalt pikem rahuaeg ja impeeriumi hoogsalt kasvava
saanud, sest siis võis talupoeg mõisniku kohtusse kaevata. Samas oli Eestimaal kõrgem kohtuvõim mõisnike endi käes. Kuid Stockholm ei olnud kaugel ja põhimõtteliselt oli võimalik oma häda kurta isegi kuninga enda ees. Mis puutub linnadesse, siis ka siinkohal võib öelda, et ordu kuldajad olid selleks korraks pöördumatult läbi saanud. Kui Liivi ordu ajal oli Eesti jõukus tulnud peamiselt Venemaa kaubanduse vahendamisest, siis nüüd käis idakaubandus alla ja paljud linnad kiratsesid. Mõned neist kaotasid isegi linnaõigused. Eriti drastiliselt avaldus see Tartu allakäigus. Ka Tallinn ei saavutanud enam endist õitsengut, kuigi suutis oma positsiooni paremini säilitada kui teised linnad. Rootsi aeg oli õitseajaks vaid Narvale, kuhu senine idakaubandus nüüd koondus, ning valitsuses oli isegi arutlusel küsimus Narva nimetamisest teiseks pealinnaks Stockholmi kõrvale. Käsitöö arengut Eesti linnades kammitses keskajast päritud tsunftikord. Uue aja märke nähti
Vesi Flegmaatik Lümf Maa Melanhoolik Must sapp 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi Araabia maailm säilitas antiik-Kreeka teadust, kuid ei lisanud ise kuigi palju. Kuni ristisõdadeni üsna teaduslembene ühiskond. Peamised suunad on keemia, mehhaanika ning arstiteadus ja astronoomia. Populariseerivad araabia (india) numbrid. Eksperimenteerimine ja katsete dokumenteerimine. Oluline aparaadiehitus. 7. Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid? Keskajal polnud loodusteadused populaarsed, kuna tulenevalt kristlusest ei nähtud looduses Jumalat. Pärast Rooma riigi lõppu kadus järjepidevus ja teadmised kadusid. Kirik ei soosinud ,,jumala mängimist". MIHKEL HEINMAA 2013 2 BIOLOOGIA AJALUGU 8
koleerikud - kollane sapp, flegmaatikud - lümf, melanhoolikud - must sapp. 6. Nimetage araabia/islami teaduse olulisi suundi · Araablased täiustasid matemaatikat ja astronoomiat (eriti tugev oli instrumentaalne külg, aga ka algebra Indiast). (Makrokosmos) · Araabia arstid tegid juba ka eksperimente (+ katsepäevik). · Keemia (destilleerimine, alkeemia) · Optika · Rakendusbotaanika (lõhnaained, vürtsid jne) 7. Miks (loodus)teadused keskaja Euroopas kiratsesid? Sest oli tugev kiriku mõju. Teadusloomes tähendas see eeskätt toetumist klassikute ja kirikuisade töödele, st uue kogemuse hankimine tagasihoidlik. 8. Nimetage Renessanssi sünni tegureid, mis mõjutasid ka (loodus)teaduste arengut Põhjusi nn Renessanssi (taassünni) väljakujunemiseks on ilmselt palju. Üks neist on Musta Surmaga (katkupandeemiaga) seostatav kiriku ja ladina keele mõju vähenemine. Katku põhjustatud linnastumine.
Suurim oli Tln (18.saj lõpul u 10 000 elanikku). Trt- 3400, Narva-3000. Linnade elukorraldus sama kui Rootsi ja keskajal. Linnasid juhtisid raehärrad eesotsas bürgermeistritega ja kaupmehed, käsitöölised olid organiseeritud gildidesse ja tsunftidesse, valitses saksa keel ja meel. Suuremad linnad- kindlused, mida ümbritsesid vallikraavid ja müürid ning mille väravad pandi ööseks kinni. Eesti linnad kiratsesid (peamiseks sissetulekuallikaks kabandus). Tln sisse- ja väljaveomahud jäid alla Riia ning Peterburi omadele, mis lõikasid kasu suurejoonelisest transiitkaubandusest. Peamiseks väljaveokaubaks jäi kohalik teravili. Järk-järgult suurenes ka metsamaterjali väljavedu. Sisse veeti peamiselt soola ja metalli, soolaheeringat ja tubakat. Õitses ka salakaubandus. Viinapõletamine-uus
>Lüüasaamine Preisi-Prantsuse sõjas (1870) oli ränk (moraalselt + sõjakahjud + Elsass-Lotringi piirkonna kaotus!) =>välispoliitikas kujuneb eesmärgiks revans, 1872. tugevdama armeed; iga hinna eest oluline omada kolooniad =>hakati otsima liitlasi: a) 1893.a leping Venemaaga b) 1904. a nn südamlik kokkuleppe (Antant) Inglismaaga >1902-1905 seadused, millega eraldati kirik riigist, lahutati haridussüsteemist >majanduses: a) vanad tööstusharud kiratsesid (nt siidi-, veinitööstus) b) edu uutest tööstusharudest (nt mootorid masinatele) >Prantsusmaa hakkab siiski majanduslikult maha jääma, põllumajandus väga mahajäänud Inglismaa >kuninganna Victoria (1837-1901) >19. saj II pool viktoriaanlik periood >suurim koloniaanimpeerium >sõjaliselt ja majanduslikult võimsaim, merede valitseja, maailmakaubanduse kontrollija >ühiskond jagatud selgepiirilistesse sotsiaalsetesse rühmadesse
4 Tänapäeva maailm Algselt, 1970.–1980. aastatel seostatigi üleilmastumist peamiselt majandusega, pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma. Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse, lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooraine arvelt. Enamik toodetud rikkusest läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud maad kiratsesid endiselt. Koos majandusettevõtetega levisid ka tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogiaprobleemid. Tänapäeval rõhutatakse, et globaliseerumine kujundab hoopis teistsuguse maailma, kus muutuvad kõik suhted, mitte ainult majandus. Globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse, mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäival moel. Üleilmastumine võib põhjustada ka konflikte või arengutõrkeid.
Tasuks lubati patud andeks anda ja vara ja pere võtta kiriku kaitse alla, sõja aastateks vabastatti maksudest ja sõjas surres said paradiidi. Lasteristisõda. 1212a fanaatikute idee jumal on otsustanud viia laste abil jerusalemma päästmise. Prantsusmaalt ja saksamaalt koguti ligikaudu 30t last. Kes pidid laevadega minema pühale maale. Paraku paljud neist hukkusid teekonnal ja paljud eattusid orjaturgudele. Keskaja linn Antiikaja linnad hävitatti barbarite poolt või jäid alles aga kiratsesid. Keskajal omandasid linnasd alles tähenduse 10-11saj it prants seoses käsitöö ja kaubanduse arenguga. Linna tekkel oli oluline soodne asukoht ja turvalisus. Linna keskpunktiteks olid turg, kirikuplats ja raekoda. Keskaja linna tunnuseks oli müür mille sisse mahtus kogu asutus. Linna teine tähtis tunnus oli linna õigus. Paljud suured asulad asusid senjööri maal ja tema ülemvõimu all,kuid võitlesid oma iseseisvuse eest.
samas rahvusriikide rolli. 1970.-1980 a. Seostati üleilmastumist peamiselt majandusega,pidades silmas lääne kapitali ja firmade levikut üle kogu maailma.Jõukad Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika juurtega suurkorporatsioonid rajasid oma tehaseid vähemarenenud maadesse ,lõigates kasumit sealse odava tööjõu ja tooreaine arvelt.Enamik toodetud rikkusest läks tagasi tuumikriikidesse,vähemarenenud maad kiratsesid endiselt.Koos majandusettevõtetega levisid ka tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused,teravnesid ökoloogiaprobleemid.Tänapäeva globaliseerumine kujundab hoopis teistsugust maailma,kus muutuvad ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II9 kõik suhted,mitte ainult majandus.globaliseerumine kujutab endast tegelikult tervet hulka protsesse,mis toimivad erineval ja tihti isegi vastukäivad moel
teistest Eesti väikelinnadest elanike jagunemisega erinevate tööharude vahel. Liiklemise ja transpordi vallas oli Valgas tööga hõivatud 18,5% töötavatest elanikest, mis oli keskmiselt kolm korda rohkem kui teistes sarnase suurusega linnades.90 Kui teised tööstusettevõtted 88 Valgamaa ..., lk 536-537. 89 Samas, lk 540. 90 Samas, lk 532. 23 pigem kiratsesid, siis vagunite tootmiselt oli Valga Tallinna järel tootmismahult Eestis teisel kohal. Otseselt raudteega oli seotud ka Valgas paiknenud liipriimmutustehas.91 Tööstuste olukord Valga linnas oli peale piiri määramist suhteliselt raskes seisukorras. 1926. aastal linna tööstusettevõtetega tutvunud kaubandus-tööstusminister Karl Kornel pidi tõdema, et Valga oli tööstuslikus mõttes surnud linn. Siiski sai kiidusõnade osaks Valga
kultuuritarbimine ja väärtused. · Poliitiline üleilmastumine tugevnevad rahvusvahelised organisatsioonid, mis kujundavad üleilmset valitsemist, vähendades samas rahvusriikide rolli. Algselt seostati üleilmastumist peamiselt majandusega (70'-80'), lääne kapital ja firmad viisid tootmise vähemarenenud riikidesse, lõigates kasumit odava tööjõu ja tooraine arvelt toodetud rikkus läks tagasi tuumikriikidesse, vähemarenenud kiratsesid edasi. Koos majandusettevõtetega laienesid tarbimiskultuur ja läänelikud väärtused, teravnesid ökoloogikaprobleemid. Globaliseerumine on siiski enamat, luues uued väärtushinnangute süsteemid ja tekitades ka kultuurikonflikte ja arengutõrkeid. Industriaalriigid uskusid, et viies keskkonnakahjuliku tootmise arengumaadesse, vabanevad nad probleemidest, aga toimus bumerangiefekt ohtra väetamise ja odava tööjõuga toodetud
ameeriklaste poolt, sakslased renoveerisid Vene transporti, paljud tegelesid metsamajandusega). Oluline oli see, et Nõukogude valitsus oli teinud rahareformi. Kodusõja ajal: „sovznak“- hüperinflatsioon. 1922 a kevadest uus rahaühik- tšervonets. NEP-i tulemused ilmnesid üsna kiiresti. Saavutati 1925 a-ks 1913 a näitajad. Vm võis taas käivitada viljaekspordi läände. 1928 a-ks toodang põllumaj-s 24% kõrgem kui 1913. Samal ajal kiratsesid paljud tööstusharud- need, mis olid riigi hallata (sõjandus, maavarade kaevandamine jne). Maal tõusis esile keskmiktalupoeg, taastus ka „kulakute“ kiht. Linnades tõusid esile nepmanid (jõukam rahvas)- uuesti kohvikud, restoranid, kinod, varieteed. Linnaelanikel aga NEP-i alguses hiiglaslik tööpuudus, see jäi suurimaks probleemiks. Välismaailmas tõlgendati NEP-ile minekut kui Vm tagasipöördumist normaalsesse majandusvoolu. Partei
annaabi.ee 
