Tegelikult koosnevad need meeled veel paljudest erinevatest meeltest, nii on näiteks kompimisega. Meie taju puudutamisele sõltub paljudest erineva funktsiooniga neuronitest. Kerge puudutus, muljumine, erootiline puudutus, vibratsioon, temperatuuritaju ning valu tajuvad erinevad vaid selleks kohastunud sensoorsed rakud. Samuti on inimesel olemas palju meeli, millest ollakse märksa vähem teadlikud. Eksisteerivad spetsiaalsed kinesteetilised retseptorid, mis tajuvad lihaste ja kõõluste venitatust ning aitavad meil seeläbi normaalselt ja ennast vigastamata liikuda. On olemas retseptorid, mis aitavad säilitada tasakaalu või mõõdavad näiteks hapnikutaset veres. Erinevate meelte arv on peaaegu lõputu. Kuulus psühhoanalüüsi väljatöötaja ja neuroloog Sigmund Freud on rõhutanud järgmist aspekti: ,,Mitte mõistus, vaid mitmesugused tungid, on inimese elus kõige määravamad jõud."
Visuaalne 2 3 7 10 14 16 20 22 _+_+_+_+_+_+_+_= Auditiivne 1 5 8 11 13 18 21 24 _+_+_+_+_+_+_+_= Kinesteetiline 4 6 9 12 15 17 19 23 _+_+_+_+_+_+_+_= Tabel 1. Skooride tabel NB! Kui punktisummad ei erine märkimisväärselt, siis on tegemist kombineeritud õpistiiliga KINESTEETILISED ÕPPURID VISUAALSED ÕPPURID AUDITIIVSED ÕPPURID õpivad hõlpsamini käte abil, õpivad hõlpsamini silmade abil, s.t nähtu õpivad hõlpsamini kõrvadega, jääb paremini meelde. s.t liigutuste abil jääb materjal s
See tähendab faktide üles kirjutamist või meelde jätmist. Tihtipeale jääb siiski segaseks, miks antud fakt on oluline või kuidas seda kasutada eriti just kinesteetilistel õppijatel. Sellist olukorda kirjeldab hästi üks Hiina vanasõna: „ Ma kuulen ja ma unustan, ma näen ja ma mäletan, ma teen ise ja ma saan aru.“ Seega ühelt poolt saavad üliõpilased oma teadmised nii öelda valmiskujul, neid aga ei osata otseselt rakendada. Teiselt poolt omandavad kinesteetilised õppijad faktiteadmised ise avastamise käigus, neile ei söödeta fakte ette. Esimesel juhul on õppeprotsess ehk lühiajalisem, kuid see eest ka „mõju“ kestab vähem. Teisel juhul kestab õppeprotsess kauem, aga sealjuures ei unustata ära, kuidas antud fakti rakendada. Tuleb leida kuldne kesktee. Tänapäeval peame või peaksime olema õnnelikud, et meil on võimalik kasutada pidevalt erinevaid vahendeid, mille kaudu info kätte saada. Sajand tagasi ei
Vastupidavustreeningu põhimõttelised skeemid. Treeningumeetodite kasutamise spetsiifilisus vastupidavustreeningus. Vastupidavusvõimete testimine. 1.7. Painduvus ja osavus ning nende arendamise metoodika (2 tundi) Aktiivne ja passiivne painduvus, anatoomiline liikuvus. Staatilised ja dünaamilised painduvusharjutused. Painduvuse arendamise metoodika. Koordinatsioon, harjutuste sooritamise täpsus ja harjutuste omandamise aeg. Ruumiline orienteerumine, nägemis-, kuulmis- ja kinesteetilised (lihastunnetuse) aistingud, liigutuste rütm, lõdvestusoskus. Osavuse arendamise etapilisus: esialgne oskus, oskus, vilumus, varieeritud vilumus. Painduvuse ja osavuse testimine. 1.8. Treeningu juhtimine ja kontroll (2 tundi) Juhtimisprotsessi operatsioonid ja informatsiooni saamise teed. Etapiline- , jooksev- ja operatiivne juhtimine. Etapiline, jooksev ja operatiivne kontroll. Pedagoogiline, sotsiaal-psühholoogiline, meditsiinilis-bioloogiline kontroll. Kompleksne kontroll,
1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused Psüühiliste protsesside klassifikatsioon a) Tunnetusprotsessid b) Emotsionaalsed protsessid c) Tahtelised protsessid Aistingute klassifikatsioon 1. Eksterotseptiivsed aistingud (nägemine, kuulmine, haistmine) 2. Interotseptiivsed aistingud (nälja,kehatemp.,tasakaaluaistingud) 3. Propriotseptiivsed aistingud ( asuvad lihastes ja kõõlustes,staatilised ja kinesteetilised) Psühholoogiate klassifikatsioon 1. Eelteaduslik 2. Filosoofiline 3. Teaduslik Psühholoogia peamised ülesanded · Taju · Inimeste ja loomade k'itumine · Alateadvus · Aju funktsioneerimine · Emotsioonide regulatsioon Psühholoogia staatus. Seisund. APA Psühholoogia areng · Arengus on kahesuguseid muutusi: kontinuaalsed, järjepidevad ja katkendlikud. Siit tulenevalt eristatakse kahte psühholoogia arengu mudelit.
Ja nii tsükliliselt. Taju -Taju peegeldab meid ümbritsevaid nähtusi. Analüsaator- Kui erutusprotsess on pihta hakanud, siis sellega hakkavad tegelema analüsaatorid. Aisting-Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud-Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine,Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud, Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See tähendab, et meil on silma võrkkesta rakkudes kolme tüüpi valgustundlikke valke – opsiine, mistõttu värvid, milledes me maailma näeme, kombineeruvad meie jaoks kolmest põhitoonist – punasest, sinisest ja rohelisest. Gestaaltpsühholoogia-Korrastatud tervikkujundite roll tajumises ja teistes psüühilistes protsessides.
Lõdvestuse kasutamine Relaksatsiooni ehk eesmärgistatud lõdvestumist kasutatakse psüühikatreeningul iseseisva tehnikana ärevuse alandamiseks. Kujutlus Kasutatakse eri meelte abil loodud kujutisi sportlikest situatsioonidest. Kujutlus on kognitiivne protsess, mida kasutatakse töömälus sündmuste esitamiseks ilma sensoorse sisendita. Olulised on nii visuaalsed, auditiivsed kui ka kinesteetilised komponendid. Sisekõne kasutamine Sisekõne on mõtete juhtimise tehnika, mida kasutatakse enesekindluse tõstmiseks ja tähelepanu fokuseerimiseks. Sisekõne all mõeldakse mõtete peatamist, mõtetele vastamist, mõtete ümbersõnastamist ja mõtete kinnitamist. Kognitiivsete ja käitumuslike rutiinide rakendamine Rutiiniks nimetatakse teatud kindlate tegevuste ja mõtete jada,
süntees kogemuse võime näha, tuua paljud erinevad tajud kokku ühe eseme või asja juurde. · Objektide väline horisont ehk asjade väli. · Ruumiline süntees mulle tundub, et näen kolmemõõtmelisi objekte, tegelikult ma ju neid nii ei näe. · Ajalised horisondid: retentsioon ja proentsioon mineviku suunaline asjade taju. · Kinesteetilised horisondid see, mida ma silmadega näen võib muutuda, oskan ühendada erinevad perspektiivid nii, et ma suudan nad üheks esemeks luua. Kultuurifenomenoloogia kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Kogemuse kollektiivsed struktuurid on moodustatud kultuurisümbolite poolt Kultuurisümbolid on sõnalise, narratiivse, teoreetilise, pildilise, ruumilise või helilise
Osa inimesi paneb kõigepealt tähele nn. pilti välistunnused, värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 16 Pertseptsioon ehk isikutaju eelistatult liigutusi või lõhnu või maitset. Osale inimestest loob aga esmamulje hääl, sõnad jne. Esimesed neist on oma tajueelistuselt visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed. Lase 5-10 erineval inimesel kirjeldada näiteks ühte sündmust või tegevust või ka inimest ja võrdle, millele keegi tähelepanu pöörab. Kes alustab kujust, värvidest, kes tegevusest, kes tundest, mida see temas tekitab, kes kuuldust jne. Partneri tajumisel kehtivad teatud mehhanismid ja efektid, tänu millele meie kujutlus on kas rohkem või vähem moondunud. Inimesed eelistavad kasutada erinevaid tajumehhanisme, kuid on olemas loetelu
protsess. Meelelise tunnetuse lihtsaim vorm, antakse millegi algkvaliteet (värv jne). Välismaailma ja iseenda kohta käiva info esimene ja vältimatu aste, aluseks teistele psüühilistele protsessidele. · Nägemine (visuaalne) · kuulmine (auditiivne) · maitsmine (gustatoorne) · haistmine (olfaktoorne) · puuteaisting (taktiilne) · kompimine (haptiline) · valu (notsitseptiivne) · tasakaal (vestibulaarne) · +temperatuur, kinesteetilised (liikumis), nälg jne. Kõik mis meil on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aisting. Meeleelundite kaudu võetakse vastu signaal, mis suunatakse keskustesse, kus toimub selle töötlemine. Aju saadab käsu efektoritesse. Osadel juhtudel sensoorsed aistingud jõuavad teaduslikule tasemele, saame aru neist. Keskkond on nii välis- kui ka sisekeskkond. Aluseks esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas.
Aisting: Keskkonna üksikomaduste kui stiimulite,ärritajate vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess.Mitte üksnes välikeskkond vaid ka sisekeskkond · Nägemine(visuaalne modaalsus) · Kuulmine(auditiivne) kuulmismeele puhul igalt poolt vastuvõetavad hääled · Maitsmine(gustatoorne) · Haistmine(olfaktoorne) · Puuteaisting(taktiilne) · Kompimine(haptiline) · Valu(notsitseptiivne) · Tasakaal(vestibulaarne) · + temperatuur,kinesteetilised (liikumis-),nälg,jne. Kõik,mis meil on mälus ja mõtlemises,on millalgi olnud aistingus Aistingu evolutsiooniliselt ja individuaalses arengus kõige vanemad See mõju peab olema vahetu. Aistingud kajastavad algkvaliteete,kogu keeruline taju maailm on taandatav üksikaistingutele Aistinguid uurides peame kasutusele võtma abstraktsiooni,välima välja ühe kõige lihtsama teguri,muud ärritajad peab elimineerima,aisting elementaarne,kuid korraga on mõjusid palju
mõiste - suuline informatsioon. 15 värvid jne. Samas on inimesi, kes tajuvad eelistatult liigutusi või lõhnu või maitset. Osale inimestest loob aga esmamulje hääl, sõnad jne. Esimesed neist on oma tajueelistuselt visuaalsed, teised kinesteetilised ja viimased auditiivsed. Esmamulje efekt kujuneb välja umbes 30 sekundi jooksul märkamisest ja mõjutab kogu järgnevat suhtlemist. Esineb vaid nn. tutvumisstaadiumis. Esmamulje kujunemisel ühest firmast mängib olulist rolli näiteks see, missugune on uks, sildid, koridor, missugused lõhnad on tunda, missugused helid kuulda. Restoran, mille uks käib raskelt, ruum on hämar ja vastu lööb koristamata tualettide lõhn, loob mulje
kuulen terviklikku muusikat, muidu kuuleksin vaid üht nooti) ja protentsioon(tulevikutaju eristan vale nooti, kuna eeldasin juba enne, et sellist nooti ei tohiks eelnevalt järgneda). Teatavates tingimustes iseloomustab neid asju, mida ma näen, teatud ajalist püsivust. Välja arvatud seal, kus ma seda ajalist püsivust ei oota. N: arvutis olles, kus pilt pidevalt muutub. -kinesteetilised horisondid kui ma liigun mingi objekti suhtes, avaneb mul sellest objektist mingi hetkega hoopis uus pilt N: vaadates lauda pealtvaates või kõrvaltvaates; siiski suudan need erinevad perspektiivid(vaatenurgad) ühendada ja saan aru, et see on siiski üks ja see sama ese. 5. kultuurifenomenoloogia hõlmab sotsiaalsed horisondid(lisaks eelnevatele üleval) ...on kollektiivselt struktureeritud kogemuse uurimine. Üks ja sama objekt võib ühele
Ärritus- Siis tekib ärritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne). Erutus- Kui retseptor hakkab edasi andma närvirakkudele ja see jõuab aiju. Aisting Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Retseptorite alusel aistingud Eksterotseptiivsed- nägemine, kuulmine, haistmine Interotseptiivsed- nälja, kehatemperatuuri, tasakaaluaistingud Propriotseptiivsed- Asuvad lihastes ja kõõlustes, staatilised ja kinesteetilised. Taju koosneb teadvustamata (nt tasakaal või kolmemõõtmeline nägemine) aistingutest ja teadvustatud aistingutest. Algühikuks on aisting Kontaktne ja taktiline (kompimine, maitsmine, puudutus)- füüsiline side olemas Distantne (nägemine, kuulmine ja haistmine) Disparaatsus- kauguse tajumise viis. Trikomaatiline nägemine- Inimestel on enamasti trikromaatiline nägemine. See
Millist objektitaju probleemi lahendatakse sügavustaju faas? 2D reetina pildist luuakse 3D taju maailmast Mis eristab monokulaarseid, binokulaarseid ja okulomotoorseid sügavustaju tunnused? - Monokulaarsed tunnused – need mis vajavad ainult ühte silma, aga saab kasutada ka siis kui mõlemad silmad on avatud. Maailmatunnetuses säilib sügavustaju kui panna üks silm kinni - Binokulaarsed tunnused – nõuavad mõlemat silma - Okulomotoorsed tunnused – kinesteetilised, sõltuvad silma lähedal paiknevate musklite kokkutõmbe tunnetamisest Kuidas aitavad sügavust tajuda varjutus, kattumine, sügavusteravus, objekti identiteet, lineaarne perspektiiv, õhuperspektiiv, tekstuurigradient, liikumisparallaks, akommodatsioon, konvergents ning stereopsia? - Varjutus – 2D pinnad ei jäta varje, 3D jätab - Kattumine – kui asi millegi taga on siis on taga
- Kompimine lihaste, kõõluste jne ärritus annab märku sellest, kui raske objekt võiks olla, mida kombitakse. Enamjaolt esinevad puuteaisting ja kompimine koos. - Valu annab kiiresti märku sellest, et midagi ohustab tervist ning seega on võimalik aegsasti midagi ette võtta. - Tasakaaluelund annab märku meie asendist ja suunast ruumis. See toimib sisekõrvas asetsevate retseptorite abil. - +teised: nt temperatuur, kinesteetilised (liikumisaistingud), nälg jne. Aistinguid võib jagada veel sõltuvalt sellest, kas stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoritega vahetus kontaktis või mitte, eristatakse: - kontaktset ja taktiilset (ehk kombitavat) - distantset retseptsiooni Retseptorite paiknemiskoha ja suunatuse alusel eristatakse - eksterotseptiivseid aistinguid – retseptorid asuvad keha pinnal või puutuvad kokku
poolringkanalites paikneva zelatiinkupli harja painduma liigutuse algul kiirendusele vastasuunas ning liigutuse lõppemisel aeglustumisele vastassuunas. Kupli harja paindumine painutab selles olevate karvarakkude karvakesi, mis edastavad ajju teate (nii positiivse kui negatiivse) kiirenduse tekkimise kohta. Poolringkanalid on nurkkiirenduste registreerimisel tundlikumad kui joonkiirendustele reageerides. Vestibulaarsed ja kinesteetilised reaktsioonid ei ole tüüpiliselt selgelt teadvustatavad, ent spetsiaalse tähelepanu pööramisel neile suudame neid siiski tunnetada. Tavaliselt tunnetame me ainult vestibulaarsüsteemi tugevaid reaktsioone ja neidki kaudselt pearingluse ja iiveldusena. HAISTMISMEEL Haistmismeel on üks kahest keemilisest meelest maitsmise kõrval. Haistmine on evolutsiooniliselt
annaabi.ee 
