Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuselpingud on kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus ja ravikindlustus.
Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlustus, õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuse tüüptingimused - kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka eritingimused
Merekindlustuse leping on selline leping, millega kindlustaja võtab endale kohustuse hüvitada kindlustatule kokkulepitud viisil ja ulatuses merendustegevusega seotud kahjud. Osapooled on kindlustaja ja kindlustatud isik või vara. d) Selgitage mõistet Marine Adventure (võib ka vene keeles) Maritime adventure on selline reis, kus iga vara mis on kindlustatud (laev, kaup või last), on avatud (exposed, ) riskidele merel. e) Millise kindlustuslepinguga kaetakse üldjuhul laevaomaniku üldavariilised kahjud ja millise lepinguga eriavariilised kahjud? Klubi Skuld liikmetele standardne kindlustus katab kahjud seoses üldavariiga. Lasti kindlustus katab eriavariilised kahjud.
Kindlustus võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda. Süsteemina on ta suunatud riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamiseks eelnevalt kokkulepitud alusel. 3. Millised on kindlustusandja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Swebanki tüüptingimustest lähtudes: Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori
võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). 5 1.4 Kindlustusleping Antud osas keskendutakse erinevatele kindlustustele ja nende õigusnormidele. Käsitletakse kindlustuslepingut, kahjukindlustust, elukindlustust, õnnetusjuhtumikindlustust ja ravikindlustuslepinguid. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Elukindlustuse korral peab kindlustusandja kindlustatud isiku teatud eluea saabumise,
Isikukindlustus Kindlustusagent isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusandja huvides. Kindlustusandja isik, kellega kindlustusvõtja sõlmib kindlustuslepingu ja kellel on kohustus hüvitada kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Kindlustusjuhtum sündmus, millega seoses peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Kindlustusleping Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid ja täitma muid lepingu tingimusi. Kindlustusmaakler isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Kindlustuspreemia kogutud kindlustusmaksete summa.
Merekindlustuse leping on selline leping, millega kindlustaja võtab endale kohustuse hüvitada kindlustatule kokkulepitud viisil ja ulatuses merendustegevusega seotud kahjud. Osapooled on kindlustaja ja kindlustatud isik või vara. d) Selgitage mõistet Marine Adventure (võib ka vene keeles) Maritime adventure on selline reis, kus iga vara mis on kindlustatud (laev, kaup või last), on avatud (exposed, ) riskidele merel. e) Millise kindlustuslepinguga kaetakse üldjuhul laevaomaniku üldavariilised kahjud ja millise lepinguga eriavariilised kahjud? Klubi Skuld liikmetele standardne kindlustus katab kahjud seoses üldavariiga. Lasti kindlustus katab eriavariilised kahjud.
Taastamise ulatus kujutab endast kahju korral hüvitatavat kodu taastamise maksumust. Nõue: taastamise ulatus peab võrduma vähemalt 75% korteri väärtusest. 8 3.2.2 Kahju hüvitamise aeg Hüvitamise aeg on maksimaalne ajaline periood, mille vältel on kindlustuse pakkuja kohustatud hüvitama kahju vastavalt lepingutingimustele. Tingimus: kahju hüvitamise aeg ei tohi ületada 21 kalendripäeva. 3.2.3 Omavastutus Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma, mille võrra vähendatakse kindlustusandja täitmise kohustust. Kindlustusandja ei hüvita kahju kindlustuslepingus märgitud omavastutuse ulatuses. Antud projektis on valitud kindlustusfirma miinimum omavastuse summa, mis on lepingu sõlmimisel võimalik. Omavastutuse määr on teine rahaline faktor, mis klienti huvitab, kuna see määrab ära ulatuse, mida kindlustusfirma kahjujuhtumi korral ei hüvita. Tingimus: klient soovib, et omavastuse määr ei ületaks
5) Tasuta kasutamise leping-Tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Laenuleping-Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kindlustusleping-Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 40. Lepingud teenuste osutamiseks (1) Käsundusleping-Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt
liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 18. Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama
kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Laenuintress Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kindlustuslepingu mõiste Kindlustuslepinguga kohustub üks isik kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Teine isik kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 18. Teenuse osutamise lepingud. Käsundusleping. Töövõtuleping. Käsunduslepingu mõiste Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja)
kasutamiseks. 49 Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva
andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Kasutaja peab kandma kasutamiseks antud eseme säilitamiseks vajalikud kulud. vastaval otstarbel tehtud mõistlike kulutuste summa. Kahjusumma suuruse arvutamisel arvestatakse nii kindlustusobjekti hävinenud ja kahjustunud osa väärtust kui ka selle säilinud osa ja kasutuskõlblike jäänuste väärtust. 8.3. Kindlustuslepingud 8.3.1. Kindlustuse olemus Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil ( kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusrisk - kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.
§ Puudub omanikurisk. Seadmetega juhtus midagi? See on aga võõras vara ja liisingufirma probleem. Liising lõppes ja seadmed oleks otstarbekas välja vahetada? Kuna seadmed kuuluvad liisingufirmale, siis on nende edasimüük vms tema ülesanne. Et isegi aktiivse järelturuga kauba (nt pruugitud auto) müük on tülikas ja aeganõudev ettevõtmine, siis on liisingu eelis ostetud seadme ees silmaga näha. Iseasi, et sellised mugavused maksavad. Liisitav vara kaetakse kindlustuslepinguga (kliendi poolne), mis katab liisingufirmale kahjud vara kahjustamise või hävimise korral. § Liising on paindlikum kui ost. Kui klient ei vaja enam liisitavat vara, on tal võimalik leping teatud trahvisumma eest katkestada. Tarbetu kraami realiseerimisega tegeleb juba liisingufirma. Taoline vajadus võib kergesti tekkida, kui liisinguobjektiks on moraalselt kiiresti vananev kaup, nagu arvutid või autod
6) Ehitise ajutise kasutamise leping 7) Tasuta kasutamise leping 44 8) Laenuleping ja krediidileping Üüri- ja rendilepingu eristamise kriteeriumiks on asjaolu, kas asja kasutajal tekib õigus selle viljadele või mitte. Rendilepingu puhul on peamine eesmärk vilja saamine, üürilepingu puhul aga kasutamine. Kindlustuslepingud Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil. Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Toetamislepingud Toetamislepingu sisuks on suhte ühe subjekti kohustus toetada teist suhte poolt tema eluaja või muu kokkulepitud asja jooksul. 1) Elurendis
Lepingust omandas kolmas isik iseseisva õiguse nõuda lepingu täitmist.“ – Seega kui lepingust tulenevalt on kolmandal isikul mingi kohustus, siis on tal õigus nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. RKTKo 3-2-1-94-02 – lepingu muutmine ainult kolmanda isiku nõusolekul, NB! Asjaolud: Neste Eesti AS hagi ERGO Kindlustuse AS vastu 6 055 154 krooni saamiseks ja ERGO Kindlustuse AS vastuhagi Neste Eesti AS vastu 1 966 553 krooni saamiseks. Kindlustuslepinguga võttis kostja kindlustusandjana kohustuse hüvitada Neste Eesti AS-le kindlustusvõtja Õliekspressi AS poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jääva müügihinna. Seega kindlustati müüja risk juhuks, kui ostja ei täida maksejõuetuse tõttu kauba eest maksmise kohustust. Lepingu eesmärk oli tagada soodustatud isiku poolt müügihinna saamine. Kindlustusandja võttis enda peale riski, mida muidu oleks kandnud ostu-müügilepingu järgi müüja. Õiguslik probleem:
laenusaaja aga kohustub tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Laenu intress on intress, mida tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta. 166. Kindlustuslepingu mõiste. Mis on kindlustusjuhutum, -risk, -summa ning soodustatud isik? Kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. (www.riigiteataja.ee VÕS) 166. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? · VÕS § 422. Kindlustuslepingu mõiste 19 (1) Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. (2) Seadusega sätestatud juhul on kindlustusvõtja kohustatud kindlustuslepingu sõlmima (kohustuslik kindlustus). · VÕS § 423
Samuti on suurem osa neist tasulised, st nendes on ette nähtud laenusaaja intressi maksmise kohustus, mistõttu on enamik laenulepinguid ka krediidilepinguteks. Laenuintress: Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. 219. Mis on kindlustusleping, kindlustusrisk, kindlustusjuhtum, kindlustussumma, soodustatud isik? Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.
Krediidilepingu esemeks võib olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Krediidileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadus ei sätesta teisiti. Üheks levinumaks krediidilepinguks on tarbijakrediidleping. See on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. 11.2.3. KINDLUSTUSLEPING Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmaksed. Seadusega ettenähtud juhtudel on kindlustusvõtja kohustatud sõlmima nn kohustusliku
annaabi.ee 
