sellest eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. TSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EES e kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib a poolt allaneelamisel või sissehingamisel muutuda sisemiseks allikaks. kiirgusallikaid tuleb võimaluse korral ümbrises hoida ja kasutada, hoida radioaktiivse aine väljapääs. Kui allikat pole võimalik sulgeda, ellega töötavaid isikuid kaitsta järgmiste ohtude eest: aktiivse aine sissehingamine aktiivse aine allaneelamine aktiivse aine imendumine läbi naha KAITSE UL TRA VIOLETTKIIRGUSE (UV) EEST
Võimalik kirjeldada lainefunktsiooniga Kõik omadused pole täpselt määratletavad, vaid omavad tõenäosuslikku väärtust OMADUSED: Seisumass Eluiga: stabiilsed osakesed; metastabiilsed osakesed; vähestabiilsed osakesed; resonantsosakesed Kvantarvud: spinn; elektrilaeng; barüonlaeng; leptonlaeng; paarsus; isospinn; lõhn Elementaarosakeste kiirendid Kunstlike tuumareaktsioonide elluviimiseks Looduslike kiirgusallikate valik piiratud Lihtsaim kiirendi: Tavaline vaakumdiood või elektronkiirtetoru Lihtne kiirendi annab energiat kuni 10 MeV Energiate suurendamiseks hakati kasutama lõpp energia saamist järk järgulisel kiirendamisel Kui eelmisel joonisel kujutatud kiirendite ahel rõngasse keerata saame seadme, mida kutsutakse tsüklotroniks Tsüklotronidelt saadud energiad ulatuvad 1000 MeV=1 GeV Sellistel energiatel tuleb odavam aga
järel). Pliid kasutatakse muuhulgas autode akudes koos väävelhappega. Kasutatakse ka kaablikatete, haavlite, konteinerite ja soolade tootmisel ning ka klaasi- ja emailitööstuses. Plii ja tina sulamit (jootetina) kasutatakse elektriliste kontaktide ja muude metalldetailide jootmiseks. Jootetinas püütakse tänapäeval kasutada ohutumaid metalle, näiteks hõbedat ja vaske. Plii suure tiheduse tõttu kasutatakse teda sageli ka erinevate kiirgusallikate (radioaktiivne isotoop, röntgenitoru, lineaarkiirendi) varjestusel. Näiteks fluoroskoopias kasutatakse pliid sisaldavaid põllesid. Ruumide varjestamisel kasutatakse pliid eelkõige juhtudel, kus muude materjalide kasutamine nõuaks liiga palju ruumi. Pliid kasutatakse ka skuba sukeldujate vööde raskuste tegemisel ja suurte ehitiste stabiliseerimiseks (kuulsaim ehitis, mida plii metalliga on stabiliseeritud on Pisa torn).
eemalduma. Doosikiirus langeb kauguse suurenedes allikast. Selle põhjuseks on seaduspärasus, et punktallikast lähtuv kiirgus nõrgeneb võrdeliselt kauguse ruuduga. 3. Kiirguse varjestamine Osa kiirgust, näiteks beeta- ja alfakiirgus, neeldub juba õhukeses paberis või plastmassis. Gammakiirgus ja neutronid on suure läbitungimisvõimega ning tuumareaktor tuleb selle südamikust tuleva kiirguse neelamiseks ümbritseda mitme meetri paksuse betoonseinaga. KAITSE LAHTISTE KIIRGUSALLIKATE EEST Lahtiste kiirgusallikate kasutamine on keeruline, kuna radioaktiivne aine võib kasutaja poolt allaneelamisel või sissehingamisel muutuda sisemiseks kiirgusallikaks. Lahtiste kiirgusallikate puhul tuleb kasutada järgmisi kaitsemeetodeid: Lahtisi kiirgusallikaid tuleb võimaluse korral ümbrises hoida ja kasutada, et ära hoida radioaktiivse aine väljapääs. Kui allikat pole võimalik sulgeda, tuleb sellega töötavaid isikuid kaitsta järgmiste ohtude eest:
täida oma ülesandeid korralikult. Tuumajaamade julgeolek Ekstremistlike rühmituste korraldatud terroriaktid mitmetes maades, eriti 11. septembri 2001 rünnak New Yorkis, on muutnud tööstusrajatiste, sh tuumajaamade ja radioaktiivsete jäätmete rajatiste, julgeolekuküsimused ülimalt aktuaalseks. Tulemusena on kogu maailmas viimastel aastatel ümber hinnatud senised julgeolekukontseptsioonid, rakendatud olulisi täiendavaid protseduure ja meetmeid tuumajaamade, tuumkütuse, kiirgusallikate ja radioaktiivsete ainete füüsiliseks kaitsmiseks ning turvamiseks. Parimate asjatundjate poolt korraldatakse põhjalikke hinnanguid ja katsetusi, selgitamaks olemasolevate rajatiste vastupidavust ja turvalisust kõikvõimalike rünnete puhul. Niipalju kui on avalikke andmeid hinnangute tulemuste kohta, tagavad reaktorite ja kasutatud kütuse hoidlate ehituslikud ja korralduslikud iseärasused piisava turvalisuse. Kus vaja, rakendatakse hinnangute alusel asjakohaseid turvameetmeid
ilmaasjata, kuid vajalikke uuringuid pole mõtet vältida. Nii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik! Tänapäeva maailmas on kiiritushirmust tekkinud kahjustused tunduvalt enam levinud kui kiirituskahjustused. Kiiritushirmu kahjustus on meditsiinilistest protseduuridest keeldumine, aga ka enese liialdatud jälgimine pärast ioniseerivate kiirte toimealas viibimist. Kiirguse mõju ainele iseloomustatakse neeldunud doosi abil. Et hoiduda liigsest kiirgusdoosist, kasutavad kiirgusallikate vahetus läheduses töötavad inimesed kaasaskantavaid dosimeetreid. Doosi jälgimiseks kõlbab ka valguskindlas paberis film, mille ,,tumenemine" ilmutamisel näitab seda läbinud kiirguse doosi. Efektiivsemad on aga näiteks luminestsentsdosimeetrid, mis reageerivad vahetult kõrgenenud radiatsioonifoonile. Seoses tehnika arenguga (tuumaelektrijaamad, tuumakiirguse kasutamine meditsiinis jne) kasvab suurel määral radiatsioonioht ka bioloogilistele objektidele, sh inimesele
.................................................................................................. 12 KIIRGUSKESKUS................................................................................................................. 13 PEAMISED ÜLESANDED..................................................................................................13 REGISTRID..........................................................................................................................13 Kiirgusallikate register.....................................................................................................13 Kiirgustegevuslubade register..........................................................................................13 Riiklik kiirgustöötajate doosiregister............................................................................... 13 Tuumamaterjali register..................................................................................................
välja selle U isotoobid ~5% sellist U kasut.tuumakütust.Rikastamisel jääb järgi 238U vaesustatud Uraan mida kasut.sõjatehnikas USA-s.Tagajärjeks oli haigus mida on saadud 238U sissehingamisel 235U kasut.tuumareaktorites.Nad on korralikult varjestatud seadendised.Reaktorisse tuleb viia U isotoop 235U137Cs + 96Rb + 2n juhitava tuumareak.käivitamiseks peab tuumani jõudma ainult 1 elektron.Kiirguste ohtlikkuse eest kaitsmine 1.Mitte minna sinna kiirgusallikate juurde 2.vähendada aega (nii palju kui vaja nii vähe kui võimalik 3.kaitseekraanide kasutamine (plii klaas, mis on hästi raske klaas).Kiirguste ohtlikkus Elukutse nt merel naftaplatvormidel 1 Sv (siivert) doosi ühik mis põhjustab 5% juhtudest vähiteket. 1Sv on doos mille in.võib saada oma kogu tööaja jooksul ~50a. 1Sv : ~50 a= 0,02 Sv/a norm mida kiirgustöötaja saada võib (5aastat- max 100mSv) Tavainimese kohta on lubatud norm 20x väiksem.Kiirgustöötaja läbib tervisekontrolli
kiirgusallikad ja seadmed peavad olema varustatud olemasolevates tingimustes parimate kaitse ja ohutusvahenditega, et kiirituste suurus, nende tõenäosus ja kiiritatavate inimeste arv oleks nii väike kui see mõistlike kulutustega on saavutatav, arvestades nii sotsiaalseid kui ka majanduslikke tegureid, ja et saadavad doosid ning kaasnevad riskid oleksid piiratud (kaitse ja ohutuse optimeerimine, nn. ALARA printsiip); sekkumisega tuleb vähendada kiirgustegevusse mittekuuluvate kiirgusallikate poolt põhjustatud kiiritusi, kui see on õigustatud ja sekkumismeetmed on optimeeritud. Riiklik kiirguskaitse: Valitsus peab nudeid rakendama ja tavaliselt on selleks nn. Volitatud Asutus valmisolek kiirgusohutuse tugevdamiseks riigivõim peab kindlustama radioaktiivste ainete võimaliku kuhjumise avastamise keskkonnas tegelema kiirguskaitse ja kiirgusohutuse alaste asjatundjate koolitamisega Riiklik infrastruktuur peab pakkuma selliseid
koostöös Päästeameti, Politsei- ja piirivalveameti jt. Millega tegeletakse? "Pruunid" valdkonnad Jäätmed: jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutussüsteemid. Vesi: puhas joogivesi, kanalisatsioon ja reoveekäitlus; veereostuse vähendamine, veekogude tervendamine; merekeskkonna kaitse; üleujutusriskide maandamine. Välisõhk: saasteainete vähendamine välisõhus, osoonikihi kaitse; müra. Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). Millega tegeletakse? "Rohelised" valdkonnad Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon. Kalandus: kalavarude säästlik kasutamine Millega tegeletakse? "Hallid" valdkonnad
821 mikrosiivertit??? 9. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Uraan, raadium, toorium. Kosmiline kiirgus, pikaeealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 10. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgenpildisaamiseks. Raviks.), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused(kiirgusallikate transport) 11. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal?Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus V Keemilised ohutegurid ja ohutus. 1. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus. Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid
14. Milline on keskmine aastadoos Eestis? 821 mikrosiivertit ??? 15. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 16. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 17. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. 18. Keemilised ohutegurid Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. Ohtlik on kemikaal mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda ja/või vara. Kemikaalid jagunevad: tolm, aur, gaas lahustid metallid ja nende ühendid happed ja alused
mobiilifirmade kampaaniaid. Kahjuks Eestis ei pidurda miski mobiilside pakkujate lastele mõeldud reklaami. Kuigi mobiilid on peale kõige lähemad ja tekitavad seetõttu ilmselt kõige enam probleeme, võivad olla ohtlikeks kiirgusallikateks ka teised telekommunikatsiooni- ja infotehnoloogiaseadmed: traadita telefon, Wifi jne. Terviseriski hinnates tuleb arvestada mitte ainult ühte kiirgusallikat, vaid kõikide kiirgusallikate tekitatud summaarset välja. Mõistlik oleks kasutada kaabelühendusi ja lauatelefoni, kus vähegi võimalik. Mobiiltelefoni kasutamisel ei tohiks see olla vastu pead, vaid sellest vähemalt mõne sentimeetri kaugusel. Käed-vabad-süsteem on efektiivne, kui kasutatakse mittemetallilist ühendust (optilist kaablit). Traatühendusega süsteem võib anda vastupidise efekti, kuna väli juhitakse traadi abil otse kõrva. Tulevik
Elektronide liikuvus (0,95 m2/V s) on aga tunduvalt suurem kui ränis ja ka germaaniumis. GaAs saadakse komponentide koossulatamise teel. Puhastamine toimub peamiselt tsoonsulatusega ja monokristalle kasvatatakse sulandist tõmbamise teel. Need operatsioonid viiakse läbi hermeetilistes kvartskonteinerites As rõhu all, et vältida GaAs sublimatsiooni. Kasutatakse väga palju. Kuna juhtivustsooni ja valentstsooni ekstreemumid on kohakuti, saab kasutada kiirgusallikate valmistamiseks. 2.3.4 AIIBVI tüüpi ühendid Need on II rühma elementide (Zn, Cd, Hg) ja VI rühma elementide (S, Se, Te) ühendid. Ühendid on kõrge aururõhuga, mistõttu puhastatakse ümbersublimeerimise teel ja monokristalle kasvatatakse aurufaasist. Ainult CdTe saab puhastada tsoonsulatusega ja monokristalle kasvatada sulandist tõmbamisega Te rõhu all. Neile ühenditele on omane valgustundlikkus, mistõttu kasutatakse kiirgusdetektorites ja päikesepatareides, aga
keskmine kogutoos on 2,2 msv) 19. Loetle looduslikud kiirgusallikad. Kosmiline kiirgus, pikaealised radionukleiidid pinnases vees ja õhus, inimkehas leiduvad radionukleiidid. 20. Millised on peamised põhjused, et kasutatakse tehislikke kiirgusallikaid? Meditsiin(röntgendiagnostika, tuumameditsiin), tööstusasutused(tööstuslik radiograafia), uurimis- ja teadusasutused(röntgenanalüüs), teenindusasutused (kiirgusallikate transport). 21. Milline kiirgusohutusega seotud objekt asub Paldiski lähedal? Pakri saarel, endine Paldiski tuumaallveelaevnike õppekeskus. Radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. V Keemilised ohutegurid ja ohutus. Keemilised ohutegurid ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid Ohtlik on kemikaal, mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda või vara. Kemikaalide jaotus ja vastavalt ka nende ohtlikus.
Vesi: puhas joogivesi, kanalisatsioon ja reoveekäitlus (infra); veereostuse vähendamine (hajureostus, punktreostus); veekogude tervendamine; merekeskkonna kaitse; üleujutusriskide maandamine. Välisõhk: saasteainete vähendamine välisõhus alates transpordisaastest kuni tooteohutuseni (nt värvid, lakid); saasteainete kauglevi; osoonikihi kaitse; heitmekvoodid, Kyoto protokoll, EL kliimakokkulepped; müra. Maapõu: maavarade kasutamise suunamine; geoloogilised uuringud. Kiirgusohutus: kiirgusallikate ohutu kasutamine ja radioaktiivsete jäätmete käitlemine; loodusliku kiirguse ohtliku mõju vähendamine (radoon). "Rohelised" valdkonnad: (tegelevad) Looduskaitse: liikide ja elupaikade kaitse ja soodsa seisundi tagamine; maastike kaitse; Natura 2000 programmi täitmine; looduses liikumise suunamine; võõrliigid; GMOd; rahvusvaheline looduskaitsealane töö. Metsandus: metsa säästlik kasutamine, efektiivne majandamine. Jahindus: ulukiseire ja arvukuse regulatsioon.
väliskiht aatomi sisekiht tuum) kaasneb lainepikkuse vähenemine ja sageduse suurenemine. Koos sagedusega suureneb ka kvandi energia ning kiirguse läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda. Elektromagnetlained leiavad rakendamist eelkõige ülikiire ja ainelist levimiskesk- konda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi. Inimkõne või muusika edastamisel on mõistagi täiendavalt vajalik helide muundamine elektromagnetvõnku-
· Ei tohi tõusta masti, kui oled haige, väsinud või rohtude mõju all · Äikeselise ilmaga töö keelatud · Suure tuulega üle 15 m/s töö jätkamist otsustab ülem · Riietus vastavalt ilmastikule · Meeskonnal peab omavahel olema kogu aeg silmside · Pimedal ajal peab olema masti püstitus koht piisavalt valgustatud · Mitte korras olevat varustust on keelatud kasutada 158 · Masti otsa ei või tõusta kiirgusallikate töötamise ajal · Ohualale ei tohi lubada kõrvalisi isikuid · Poste (maste) kandes peavad kõik olema ühelpool posti (masti) · Tugivöö kett peab tööde ajal alati olema kinnitatud ümber posti · Enne vana posti otsa ronimist tuleb kindlaks teha posti lagunemisaste · Masti- ja antennitöödel tuleb alati kanda kiivrit · Töövahendeid tuleb alati kontrollida enne masti püstitamist · Antennide paigaldamist liiklusmagistraalide
Keemiliselt saastunud keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivaid materjale. Teine võimalus on katta ehitusmaterjalid vastavate kaitsekihtidega. Kiirgustihedus. Selle all mõistetakse materjali võimet neelata radioaktiivset kiirgust. Peamised kiirgus-isolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi jne. 20 Kiirgusisolatsiooni probleemidega puututakse kokku igasuguste kiirgusallikate puhul. Akustilised omadused. Need iseloomustavad materjali helineelavust või helipeegelduvust. Helilaineid, mis põrkuvad vastu mingit materjali, jagunevad kolme ossa: üks osa peegeldub materjalilt tagasi, teine osa neeldub selles materjalis, kolmas osa läbib selle materjali. Hästi neelab heli pehme ja karedapinnaline materjal. Kõva ja sile materjal aga peegeldab heli hästi. Ehitustes tuleb peamiselt tegelda heli summutamisega.
aatomi sisekiht tuum) kaasneb lainepikkuse vähenemine ja sageduse suurenemine. Koos sagedusega suureneb ka kvandi energia ning kiirguse läbitungimisvõime. Samas reas taanduvad kiirguse laineomadused ning üha rohkem tulevad esile korpuskulaarsed ehk osakese-omadused. Erinevate kiirgusliikide vahel puuduvad elektromagnetlainete skaalas kindlad piirid. Selle põhjuseks on kiirgusliigi määratlemine eelkõige tema tekitaja järgi. Erinevate kiirgusallikate sagedused aga võivad osaliselt kattuda. 77 Elektromagnetlained leiavad rakendamist eelkõige ülikiire ja ainelist levimiskeskkonda mittevajava infokandjana. Raadioside saatja ning vastuvõtja vahel luuakse järgmiselt. Saateantenni suunatud elektromagnetvõnkumised levivad elektromagnetlainetena vastuvõtuantennini ja kut- suvad selles esile sama sagedusega elektromagnetvõnkumisi
ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 . Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ). 1.3.2.4 Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine
ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 . Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ). 68 1.2.2
ja sümmeetriatsentrist lõpmatuses: s3 = t 3 . Aja mõõt välja punktides seisneb selles, et selle välja kõikides punktides peavad kiirgusperioo- di omaajad olema võrdsed. Seega: s1 = s2 = s 3 . Ja niimoodi avaldub järgmine seos: ehk t1 > t2 > t3 . kus t1 , t2 ja t3 on lõpmatusest mõõdetud vastavate kiirgusallikate perioodid. Kiirgusallika periood on seda suurem, mida lähemal see on gravitatsioonitsentrile. Toimub punanihe – spektris olev kiir- gusallikate joon nihkub lõpmatusest vaadates punase osa poole. Aatomite poolt kiiratud valgus nihkub gravitatsiooniväljas spektri punase osa poole. Mida enam gravitatsioonivälja tsentrile lähemal asub kiirgav aatom, seda enam väheneb valguse võnkesagedus. ( Silde 1974, 176-177 ). 1.3.2.4 Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine
annaabi.ee 
