sümptomeid. Enamus sellel teemal läbiviidud uuringuid on toimunud Skandinaavias ning on uuritud dermatoloogiliste probleemide esinemist. Kui antud uuringud oleks leidnud tugeva seose raadiosageduslainete ja sümptomite vahel, siis oleks edaspidi võimalik patsientide kaebuste põhjal kindlaks teha need inimesed, kes on rohkem eksponeeritud antud ohuteguri suhtes või haavatumad, ning seeläbi ennetada terviseriske. Kokkuvõte Mobiiltelefonide ja wifi-seadmete poolt kiirgav madala- ja ülimadalasagedusega raadiosageduslainete mõju väljaselgitamine inimese organismile on eriti oluline seeõttu, et enamus arenenud riikides elavaid inimesi on pidevalt eksponeeritud raadiosageduslainetele, mida wifi või mobiiltelefonid kiirgavad. Mitmed uuringud kinnitavad seda, et raadiosageduslainetel on mõju inimese organismile. Näiteks on teada, et raadiosageduslained põhjustavad dielektrilistes kehades kuumenemist kaasa arvatatud inimese organismis.
temperatuuri kasvades. · Pooljuhtide elektrijuhtivus kasvab (ehk elektritakistus väheneb) temperatuuri kasvades, niisamuti ka valguse mõjul. See on oluline tunnus, mis eristab pooljuhti metallist. Pooljuhi elektritakistust saab ka muuta teda lisanditega (doonorite või aktseptoritega) ledigeerides. Veidike ajalugu pooljuhtidest: · 1874- esimene pooljuhi ja metalli töötav kontakt (Braun) · 1899- elektroni avastamine · 1907- esimene valgust kiirgav diood (Round) · 1947- esimene bipolaarne transistor (Bardeen, Brattain, Shockley) · 1954- esimene päikesepatarei (Chapin, Fuller, Pearson) · 1958- esimene tunneldiood (Esaki) · 1959- esimene nn. mikroskeem · 1960- esimene metall-oksiid-pooljuht väljatransistor (MOSFET) · 1962- esimene pooljuhtlaser GaAs baasil (IBM laboris) · 1966- esimene metall-pooljuht väljatransistor (MESFET) · 1971- esimene mikroprotsessor INTEL 4004 · Pooljuhtide kasutusalad: · LED-id
Aatomi kiirgamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Valguse teke Valguse võnkesagedus. Tuhandeid kuni miljoneid valgusvõnkeid kiiratavas valguslaines. Tekib aatomis. Valgus ei teki iseenesest. Energia. Valguslained kannavad aatomist energiat ära ja aatomi energia väheneb. Kiirgav aatom Lühikeste ajavahemike jooksul. Aatom kustub. Kogub energiat, et uuesti kiirata. Üleminekul ühest olekust teise aatom kiirgab või neelab energiakvandi. Täname kuulamast!
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht,
TÄHE ARENGU ETAPID KOOSTAJA: MARTIN HETSIN MIS ON TÄHT? Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht,
LED Valgusdiood on elektroonikas pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge andmisel elektroodidele hakkab valgusdiood kiirgama kindla lainepikkusega valgust, mis sõltub sellest materjalist, millest diood koosneb. Tavaliselt tarbivad valgusdioodid 30-60 millivatti elektrienergiat. Alles 1990. aastate lõpus tulid kasutusele sinist valgust kiirgavad dioodid. Siis hakati dioodidest esmakordselt saama ka valget valgust, kui punane, roheline ja sinine valgusdiood koos samas korpuses tööle pandi
Erinevalt planeetidest tiirlevad komeedid kõikvõimalikes tasandites ning suvalises suunas. Võivad väljuda ka Päikesesüsteemist. Kuidas jõuab Päikese sisemuses tekkiv energia meieni?1) kiirgusena läbikiirgustsooni 2) konvektsioonina läbi konvektsioonivööndi Kuidas on tähesuurused seotud tähtede heledusega? Mida suurem tähesuurus, seda tuhmim täht. Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist?Tähespektri põhjal saab järeldada: 1. Pidev spekter = kiirgav pind täielikult ioniseeritud plasma ; 2. Neeldumisjooned= tähe atmosfäär ; 3. Joonte lainepikkuste ja intensiivsuse järgi keem. koostist; 4. Kui need erinevad süstemaatiliselt laboratoorsetest= tähe vaatesuunaline liikumine; 5. Joonte ühesugune laienemine väljendab tähe pöörlemist; 6. Emissioon - ja neeldumisjooned koos= täheaine pidev. Mis on Hertzsprung-Russelli diagramm? Kuidas seda koostatakse?Hertzsprungi-Russelli
TÄHTEDE ISELOOMUSTUS TÄHED JA NENDE TEKE o Massiivne valgust ja soojust kiirgav plasmast koosnev taevakeha o Energia tuleb tema sees toimuvast tuumareaktsioonist o Päike on ainuke täht, mis on Maale kõige lähemal o Maa atmosfääri tõttu näivad tähed vilkuvat PEAMISED TÄHTEDE TÜÜBID oHüperhiid oÜlihiid oHelehiid oHiidtäht oPoolgigant tähed oPeajada tähed (Päike) oPoolkääbus tähed oValged kääbused (nö surnud tähed) HIIUD o Suuri tähti nimetatakse hiidudeks ja kõige suuremaid ülihiidudeks
roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad Kaheksakand ehk Muhu mänd ▪ Kaheksa tipuga, või ka valgust kiirgav rist ▪ Sagedasti esinev ▪ Levinud ka mujal maailmas ▪ Kaitsev sümbol 4. Huvitavat Huvitavaid tikandeid Daniel Kornrumpf’i ülirealistlikud portreetikandid 3D mesilasega meepurgimüts Kasutatud materjalid ▪ https://www.tlu.ee/opmat/tp/eesti_rahvakunst ▪ https://noelaga.wordpress.com ▪ https://en.wikipedia.org/wiki/Embroidery ▪ http://pinterest.com/
Optika ehk valgusõpetus Valgusallikas - See on valgust kiirgav keha.Seda liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks. Valguse levimine - See on valgusenergia kandumine ruumi.Valguselevimise suund kujutatakse valguskiire abil.Valguskiirt kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. Valguse peegeldumine - See on füüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel. Valguse peegeldumisel kehtib seadus :
● Traditsioonilised vormid püsisid mitutuhat aastat ● Muutusi toimus vähe ● Loodusläheduse tugevnemine ja nõrgememine ● Kanooniline ja tardunud kunst Kunsti murdmine ● Uue Riigi vaaroa Amenhotep IV ehnatoni ajal (14.saj. Ekr) ● Amonhotep III ajal ehitati jumal Amonogile pealinna Teebasse suur tempel. Ainujumal ● Amonhotep IV kehtestas uue riigiusundi. ● Ainujumal Aton (kiirgav päikeseketas) ● Polüetism asendati monoteismiga ● Varem olid egiplased kummardanud looma ja inimesi kujusid. Atoni tempel Amenhotep ● Vaaroa võttis uue nime Ehtanoni ( „Atoni lemmik“) ● Lahkus Teebasse ● Rajas uue pealinna Ahet-Atoni Ehnaton ● Keha on kujutatud lõdvana, pehmena ning isegi haiglasena. ● Näo omapära on rõhutatud ning psühholoogiline iseloomustus on keerukam. Ehtanon
-nud ja tud (-dud) Tegusõna Omadussõna Pisut puhanud (mida Puhanud (missugused?) teinud?), läksid pillimehed läksid taas millimehed taas lavale. lavale. Mineviku kesksõna ei saa käänata Nim väsinud pilk Om väsinud pilgu Os väsinud pilku Sisseüt väsinud pilgusse ......... kaasaüt väsinud pilguga V-kesksõna käitub lauses sageli omadussõnana Aastavahetuse ilutulestik oli (missugune?) Sädelev Kiirgav Hiilgav Mõjuv Silmipimestav Üllatav Helendav ehmatav Kasutatud materjal ,,Sõnadest tekstini; Eesti keele õpik 7.klassile" P.Ratassepp
) Superseded by- ületama, asendama, välja tõrjuma Double-edged sword- kahe poolega mõõk/ kahe vaatenurgaga Bring about- to cause, to happen Designer babies- parents can "design" their babies before they are even born Ever-greater reliance- veelgi suurem toetumine/ usaldusväärtus Increase in- suurenema millegis As for the expansion of access- nagu juurdepääsu laienemise... Uneven distribution- ebavõrdne jaotus/levik/levitamine Greed- ahnus, aplus Aspiration- püüd, pürgimus Radiant- kiirgav, kiirgus Profound- sügav, tähendusrikas Commensurate- vastav, samaväärne, võrdeline Trait- iseloomujoon, tunnus Hunch- küür/ edasi sööstma Synthetic- sünteetiline Derive from- tulenema, pärinema Ubiquity- kõikjalviibimine Revenues- tulu, kasum Capacity- võime, maht, mahutavus Rapidly- tormakalt Magnitude- suurusjärk, mõõt Enterprise- ettevõte, üritus Extended- laiendatud, pikendatud Enhancement- täiustus Incorporate- hõlmama, sisaldama, ühendama
Nt. Metsas jalutades nägin rebast. 2) nud-/tud-lühend - väljendab öeldisega väljendatud tegevusele eelnenud tegevusele. Nt. Metsas jalutanud, suundusin koju. 3) mata-lühend - väljendab tegevuse mitte toimumist. Nt. Pikemalt mõtlemata tegin ahju tule. 4) maks-lühend - välejdab otstarvet. Nt. Tuld oli vaja soojendamaks külmaks läinud tuba. 5) v-/tav-lühend - väljendab öeldisega samaaegselt toimuvat tegevust. Nt. Hubaselt soojust kiirgav kamin lõik rahuliku meeleolu. 6) vat-lühend - väljendab tegevuse viisi. Nt. Läbi une kuulsin veel hunte metsas ulguvat. 7) Absoluutne nimetav - väljendab tegevuse viisi Nt. Koer puges, saba jalge vahel, voodi alla.
Valgus. Valgusallikas on valgust kiirgav keha.Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike, lõke ja elektripirn on soojuslikud valgusallikad, sest nad kirigavad valgust seetõttu, et on kuumad. Valgusega kandub energia ümbritsevasse ruumi, seepärast tuelb valgusallikale anda energiat. Elektrilambile saab seda anda vooluallikast, küünlale põlemisest ning päikestele ja tähtedele tuumareaktsioonid. On ka valgusallikaid, mis kiirgavad valgust, aga on ise jahedad-külmad valgusallikad
hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mnisada kraadi) on hgumine vaevumrgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hglamp, 3000), seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi selline trend on omane kigile ainetele, on soojuskiirguse kvantitatiivsed omadused siiski sltuvad konkreetsest ainest. Absoluutselt musta keha soojuskiirguse omadused on aga universaalsed (st ei sltu sellest, millisest konkreetsest materjalist on see keha valmistatud). Kll aga jreldub ldistest termodnaamilistest kaalutlustest, et iga keha peab alluma Kirchhoffi
värvusena. Inimene on võimeline eristama 2 nanomeetri suurust muutust valguskiirguse lainepikkuses. Seega on inimene teoreetiliselt võimeline eristama umbes 150 spektrivärvi. *VALGUSKIIRUS *Mõnikord mõistetakse valgusena ka ultraviolettkiirgust ja infrapunakiirgust. *Ülekantud tähenduses mõistetakse valguse all ka teadmisi või tarkust. *Valguskiirgust mõõdetakse nt valgusmõõdiku ehk fotomeetriga. *Valgusallikas on valgust kiirgav keha. *Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. *VALGUSALLIKAD *Levimine *Peegeldumine *Hajus peegeldumine *Täielik peegeldumine *Neeldumine *Murdumine *VALGUSNÄHTUSED *Valguse levimiseks nimetatakse valguse energia kandumist ruumi. *Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. *VALGUSE LEVIMINE *Valguse peegeldumiseks nimetatakse valgusenergia tagasipöördumist mingilt pinnalt esialgsesse levimiskeskkonda.
Peab veel väga kaua aega vastu Päikese ehitus (alates väljast) Kroon- Päikese atmosfääri välimine, kuum kest Kromosfäär Läbipaistev kiht krooni ja fotosfääri vahel, kus tekivad spektrijooned Fotosfäär - Päikese ,,nähtav" pind Päikeselaigud Tumedad alad fotosfääril, mis on ümbrusest jahedamad Erinevad atmosföörinähtused - Loited ja protuberantsid Konvektiivne tsoon Päikese sisemuse pealmine kiht Kiirgav kiht Sisemuse keskmine kiht Tuum Päikese südamik Kromosfäär Värviline sfäär Läbipaistev kiht 2000km Temp: 4300-400 000 kraadi Fotosfäär Päikese nähtav pind Kõigest 300km Teraline muster Muutub iga minuti tagant Päikese nähtavad tunnused pärinevad fotosfäärist Fraunhoferi jooned Teised nähtused Päikese atmosfääris Atmosfäär on aktiivne paik
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc.
tunni piir ja võimalikuks peetakse kuni 90000-tunnise tööea saavutamist. Tööpõhimõte ja ehitus OLED koosneb elektrit juhtivast orgaanilise materjali kihist, mis paikneb kahe elektroodi (anood ja katood) vahel. Neid materjale nimetatakse orgaanilisteks pooljuhtideks, sest omavad juhtivustasemeid isolaatorist juhini. Enamus tänapäevased OLED-id on kahekihilised ja baseeruvad järgneval skeemil: 1. Katood (-), 2. Kiirgav kiht, 3. Kiirguse eraldumine, 4. Juhtiv kiht, 5. Anood (+). OLED ekraanid võivad kasutada kas passiiv-maatriks (PMOLED) või aktiiv-maatriks pikslite adresseerimise skeeme. Aktiiv-maatriks OLED-id (AMOLED) vajavad õhukest transistorite kihti tagaküljel, et lülitada iga individuaalne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. OLED tehnoloogia eelised ja puudused
keskmisest temperatuurist 1000 K madalama temperatuuriga ala, kus magentväli on 100x tugevam. Ala ümbritseb võrkjas muster- granulatsioon. 6. Päikese siseehitus: Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: 1) Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes gaasivooludes energiat ülespoole. 2) Kiirgav tsoon on konvektiivtsooni all ning ulatub tuumani. Seal transpordib energiat kiirgus, mitte konvektsioon. Kiirgustsooni ülapiirist alapiirini suureneb tihedus 100 korda. 3) Tuum on Päikese keskosa, mille diameeter on ligikaudu 15% tähe kogudiameetrist. Seal toodetakse termotuumaprotsessides, kus vesiniku tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks, energiat. Temperatuur on ligikaudu 14 miljonit kraadi. 7. Mis on protuberantsid ?
vaadelda iidseid taevakehi. Me saame vaadata tagasi aega. Meieni jõuab miski, mida pole tõenäoliselt enam ammu olemas. Mõnikord on lähemal olevad taevakehad liiga suured tausta suhtes, varjutades tagant tuleva valguse. Õnneks ei ole see suur probleem tänu gravitatsioonile. Valgus on võimeline minema kaarega mööda kehadest, mille gravitatsioon on suur, näiteks must auk. Nii saame vaadelda kaugeid ja vanu galaktikaid. Mida kaugemal on keha, seda rohkem on temalt kiirgav valgus punane. Selle nimi on punanihe. Footoni elektromagnetilise lainepikkuse suurenedes muutub see punakaks. Seda arvesse võttes saame hinnata kehade kaugust ja vanust. Võttes kõike eelöeldut arvesse siis maailmaruum paisub pidevalt. Selle üle on arutlenud ka kuulus füüsik Hawkings. Kuid lähtudes meile teadaolevatest füüsikaseadustest siis ükski asi ei saa lõpmatult paisuda. Näiteks kummipaela venimine, ühel hetkel ei ole võimalik seda enam
AATOMIFÜÜSIKA Aatom (vana-kr atomus jagamatu) on keemilise elemendi väiksem osake. 19.saj. lõpus avastati et aatom ei ole jagamatu. 1897.a. avastati ELEKTRON(-), väike osake, mis pesitseb aatomis. J.J.Thompson. Th aatomimudel e. Rosinakukkel. E.Rutherford palus pommitada õhukest kuldlehte alfaosakestega. Avastas aat tuuma 1911 selle katsega. Planetaarne mudel e RUTHERFORDI mudel on vastuolus klassikalise füüsikaga 1) Tiirlev elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid 2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS.
TÄHED JA PÄIKSESÜSTEEM TÄHT Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE
vulkaanikraatrid ja laavavood,-3 km kõrgused mäed ja lõhed,planeedi pind sarnaneb kivikõrbega(tardkivimite graniit,basalt olemasolu) esineb ka maavärinaid,Kõrgendikud kaetud raskemetallikirmetega.ATMOSFÄÄR:planeeti ümbritseb tihe pilvekiht.atmosfäär koosneb peamiselt süsihappegaasist,lämmastikust, atmosääf veest tihedam,rõhk 90 korda suurem kui maal,sisaldab ka vääveltolmu-japiisku,päikesevalgus tungib küll läbi atmosfääri aga maapind kiirgav soojuist ning atmosföör püüab selle kinni ja soojendab planeeti veelgi enam.TEMP:464 kraadi,kuumuse tõttu elu võimatu, liiga tihe atmosfäär ja niiskust praktiliselt pole 1%.JUPITER:PIND:’teleskoobist nähtavad heledad ja tumedad pilvevöönid.mis tiirlevad ümber planeedi eri kiirusega,vedel pinnas, mis muutub eelmal tuumast gaasiliseks,magnetväli 20 korda tugevam kui maalATMOSFÄÄR: kooneb 90%vesinikus,10%heeliumist ja
............3 Hõõglamp....................................................................................4 Vedelkristallkuvar...........................................................................4 Kasutatud materjal..........................................................................5 2 Valgusdiood Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Tavaliselt on LED-ide võimsus mõnikümmend millivatti, millest tulenevalt peab ka vool samas suurusjärgus olema. Suurema pinge või voolu rakendamisel LED-ile võib selle lihtsalt läbi põletada. Rakendatavus Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks
10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 12) Võrdle vennidiagrammil planeete. VIHIKUS JA LEHEL 13) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 14) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 15) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 16) Mis on galaktikad, kuidas neid kuju järgi liigitatakse? Tähesüsteem mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tolmust ja tumedast ainest. Liigitatakse: ümara või pikliku kuju järgi 17) Kuidas on tekkinud universum? Milline on tema vanus
Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri. Atmosfääri soojad õhuvoolud vahelduvad külmematega ning igat sellist muutust muudab valgus suunda. 12) Võrdle vennidiagrammil planeete. VIHIKUS JA LEHEL 13) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 14) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 15) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 16) Mis on galaktikad, kuidas neid kuju järgi liigitatakse? Tähesüsteem mis koosneb tähtedest ja nende jäänustest, tolmust ja tumedast ainest. Liigitatakse: ümara või pikliku kuju järgi 17) Kuidas on tekkinud universum? Milline on tema vanus
Inglise Keele iseseisevtöö. Artikli tõlkimine. http://www.whitebuffalobeadsandstones.com/loveandforgiveness.html Artikkel armastustamisest ja andestamisest. Kuidas need kaks sõna armastamine ja andestamine, võivad muuta kogu sinu eluvaadet ? Esiteks pead sa usaldama midagi suuremat kui sina ise.Kutsu seda Jumalaks, Hingeks, Buddhaks, mis iganes su usk on, usalda, sellel on suurem plaan ( kas õppetund usaldama? ) kui su igapäeva mured. Mis on su kõige olulisem õppetund, mida sa saad siin Maal olles õppida? Armastamine ja andestamine. Kuid kuidas sa suudad armastada kui sinu südames on olnud viha? Andesta. See tundub nii lihtne, kuid see võib olla kõige raskem asi , mida sa teed enda elu jooksul. Sa eksisid või keegi reetis sind, kuidas sa lased sellel minna? Sa andestad.Sa andestad ja see vabas...
Seal kus Maale langeb poolvari, on nähtav osake päikesevarjust. Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, kuna nende mõõtmed, massid, ja tihedused on võrreldavad. Nad on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. *väike kaaslasete arv ning aeglane pöörlemine. *Kraatrite olemasolu. Hiidplaneedid Jupiter, Saturn, Uraan, Netuun. *Suur mass, suured mõõtmed, väike tihedus. *Pöörlevad hästi kiiresti, suur lapikus Päike: *kollane kääbustäht * on kiirgav gaasikeha, mis koosneb pähiliselt vesinikust ja heeliumist * keskmes toimuvad termotuumareaktsioonid(vesinik muutub heeliumiks, mille tulemusel eraldub soojusenergia)*päikese nn pinnatemp on 55000 kraadi. Kuu: *1 suuremaid kaaslasi Päikesesüsteemis * pinnavorme näeb palja silmaga * rõngasmägede e meteoriidikraatrite olemasolu * puudub atmosfäär * vedela vee olemasolu võimatu * on maa poole keeratud ainult 1 küljega * tihedus väike
inimeste lastele käed. Et see õnnetuseks, et see hukatuseks, Issand, seda kas sa näed? Verd on täis maa nõud! Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. 2009. a seisuga 3. aprill on Eestis diagnoositud 96 HIV-nakatunud isikut, sealhulgas kinnipeetavaid 18. Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud 7005 inimesel, sealhulgas AIDS 259 inimesel. Kui hommikul mulle nii lähedal oled ei tea mu hing kumba keha valida. Mis must saab? Seisatad: kui keerleks otsatus sust mööda nagu kiirgav kurn Alles põled veel. Juba kustudki. Oled varsti ainult iseend tuha urn. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Kuidas maksujõuetuna elama jääda ühiskonnas, kus kõik maksab? Kodutute arv aina suureneb. Kaks ühekäelist meest on tule ääres, nad on seal vanasti nad põletavad alet. Neil pole nuga; pole saabast, mille sääres. Veel pole õigust, ammugi siis valet. Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina
ühes suunas ja kui ühendada juhtmed vastupidi, siis ta ei lase elektrit läbi. Dioodide põhiline kasutusala on vahelduvvoolu alaldamine. 10. Mis on valgusdiood? Mida peab valgusdioodi ühendamisel jälgima? Valgusdiood on pn-siirdega pooljuhtdiood, mis muundab elektrienergiat nähtavaks valguseks, samuti optiliseks kiirguseks spektri infrapunases või ultravioletses osas. Valgusdioodi nimetatakse ka lühivormiga LED (inglise keelest Light-Emitting Diode valgust kiirgav diood). Ühendamisel tuleb jälgida et anood ühendatakse positiivse laenguga ja katood negatiivse laneguga. 11. Mis on fotodiood? Kus neid kasutatakse? Fotodiood (ka ventiil-fotoelement või fotorakk) on pooljuhtdiood, mille elektrilised omadused sõltuvad tema pn-siirdele langevast nähtavast valgusest, samuti ultraviolett- või infrapunakiirgusest. Fotodioode kasutatakse kahes tööreziimis: (1) fotogalvaaniliseks nimetatakse reziimi kui diood
Lk 124 -1)2)3)4) 1) Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul
Ta armastas väga Walt Disney multikaid, ning isa õpetas talle algelisi multika joonistamise võtteid. 1976 kuni 1978 õppis ta graafilist disaini, aga kukkus peale 2. semestrit koolist välja. Ta kolis New Yorki, et muuta ennast paremaks kunstnikuks. New Yorkis avastas Haring enda jaoks graffiti võlud ,mis teda inspireerima hakkasid. Haring saavutas esimese publiku tähelepanu oma söejoonistustega ,mida ta tegi metroo jaamadesse New Yorgis. Sellel ajal sai ka kuulsaks tema ,,kiirgav beebi" (,,The Radiant Baby"),mis muutus kohe teda sümboliseerivaks kujundiks. 1980. ja 1989 aastate vahel saavutas Haring ülemaailmse kuulsuse. Haring suri 1990 aastal AIDS'i. The Radiant Baby Dream maden The boxers Mother holding baby Keith Haringretrospect1989 Best buddies1990 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Keith_Haring http://www.miksike.ee/docs/referaadid/graffiti.htm http://www.ehh.ee/index.php?main_id=13&text_id=90&sub=for http://tasku.vhk
päikese vöö vahel *On suur lapikus *Orbitaalkiirus on suur *On rõngad *Arvukalt kaaslasi *Asuvad peale asteroidide vööd. 1) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 2) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 3) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht
Rutherfordi aatomimudeli kohaselt on aatomi keskel väga väike positiivselt laetud tuum millesse on koondunud peaaegu kogu aatomi mass ja mille ümber tiirlevad elektronid moodustavad elektronkatte. Bohri kvantpostulaadid : 1 . elektron liigub aatomis ainult kindlatel teatud ' lubatud ' orbiitidel . lubatud orbiitidel liikudes elektron ei kiirga. 2 . elektroni üleminekul ühelt lubatud orbiidilt teisele aatom kiirgav või neelab valgust kindlate portsjonite , kvantide kaupa.( kusjuures kvandi energia on võrdne elektronide energia vahega vastavatel orbiitidel, ehk mis on sama , aatomi energiate vahega vastavates olekutes. Aatomid kiirgavad ja neelavad valgust ainult kindlatel lainepikkustel. , Elemendi keemilised omadused on määratud elektronide arvuga ja nende paiknemisega elektronkattes. Elektronide arv on võrdne tuuma laenguarvuga, mis on ühtlasi elemendi järjenumbriks.
päikese vöö vahel *On suur lapikus *Orbitaalkiirus on suur *On rõngad *Arvukalt kaaslasi *Asuvad peale asteroidide vööd. 1) Mis on tähed ja miks nad helendavad? Valgust kiirgav, plasmast koosnev taevakeha. 2) Kuidas on seotud tähtede värvus ja temperatuur? Mida kõrgem temperatuur seda heledam valgus. (Punane-oranz-kollane-valge-sinine) 3) Kirjelda tähe elu tekkest surmani õp lk 138-139 Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht. Tähtede elukäigus võib eristada
Bohri aatomiteooria postulaadid: statsionaarsete olekute postulaat Elektron võib aatomis liikuda ainult kindlatel statsionaarsetel orbiitidel. Selles olekus aatom ei kiirga. (Aatom omab kindla energiaga statsionaarseid ehk ajas muutumatuid olekuid) lubatud orbiitide postulaat ehk kvantreegel Aatom kiirgab või neelab energiat, kui elektron vahetab orbiiti. (Aatom kiirgab või neelab valguskvandi vaid siirdel- üleminekul ühest statsionaarsest olekust teise) Kiirgav aatom loovutab energiat ainult kindlate portsjonite e. kvantide kaupa. Elektroni kaugenemisel tuumast energia neeldub. (läheb madalamalt kõrgemale tasemele) Elektroni lähenemisel tuumale energia kiirgub. (läheb kõrgemalt madalamale tasemele) Joonspekter tekib, kui hõrendatud gaasidest elektrivoolu läbi juhtida ehk nende heledus ei sisalda igasuguse lainepikkusega valgust. Kiirgusspekter neeldumisspekter pidevspekter joonspekter
TÄHED 1. Mis on täht, kust saab ta omale energiat. - Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad (näiteks valged kääbused ja neutrontähed), mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Tavalised tähed on sfäärilise kujuga, nende kuju ja suuruse määrab gravitatsioonijõu, gaasi rõhu ning kiirguse rõhu hüdrostaatiline tasakaal.
väiksest avast läbinud valgusega saab luua pildi. Ometi on fotograafia hulgaliselt levima hakanud alles päris viimastel aastakümnetel. Kreeka filosoof Aristoteles (384- 332 eKr) pani juba tähele nähtust, et väiksest avast läbides valguskiired murduvad ja moodustavad nende teele jäävale pinnale ümberpööratud kujutise. ''Camera Obscura''-t hakati kasutama alles 16. sajandil. valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune avaa. Kui ava ees paikneb mingi valgust kiirgav või peegeldav ese, siis tekib ava vastas olevale seinale selle ümberpööratud kujutis. Nööpnõelaaugukaamera, on sellesama "Camera Obscura" vähendatud teisend. Seda kes tegi esimese foto, seda päris täpselt ei teata tänini. Prantsusmaal katsetasid ühiselt Joseph Nicepce ja Louis Daguerre fotograafia vallas, kuid L. Daguerre avalikustas nende katsetuste tulemused alles pärast J. Niepce'i surma aastal 1839. Inglismaal William Fox Talbot
1.Täht- ise kiirgav taevakeha, mis koosneb põhiliselt kuumadest gaasidest 2.Päike- koosneb heeliumist ja vesinikust ning saab oma energia termotuumade käigus, tal on energiat tootev tuum.150 miljoni km kaugusel Mast. Mass on 2*1030kg , heledus on 3,9*1026W , raadius on 7*108m , pindgravitatsioon 264 m/s2 3.Tähesuurus- suurus, mis iseloomustab tähe heledust. Kahe tähe heleduste suhe suhteline heledus. Näiv(m) või absoluutne(M). Näiv heledus- heledus, mida mõõdavad kiirguse vastuvõtjad. See sõltub valgusallika valgusvõimest ja valgusallika kaugusest vaatlejast, tähis l. Absoluutne tähe heledus- tähe valgusevõime suhe päikese valgusvõimsuseda,tähis L 4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegund...
Ei püütagi edasi anda maailmas nähtavaid värvivarjuneid vaid arvestatakse teose dekoratiivset kogumuljet. Ei huvitatud terviklik kujutamine ja ruumilist illusiooni kujutati teistmoodi (ümbrus oli taimemotiiv ja tagapool asuvad tegelased paigutati lihtsatl eespoolsete peade kohale). · Ehnaton oli algselt Amenhotep III (vaarao 14. Saj eKr Uue riigi ajal), muutis usu monoteismiks (üks jumal=, kus kõik pidid kummardama Aton'it. Aton oli kiirgav päikeseketas. · Kadunud oli senise kunsti kindel geomeetriline ja üldistatud vorm. Ehnatoni keha oli kujuatud lõdvana, pehmena ja isegi haiglasena. Näo omapära on rõhutud ja psühholoogiline iseloomustus on keerukam. Vaaraole on antud unelev , äraolev pilk ja salapärane muie. Teda pole ilustatud, ta mõjub elavana ja maisena, kui siiski valitsejalikult üleolevana. · Tihti kujutati teda koos perega, naisega Nofretete ja kolme tütrega. Väimees ja võimu
termotuumareaktsioonides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×1038 prootonit (vesiniku aatomi tuuma) heeliumi tuumadeks. PÄIKESE EHITUS, VANUS JNE. Päikese vanuseks loetakse ca 4,5 mlrd aastat. G2 kategooria tähtede vanuseks loetakse 10 mlrd aastat. Päikese pinnaks loetakse ala millest allapoole on läbipaistmatu. Sellest alates mõõdetakse kaugust päikese pinnast. Päikese valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele Päikese pinnast. PÄIKSESE LAIGUD JA PROTUBOLENTS l Mõnikord on Päikese pinnal tumedad laigud. Need on päikeselaigud, mis näivad tumedana, sest nad on ümbritsevatest aladest jahedamad. Päikeselaigud ilmuvad peamiselt rühmadena ning säilivad olenevalt suurusest mõnest tunnist mõne kuuni. Suured päikeselaigud säilivad kauem. Kui päikeselaiku mõned päevad jälgida, on näha, et ta liigub üle Päikese esikülje
Stabilitroni töö põhineb p-n-siirde teatud kindla vastupinge väärtuse ületamisele järgneval järsul dioodi takistuse vähenemisel ja seda läbiva voolu tugevnemisel. Kui p-n-siirdes hajuv võimsus seejuures ei ületa lubatavat väärtust, on selline töörežiim stabiilne ja kasutatav. • Valgusdiood - pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Valgusdioode kasutatakse indikaatoritena mitmesugustes elektroonikaseadmetes: televiisori- ja raadiojuhtpultides infrapunasaatjana ja mujal. Valgusdiood-pooljuhte kasutatakse veel näiteks uuemates valgusfoorides või elektrooniliselt juhitavates liiklusmärkides raudteejaamades, lennujaama terminalides ja infotabloodel. Suuremõõtmelised videoekraanid ja suur valik igasuguseid vahendeid valgustatud reklaamstentidel on samuti
lisaväärtust annavad kindlasti kogudes ilmumata luuletused ning Arne Merilai põhjalik järelsõna. Ajaloo ilu "Mida magusamalt sirel lõhnab ja mida sinisemalt lehvib taevas, seda eluohtlikum tundub olevat viibimine Balti riikides. Nendest riikidest ei tea keegi, kas neid ongi üldse olemas. Elu nendes on arusaamatu ning saladuslik. Viiskümmend aastat on siin vaid üks silmapilk, unenägu ja aur, mis katab varemeid ja tühje vundamente. Siin võib kiirgav kevadtuul isegi surnuluudele elu sisse lõõtsuda ja nad hauapõhjast välja tuua. Päise päeva ajal on siin kuuldud vanakuradit raadios kõnet pidamas. Siinseid sireleid nähes ei tea kunagi, kas nad õitsevad täna või minevikus, või on nad ainult igatsusepilt, mis paistab isegi teisele poole piiri ära.Öösiti siin valvatakse. Teritatakse kõrvu, kuulatatakse, kas ei ole kuulda vanakuradi saabumist. Sirel õitseb omasoodu, vana
Tsükli alguses on Päike laikudest peaaegu "puhas", seejärel ilmuvad laigud kõrgele põhja- ning madalale lõunapoolkerale. Need kaovad ning uued laigud ilmuvad järjest lähemal Päikese ekvaatorile. Siseehitus Tavaliselt jagatakse Päikese sisemus kolme ossa: Ülemine on konvektiivne tsoon. See ulatub fotosfääri põhjast alla kuni sügavuseni umbes 15% Päikese raadiusest. Seal transporditakse konvektiivsetes gaasivooludes energiat ülespoole. Kiirgav tsoon on konvektiivtsooni all ning ulatub tuumani. Seal transpordib energiat kiirgus, mitte konvektsioon. Kiirgustsooni ülapiirist alapiirini suureneb tihedus 100 korda. Tuum on Päikese keskosa, mille diameeter on ligikaudu 15% tähe kogudiameetrist. Seal toodetakse termotuumaprotsessides, kus vesiniku tuumad ühinevad heeliumi tuumadeks, energiat. Temperatuur on ligikaudu 14 miljonit kraadi. Protuberantsid
· Tahkumine aineosakesed asetuvad selliselt, et nende sidemed on võimalikult tugevad ja seejuures vabaneb energia. · Soojusjuhtivus kui energia kandub aineosakeselt aineosakesele · Soojuskiirgus kui energia kandub valgusega · Konvektsioon kui energia kandub vee või õhu liikumse kaudu · Soojushulk ühelt kehale teisele kandunud energiat mõõdetakse soojushulgaga 8.klass · Valgusallikas valgust kiirgav keha. Liigitatakse soojuslikeks ja külmadeks · Valguse levimine valgusenergia kandumine ruumi, suuna kujutatakse valguskiire abil. · Valguse peegelduminefüüsikaline nähtus. Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja pinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vajel. Valguse peegeldumisnurk=valguse langemisnurk · Hajus valgus Valgus mille levimisel puudub kindel suund ·
puhastav ja noorendav vahend, mis pleegitab ka näol paiknevaid pigmendilaike. Kasulikkus inimese toimele ja tervisele Kasu tervisele Kurgi viljaliha koosneb peamiselt veest, kuid sisaldab ka askorbiinhapet (C-vitamiini), mis aitab tasandada nahaärrituseid ja vähendada turseid. Kurgi koor on rikas kiudainete poolest ja sisaldab mitmeid kasulikke mineraaltoitained, sealhulgas ränidioksiidi, kaaliumi ja magneesiumi. Kiirgav ja sädelev jume Ränidioksiid kurgis mängib olulist rolli tervisliku sidekoe (lihased, kõõlused, kõhred, luud jne) saavutamisel. Kurgimahla soovitatakse sageli kui head ränidioksiidi allikat. See aitab parandada jumet ja naha tervist. Lisaks on kurgi kõrge veesisaldus tunnustatud keha hüdreerimise allikas, mis aitab saavutada õhetavat ja ergast nahka. Kurki kasutatakse ka paikselt erinevate naha probleemide korral, sh paistetused silmade all ja päikesepõletus.
Elektromagnetiline kiirgus ei vaja aine olemasolu ning saab vaakumis liikuda lõpmatult kaugele, kui teele ei jää ühtegi takistust. Soojuskiirguse omadused sõltuvad mitmetest erinevatest teguritest – aine pinnast, temperatuurist, neelamis- ja kiirgamisvõimest.[3] Kiirgus ei ole monokromaatiline, mis tähendab, et see ei koosne sama sagedusega lainetest, vaid erinevate sagedustega komponentidest, mis moodustavad ainele iseloomuliku spektri. Kui kiirgav keha ja selle välispind on soojuslikus tasakaalus ning pind neelab kogu pealelangeva valguse, siis on tegemist musta kehaga. Must keha on ideaalne kiirgur. Tavalise keha ja musta keha neelduvuse suhet kutsutakse neelamisvõimeks ning seega on musta keha neelamisvõime võrdne ühega. Neelduvus, peegelduvus ja kiirgavus on kõik sõltuvad kiirguse lainepikkusest. Temperatuur määrab elektromagnetilise kiirguse lainepikkuste jaotuse. Näiteks
Fotoretseptor surutakse või rullitakse üle paberi, mis kannabki pildi või teksti paberile. Praeguseks hetkeks on tooner paberil, aga see pole sinna kuidagi kinnitatud ainult gravitatsioon ja nõrk elektrostaatiline väli hoiab seda paigal paigal. Järgmisena liigub paber trumlite vahelt läbi, kus kuni 200 kraadise temperatuuri ja surve all sulatatakse pulber paberile. Üks trummel on enamasti seest tühi, see on kuumustrummel, teine aga on kummist survetrummel. Kuumustrumli keskel on kiirgav soojuslamp, mis oma infrapunaenergiaga soojendab ühtlaselt trumlit, see vajalik, et tooner õigesti paberile kantaks. Mõned printerid kasutavad väga õhukesest paindlikust metallist trumlit, millel on vähem soojendatavat massi. Trummel jõuab seega kiiremini töötamistemperatuurini. Kui paber liigub trumlite vahel aeglasemalt, siis on tooneri sulatamiseks kauem aega ja printer võib töötada madalamal temperatuuril.
annaabi.ee 
