ajavahemik t2 - t1 Dt m [Dv] 1 s m = 1s = 1 2 = 1 m×s -2 [a] = [Dt] s a > 0 kiirenev liikumine (kiirus suureneb) a = 0 ühtlane liikumine (kiirus on muutumatu) a < 0 aeglustuv liikumine (kiirus väheneb) 2.2 Hetkkiirendus a = lim Dv 2 dv dr Dt 0 Dt a= = 2 dt dt
l – teepikkus algasukohast lõpp-punkti mööda liikumistrajektoori (m) tkogu – selleks kulunud aeg (s) Kiirendus v - v0 a v at v0 t a – kiirendus (m/s2) v0 – algkiirus (m/s) t – aeg v – lõppkiirus (m/s) Nihe ühtlaselt muutuval liikumisel 1. Horisontaalne liikumine at 2 s v0 t - kiirenev liikumine 2 at 2 s v0 t - aeglustuv liikumine 2 at 2 s - keha alustab liikumist paigalt (v0=0) 2 v 2 v 02 s - kasutatakse siis, kui aeg (t) pole antud 2a v2 s - keha alustab liikumist paigalt (v0=0) 2a 2
väärtuse võrra. 1. Ühtlaselt kiirenev- Kiirus kasvab (lennuk stardirajal) 2. Ühtlaselt aeglustuv- Kiirus langeb (auto peatumine) Sellist liikumist iseloomustab kiirendus. Kiirendus näitab, kui palju kiirus muutub igas ajaühikus. VALEM: ÜHIK: 1 m/s2 Mis on vabalangemine? Kehade langemine õhuta ruumis (vaakumis), kus langemist miski ei takista. Iseloomustab ühtlaselt kiirenev liikumine- ehk siis mõningatel juhtudel võime õhutakistuse jätta arvestamata. Milline seaduspärasus esineb vabalangemisel? Kõik kehad, olenemata nende massist, langevad ühesuguse kiirendusega. Kiirendus: 9,8 m/s2 10 m/s2 Vabalangemise valemid on samad, lihtsalt a=g ja s=h
1. Mehaanika põhiülesanne on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Punktmass on füüsikalise keha mudel, mille puhul keha mass loetakse koondatuks ühte ruumipunkti. 3. ühtlane sirgjooneline liikumine- v=const(kiirus ei muutu), suund ei muutu ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine- kiirus kasvab teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu, kiirendus ei muutu ühtlaselt aeglustuv sirgjooneline liikumine- kiirus väheneb teatud aja jooksul ühepalju, suund ei muutu vaba langemine- suund ei muutu 5. kinemaatika käsitleb liikumist sõltumatult seda tekitavatest põhjustest Dünaamika tegeleb liikumist tekitavate põhjuste väljaselgitamisega staatika tegeleb kehade tasakaalutingimuste uurimisega 6. x = 1,5 + 2t 3t2
Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud · Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel · Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub/ suru käelaba kiirenevalt taha, suru küünarnukk vastu külge siruta käsivars · Tõukeliigutus on kiirenev · Käsi väljub veest lõdvalt/ pööra käelaba sisse, kui käsivars on peaaegu sirge, tõsta turi ja õlavöö, alusta sissehingamist · Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele/ aseta käsi otse ette, lõpeta sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast · Kehaasend on sirge, puusad veepinna ligidal · Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal · Väljahingamine on tugev
Füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Kiirus-Püsiv keha liikumist iseloomustav suurus.Kiirus näitab, kui palju muutub liikuva keha asukoht ruumis ajaühiku jooksul. Aeg- sündmuste järgnevuslik korrastatus kui ka sündmuste omavaheline kaugus selles korrastatuses. Graviatatsioon Jõud , mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. 2.Ühtlaselt sirgjooneline liikumine, ühtlaselt aeglustuv liikumine, Ühtlaselt kiirenev liikumine,vabalangemine. Peab oskama eristada. Ühtlaselt sirgjooneline liikumine- keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. Ühtlaselt kiirenev liikumine- Ühtlaselt kiireneva liikumise korral liigub keha nii suuruselt kui suunalt muutumatu kiirendusega. Vaba langemine-Keha liikumine mingil kiirendusel ilma takistavate jõududeta.
Kiirus- peamine füüsikaline suurus, mis iseloomustab liikumist. MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS I II hetkkiirus = keha kiirus mingil konkreetsel ajahetkel. ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE KIIRUS. KIIRENDUS Kiiruse muutumist iseloomustab füüsikaline suurus, mida nim kiirenduseks. Kiirendus- näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. (tähis: a mõõtühik 1m/s²) Ühtlane liikumine: Ühtlaselt kiirenev liikumine: Ühtlaselt aeglustuv liikumine: TEEPIKKUS JA NIHE ÜHTLASELT MUUTUVAL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL LIIKUMINE MAAKÜLGETÕMBEJÕU MÕJUL
suunaga. Sisuliselt on hetkkiirus lõpmata lühikese nihke ja selle läbiviimiseks kulunud lõpmata lühikese ajavahemiku suhe. Ühtlaseks muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist sirgjoonelist liikumist, mille korral keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra. Kiirendus on füüsikaline suurus millega iseloomustatakse seda kui kiiresti kiirus muutub. a=v-v0/t , kus a-kiirendus, v-algkiirus, v0-lõppkiirus t-aeg Kui liikumine on kiirenev, siis on algkiiruse ja kiirenduse vektorid samasuunalised. Aeglustuva liikumise korral on algkiiruse ja kiirenduse vektorid vastassuunalised.
Kiiruse suund muutub 2 s 2 s 2 s 2 s 10m 0m 5m 5m skogu m Vk = Vk = 2,5 s tkogu X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Ühtlaselt muutuv liikumine Võrdsetes ajavahemikes muutub kiirus võrdsete suuruste võrra 2 s 2 s 2 s 2 s 10m/s 10m/s 10m/s 10m/s · Kui kiirus suureneb ühtlaselt kiirenev liikumine · Kui kiirus väheneb ühtlaselt aeglustuv liikumine X kl I kursus Mehaanika Ivo Eesm Kiirendus Kiirendus väljendab kiiruse muutumist. Kiirendus näitab kiiruse muutumist ajaühikus. V0 algkiirus V kiirus ajavahemiku t järel V V0 m a = Ühik 1 t s2 Kiirendus näitab kiiruse muutumise kiirust.
a v x + v 0t v = v0 = const x0 a=0 v0 x= x0 0 t 0 t 0 t 3.2 Ühtlaselt kiirenev liikumine a v x + at v0 a=a0=const>0 v= 2 x0 x=x0+v0t+ at 2
tähendused (seleta lahti) ning lisa märksõnu, mis seostuksid selle mõistega. Vajadusel kasuta Interneti abi. RÜTM – helivältusete organiseeritud järgnevus Rahulik, punkteeritud, vabarütm, tempokas MELOODIA –muusika peamine väljendusvahend; helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku Astmeliselt liikuv, voolav, hüplik, kiire, aeglane, rahulik TEMPO – heliteose esitamise kiirus Mõõdukas, kiirenev, aeglane, rütmikas TÄMBER – kõlavärv, kõla intensiivsuse olenuvus sagedusest Kriiskav, mahe, madal, kõrge DÜNAAMIKA – helitugevuse muutumine Vaheldusrikas, crescendo, piano, pool vaikselt, pool valjult HARMOONIA – õpetus homofoonilise muusika funktsionaalsetest järgnevutest Heakõlaline, jazzharmoonia, klassikaharmoonia VORM – heliteose ülesehitus Kaheosaline, lihtne, keerukas, ballett FAKTUUR –heliteose ehitus, häälte ja häälegruppide paigutusviis
FÜÜSIKA MUDEL nähtuse/keha lihtsustatud käsitlus KIIRUS näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ühe ajaühiku jooksul Kiirus on vektoriaalne suurus. Ühtlase liikumise kiirus on jääv. Mitteühtlast liikumist iseloomustab keskmine kiirus. KESKMINE KIIRUS kogu teepikkuse ja kogu liikumise aja suhe HETKKIIRUS keha kiirus kindlal ajahetke Ühtlaselt muutuva liikumise kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes ühepalju. Muutuv liikumine võib olla kiirenev või aeglustuv. KIIRENDUS kiiruse muutumise kiirus Mitteühtlaselt liikumisel võib liikumise suund muutuda vastupidiseks. Vaba langemise kiirus g=9,8m/s Vaba langemise korral on kõikidel kehadel ühesugune kiirendus. Muutuvat liikumist iseloomustab keskmine kiirus ja hetkkiirus. Nihe ja kiirus on ühtlasel muutuval liikumisel.
VÄLJENDUSVAHENDID on muusikalised tööriistad, mida helilooja kasutab heliteose kui kunstilise teose loomisel. RÜTM - erinevate helipikkuste üksteisele järgnemine; nt kiire rütm, punkteeritud (tai-ri-tai- ri), rahulik TEMPO - heliteose esitamise kiirus; nt kiire, mõõdukas, rahulik, kiirenev TÄMBER - kõlavärv; nt hele, läbilõikav, müstiline, metalne DÜNAAMIKA - helitugevus ja selle muutumine; nt valjenev, mitmekesine, vaheldusrikas MELOODIA - erinevate helikõrguste üksteisele järgnemine; nt astmeline, pentatooniline HARMOONIA - kooskõla; nt heakõlaline e. konsoneeriv, halvakõlaline e. dissoneeriv VORM - ülesehitus; nt 2-osaline AB, 3-osaline ABA, rondovorm ABACA, variatsiooni vorm AA, A2A3 >>need nr-id on pisikesed, pm nagu mates kirjutatakse tähtede kõrvale, nt x1,
Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haarata tuleb kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Küünarnukki tuleb hoida kõrgel, tõmbe lõpus 90 kraadi all. Käelaba peab olema suunatud jalgade poole ja sõrmed peavad olema keha keskjoonel. Tõuke faasis paindub küünarliiges vastu külge ja käsi sirutub. Käelaba tuleb suruda kiirendavalt taha, küünarnukk vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba tuleb pöörata sisse. Kui käsivars on peaaegu sirge tuleb tõsta turi ja õlavöö ning alustada sissehingamist. Käsi tuleb lõdvalt üle viia. Küünarliiges tuleb kõrgele tõsta, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on: · kõrge küünarnuki asend · pikk tõmme · kiirenev tõuge · lõtv käe etteviimine · õlavöö pöörlemine Vabaltujumise e
Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi. Liikumise põhjused Liikumise iseloomu muutumise põhjustena vaadeldakse füüsikas jõude. Liikumise põhjustega tegelev mehhaanika haru on dünaamika. Kinemaatika uurib liikumist põhjustele tähelepanu pööramata. Liikumise tüüpe Kulgliikumine Sirgjooneline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine Ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine Mitteühtlane liikumine Mitteühtlane sirgjooneline liikumine Lihtne harmooniline liikumine Kõverjooneline liikumine Ringliikumine Ühtlane ringliikumine Ühtlaselt kiirenev ringliikumine Mitteühtlane ringliikumine Paraboolne liikumine Pöördliikumine, pöörlemine Perioodiline liikumine Vaba langemine Tasapinnaline liikumine Ruumiline liikumine
· lõputud meloodiad I osa "Hommikumeeleolu" · rahulik · mänglev · lõpus kõrgemad noodid II osa " Ase surm " · teema on ühesugune · leina meeleolu · sünge,hirmuäratav · aeglane · rahulik · ärevaks tegev III osa "Anitra tants" · idamaine muusika · mänglev,hüplev · tantsuline · tempokas · kõrged noodid IV osa "Mäekuninga koopas" · ähvardav algus · salapärane · läheb kõrgemaks järjest · tempokaksmuutub · kiirenev · valjenev · mänglev · vahepeal on väga vali · pille tuli järjest juurde 2 teose võrdlus: · programmiline muusika E.Grieg"liblikas" · rõõmus · mänglev H.Eller "Liblikas" · tempokas · hüplev · lendlev K:II süit : "Solveigi laul"
Teepikkus läbitud tee pikkus(mõõda trajektori) Vaba langemine Kehade kukkumine, kus puudub õhutakistus(vaakum) Valemid: V kiirus (1m/1s) s teepikkus (1m) t aeg (1s) a kiirendus (1m/1s2) Vo algkiirus (1m/1s) V lõppkiirus (1m/1s) g raskuskiirendus 9,8m/1s2 Kiiruse võrrandid: X lõppkoordinaat (1m) Xo algkoordinaat (1m) kui on kehade vastastik liikumine siis 1 keha on , teine +. kui on kiirenev liikumine on + , kui aeglustub siis . Vot 'st on hetkiirus, et saada kiirendust tuleb korrutada 2ga.
ajavahemikes erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra Ühtlaselt kiirenev liikumine Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Ühtlaselt aeglustuv liikumine Ühtlaselt aeglustuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kõverjooneline liikumine Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari
erinevad nihked Ühtlaselt muutuv liikumine – Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kiirendus – Keha kiirenduseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis näitab kiiruse muutumise kiirust 1 m/s on niisuguse keha kiirus, mis läbib 1 sekundi jooksul 1 meetri. 1 m/s2 on niisuguse keha liikumise kiirendus, mille kiirus muutub 1 sekundi jooksul 1 m/s võrra Ühtlaselt kiirenev liikumine – Ühtlaselt kiirenevaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus kasvab võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Ühtlaselt aeglustuv liikumine – Ühtlaselt aeglustuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus väheneb võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra Kõverjooneline liikumine – Kõverjooneliseks liikumiseks nimetatakse liikumist, mida saab vaadelda liikumisena mööda ringjoone kaari
I. Lähtefaas (lag-faas) on aeg bakterite külvimomendist nende kasvu alguseni. II. Aktseleratsiooni ehk kasvu kiirenemise faas. III. Eksponentsiaal ehk log-faas bakterite arv kasvab geomeetrilises progressioonis. IV. Negatiivne aktseleratsiooni faas (aeglustuv log-faas). Selles faasis on poolduvaid isendeid kõige rohkem. V. Statsionaarne faas. Selles faasis on bakterite paljunemine ja suremine tasakaalus. VI. Kiirenev suremise faas. Siin ületab suremine bakterite pooldumist. VII. Logaritmiline suremise faas. Antud faasis toimub suremine üha kiirenevas tempos. VIII. Suremise kiiruse aeglustumise faas. Bakterite arvu vähenemine aeglustub ja ellujäänud lähevad soike-seisundisse.
Kehade liikumine 1. Mõisted: kinemaatika – uurib kehade liikumist ruumis dünaamika – uurib liikumise tekkepõhjusi ja seda, kuidas keha liikumine ühe või teise mõju tagajärjel muutub staatika – uurib, kuidas erinevad jõud üksteist tasakaalustavad mehaanika - füüsika osa, mis tegeleb kõikvõimalike mehaaniliste liikumiste uurimise ja kirjeldamisega taustkeha – keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse teepikkus – täpselt mööda läbitud trajektoori mõõdetud tee pikkus vastastikmõju – ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul 2. Liikumisliigid trajektoori järgi: Sirgjooneline liikumine Võnkumine Kurviline liikumine ringliikumine 3. Liikumisliigid kiiruse muutuse järgi: Ühtlase kiirusega liikumine Aeglustuv liikumine kiirenev liikumine 4. Mis on nihe? + joonis Nihe – lühim tee kahe punkti vahel 5. Defineeri punktmass. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võib lihtsuse mõttes välja arvestamata jätta ja lugeda tema massi...
MEHAANIKA
Ühtlane sirgjooneline liikumine:
v=s/t vk=s1+s2/t1+t2
Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine:
a=v-vo/t (a)=m/s2 s=vot+at2/2 s=v2-vo2/2a
v>vo, siis a>o => kiirenev liikumine
v
Kaugushüpe Hoojooksu alustatakse Click to edit Master text styles kindlalt kohalt. Vajaliku Second level Third level kiiruse saavutamiseks Fourth level kulub 18-22 Fifth level jooksusammu. Et kõik hüpped oleksid stabiilsed, tuleb hoojooksu alustamisel võtta alati ühesugune lähteasend. Esimene kontrollmärk on hüppepakust 6-8 jooksusammu kaugusel. Click to edit Master text styles Second level Third level Hoojooks peab olema ...
..on selline liikumine, mille korral (Ühtlane ringliikumine on keha (...on liikumine, mis kordub kind- mine, mille korral keha teeb kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes liikumine mööda ringjoont kii- late ajavahemike järel mööda võrdsetes ajavahemikes võrd- võrdsete suuruste võrra.) rusega, mille moodul on jääv.) sama teed edasi-tagasi.) sed nihked) ühtlaselt kiirenev ühtlaselt aeglustuv 1) Periood T (s) 1) Hälve (...on võnkuva keha kau- 1)Kiirus (kiiruseks nim. nihke (kiirus kasvab) (kiirus kahaneb) T=t/n gus tasakaaluolekust.) x (m) ja selleks kulunud aja suhet.) N: vabalangemine N: vertikaalselt üles 2) Sagedus f (Hz) 2) Võnkeamplituud (..on võnkuva
Kaugushüpe Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Kaugushüpe tehnika koosneb: 1. hoojooks - kiirenev hoojooks, kogu keha on lõdvestatud. 2. hoojooksu ja äratõuke vaheline ala - tempo kiireneb,põlved tõusevad kõrgemale ja keha on sirgelt püstasendis. 3. äratõuge - viimane samm enne äratõuget pikeneb, et kasutada tõukejõudu. Äratõuge pakul olevalt jalalt, kere sirutatult, käed jooksu asendis. 4. õhulend - väljasirutamine õhus aitab säilitada tasakaalu, et maandumiseks ettevalmistuda.
= x = x 0 +v xt + (liikumisvõrrand) I = mR 2 (kera) V 2 5 q C = F = mg (raskusjõud) Ühtlaselt kiirenev liikumine: 1 U I = ml 2 (varras; l varda F v -v 0 12 C = 4 0 R (kerakujulise keha)
Kinemaatika- teadus, mis tegeleb kehade punktmasside liikukumisega, ning liikumise geomeetrilisi seaduspärasid. Trajektoor- punktmassi liikumise tee kindlas taustsüsteemis. Liikumisseadus- Vektoriaalne määramisviis r=r(t) Koordinaatviisiline määramisviis (telef), Loomulik liikumisseadus s=f(t) Punktmass- materiaalne keha, mille mõõtmeid liikumise uurimisel ei arvestata. Punkti kiirendus- tema kohavektor esimese tuletise järgi. Kiirus- vektor, mis on suunatud piki trajektooripuutujat liikumissuunas ja isel. Kohavektori pikkuse kui ka suuna muutus. (telef) Punkti kiirendus- kiirusvektori I tuletis aja järgi ehk kohavektori II tuletist aja järgi. Kiirendus- isel. Kiiruse muutust (telef) Rööpliikumine- kui keha liigub ühest punktist teise ja sellel olevad sirged on paralleelsed. (telef) Jäiga keha selline liikumine, mille puhul iga kohaga muutumatult seotud sirge jääb kogu liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. Ühe punkti liikumine t...
laste vestlustes suurt osakaalu omavad. See probleem ei esine vaid noorte seas, vaid on kiiresti levimas ka teistesse vanusegruppidesse. Oma olemuselt ohustab läänestumine eesti keelt, mida niigi maailma kontekstis vähene rahvaarv räägib. Usun, et on iga eestlase kohustus oma keele jätk selle õigesti rääkimisega tagada ning tarbida teisi kultuure enda oma kõrval mõõdukates kogustes. Samuti on muutunud probleemiks inimeste toitumine. Üha kiirenev elutempo on sundinud inimesi tarbima kiirtoitu. Krõpsud, hot-dog'id, hamburgerid ja paljud teised kaloririkkad välismaa importtoidud põhjustavad ülekaalulisust, mis on ohtlikud tervisele. Väga sageli põevad inimested just seetõttu südame- ja vereringkonna haiguseid, allergiaid ja ülekaalulisust. Eelistades välismaa valmisprodukte ei toetata ka Eesti põllumajandust ning kannatab tervise kõrval ka majandus. Eelistades eestimaist mahetoitu ning riigisisest
Miks palgatõus peab aeglustuma? Palgakasvu üheks põhiliseks mõjutajaks on tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord: mida väiksemaks see kahaneb, seda kiiremini hakkab palk tõusma. Protsess töötab eelkõige üksikute erialade ja oskuste kaudu nimetatud ka kui kvalifitseeritud tööjõu nappus. Seetõttu võib ka küllaltki kõrge tööpuuduse juures olla palgakasv küllaltki tugev ja isegi kiirenev. Eesti Panga hinnangul on tähtis, et palgatõus varsti pidurduks, nagu on teinud tootlikkuse areng. Palgakasvu kiirenemine ei ole enam põhjendatud tulenevalt aeglustuvast majanduskasvust. Palgakasv peaks aeglustuma seoses väga madala tootlikkuse kasvuga hõive jätkuva suurenemise tingimustes tuleb juurde aina vähem toodangut töötaja kohta, mistõttu põhjust palku suurendada jääb vähemaks.
kukkuda matile; maandudes keha lõdvaks lasta. Tõukejala välja 4. Hoojooksult hüppe 3 hüpet Äratõuge on latist kaugema selgitamine sooritamine vasakult ja jalaga. paremalt poolt Kere kallutuse 5. „Karjapoisi“ harjutamine 7 hüpet Hoojooks kiirenev ja kurvis tunnetamine, pingevaba, kaarel keha hoojooksuga kallutatud lati poole, kahe hüppe õige jalaga hüpe matile. tunnetus, koordinatsiooni harjutamine Lõpuosa Organismi 1. Lõdvestus- ja 4 min Varbseina ääres
Kaugushüpe – suurimaks raskuseks selle hüppe juures on hüppepaku täpne tabamine suurel kiirusel. Kõrge ja hõljuva hüppe sooritamiseks on vaja piisavalt kiiret tempot, hüppe hetkel ligi 10m/s. Stabiilsema hüppe tagab alati ühesugune lähteasend ja startimis koht peab olema kindlal kaugusel. Et kindlat stardikohta leida, kasutavad osad sportlased 6-8 jooksusammu ning teised 16- 20 tavalist sammu. Hoojooks peab olema kiirenev ning äratõukel ei tohi kõhelda ja lisaks ei tohi raskuskeset liiga madalale lasta, vastasel juhul ei tule hea hüpe. Äratõukel tuleb puus ette sirutada ja käed ette viia, et tagada tasakaal. Maandumisel tuleb jalat võimalikult kaugele ette sirutada. Kolmikhüpe – see on tehniliselt keeruline ala ning hüppe kaugus sõltub mitmest erinevast faktorist. Kolmikhüppes on neli faasi : hoojooks, hopp, samm ja hüpe. Hoojooksul kogutakse maksimaalne kiirus
Klienditoesüsteemide eelised Firma kasuks: Kliendid annavad firmadele tagasisidet juhuslikult ( kirja teel, telefonitsi, meili teel või mingil muul viisil). Klienditoeprogramm salvestab kõikklientide kirjad, ettepanekud, lahendused automaatselt andmebaasi, kus tekib ajamöödudes korralik infokogum, mida on võimalik tulemuslikult kasutada jaanalüüsida. Klientide võimalik juurde tekkimine. Lojaalsuse kiirenev kasv klientide poolt. Kliendi kasuks: Mugav. Ei pea kodust väljuma. Vajalik informatsioon. E-pood kust saab vaadata toote saadavust (pole transpordi kulusid). Kasutatud allikad: o www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/bakalaureuse_ja_diplomitood/2001/Viktoria_Mu hlina/Viktoria_Muhlina_Diplomi_Too.pdf o www.cs.tlu.ee/osakond/opilaste_tood/magistri_tood/2003_kevad/Nele_Pihlak/Nele_Pi hlak_Mag_Too.pdf o www.businessballs
Samuti oluliselt tähtsa osa on saanud pereväliselt ka vanavanemad. Lastele on olulise tähtsusega veel lemmikloomad. Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber. Mina leian, et üha kiirenev elutempo ja sagenevad koos- ja lahuselud peredes on soodustanud tingimusi, millega lastel tuleb aina tihemini kokku puutuda, erinevalt eelmistest sugupõlvedest kus selliseid olukordi eriti ei kogetud. Arvan, et lapse sotsiaalne võrgustik koosneb enamasti inimestest, kellega neil on võimalik suhelda (näiteks pereliikmed, lasteaia töötajad ja kaaslased, sõbrad jne.). Laste arengut mõjutavad pereliikmed ja samuti inimesed väljaspool peret. Lähedase
Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke.Õlg tuleb hoida lõtv. Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kuivastaskäsi on lõpetanud.Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega/ hoia küünarnukk kõrgel, tõmbe lõpus küünarnuki nurk on 90 kraadi, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha poole.Tõmbe ajal tuleb lükata end vees ette poole. Lühikokkuvõte: Kõrge küünarnuki asend. Pikk tõmme, kiirenev tõuge. Lõtv käe etteviimine.Korralik 360 kraadine õlavöö pöörlemine.Tugevad jalalöögid. Kroolist: Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Ametlikud vabaujumise võistlusalad on 50, 100, 200, 400, 800 ja 1500 meetri vabaujumine.
– Kiirenduse arvutamiseks jagame kiirenduse muudu selle muudu tekkimiseks kulunud ajaga. Kiirendus = kiiruse muut/aeg => valem: a = V – Vo / t A = kiirendus V = lõppkiirus Vo = algkiirus t = aeg ÜHTLASELT MUUTUVA LIIKUMISE LIIKUMISVÕRRAND JA LIIKUMISGRAAFIK 1) Kuidas arvutada ühtlaselt muutuval liikumisel nihet? – s = Vot + at ruudus / 2 s = nihe v = algkiirus a = kiirendus t = liikumise aeg + = kiirenev liikumine - = aeglane 2) Kuidas näeb välja liikumisvõrrand (mehaanika põhiülesande lahend) ühtlaselt muutuval liikumisel? – Keha asukoha määramisel mis tahes ajahetkel liidame VÕI lahutame keha algasukohale(algasukohast) keha nihke. x = Xo +- s = Xo +- Vot +- at ruudus / 2
14. märts 2009 toimus Metsatöllu uue kogumiku ,,Kõva Kont" tutvustuskontsert rokiklubis Tapper. Metsatöll on Eesti kuulsaim folk-metal bänd, mis alustas tegutsemist juba aastal 1999. ,,Kõva Kont" võtab kokku nende tegevuse kuni 2008. aasta lõpuni. Kogumik sisaldab endas 2 DVD-d ja 1 CD-d erinevate stuudiolindistuste ja live-esinemiste salvestustega. Esitati 12 lugu, mis kõik ka plaadil olemas. Esinemine algas looga ,,Hetk enne lahingut". Järk-järgult kiirenev lugu sobis ülihästi veel külma publiku üles kütmiseks. Teiseks looks oli ,,Merehunt" mis ajas publiku viimaste ridadeni maast lahti. Käsk Markuse(laulja) poolt oli hääled puhtaks köhida ja kaasa laulda. Et mitte publikut kohe algul ära väsitada võeti vahepeal ette ,,Veelind" ja saartelt tulnute auks ka ,,Saaremaa vägimees". Jätkati ,,Sõjahundiga" mille alguse petlikule aeglasele regilaulule saadi enamus publikust kaasa laulma- plaksutama
-Millega võrdub punkti kiirendus? Punktikiirendus antud hetkel võrdub kiirusvektori tuletisega aja järgi. -Millega võrdub punkti kiirus? Punkti kiirus antud hetkel võrdub selle punkti kohavektori tuletisega aja järgi. -Puutekiirendus iseloomustab kiiruse (mooduli v) muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga samal sirgel!) -Normaalkiirendus iseloomustab kiirusvektori v suuna muutumist. (Kiiruse mooduli v'ga risti!) -Kui puutekiirendus on kiirusega samasuunaline, siis on punkti liikumine kiirenev, kui aga vastusuunaline, siis on liikumine aeglustuv. §7 -Ühtlaselt muutuvaks nim punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne. (a(tau)=const) -Ühtlaseks nim punkti sellist liikumist, mille puhul kiiruse moodul on konstantne. (a(tau)=0) -Rööpliikumiseks nim jäiga keha sellist liikumist, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel oma algsihiga paralleelseks. §8
Tasemetöös pead oskama leida: 1)Auto: *Raskusjõudu; *Veojõudu; *Höördejõudu; *Resultantjõudu; *Kiirendust; *Lõppkiirust; *Läbitud teepikkust; *Kineetilist energiat. 2)Liikumine kurvis kesktõmbejõud , liikumine kumeral ja nõgusal sillal. 3)Arvutada rehvirõhku sõltuvalt temperatuurist. 4)Teadma seadusi: *Newtoni seadusi; *Gravitatsiooni seadust; *Impulsi jäävuse seadust. Vastused: *1)Auto raskusjõud: Raskusjõud on jõud millega Maa tõmbab keha enda poole Raskusjõud on kehale mõjuv jõud. ( F = mg , kus g on vabalangemine ja võrdub 9,8m/s2 ja m on mass). Näide: Kosmoselaev liigub Maa lähedases ruumis vertikaalselt üles kiir...
ajavahemikes võrdsete suuruste võrra KIIRENDUS kiiruse muutus ühes ajaühikus Tähis: a KIIRENDUSE SUUNAD - 1. kiireneval liikumisel: a>0 (positiivne) 2. aeglustuval liikumisel: a<0 (negatiivne) LIIKUMINE MAA MÕJUL liikumine, kiirendusega. Kiirendus on üldiselt alati ühesugune ja võrdub 10 m/s2 Valemites asendub a väärtus g väärtusega. Pean meeles: g-vektor on alati suunatud alla (maa keskpunkti suunas) 1. liikumine vertikaalselt alla kiirenev g= 10 m/s2 2. liikumine vertikaalselt üles aeglustuv g= -10 m/s2
Väikeriikidel oli siin vähe kaasa rääkida ning paljud neelati suuremate poolt alla. Rahu alalhoidmiseks loodi ÜRO, mille võimekus sõdade vältimises on küsitav. Nüüd, mil enamik arenenud maailmast on üle poole sajandi elanud rahus, tekivad küsimused, kas on ikka praegune maailmakorraldus õigeim? Hetkel hoiavad meid pinges ususõjad, oma riigita jäänud rahvad ja lõppematud rahvaste vaenutsemised Aafrikas. Võime küll öelda, et meid see ei puuduta, ent üha kiirenev immigratsioon aitab kaasa kultuuride segunemisele ja lahkhelide tekkimisele. Kaasaegne sõda valib vahendeid üha hoolikamalt ning relva kättehaaramise asemel kasutatakse üha enam manipuleerivat poliitikat. See ei ole mingi saladus, et USA suhtumise teistesse võib kokku võtta lausega ,,kui te demokraatiat vastu ei võta, toome teile selle jõuga". Taoline poliitika on kandnud vilja, sest lisaks paljudele arengumaadele usaldavad USAd ka pimesi arenenud riigid
tänapäeval kasutusel fotoluminesents ja pooljuhid kombineeritult. Röntgenkiired langevad plaadile, kus need neelatakse ja saadud energiaga kiiratakse nähtava valguse footoneid, mida siis CCD kaameratega saab jäädvustada. Kinnises anumas on gaas, silindriline katood ja juhe anoodiks. Anoodi ja katoodi vahele rakendatakse suur pinge ja kui röntgeni footon siseneb anumasse ja ioniseerib gaasi, tekib ioon ja elektron, mida väli kiirendab anoodi suunas. Kiirenev elektron põrkub teel veel teiste gaasi molekulidega ka neid ioniseerides. Nii tekib hetkeks vool ja neid vooluimpulsse Geiger- Mülleri loendur loendab. Kui anuma sisendava ette panna difraktsioonivõre, on võimalik loendurisse jõudvaid footoneid eraldada energia järgi. Röntgenkiirgusel on suur tähtsus meditsiinis, kus erinevate kudede erineva neelamisteguri tõttu on võimalike näha siseorganeid. Veel kasutatakse
ekspordi kasv. Kuigi nõudlusest tingitud surve hinnatõusuks hakkab nõrgenema, saavutab inflatsioon maksumuudatuste toel Eesti Panga hinnangul kasvulae 2008. aastal, jõudes aasta keskmisena 7,4 protsendini. Tarbijahindade kallinemine aeglustub 2009. aastal, kui inflatsiooni kasvutempo väheneb pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt loomulikuks peetavale tasemele, ulatudes aasta keskmisena 4,6 protsendini ning jäädes aasta lõpuks alla 4 protsendi. Kokkuvõttes tuleb rõhutada, et kiirenev inflatsioon on paratamatu ja normaalne, kuni meie hinna- ja palgatase jõuavad järele Euroopa tasemele.
reaalse intressimäära. Empiirilised tõendid näitavad, et katmata intressi tulu olemasolu kipub vähendama rahvusvahelist konkurentsivõimet ning suurendab kapitali maksumust ning kodumaiste investorite põhikapitali. Vaid vähesed riigid - Jaapan ja Sveits on suurepärased näited võivad suuresti eirata muutusi vahetuskursis ja hoida nominaalsed intressimäärad väga madalal tasemel ilma et neid ohustaks kiirenev inflatsioon. Poliitilised valikud Väikeste avatud majandusega riikidele ja arenguriikidele on oluline eelkõige stabiilne ja väline, mistõttu vahetuskurss on kõige olulisem hind selles majanduses: see mõjutab üldist konkurentsivõimet ja sellel on suur mõju riikide hinnatasemetele. Vältimaks võitlust turuosaga läbi valuutakursside,palgamäärade, maksude ja toetuste manipuleerimise, ning ennetada finantsturgudel juhtimast rahvaste konkurentsivõimelist positsiooni vales suunas.
Pole inimest, keda majanduskriis poleks puudutanud. Inimesed olid illusioonis, et majandus on katkematus arengus ning võeti laene ning osteti kinnisvara kokku. Kõik tundus hästi minevat, kuni maailma tabas suur kriis. Majandus varises kokku ning tuhanded inimesed kaotasid oma töö ning püsiva sissetuleku. Töötus on hetkelgi väga suur, kuigi võrreldes paari aasta taguse olukorraga on see vähenenud. Siiski valitseb inimestes pidev hirm oma töökoha säilimise pärast. AIDSi üha kiirenev levik terves maailmas hirmutab ja ohustab miljoneid inimesi kõikidel kontinentidel. Selle vastane võitlus on üks suurimaid probleeme, mis meid hetkel puudutab. Ühiskond ise oma ükskõiksuse ja hoolimatusega aitab kaasa sellele levikule, mille tõttu inimkond võib tulevikus välja surra ja et seda ennetada, peaksime kõik endale teavitama olukorra tõsidust.See on lähedasem probleem kui arvame. Hirm on võimas tegur, mis on inimesi mõjutanud läbi aegade. Kuid ei teata, kuidas ohust
Käsi sirutub õlavööst ja samaaeglselt vastaskäsi lõpetab tõuke. Haare veest tuleb sooritada vajutades käelaba veidi välja- alla. Haara kohe kui vastaskäsi on tõuke lõpetanud. Tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, hoida 90 kraadise nurga all, käelaba suunatud jalgade poole ja sõrmed keha keskjoonel. Tõuke faasis küünarliiges paindub vastu külge ja käsi sirutub, käelaba suruda kiirendavalt taha, küünarnukk suruda vastu külge ja sirutada käsivars. Tõukeliigutus on kiirenev. Käsi väljub veest lõdvalt, käelaba pöörata sisse, kui käsivars on peaaegu sirge tõsta turi ja õlavöö, alustada sissehingamist. Käsi viiakse üle lõdvalt, küünarliiges tõstetud kõrgele, asetada käsi otse ette ja lõpetada sissehingamine, kui etteliikuv käsi möödub peast. Kõige tähtsam on kõrge küünarnuki asend, pikk tõmme, kiirenev tõuge, lõtv käe etteviimine ja õlavöötme pööramine
Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega) Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab; negatiivne aga siis, kui kiirus väheneb. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt.
need nii ei teeks. Kui võtad naise, siis mõista temaga olla ja elada. · Epigraaf IV- kuld, hõbe, vask on mõttetud. Inimhing on tähtis ja elus inimene- naerev, elurõõmus naine. · Kalmuneiu- ülekaalukalt kõige pikem teos. Algus on sünge, mehed laulavad. Peeter pani uhked riided selga ja läks naist kosima. Peetakse läbirääkimine mõrsja emaga. Peeter võtab mõrsja vastu. Süngemad kohad, kaanon, üha kiirenev ja uuesti kaanon. Toonilased ja kalmulised kimbutavad Peetrit ja ta lubab igasugu asju. Lõpuks saavad merihobu ja tuliratsu minna. Peeter jõuab koju, ema vaatab nooruki üle, leiab saani seest surnu. Tüdrukut otsitakse taga, olla kõgest soost. Ema hakkab nutma ja muretsema. · Epiloog- tuleb mõista õigesti elada, saadakse armu. Tundub, et lõpp sarnaneb väga proloogiga. Omapoolne arvamus/emotsioon:
Kiirendus on suurus, mis iseloomustab punkti liikumise kiiruse muutumist ajas v dv w = lim = t 0 t dt Kui on teada kiirendus aja funkina ning kiirus alghetkel t=0, saab määrata kiiruse suvalisel ajahetkel Valemiga t v = v0 + wdt 0 Sirgliikumisel on kiirusvektor suunatud alati ühte ja sama sirget mööda, mistõttu vektori w suund kas ühtib vektori v suunaga, seega liikumine on kiirenev või on vastupidine ja liikumine aeglustuv. Muutumatu kiirenduse korral. Kehtib valem: v x =v0 x +a x t Ühtlaselt muutuval sirgliikumisel saab teepikkuse leida valemiga t wt 2 s = (v0 + wt )dt = v0t + a t2 0 2 s = v0t + vt = v0 + a t 2
Ühtlaselt muutuv liikumine. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes keha kiirus muutub võrdsete suuruste võrra. Ühtalselt muutuvat liikumist nimetatakse ka kiirendusega liikumiseks. Jaguneb: 1. ühtlaselt kiirenev liikumine 2. ühtlaselt aeglustuv liikumine 3. ühtlane liikumine Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühtlaselt muutuvat liikumist ja näitab kui palju muutub keha kiirus ühes ajavahemikus. Kiirenduse tähis a Valem : Ühik: Liikumisvõrrand. Liikuva keha poolt läbitud teepikkust saab arvutada liikumisvõrrandi abil. S=teepikkus Vo=algkiirus A=kiirendus Xo=algkoordinaat T=aeg V=lõppkiirus Valem: Näited: Dünaamika:
ehk toitelisuse seisukohalt, klimaatilised tingimused, veekogu sügavus ning inimtegevus veekogul ja selle valgalal (Sults 2003). Viimast tegurit peetakse peamiseks protsessi kiirendajaks möödunud 50 aasta jooksul. Just nii, nagu inimeste vananemise puhulgi, mõeldakse abile alles siis, kui selleks on juba kas liiga hilja, või nõuab tervendamine suuremaid kulutusi, kui ühiskond suudab või on nõus maksma. Teada on asjaolu, et eutrofeerumine on ajas kiirenev looduslik protsess, mille kulg näiteks järvedes võib liigtoitelisuse staadiumis areneda kiirenevalt isegi siis, kui toitesoolakoormus valgalalt on viidud miinimumini. Rikkalik vee- ja kaldataimestik ja põhjasetetest vabanev fosfor võivad olla küllaldased järvesisese aineringe reguleerimiseks ja järve ökosüsteemi muutmiseks inimestele ja kaladele vähesobivaks või koguni kasutamiskõlbmatuks. Inimese jaoks muutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
