Süvenes ühiskondlik ebavõrdsus. 5. Keskmine rauaaeg ja viikingiaeg: linnused, kalmed jt muistised. Massiline linnuste rajamine. Rajati põhiliselt küngastele. Salme laevmatused – 6. Eestlased muinasaja lõpul: muutused elatusalades, haldusjaotus ja ühiskondlik korraldus, ühiskonna sotsiaalne kihistus, suhted naabritega. Tihedamalt hakkas levima söödiviljelus. Külad moodustasin linnusepiirkonna, mis omakorda kuulusid kihelkondadesse ning oli alanud veelgi suurema, mitut kihelkonda ühendavate maakondade kujunemine. Ühiskond oli varanduslikult ebavõrdne. Ülikud — talupojad/maaomanikud — orjad Rootsi ja Taani proovisid eestit ristiusustada. Idast korraldati vahetevahel sõjakäike, kuid üldiselt oli seis rahulik. 7. Muinasusund.
Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse. Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb Eesti Kaitseväe koosseisus ka tänapäeval Võru linnas, kandes nime Kuperjanovi Üksik- Jalaväepataljon.
siis said neid vabad inimesed , ehk mõisnikud ei saanud neid enam tagasi mõisasse sundida. 3. Mustpeade vennaskonda kuulusid vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid ning ajutiselt Liivimaal viibivad kaupmehed ja laevnikud. 4. Gildi traditsioonilised pidustused on: maikrahvipidu, papagoilaskmine, vastlajoodud ja jõuludjoodud. Gildid kaitsesid oma liikmete huve , korraldasid nende seltsielu ja pakkusid häda korral abi ja toetust. 5. Kirikuid ja kabeleid rajati kihelkondadesse. 6. Talupoegade koormised: Viljakümnis, hinnus ja teotöö 7. Kihelkonnakirik on kihelkonna koguduse kasutuses olev kirik. Kihelkonnakiriku preestrite ülesanded olid: armuandmine, pihilevõtmine, pulmad, matused, harimine usu teemadel. 8. Naiste roll ühiskonnas oli vähem tähtsam kui meestel. Naise ülesandeks oli kasvatada lapsi ja armastada meest. 9. Linna valitses raad. Raehärra pidi olema sündinud seaduslikust abielust, omama linna piires kinnisvara ja kuuluma kaupmeeste hulka.
laenama, siis laenati ainult pekki. Kõik söögid tehti rasvaga, kamararasva pandi tanguvorstipudrusse, sellega keedeti kapsaid ja putrusid. Rasvaga keedeti kaunviljaroogasid, värskeid kapsaid, kaalikaid, hiljem kartuleid; rasva pandi kastmesse. Rasvatagavara üle peeti ranget arvestust, et järgmise seatapuni ots otsaga kokku saada. Toidud nagu tangu-kartuli segapuder (mulgi puder) ja tangudega kapsad (mulgi kapsad) levisid mulkidega teistesse kihelkondadesse. Kanepiseemnetest tehti või, rasva ja piima aseainet, neist hõõruti võiet - tempi, millega täideti pirukaid või määriti leivale. Kui kanepiseemnejahule valati peale vett, saadi kanepipiim. Tavanditoitudest võiks ära märkida kapsasupi, mida anti pulma lõpul viimase roana, nimetati ikukapsad, seostub tütre lahkumisnutuga. Tavalisem õhtuootetoit suvisel ajal oli kama. Kamajahu segati külma rõõsa või hapupiimaga,
Kõige veerikkam neist paiknes praeguse Ida-Viru maakonnavalitsuse loodenurgast vaid paarikümne meetri kaugusel ning oli lähteks ühele Pühajõe lisajõgedest. Just selle allika kohal tekkis astanguservale Jõhvi küla, oletatav tekkeaeg peaks olema I aastatuhande teine pool m.a.j. Joogivesi saadi allikast, põllud aga asusid külast lõunas. Küla arengut soodustas paiknemine muistsel teederistil. Siit pääses Järve ja Saka kaudu Virumaa läänepoolsetesse kihelkondadesse, Puru ja Kaidma kaudu Vaigasse - Ugandisse ning Peipsi kalavetele. Piki Pühajõge viis talitee üle Voka Narva kaudu Novgorodi vürstiriiki. Vilkast kaubavahetusest annavad tunnistust Jõhvi kõrgustikult pärinevad arvukad muinasaegsed aardeleiud. Jõhvi nime päritolu Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k
laulupidude algus · Näitekirjanduse algus · Koolikirjanduse täiustamine · Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks · Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (18551881) auks Eesti Aleksandrikool · 1862 ilmub "Kalevipoja" rahvaväljaanne Seltsid · 1865 Estonia Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts · Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. · Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid · 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile · "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Teoorjuse Kaotamine(1868) · Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele · 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja
abikomiteesid. 1887. aastaks oli kogutud enam kui 104000 rubla.Eesti Aleksandrikooli liikumine haaras enamikku rahvusliku ärkamisaja tegelastest ning Aleksandrikooli peakomiteed on nimetatud ka eestlaste esimeseks parlamendiks. Venestamise tingimustes avati kool aga 1888. aastal venekeelsena. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president. Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Venestusajal avati aga Aleksandrikool hoopis vene õppekeelega). 2.Kooli juhtimine
Käies külast külla ja talust tallu, värbas ta ustavaid kaasalööjaid, kes olid vajaduse korral valmis oma kodu kaitseks relva haarama. Ülesanne oli küllalt ohtlik, kuna saksalsed jälgisid ja hoidsid eestlastel teravalt silma peal, ähvardades igasuguse ürituse organiseerijaid välikohtuga, sunnitööle saatmisega või surmanuhtlusega. 1918. aaasta juuliks olid Kuperjanovil koostatud täpne mobilisatsioonikava ja meeste nimekiri ning määratud kihelkondadesse pealikud, kes Saksa vägede lahkudes pidid otsekohe asuma võimu üle võtma. Vabadussõja ajal organiseeris Kuperjanov Lõuna-Eestis enamlaste vastu partisanisõda ning saavutas rahva seas suure poolehoiu. Kuperjanov suri Paju lahingus saadud haavadesse. Tema formeeritud Tartu kaitsepataljon (ka partisanide pataljon) nimetati ümber Kuperjanovi partisanide pataljoniks ning see tegutseb Eesti Kaitseväe koosseisus ka tänapäeval Võru linnas, kandes nime Kuperjanovi jalaväepataljon.
Vene aeg oli tol momendil, eelmised kas liiga lühikesed või liiga kauged. Seega oli endine, mida mäletati ja pärimused olid, oligi Rootsi aeg. Eriti just lõpu poolt. Tuleb ka arvestada, et enamiku Rootsi ajast olid talupojad pärisorjad. Talupojad ühest rahvusest (eestlased) ja mõisnikud teisest rahvusest (sakslased). Keskvõimu kandjateks üldsegi rootslased, seega kolme eri võimu põimumine. Rootsi aja + 1) Rahvahariduse algus (Tartu ülikool nt + üldse koole rohkem kihelkondadesse). Pandi alus talurahva koolidevõrgule. 2) Eesti kirjakeele arendamine (Stahli grammatika) + Uus testament 3) Riigitalupoegade olukorra paranemine seoses reduktsiooniga 4) Siinsetelt aladelt ei võetud talupoegi sõjaväkke 5) Tartu ülikooli avamine (kuigi eestlasi endid otseselt ei mõjuta) Rootsi aja 1) Nõiaprotsessid 2) Ei sallitud ühtegi teist usuvoolu peale luterluse puudus usuvabadus. 3) Kaubandus Eesti resursse kasutati keskvõimu huvides
Tartu Peakomitee. Hurt-(1839-1907)lõpetas usuteaduskonna,pärit Himmastest. 70ndatel rahvusliku liikumise etteotsas. Eestlastele püstitatud ül:saada suureks vaimult. Mõnda aega töötas Janseni "Eesti Postimehe"juures, sakslaste nurina tõttu pidi Jannsen ta vallandama.1872 sai kirikuõpetajaks Otepääl. Asus emakeelse kõrgema kooli etteotsa-Aleksandri kool, mis pidi kreiskooli tasemele vastama. Kogus annetusi-koolid kõikidesse kihelkondadesse. 1874 osteti Põltsamaa lähedale mõisasse koolimaja. Jakobson-(1841-) lõpetas J.Cimze kooliõpetajate seminari, oli Tormas õpetajaks. Vastuolud mõisnikega sundisid teda lahkuma, Jakobson läks Peterburi, sooritas ülemkooli õpetaja eksami-sai suurvürsi tütre koduõpetajaks. Peterburis lävis sealsete eestlastega, kes ta rahvusliku liikumise juurde tõid. Tegi kaastööd Eesti Postimehele, propageerides karskusideid, astus välja liigse usuõpetuse vastu, nõudis haridusolude parandamist
Näitekirjanduse algus Koolikirjanduse täiustamine Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus 1857 "Perno Postimees" Jannsen 1864 "Eesti Postimees" Jannsen 1878 "Sakala" Jakobson Seltsid 1865 Estonia Selts 1884 Eesti Üliõpilaste Selts Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40. Seltsid Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi "Vanemuine "mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile "Eesti kirjameeste selts" (1872-1893) Tartus Eesti esimene laulupidu 18-20 juuni 1869 Tartus Laulupidude traditsioon pärineb Saksamaalt Isamaalistes luuletustes ja lauludes ülistati Eesti looduse ilu ja väljendati palavat armastust kodupinna suhtes Rahvuslikud teod 1870 aastal Eestitalurahva vabastaja Aleksander II
Jaroslav Tark oli Kiievi suurvürst, kõige võimsam). Rajab Jurjevi. Kindlustatud tugipunktid??? 5. Eestlaste eluolu muinasaja lõpul. Territooriumi jaotus väiksemateks üksusteks. Väikseimad halduüksused olid külad, mis eksisteerisid juba rauaajal. Selles suurem üksus oli kihelkond. Arvatakse, et kihelkonnad moodustati kas kokkuleppeliselt või oli pantvangide loovutamise kohustus (viikingite poolt peale surutud), mis liitis külad kihelkondadesse. Kihelkondadest moodustusid maakonnad, mis olid sõjalis-poliitilised ühendused. Igal maakonnal oli oma malev (muinasaegne sõjavägi). Naised ja mehed olid muinasajal võrdväärsed. Seda võib järeldada leitud naisematusest. Naisele oli hauapanusteks pandud samad esemed, mis meestelegi. EI eksisteerinud mitmenaisepidamist. Selles on kaheldud Henriku Liivimaa kroonika valesti tõlgendamise pärast. Mitmenaisepidamisel on naistel ühiskonnas madal positsioon.
Rajajate hulka kuulus ka Faehlmann. Muinasusundi uurimine (teema algatas K. J. Peterson, arendasid edasi Faehlmann ja Kreutzwald). Mõtlesid välja pseudomütoloogia (Taara peajumal, Vanemuine laulujumal jne). Lisaks ka eestlaste jäädvustamine estofiilsete kunstnike poolt. Joonistati üles eestlaste rahvarõivaid. Friedrich Ludwig von Maydell. August Pezold huvitus eestlaste jäädvustamisest. Maalis eesti talupojatüüpe. Tegi rahvariiete kontuurid, saatis kihelkondadesse ja lootis, et need värvitakse ära, kuid kedagi see eriti ei huvitanud. Eestlastele oma ajalookäsitluse loomine. Esimene eestikeelne ajalookäsitlus on Kalevipoeg. Koostamise idee autoriks on Dr. Bertram. Eestlastele oma ajaloo andmise vajadust tõestasid Dr. Bertram ja Faehlmann. Eepos Kalevipoeg ilmus ÕES toimetistes 1857-1861. Enne Kalevipoega mõjutas eestlaste ajalookäsitlust see, mida nad nägid silmaga varemed, muistised, suuline traditsioon, mälestused. Arvatakse, et eestlaste
Sest Lutheri õpetuse kohaselt ei vajanud ristiinimene vahendajaid enda ja Jumala vahele. Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat. Nagu mitmele Saksa linnale, nii saatis ta ka Liivimaa suurtele linnadele pärast seal toimunud pildirüüsteid kirja, hoiatades neid mässu ja reformiliikumise lõhenemise eest. Evangeelne liikumine kandus Liivimaal esmalt linnade ümbruses asuvatele talupoegadele ja siis sealt edasi teistesse kihelkondadesse. 1524. aasta kevadel tekkisid mõningased rahutused ja vastuhakkamised Harju- ja Virumaal, Narvas, teisteski maakondades, ka Saaremaal. Aga taolist talurahvarahutuste lainet, mis järgnes reformatsioonialgaastatele Saksamaal, Liivimaal ei juhtunud. Kokkuvõtteks, mõningase ettekujutuse usuuuenduse esmase laine kajastusest (enne Liivi sõda), nii baltisakslaste kui eesti maarahva elus võiks anda ilmselt eesti juurtega baltisakslase Balthasar Russowi tsitaat:
kommunikatsioonivõrgu avardumine ning seda laiemalt vaadates. Eesmärgid- emakeelse rahvahariduse edendamine, rahva kultuuriharrastuste toetamine, eliitkultuur. Sihid- esmaseks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine. Seltsiliikumine aitas kaasa rahvuslike ideede levikule. · 1864aastal hakkas jannsen välja andma Eesti Postimeest, veel toimus sel aasatl palvekirjade aktsioon ning veel loodi üle eesti kihelkondadesse aleksandrikooli komiteed. · 1865aastal asustai Tarus Vanemuine ja 1866aastal tegutses juba tln Estonia. Vanemuine Selts korraldas mitu laulupidu. · 1869aastal toimus Tartus esimene eestlsate üldlaulupidu-see kasvatas rahvuslikku ühtekuuluvustunnet. · 1870asutati Tarus Põllumeeste Selts · 1872 loodi Eesti Kirjameeste Selts, mis tõi kaasa eesti keele edendamise ja uue kirjaviisi.
Abielu oli eelkõige majandusüksus- mees pidas naist üleval, naine hoolitses majapidamise eest ja pidi kindlustama pärija. Tekkis patriarhaarne perekond, kus isa omas tugevat mõju perekonnas. Selline klassikaline ainuabielu propageeris igavest truudust kuni surmani, kuid andis mehele palju võimalusi ja jättis naise „kodu orjaks“. (Ibid: 27) Pärast eestlaste ristiusustamist 13.sajandil kuulutati Eesti ala katoliku kirikule ja Mõõgavendade ordule. Linnadesse ja kihelkondadesse ehitati kirikuid, abikirikuid, kloostreid ja altareid. Kirik hakkas kohalikule talurahvale peale suruma kristlikke kombeid, seal hulgas ka kristlikku abielu ja kiriklikku laulatust. Näiteks on „Läänemaa talurahva õiguses“ kirjas Saare-Lääne piiskopi valduste kohta: „Kui mees naise võtab, siis peab ta kiriku tulema kaheksa päeva jooksul [...] ja laskma enda abiellu panna ja andma tasu selle eest. Kui ta seda ei tee, peab ta oma isandale andma viiskümmend marka
peremeeste hulgast, teine pool aga maatameeste hulgast.Vallal oli oma eelarve. Sissetulekud tulid maksudest ja koormistest, põhilised kulutused läksid vallamaja, kooli,teede ja sildade ehituse ja korrashoiu ning õpetajate palkade ja vallavaeste toetuste peale. Valla eesotsas seisis vallavanem, kes pidi jälgima seaduste täitmist ja korda vallas. Eesti Aleksandrikooli komiteed- Loodi, et koguda raha kõrgema eestikeelse kooli rajamiseks. (Selleks loodi komiteed pea kõikidesse kihelkondadesse. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitemänge, edendades sel kombel ka kohalikku seltsielu. Igal aastal tuli kokku komiteede suurkoosolek, kus arutati kõiki tähtsamaid Eesti küsimusi ja valiti peakomitee ning president. Aleksandrikooli eestvedajateks olid Hurt, Jakobson, Jannsen, Kreutzwald, Köler jt. Venestusajal avati aga Aleksandrikool hoopis vene õppekeelega). Eesti Kirjameeste Selts- (1872-1893). Üle-eestiline organisatsioon, mis koondas kõiki eesti soost
Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk. RKM – 1944-1991, Riiklik kirjandusmuuseum, korraldati uurimusretki kihelkondadesse, u 200 000 lk. EFA – Eesti folklooriarhiiv: uuema aja oma. S – Samuel Sommeri kogu: 1923-1936, sisaldab vaid seto materjali, u 125 000 lk Rahvaluulekogude juures on oluline allikakriitika. Tuleb arvestada, kui palju võib tekst olla koguja poolt muudetud. Mida fragmentaalsem on mõni lause või teade, seda suurem on tõenäosus, et see ei ole üle kirjutatud või ilustatud. Mida ilukirjanduslikum, seda kahtlasem. Autentsusele viitab ka murdelisus.
sakslaste, soomlaste ja rootslaste hulgas. Esimese ametliku koguduse asutamiseni jõuti siiski alles aastal 1741. samal aastal asutati esimene vennastekogudus ka Lõuna- Eestis, nimelt Urvastes Võrumaal. Vennastekoguduse tegevuse esimene periood Tallinnas ja Eestimaa kubermangus oli aastatel 1727-40. Sel ajal ei teinud riigivõim ega kirik nende tegevusele veel takistusi. Tallinnast kui keskusest levis vennaste äratustöö aastail 1741-43 eeskätt kihelkondadesse, kus olid pietistlikud pastorid. Neid leidus Narvast Hiiumaani. Nende hulka kuulusid ka sellised kultuuriloost tuntud nimed nagu Jüri õpetaja Anton Thor Helle ja Kullamaa pastor Heinrich Gutsleff. Vennastekoguduse liikmeid oli sel esimesel perioodil arvatavasti 12000-13000, millest Eestimaa kubermang koos Tallinnaga võis hõlmata 4000-5000. Maakondades levis liikumine ebaühtlaselt. Vähem oli vennakseid Järva- ja Virumaal (välja arvatud Kadrinas).
Kui kristlik kirik alles kujunema hakkas, siis oli ta lihtsalt Rooma piiskop, aga siis kui Lääne-Rooma hakkas nõrgenema, siis paavsti osatähtsus hakkas kasvama. Paavstile allusid peapiiskopid. Neile allusid omakorda piiskopid. Piiskop juhtis vaimulikku elu piiskopkonnas. Kõige madalamal kiriklikus hierarhias oli kogudusevaimulik ehk preester. Katedraalid ehk toomkirikud on kirikud, mis on peapiiskopkonna või piiskopkonna kesksed kirikud. Piirkopid korraldasid kiriku kihelkondadesse visitatsioone, et olla kursis kogudusevaimuliku tööga. Kirikuriik Paavstile allus ka vahetult kirikuriik, kus oli temal nii ilmalik kui ka vaimulik võim. Pippin Lühike aitas paavsti võitluses langobardide vastu (ajas nad osaliselt Itaaliast minema) ja andis Rooma ümbruse alad paavstile valitseda. Seeläbi tekkiski 756. aastal Kirikuriik. Kirikuriik eksisteeris kuni 1870. aastani ja hiljem (1929) loodi selle paasil Vatikani riik.
ühendada (Kamenik:1991). 1989. aastaks oli NSV Liit muutunud. Vabadussõjast rääkimine ei olnud enam keelatud, taastati Vabadussõja ausambaid, rahvuslik vaimustus oli suur. 74. 27. juuli keskpäeval oli Lullikatku vahelt läbi kulgev tee autosid ja busse täis. Rahvas oli koos C. R. Jakobsoni ausamba juures. Torma kooli ajalooõpetaja Anne Schasmin kõneles Jakobsonidest kui koolijuhtidest, kelle käe alt tuli Torma ja muudesse 3 kihelkondadesse palju oma aja kohta laia silmaringiga valla- ja külakoolmeistreid ning ka lihtsalt tarku põllumehi (Mägi: 1991). C. R. Jakobson oli Torma kihelkonnakooli õpetaja aastatel 1859-1862. Mees läks Torma mõisniku ja pastoriga vastuollu ning lahkus sellelt ametikohalt. Ei saa parandamata jätta viga: Lullikatku vahelt läbi kulgev tee. Parem oleks: Lullikatku küla tee oli autosid ja busse täis. 75. 2. detsembril avati Lustiveres ajutine hooldekodu (Alter: 1992).
annaabi.ee 
