Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskmise töötasu maksmise ülesanded". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
töötaja, 4839, tulumaks, puhkuseraha, 9900, töötasu, 5200arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses. § 36. Maksustatava tulu arvestamine (1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõtluse kulud) võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti. (2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente. § 38. Soetamismaksumus
Harjutus 13 Nimi Brutopalk Töötuskindlustus- Kogumispensioni Sotsiaalmaks makse töötajale makse Pihlakas, Ats 4300 Suvi, Netti 5367 Tamm, Pets 3876,65 Paju, Juts 3642,5 Klütze, Riin 4620 Vaher, Inks 5946,25 Pärn, Kats 5734,9 Kuusk, Malts 6865 Mänd, Velts 7400 Töötuskindlustus- Tulumaks Netopalk Kogukulu makse tööandjale ettevõttele Harjutus 14 1 Viidi läbi küsitlus ajalehtede-ajakirjade eelistuste osas. 2 Loo sagedustabel 3 Sagedus 4 Postimees 1 122 122 5
arvutatud töötasu. 2. lisatasud summa, mida tööandja maksab töötajale täiendavalt, kas heade töötulemuste täitmise eest või nõutust parema töö eest. 3. juurdemaksed summa, mida makstakse, et tagada ettenähtud palk või hüvitada võimalik palga vähendamine. Keskmise palga arvutamise korra määrab valitsus vastava seadusega. Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta pidada kinni: 1. seadusega kehtestatud makse ( tulumaks 22%, töötuskindlustus 0,6%,kogumispension 2%) 2. kohtu poolt haldus- või distsiplinaarkaristusega määratud trahve. 3. elatist ( alimendid) 4. tasu väljatöötamata puhkuse päevade eest, juhul kui tööleping lõpetatakse enne selle tööaasta lõppu ja töötaja on puhkuse kätte eelnevalt saanud. 5. muud seaduses ettenähtud juhud ( nt. summasid teistele isikutele tekitatud tervise rikke puhul jne.)
1. 2. 3. E 1 0 10 T 2 5 9 K 3 10 8 N 4 15 7 R 5 20 6 L 6 5 P 7 4 8 3 9 2 10 1 13. 14. 15. 2 5 18.veebr 4 4 19.veebr 6 3 20.veebr 8 2 21.veebr 10 1 22.veebr 12 0 23.veebr 14 -1 24.veebr 16 -2 25.veebr 18 -3 26.veebr 20 -4 27.veebr -5 28.veebr 1.märts 2.märts 3.märts 4.märts 5.märts 6.märt
2 praktikum § 2. Keskmise töötasu arvutamise alused (1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. (3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga
Harjutus 15 1 1 Leia arvuderea 2 Minimaalne väärtus 1 2 Maksimaalne väärtus 200 2 Mood 146 3 Mediaan 103 4 Aritmeetiline keskmine 103.0569476 4 Teine kvartiil 103 5 Kolmas kvartiil 158 5 6 6 7 Kuva punaselt arvud, mis jääva
0 100 0 1 100 10 2 100 25 3 100 45 4 100 68 5 100 95 6 100 121 7 100 141 8 100 150 9 100 140 10 100 120 1) Arvutage diivanite keskmine kogutoodang ja piirtoodang erineva arvu töötajate korral 2) Kandke saadud arvandmed kõigepealt tabelisse ja edasi joonisele: , , 3) Mitmenda töötaja töövõtmisel hakkab toimima kahaneva piirtootlikkuse seadus 4) Mitmenda töötaja korral on keskmine toodang maksimaalne? Mikroökonoomika Ettevõtteteooria Harjutus Ülesanne 4.13 Talus kasvatatakse maasikaid. Tabelis on toodud kulud (tuhandetes) lühiperioodil: TP FC VC TC AFC AVC AC MC 1 2 3 4 5 6 7 8
........................................................................................ 16 2.2.Millised on kõige tavalisemad soodustused ettevõtetes?............................................. 16 3.Töötasu ja erisoodustuse võrdlus....................................................................................... 18 3.1.Kes on tööandja........................................................................................................... 20 3.2.Kes on töötaja.............................................................................................................. 21 Kokkuvõtte............................................................................................................................ 22 Kasutatud allikate loetelu...................................................................................................... 24 3 Sissejuhatus
pikkus, vahetuskoefitsient) Esialgsetel andmetel on esimesel aastal planeeritud müüa 1200 m 2 PVC aknaid, 960 m aknalauda ja 960 m veeplekki. Teisel aastal vastavalt 1500 m 2 aknaid, 1200 m aknalauda ja 1200 m veeplekke. 4.4.8. Ettevõtte varade kindlustus (kindlustusettevõte, maksumus) Ettevõtte varad ei ole kindlustatud 4..5. ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE 4.5.1. Ettevõtte juhtkond Nimi Ametinimetus Vastutusala Töötasu kuus (bruto) Erki Juurikas Tegevjuht Haldus, personal 9 000 Liis Aasmann Raamatupidaja Finants 6 000 Kaupo Müügijuht Turundus 7 000 Marko Müügijuht Turundus 7 000 4.5.3. Juhtimisstruktuur (skeem) Tegevjuht
7 Matemaatika ja statistika 2008/2009 Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, büroo- töötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu koos maksudega jms. Näide 2-3 Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q)=3000+6q. b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas: (100) = 3000 + 6 × 100 = 3000 + 600 = 3600.
Palk EURO 600 Preemia lisatasu 400 200 0 Liiv Tamm Mets Käsk Kali Meelis Õigi TÖÖTAJAD Palgaleht Nr. Nimi Palk Preemia lisatasu Tulumaks Sünnipäev Tööle astumine 1 Liiv 700 699,99 70 278,46 12.10.1975 14.07.2011 2 Tamm 100 100 10 13,86 10.02.1962 12.03.2000 3 Mets 10 50 1000 0,00 2.03.1985 23.02.2010 4 Käsk 800 50 80 165,06 15.12.1944 23.02.2010 5 Kali 500 40 50 93,66 2.09.1990 23.01.2012 6 Meelis 600 40 60 116,76 21.05
C (q) ' CF % cv q kus q on tootmismaht; CF on fikseeritud kulud; cv on muutuvkulu tooteühiku kohta. C Fikseeritud kulud ehk püsikulud on kulud, mis ei sõltu toodangu mahust. Näiteks rent, bürootöötajate palgad jms. Fikseeritud kulud antakse kindla ajavahemiku (aasta, kuu) kohta. C Muutuvkulud on kulud, mille suurus sõltub otseselt toodangu mahust. Näiteks kulud materjalile, töötasu. NÄIDE 2.3. Kulufunktsioon Olgu ühe ajalehe trükkimiseks tehtavad muutuvkulud 6 kr. Fikseeritud kulud päevas on 3000 kr. MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 11 a) Leiame kulufunktsiooni C(q), mis kirjeldaks päevas tehtavate kulutuste sõltuvust ajalehtede arvust (tootmismahust) q. Vastus: Kulufunktsioon on C(q) ' 3000 % 6 q . b) Leiame summaarsed kulud 100 ajalehe trükkimisel päevas:
......................................................................9 5.1 Lahused ja kontsentraadid:............................................................................................9 6. Intressidega % ülesanded.................................................................................................. 10 6.1 Käibemaks ja intress:.................................................................................................. 10 6.2 Brutopalk, netopalk ja tulumaks:................................................................................ 11 Protsent..................................................................................................................................12 Kokkuvõte.............................................................................................................................13 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................
Raamatupidamise sise-eeskirjades peab olema sätestatud, missuguste ettevõtte struktuuriüksuste juhid esitavad töötasu arvestuse lähteandmed ja mis kuupäevaks ettevõtte raamatupidamisele ning kes kinnitavad erinevad palgaarvestuse dokumendid. 4 Töötasu arvestamine Olulisemaiks tööjõukuluks on töötajate töötasu. Lisaks töötasule tekivad tööandjal ka maksude ja maksete kulud. Töötasuga seotud maksud ja maksed (üksikisiku tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustuslik kogumispensionimakse) tuleb kinni pidada sellel kalendrikuul, mil töötajatele palk välja maksti, mitte aga siis, kui ta selle teenis. Sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse peab tööandja arvestama sellel kuul, mil töötasu teeniti. Ettevõttel tekib potentsiaalne maksukohustis. Potentsiaalne maksukohustis muutub maksukohustiseks kuul mil töötajatele töötasu välja makstakse.
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tu
Avareklaamina esineb kleebissilt salongi aknal (suurusega 1m2), maksuvus 500 krooni, Springmari reklaamikojast. Ja ka uksele väike reklaamsilt (suurusega 40 x 20cm), maksuvusega 40krooni, finantsiliselt kajastuvad need avareklaamisildid põhivahendites. Ettevõttel on olemas ka koduleht, mis on tehtud ise, ettevõtja poolt. KUUKULUD KOKKU: 350+280+300+560=1490/12=124+150=274krooni 3. 7. Tööjõu kulud Tööjõu kulud näitavad kui palju kulub töötaja peale, et talle tasuda sobiv palk. Tabel 5. Tööjõud Jrk. Amet Koormus Palk Sotsiaalmaks Kokku 1. Massöör 1 10 000 3 330 13 330 * kuna tegemist on FIE ettevõttega, siis ettevõtja ise on lisaks massööri ametile ka raamatupidaja ja koristaja 3. 8. Kindlustus Korter omab if kindlustust igasuguste riskide vastu (nt tulekahju, vandalism, veeuputus jne).
kui palju töötajaid firma vajab; millised on nende töökohustused; kuidas neid palgatakse; milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; palgatase. 18 Äriplaan Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina. Ametikoha Bruto- Maksustatav osa Tulumaks Töötus- Netopalk Sots. Töötus- Tööjõu-kulu nimetus palk (palk- 21 % kindlus- maks kindlustus kokku tulumaksuvaba tuse 33% e makse miinimum) makse brutop 2,8 % 1,4% al-galt Brutopalk - väljateenitud palk
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö: Andmed ja valemid Üliõpilane: Õppejõud: Jüri Vilipõld d ja valemid st tööst "kirjanurk". andmed peavad olema ehnikaülikool Õppemärkmik: 83280 Õpperühm: Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimise Instituut Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise eriala Zoja Koromnova OÜ MUSTVEE KURK Äriplaan Juhendaja:Alje Nohrin, BA OÜ Mustvee Kurk 2 Tartu 2008 SISUKORD 1. ÄRIIDEE JA KASUTATAVATE RESSURSSIDE KIRJELDUS.............................3 1.1. Äriidee kirjeldus.......................................................................................................................................3 1.2. Asukoht.....................................................................................................................................................4 1.3. Töötajad........................................................
Kulud kokku 1 249 033 1 738 800 2 472 800 sh muud halduskulud (amordita) 91 740 113 000 139 500 Finantskulud Intressid jms 0 0 0 Kasum majandustegevusest 117 317 314 200 406 200 keskmine töötajate arv 5,67 7,67 9,67 lisandväärtus töötaja kohta 139 834 183 520 197 673 käiberentaablus 9% 15% 14% 4. aasta 2010-2011 4 140 000 0 32 300 128 0 4 140 000 Näiteks kui ettevõtja käive tekib esimesel aastal 4. tegevuskuul, siis jagatakse 3 esimese aasta käivete summa 33ga (9 kuud + 12 kuud + 12 kuud) ja korrutatakse 1 381 000 12ga. 0 3 000 0 13 000
Harjutus 2 45 91 45 933 95 46 82 93 16 79 57 650 54 56 93 333 75 91 45 335 21 55 58 336 96 14 874 322 87 11 95 21 28 24 24 95 91 54 32 85 73 24 65 359 82 82 62 355 49 169 36 355 75 987 32 322 81 545 335 388 30 255 52 369 54 255 66 68 50 78 352 54 90 28 62 87 75 16 63 12 96 987 874 933 16 11 24 12 1267 2960 2530 5572 63,35 148 126,5 278,6 Harjutus 3.1 Toidukorv (korrutise valemi sisestamine). Leia kaupade maksumus ja summa. Leia suuremad summad ku Jrk. Kaup Ühik Kogus Hind Summa Osatäh
· kui palju töötajaid firma vajab; · millised on nende töökohustused; · kuidas neid palgatakse; · milliseid koolitusprogramme kavatsetakse rakendada; · palgatase. 18 Äriplaan Personalikulud on otstarbeks esitada tabelina. Ametikoha Bruto- Maksustatav osa Tulumaks Töötus- Neto- Sots. maks Töötus- Tööjõu- nimetus palk (palk- 26 % kindlus- palk 33% kindlustuse kulu tulumaksuvaba tuse brutopal- maks kokku miinimum) maks galt 0,5 % 1% Brutopalk - väljateenitud palk
§ 451 [Kehtetu RT I 2009, 54, 363 jõust. 01.01.2010] 8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE §-d 46--58. [Käesolevast tekstist välja jäetud] §59. Seaduse kohaldamine Eesti Pangale §60. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine §61. Raamatupidamise Toimkonna liikmete volituste jätkumine §611. Erisused eurole üleminekul §62. Seaduse jõustumine Lisa 1 - BILANSISKEEM Lisa 2 - KASUMIARUANDE SKEEMID Lisa 3 - AASTAARUANDE LISAD Ettevõtte maksud · tulumaks - 21% · sotsiaalmaks - 33% · töötuskindlustusmaks - 1% (tööandja töötuskindlustusmaks) ; 2% (töötaja bruto summast) · käibemaks - 20% erisoodustusmaksud - tuleb tasuda sõiduauto kasutamise, lähetuste, töötervishoiu kulutuste ja muudel juhtudel. ÜLESANDED ÕPIKUST ÜLESANNE 5-9 Maksud ja maksed töötasult, tööjõukulud Arvutage maksud ja maksed järgmise töötaja tasult. Karini kuupalk on 10 000 kr. Töötasu arvestamisel rakendatakse
5 Hiir 65 13 78 15,6 3 46,8 6 Hiir rulliga 120 24 144 28,8 7 201,6 7 Hiirematt 10 2 12 2,4 8 19,2 Kokku: 6760 1352 8112 1622,4 35 4321,2 Ülesanne 4 Leida firma palgakulu Arvestades, et maksuvaba on 76 EUR kuus, tulumaks on 21% palgast: tulumaks=(brutopalk-tulumaksuvaba)*tulu netopalk = brutopalk - tulumaks sotsiaalmaks 20% brutopalgast (SOTSIAALMAKS=BRUTOPALK * 20%), ja haigekassale läheb 13% brutopalgast Palgakulu kokku firma jaoks: brutobalk+haigekassa+sotsiaalmaks Andmed Tulumaksuvaba 76,00 Tulumaks 21% Haigekassa 13% Sotsiaalmaks 20%
Ülesanded Arvvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 4 7 1 2 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr
NB! Ühte ja sama kulu võib liigitada mitmeti Kululiigid a) muutuvkulu b) püsikulu c) perioodikulu d) tootekulu e) halduskulu f) müügikulu g) tootmiskulu h) uurimis ja arendustegevuse kulu i) põhimaterjal j) põhitööliste palk k) tootmise lisakulu Kulud 1.Golfivarustuse tootmiseks kasutatud metall 2.Tsehhijuhataja ametipalk 3.Tsehhiruumide kütmiseks kasutatud gaas 4.Müüjate makstud komisjonitasud 5.Golfikotte valmistavate töötajatele makstud töötasu 6.Uut golfivarustust projekteeriva inseneri ametipalk 7.Firma presidendi sekretäri PC kulum Ülesanne 1.6. Firma toodab telefone. Ühe telefoniga seotud kulud on järgmised,: Põhimaterjal 120 Põhitööliste palk 30 Tootmise muutuvad lisakulud 40 Tootmise püsivad lisakulud 20
PUHKUSETASU Kuu Kalendripäevi Pühasid kuus Brutopalk märts 29 kuus 0 5 398,00 aprill 31 1 14 753,00 mai 30 1 14 179,00 juuni 31 2 6 722,00 juuli 30 0 12 114,00 august 31 0 12 668,00 KOKKU 182 4 65 834,00 Haiguspäevi 0 Arvestatud päevi 178 PÄEVATASU 369,85 Puhkus algab 09.08.2010 Puhkuse kestus 7 päeva Pühasid puhkuse ajal 0 päeva Puhkus lõpeb 15.08.2010 PUHKUSETASU
Sisestage siia matrikli viimane (a) ja eelviimaneviimane nr (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja a funktsioonide numbrid 9 Funktsioonide väärtused a b x y z 3 3,75 -1 1,15330542 1,93690596 y z 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 eelviimane b c y nr z nr 5 4 1 4 Variandid a y nr
Maksunduse loengukonspekt 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................5 1 TULUMAKS.................................................................................................................................................5 1.1 Maksu objekt ja maksumaksja...............................................................................................................5 1.2 Resident ja mitteresident........................................................................................................................6 1.3 Maksu laekumine.............................
Ülesanne 2. Andmed ja valemid Siia tehke või kopeerige eelmisest tööst "kirjanurk". Kuju võib olla teine, kuid toodud andmed peavad olema Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Õppemärkmik Õppejõud Õpperühm valemid est tööst "kirjanurk". andmed peavad ikool tuut eskond Ülesanded Arvavaldised Ruutvõrrandi lahendamine Rakendus "Detail" Detaili kujud Materjalid Värvid Ideaalne inimene Laenuintress Viktoriin Lisad Matemaatikafunktsioonid Tekstifunktsioonid Loogikafunktsioonid Ajafunktsioonid Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c väärtuse ja funktsioonide numbrid a b c y nr z nr
turvalise edu, säilitama ja arendama kultuuri ja keelt, tagama riigi terviklikkuse, inimesed saavad tööd, turvalise edu, õigus saada majandustulu. 1) Väikeettevõtlus, umbes 2/3 esmatöökohtadest saadakse väikeettevõtetes 2) Väikeettevõtlus annab üle poole tööjõust (50/60%) 3) Väikeettevõtted annavad üle kolmandiku rahvuslikust koguproduktist (33,3%) 4) Väikefirmade arvele langeb umbes 40% jaemüügist Väikeettevõttes töötaja teeb kogu töö algusest lõpuni ise Juhtivatel positsioonidel on rohkem mehi kui naisi. Tuvi paha, pole kaitsereaktsiooni nagu naine. Normaaljaotuse kõver. Naised on rohkem sarnased, meestel on rohkem erinevusi. Majandusliku poole pealt kehvades riikides on meeste ja naiste erinevus väiksem. Suur katastroof. Välja läheb 100%, tagasi tuleb 1% aga elu läheb edasi. 3) Väikeettevõtte omamise eelised ja hüved Ettevõtja panus ja tasu.
ARVESTAMINE Lõputöö Juhendaja: Monika Nikitina-Kalamäe Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. TÖÖTASU JA HAIGUSHÜVITIS.........................................................................................7 1.1 Töö, tööaeg ja töötasu.....................................................................................................7 1.1.1 Tööaeg....................................................................................................................8 1.1.2 Töötasu ja selle kajastamine.................................................................................11 1.1.3 Töötasu maksmise erijuhud..................................................................................15 1
2. Ülesanne: VALEMID Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskond Üliõpilane Mihkel Sepp Õppemärkmik 082710 Õppejõud Jüri Vilipõld Õpperühm MATB14 Sisestage siia matrikli viimane (a) ja viimane nr eelviimane eelviimane (b) number. Valemid annavad c a b c y nr z nr väärtuse ja funktsioonide numbrid 0 1 1 5 5 Funktsioonide väärtused Variandid a y nr c z nr a b x y z 0 5
annaabi.ee 
