II tüüp: isedeklareeritavad märgised III tüüp: keskkonnateatised Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega) • aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele • tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine • mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas Milleks ökomärgid? Ökomärgis tõestab tarbijale, et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted. Ökomärgis teavitab tarbijat, et tootja hoolib keskkonnast ning tõstab ettevõtte mainet. Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive. Euroopa Ühenduse ökomärgis – lilleke Euroopa Ühenduse ökomärgise eesmärk on propageerida keskkonda vähem mõjutavate toodete
kindlatele kriteeriumitele. Loa ökomärgise kasutamiseks annab ökomärgise komisjon, kes lähtub loa andmisel ka niinimetatud elutsükli analüüsist, st toote keskkonnamõjudest alates toorainete hankimisest kuni toote käibest kõrvaldamiseni. Ökomärgise eesmärgiks on edendada tooteid, mida kasutades on võimalikult vähene negatiivne mõju keskkonnale; aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele; tarbijate ning ka tootjate keskkonnateadlikkust suurendada; mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Säästev areng Eestis Säästev areng on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi, turvalise ning puhta elukeskkonna nii täna kui tulevikus. Säästva ühiskonna kujundamiseks täidetakse riigi pikaajalisi arengueesmärke ja keskendutakse looduvarade läbimõeldud kasutamisele, inimese tarbimisharjumuste kujundamisele, uute tehnoloogiate
· Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. · Ökomärgiste eesmärk Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (energia tarbimine on väiksem...) Loodusvarade tõhusam kasutamine Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive. · Tallinna joogivesi läbib osoneerimise (varem kloorimise), sest toorvesi on saastunud ja sisaldab rohkesti mikroorganisme ning fütoplanktonit. ·
22. NB! Eesti rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad, Natura 2000 Rahvuspargid: VilsandiLaheKaruSooMats (mugav ja meeldejääv lühend Vilsandi, Lahemaa, Karula, Soomaa ja Matsalu rahvusparkidest) Programmialad: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala Natura 2000: Ühendab üle Euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted: keskkonnahoidlikkuse, ennetus, ettevaatus, strateegilise inegreerituse, õigusliku läbivuse ja terviklikkuse põhimõte jne. Strateegia näeb ette rahvusvahelist koostööd nii üleilmsete kui ka piirkondlike keskkonnaprobleemide lahendamisel. 24. Säästev Eesti 21- põhimõtted, mis aastani riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid? Eesmärgid 2030.aastani. Eesti kultuuriruumi elujõulisus, inimeste heaolu kasv, sotsiaalselt sidus ühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 25. Rahvusvahelised kokkulepped: punkt nr
erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis võimaldab neid eristada teistest samaotstarbelistest, kuid keskkonnale suuremat kahjulikku mõju avaldavatest toodetest. Ökomärgis antakse erapooletu institutsiooni poolt tootele või teenusele, mis vastab ökomärgise andmise kriteeriumidele. Kehtestatud kriteeriumid on ranged ning neid vaadatakse pidevalt üle ning karmistatakse, kuna kriteeriumid peavad tagama toodete järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse. Ökomärgised võeti kasutusele, et lihtsustada tarbijal osta tooteid, mis on keskkonnale vähem kahjulikumad, sest toodete enda informatsiooni põhjal on väga raske aru saada milline on hea ja keskkonnasõbralik toode. Ökomärgise eesmärk on edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale, aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele. Samuti on eesmärgiks tõsta
Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõjukeskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega). Aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Käesolev referaat tutvustab kaht suuremat ülemaailmset metsasertifitseerimise kava: Metsade sertifitseerimise kinnitamise programmi (PEFC) ja Metsahoolekogu (FSC). Mõlemad programmid tagavad metsamajandamise võimaluse ja tarneahela sertifitseerimise Eestis. FSC Metsahoolekogu (ingl. k FSC Forest Stewardship Council) on rahvusvaheline mittetulunduslik sõltumatu organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada maailma metsade
Ökomärgis vabatahtlikkuse alusel taotlsetav ning toodetele ja teenustele erapooletu institutsiooni poolt antav keskkonnamärgis, mis kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgiste eesmärk: · Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale · Loodusvarade tõhusam kasutamine · Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine · Turu mõjutamine keskkonnahoidlikkuse suunas · Märgi omamine vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive Keskkonnamärgiseid: · Ökomärk · Rohline Energia · Mahemärk · Roheline võti · Põhjamaade roheline luik · Saksa roheline punkt · Soome firma roheline luik
tele, alates pesupulbrist kuni majateenuseni. Spetsiifilised märgid seevastu hindavad ainult ühte valdkonda, selleks on turism, hotelli- ja majutusteenused. Ökomärgi eesmärk on: 1) edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju kesk- konnale, võrreldes sama tooterühma muude toodetega; 2) aidata kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele; 3) tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine; 4) mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Toodetele, teenustele antakse ka ökomärkidega sarnaseid märke milleks võivad olla negatiivsed märgid ja informeerivad märgid. Negatiivsed ehk hoiatuslikud märgid on kohustuslikud, nad viitavad toote või teenuse negatiivsetele omadustele ja annavad juhendi selle riskivabale kasutamisele. Informeerivad märgid, vastupidiselt ökomärki- dele, on samuti kohustuslikud. Nad viitavad, et toode koormab keskkonda vähem ja
Mahemärgised erinevad ökomärgistusest sellega, et mahemärgise saamiseks tuleb täita mahemõllumajandusliku tootmise ja mahetöötlemise nõudeid, mitte ei lähtuta kogu elutsüklist. Kõikide märgiste ühiseks eesmärgiks on tõsta tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkust, võimalikult vähe negatiivselt mõjutada keskkonda, aidata kaasa loodusvarade tõusale kasutamiselt ja keskkonnakaitse tõstmisele ning mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. Mahemärk tagab, et kaup on toodetud ja käideldud ökoloogilisi reegleid järgides. Selle märgise saavad kõik, kelle tootmis- ja käitumistingimused vastavad kindlatele kriteeriumitele, mis vastavad EÜ mahemärgise kriteeriumitega Ühele aspektile keskenduvad keskkonnamärgised erinevad ökomärgiste poolest sellega, et ökomärgised arvestavad kogu olelusringi aga keskkonnamärgised ei pruugi seda teha.’ Enamus märgiseid on üliselt laialdaselt levinud.
- alal. Kui areng on säästev, innustab ta kogukonna inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse austusega. Säästva arengu strateegia põhieesmärk on tagada inimesi rahuldav tervislik keskkond ja majanduse arendamiseks vajalikud ressursid loodust oluliselt kahjustamata, maastike ja elustiku mitmekesisust säilitades ning majanduse arengutaset arvestades. Rahvusvaheliselt tunnustatud säästva arengu põhimõtted on järgmised: keskkonnahoidlikkuse põhimõte-mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiive keskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid · ennetuspõhimõte- eelistada profülaktilis-ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgede likvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam · ettevaatuspõhimõte- mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge · strateegilise integreerituse põhimõte- lülitada keskkonnaaspektid kõigi eluvaldkondade ja
Kui ökomärgised on põhiliselt mõeldud tarbijatele, siis keskkonnadeklaratsioonid on mõeldud eelkõige äripartneritele. Ökomärgise ja teiste keskkonnamärgiste eesmärk on: · edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (võrreldes sama tooterühma muude toodetega) · aidata sellega kaasa loodusvarade tõhusale kasutamisele ning keskkonnakaitse kõrgele tasemele · tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine · mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas. 5 Milleks ökomärgis? Peale keskkonna säästmise on ökomärgise taotlemiseks tootjal veel mitmeid (majanduslikke) põhjusi. Ökomärgise andmise süsteeme on küll erinevaid, kuid üldjuhul annavad need tootjale järgmisi eeliseid. 1. Ökomärgis tõestab tarbijale, et sinu toode on keskkonnasõbralikum kui teised samasse tooterühma kuuluvad tooted. 2
Ökomärgis antakse: tootele ja/või teenusele, mis avaldab keskkonnale vähem negatiivset mõju kui samaväärne märgiseta toode või teenus. Vabatahtlikkuse alusel taotletav märgistus, kinnitab toote või teenuse keskkonnasõbralikkust. Ökomärgiste eesmärk Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale (energia tarbimine on väiksem...); Loodusvarade tõhusam kasutamine; Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine; Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas; Ökomärgise omamine tootel vähendab teatud keskkonnamakse ja lõive. keskkonnamärgiste tüübid (I, II, III), I tüüp: ökomärgised (ingl k environmental labelling, ISO standard 14024); II tüüp: isedeklareeritavad märgised (kasutusel ka kui „keskkonnaväide“, ingl k self-declared environmental claim, ISO standard 14021); III tüüp: keskkonnateatised (kasutusel ka kui „keskkonnadeklaratsioon“, ingl k environmental declarations, ISO standard 14025). keskkonnaseire
4) ettevõtte hooajalised tooted. miinimumnõuetega, vaid on ranged ja peavad tagama asutustega menetluse õigusaktide nõuetele vastavuse järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse. Märgise andmise lisada asjakohane põhjendus kontrollimine; (2) Koordinaator selgitab eelnevalt välja, kas ettevõtte kriteeriumid töötatakse välja koostöös huvirühmadega, SMH programm 3) keskkonnamõju strateegilise hindamise
Ökomärgis antakse tootele või teenusele, mis vastab kehtestatud kriteeriumidele, ökomärgise andmise otsuse langetamisel lähtutakse toote või teenuse olelustsükli analüüsist. Kriteeriumid kehtestatakse eraldi igale tooterühmale. Kõik ühesuguse otstarbega, teatud kasutusalal omavahel konkureerivad tooted arvatakse ühte ja samasse tooterühma. Kriteeriumid ei ole võrreldavad esitatavate miinimumnõuetega, vaid on ranged ja peavad tagama järjest paraneva keskkonnahoidlikkuse. Märgise andmise kriteeriumid töötatakse välja koostöös huvirühmadega, kriteeriumid vaadatakse pärast kehtestamist regulaarselt läbi ning karmistatakse, et tehnoloogia muutumisega kaasas käia ning tagada märgise kättesaadavus vaid kuni kolmandikule turul olevatest toodetest. Hetkel eksisteerib üle maailma umbes 40 ökomärgise süsteemi. Tavalisemad on riigisisesed skeemid, millega võivad ühineda ka teiste riikide tootjad ja teenuse pakkujad. Välja on
märgistus 13.10.2014 73 13.10.2014 74 Jäätmekäitlus- Jäätmekäitluse meetmete hierarhia pingerida põhimõtted A. jäätmetekke vältimine Keskkonnahoidlikkuse B. tekkivate jäätmekoguste ja seisukohast langevas nende ohtlikkuse järjestuses: vähendamine · tekke ärahoidmine ja C. jäätmete taaskasutamise vähendamine, laiendamine korduvkasutamine; D. jäätmetest tuleneva · taaskasutamine; keskkonna saastamise · uuesti ringlussevõtmine;
muutlikkusena. Mutageenid on mutatsioone põhjustavad erinevad tegurid, mis jaotatakse bioloogilisteks (viirused, bakterite ja hallitusseente toksiinid, taimsed alkaloidid), keemilisteks (tugevatoimelised alused ja happed, mitmesugused orgaanilised ühendid, osa olmekeemia tooteid, paljud ravimid) ja füüsikalisteks (kiirgused; röntgen- ja ultraviolettkiirgus radioaktiivne kiirgus). 2.millised on keskkonnastrateegia 2010.aasta põhimõtted. Põhimõtted Sisu lühikirjeldus keskkonnahoidlikkuse põhimõte:Mõjutada majanduse arengut ja inimeste tegutsemismotiivekeskkonda säästvas suunas ning kehtestada keskkonnapiiranguid Ennetuspõhimõte: Eelistada profülaktilis- ennetuslikke meetmeid, mis on tagajärgedelikvideerimisest vähem kulukas, kuid tulemusrikkam Ettevaatuspõhimõte: Mitte lubada tegevusi, kuni kavandatava tegevuse võimalikkahjulik keskkonnamõju pole selge. Strateegilise integreerituse põhimõte:Lülitada
välja antud Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 1997. a. määrusega Eesti ökomärgise andmise kord. Ökomärgi eelised: · Informeerib klienti · Parandab majanduse efektiivsust · Turu areng kiireneb · Toodete pidev areng · Keskkonnamärgiste pidev areng Ökomärgiste eesmärk: · Edendada tooteid, mida kasutades on võimalik vähendada negatiivset mõju keskkonnale · Loodusvarade tõhusam kasutamine · Tarbijate ja tootjate keskkonnateadlikkuse tõstmine · Mõjutada turgu keskkonnahoidlikkuse suunas · Aidata kaasa keskkonnaseisundi parandamisele · Tarbija keskkonnateadlikkuse ja harjumiste kujundamine · Informeerida tarbijaid · Parandada majanduse efektiivsust · Toodete pidev areng · Keskkonnamärgiste pidev areng Kriteeriumid: · Produktile orienteeritud · Olelusringe analüüs- Life cycle Analyses (LCA) · Läbipaistvus · Kättesaadavus · Usaldusväärsus Ökomärgised kolm rühma:
_ Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust _ tasakaalustatud arengu printsiipe arvestatakse a' priori strateegilise planeerimise igal tasandil ja valdkonnas, integreerides keskkonna, majanduse ja sotsiaalse aspekti kõikide strateegiate, arengukavade, plaanide ja projektide väljatöötamisse; Säästva arengu ja keskkonnastrateegia põhimõtted _ keskkonnahoidlikkuse põhimõte _ ennetuspõhimõte _ ettevaatuspõhimõte _ strateegilise integreerituse põhimõte _ õigusliku läbivuse põhimõte _ terviklikkuse põhimõte _ ühisrikkuse ja hoole põhimõte _ "saastaja maksab" põhimõte _ olelustsükli (elutsükli) põhimõte _ rahvusvahelise koostöö põhimõte _ jaotatud vastutuse põhimõte _ "tootja vastutuse" põhimõte _ läheduse põhimõte _ looduse kaitse ja hoiu põhimõte PUHTAM TOOTMINE KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS