.......................... 1. Kes olid (õde, vend, sugulane, vanus): Limpa sugulane ....................................................................................... Limmo .........vend .............................................................................. Limma õde ....................................................................................... 2. Raamatus on veel järgmised tegelased (tõmba õigetele joon alla): tekk, tiiger, laiskloom, ema, Noorpagan, mereröövlid, padi, linad , Viplala 3. Mis oli Limpa lemmiktegevus? ...limonadi juua.......................................................................................... ...... 4. Miks oli Limma tihti Limpa peale pahane? ...joob ise limonadi ja teistele ei jaga, teeb koledat krooksu....................................................................................... ................................................................................................ ............ 5
Sõda lõppes ristirüütlite võiduga. Ristirüütlid viisid Lehola maavanema Lembitu poja, Meelise, Dünamünde kloostrisse, kus pandi Meelisele nimeks Bernhard. Kloostrit ründasid saarlased ning Meelis ja teised maavanemate pojad, kes olid kloostrisse toodud, põgenesid saarlaste laevadele. Saarlaste laevas sai Meelis tuttavaks Huldoga, kes oli saarlaste laevade juht. Saarlaste laevad jäid mereröövlite kätte ning Meelis võeti mereröövlite laeva, sest mereröövlid tahtsid Meelise eest Lembitult lunaraha saada. Mereröövlid röövisid Tsingsrydi linna Rootsimaal. Nad varastasid sealt maavürsti Sigurdi tütre Astridi ja veel palju väärtuslikke esemeid. Meelis põgenes koos Astridiga vana rauga koju ning jäi sinna mitmeks kuuks. Rootsimaal aga elas ta kogunisti paar aastat, kuid suundus siis kodumaale tagasi. Meelis elas pakasega Eesti metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus tapetud ning Meelise emagi on surnud. Meelis käis
Nädal aega hiljem hakkasid kapten, meremehed, reisijad ning kaup lahkuma. Kapten pidi ületama Vaikse Ookeani. Üks päev oli väga tormine ja nad olid pool oma teekonnast läbinud ja kapten soovitas rahval alla peitu minna. Tund aega hiljem oli torm läbi, inimesed tulid alt välja tekile. Kõik imetlesid ilusat ilma, sest päike paistis, pilvi polnud ja meri lainetas. Reis läks jälle ilusti edasi. Kuni järsku hakkas kahurikuule lendama, rahvas läks paanikasse. Kapten Tonks nägi, et mereröövlid ründavad ja keeras kohe lähima saare poole. Kui nad jõudsid saareni, siis kapten pani rahva maha ja selgitas, et meid ründavad mereröövlid ja ta paneb nad siia, et nad viga ei saaks. Kapten Tonks keeras laeva ümber ja läks mereröövlitega sõdima. Kui mereröövlid olid nähtaval, siis nad võtsid kahurid välja ja hakkasid pommitama. Sõda oli suur, asjad plahvatasid, kuulid lendavad vette, suitsu oli palju
(amet) Ei olnud seda raamaatus kirjas. 3. Miks Tom ja Huck öösel surnuaeda läksid? Nad tahtsid hakata Robin Hoodi mängima ja kavatsesid kassikorjuse üle haua visata, et kontrollida, kas see meetod ravib soolatüükaid. 4. Kellega Tom mereröövleid mängis? Nende mereröövlinimed. ? Tom Sawyer, Huck Finn ja Joe Harperit, 5. Mis oli mereröövlite parool? Ei olnud raamatus kirjas. 6. Kuidas mõjus suitsetamine Tom'ile ja Joe'le? Ei olnud raamatus kirjas. 7. Mida tähendab,et mereröövlid viibisid oma matustel? Kui nende matuseid hakati korraldama ja kui kõik inimesed olid juba kirikus olid Tom, Huck ja Joe üleval rõdul ja kuulasid oma matuseid pealt. 8. Miks ei avastanud Indiaani Joe Tomi ja Hucki,kui nad vanas majas olid? 9. Kus sõid Tom ja Becky " pulmakooki " ? Ei olnud raamatud kirjas. 10. Milline kirjanduskangelane tahtis Tom olla? Ei olnud raamatus kirjas. 11. Kes oli Mary Tomile? Ei olnud raamatus kirjas. 12. Milline Tomile kuuluv asi oli firma " Barlow" oma?
toa. Ühel päeval reisis Gulliver oma kastis kuningannaga riigi lõunapiirile. Kohale jõudes viis paaz ta mereranda kust kotkas ta koos kastiga oma hambusse võttis ja hiljem merre pillas. Veest korjas Gulliveri üles üks Inglise kaubalaev, mis viis ta koju tagasi. III osa Kolmandas osas reisis Gulliver Balnibarbi, Luggnaggi ja Jaapanisse. Gulliver sõitis laevaga ,,Healootus" Tongkingi,kus ta hakkas luubiga sõites asju müüma. Ükskord luubiga sõites hakkasid teda taga ajama mereröövlid kes ta üsna kiiresti kätte said ja kinni võtsid. Mereröövlid jätsid ta üksinda paati, millega ta sõitis esimese saareni ja sealt edasi kuni viienda saareni. Sellel saarel olles nägi ta taevas hõljuvat saart, millelt, jõudes temani visati alla kett mille otsas oli iste. Ta tõsteti üles ja ta sai teada, et ta asub Laputas. Gulliver õppis ära Laputa keele ja ta sõitis saarega koos pealinna Lagadosse. Pealinnas lasti ta saarelt maha samamoodi kuidas ta oli üles tõmmatud
"Mees kes teadis ussisõnu" http://www.youtube.com/ watch? feature=player_embedded &v=RzuLtfdWzgc#! Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk on sündinud 17. augustil 1970. Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Ta on avaldanud üle 20 teose. Lavalaudadele on jõudnud paljud Kivirähi etendused, mis on publikult sooja vastuvõtu pälvinud, nende seas ,,Voldemart" ja ,,Sürrialistid". Tema raamatut "Rehepapp" on 2008. aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Raamat on tõlgitud soome ,norra ,ungari, läti ja vene keelde. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi Tunnustused 1993: Lutsu huumoripreemia 1995, 2000, 2006: Eesti kirjanduse aastapreemia 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind 2000: Tammsaare romaanipreemia 2001, 2007: Virumaa kirjandusau...
Kohtunik 3. Miks Tom ja Huck öösel surnuaeda läksid? Nad tahtsid saada lahti soolatüügastest. 4. Kellega Tom mereröövleid mängis? Nende mereröövlinimed. Huck Finn, Punakäsi ja Joe Harper, Merede Hirm. 5. Mis oli mereröövlite parool? Veri. 6. Kuidas mõjus suitsetamine Tom'ile ja Joe'le? Alguses, kui nad tõmbama hakkasid, ei teinud see neile midagi. Nad hakkasid sülitama tihedamini ja Tom ja Joe muutusid kahvatuks. Neil oli paha olla. 7. Mida tähendab, et mereröövlid viibisid oma matustel? Huck, Tom ja Joe jooksid kodust ära. Kui nende matus oli, otsustasid nad tagasi koju minna. Matuste ajal kõndisid nad kolmekesi kiriku uksest sisse. Täpsustus: Öö veetsid nad kiriku rõdul, sealt kuulasid nad ka jumalateenistust pealt ja siis õigel hetkel astusid uksest sisse. 8. Miks ei avastanud Indiaani Joe Tomi ja Hucki, kui nad vanas majas olid? 9. Kus sõid Tom ja Becky " pulmakooki " ? 10. Milline kirjanduskangelane tahtis Tom olla? 11
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Andrus Kivirähk Sündis 17.augustil 1970 Tallinnas Töötab Eesti Päevalehes Alates 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Ta teeb Raadio 2 Mart Juurega saadet Rahva Oma Kaitse, kus nad kommenteerivad nädala sündmusi Haridus Tallinna 32. Keskkool (1988) Tartu Ülikool ajakirjanduse eriala (1993) Pere · Ema on Nukuteatri näitleja, isa on telerezissöör. · Tal on õde ning ta vend, Juhan Kivirähk, on sotsioloog. · Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on 3 tütart. Looming Alustas humoreskide kirjutamist juba 15-aastaselt. Avaldanud novelle, humoreske jm ajakirjades Looming, Vikerkaar, Pikker ja ajalehtedes Pühapäevaleht ning Eesti Päevaleht. Toonud Eesti kirjandusse uue (teistsuguse) huumori. Ta on ehk Eesti noorema generatsiooni üks viljakaimaid autoreid, kes kirjutab nii lastele kui ka täiskasvanutele. Kuulsust kogus ta 1990. aastal Pühapäevalehes ilmuma h...
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena,tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi püha asjade üle Tema lemmikud · Kirjanikud:G. Marquez,Bulgakov,...
juures ja Meelis hakkas rääkima mis oli juhtunud.Saarlased võtsid poisid oma laeva peale.Öösel tuli suur torm ,Meelisele pandi ühed tünnid ümber et ta püsiks. veepeal .Laev läks põhja ,ja kui Meelis ärkas siis oli ta mereröövlite laeval .Mereröövlid läksid Rootimaale rüüstama .Sealt tõid nad palju kulda ja nad tõid sealt ühe tüdruku kelle nimi oli Astrid ja ta oli maavürst Sigurdi tütar . Meelis läks Astritid päästma ja nad põgenesid metsa ja mereröövlid ei saanudki neid kätte.Nad oli natuke aega eraku onnis ja Meelis veelgi kauaem.Ja siis oli Meelis veel umbes aasta ja peale Sigurdi juures .Siis läks Meelis Taanlaste laevaga Revalasse.Seal tuleb kõva lahing kuna Taanlased teevad tünga Eestlastele,aga Meelis ei luba seda.Suur lahing hakkas ,õigemini Lihula lahing.Lahingus saab Meelis teada et tema isa on vahepeal surma saanud . Lahingus ta kohtub maavürst Sigurdiga kes surmassuus andis Meelisele risti ja Meelis lubas selle Astridile viia
Andrus Kivirähk Elukäik Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Loominguline tee ·Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt ·Tuntuse saavutas 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühpäevalehes. On kirjutanud: lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi-ja telestsenaariume. Tegutsenud ka publitsisti ja arvustajana. Raamatud: romaanid ja kogumikud ·"Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; täindatud trükid 2001 ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; ...
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Siyad Mohamed koos oma meeskonnaga sai selle aasta mais kaaperdatud Saksa laeva eest üle poole miljoni euro lunaraha. Mohamed kavatseb selle summa paigutada narkootikumide salakaubandusse. «Meil nappis raha narkolaadungi jaoks. Nägime Saksa laevas võimalust ja haarasime sellest kinni,» selgitas piraat. Mohamedi meeskond töötab kolmes vahetuses. Üks grupp otsib merel ohvreid, kaks ülejäänut ootavad oma korda ja teevad rünnakuks ettevalmistusi. Tavapärane on, et mereröövlid ei ründa aluseid oma suure laevaga, vaid väikeste kiirpaatidega. Rünnatava aluse juurde jõudnud, ronivad nad tekile, vangistavad meeskonna ja nõuavad lunaraha. Mereröövlite elukohaks olevas Puntlandi maakonnas tuntakse neid väga hästi. Neil on luksusautod, kallid villad ja neile kuuluvad mitmed kohalikud firmad. Ka Jama Shino on saanud rikkaks laevade röövimisega. Hiljuti ta abiellus ja korraldas Puntlandis pulmad, milliseid ei oldud nähtud viimased sada aastat.
Andrus Kivirähk 1.Millal ja kus A.kivirähk sündis? V: 17. augustil 1970 Tallinnas. 2.Pane kirja kivirähki haridustee (koolid,mida õppis) ja milliseid ameteid ta pidanud on? V: A.Kivirähk õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, on kirjanik, kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi, ja on Eesti Kirjanike Liidu liige. 3. 5 kuulsamat teost?V: "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed","Rehepapp","Vargamäe vanad ja noored","Mees, kes teadis ussisõnu","Kaka ja kevad" 4.Rahva oma kaitse Mart juurega 5.eesti draamateatris, "Rehepapp", "Jalutuskäik vikerkaarel", "Kevadine Luts", "Uus jõuluvana", "Aabitsa kukk" 6. "Lepatriinude jõulud","Leiutajateküla Lotte","Tom ja Fluffy" 7. 2006: parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") 2008: parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") 2010: parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") 8.Ivan orav 9.näidendite kirjutamine 10. ta kirjutab sinna lu...
Tom kartis täiega. Süüdistati Muffi, aga pärast süüdsitati ikka indiaani Joed. 12.peatükk Kass ja valuvaigistaja Tomi viis mõtteid eemale Becky ja Becky oli haige. Tom oli ka haige. Teda raviti igat moodi. Üks kass kargas neil. Tomi oli viimasel ajal väga varakul koju jõudnud. Tom hiilis Becky juurde. 13.peatükk Mereröövlid heiskavad purjed Tom oli kurb ta nuttis. Aerutati parvega jõe keskel. Laeva nimi oli Must Tasuja. Magati lageda taeva all. Mõeldi mereröövlitest ja söödi liha. 14.peatükk Mereröövlite tore elu. Hommikul ärgati ja Tom hakkas mereröövlite elu peale mõtlema. Mässati poistega. Nad praadisid kala ja sealiha. 15.peatükk Tom külastab salamahti kodu
RAKVERE GÜMNAASIUM ANDRUS KIVIRÄHK Referaat Koostaja: Erki Aaver Klass: 8.klass Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus Mina valisin enda referaadi teemaks Andrus Kivirähi. Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 41- aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed ning ,,Rehepapp. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. Looming ja raamatud · "Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed" (1995; ilmus Päev...
adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed 15. kaleviäärijad 16. stiftifoogt-tähtsaim ilmalik võimukandja piiskopkonnas, tegeles sõjaliste küsimustega, talle allusid lossifoogtid 17
Mereröövlite aare See juhtus ühel pimedal novembrikuu ööl, kui olime pärast õnnestunud röövretke teel oma salajase saare poole. Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats. Kui olime varanduse aardekoopasse tassinud, salvas Raudpatsi kobra ja päev hiljem suri ta kohutavates piinades. Nüüd te...
Andrus Kivirähk Egert Vinogradov Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtl...
Joonas Voort Am12 ANDRUS KIVIRÄHK Elulugu Andrus Kivirähk on näitekirjanik aastast 1970, kes lõpetas Tallinna 32. keskkooli ning õppis aastatel 1988–1993 Tartu ülikoolis ajakirjandust. Kirjanik on töötanud Päevalehes kultuuri- ja huumoritoimetajana, on olnud pikka aega raadios saatejuht. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liidu liige. Raamatud: romaanid ja kogumikud Rehepapp ehk November (2000) Mees, kes teadis ussi sõnu (2007) Pagari piparkook (1999) Kalevipoeg ( 1997) Liblikas (1999, 2007) Romeo ja Julia (2003) Lavastatud näidendid "Vanamehed seitsmendalt“ (lavastatud Nukuteatris 1992) "Sibulad ja šokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993) "Teatriparadiis“ ( lavasatatud Vanemuises 2006) "Valged daamid“ ( Lavastatud 2011) "Kevadine Luts“ (lavastatud Eesti Draamateatris 2012) Tunnustused 1995, 2000, ...
sajandil ristisõdade ajal. Teose peategelane on Meelis. Meelis on julge, tark, sihikindel ja oma kodumaad armastav Eesti poiss, kelle seiklused lõppesid suures lahingus kaitsedes Tarbatu linnust. Juba väiksena kiideti Meelise tarkust ja usinust. Ristisõdijad viisid Meelise kloostrisse, et talle ristiusku õpetada. Ühel päeval kui oli võimalus põgenes Meelis koos teiste poistega. Ta põgenes saarlaste laevale. Mereõnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsi röövima, siis põgenes Meelis laevalt ja päästis mereröövlite käest Rootsi maavürsti tütre Astridi. Meelis jäi Rootsi mitmeks aastaks. Rootsimaal juhtus Meelisega palju asju ning lõpuks pääses ta kaubalaaevadega tagasi Eestimaale. Oma kodumaaal sai Meelis sõjas taanlaste vastu vigastada. Meelis elas külma pakasega metsas ja kuulis jahimeestelt, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud. Ka Meelise ema oli surnud
PERIOOD: 19 sajandi viimane veerand Iseloomustus: Eesti lastekirjanduse areng on tugevate saksa kirjanduse mõjutustega. Oluline osa on tõlkekirjandu ne ja lasteraamatute väljaandmine (vaimulik ja ilmalik). Iseloomulikud jooned: puhtõpetusliku eesmärgiasetusega luule ja proosa, kuid hakkas tugevnema Esmakordselt tunnistati lastekirjandust, kui omaette nähtust, mida püüti lahti mõtestada, teoreetilis Kirjanikud Tegevus Olulisus / iseloomulikkus Juhan Liiv Luuletaja ja jutukirjanik. "Sakala" -lastele peaks kirjutama küpses eas kirjani- 1864-1913 kud. Rõhutas lastepärasust, tegelaste ja keelekasutu- se lihtsust, luulelisust ja vooruslikkust. Romaanid ja luulet...
Chloe oli väga ilus tüdruk. Ta meeldis nii Daphnisele kui ka veisekarjusele Dorkonile. Kord läksidki Daphnis ja Dorkon vaidlema, kumb on ilusam ja kumb väärib rohkem Chloed. Vahekohtunikuks võeti Chloe. Võitja pidi saama suudluse. Chloe otsustas, et võitja on Daphnis. Nad suudlesid. Nüüdsest nad ei suutnud enam lahus olla. Neid vaevasid kohutavad valud. Daphnis ja Chloe küsisid nõu Philetaselt. Philetsas rääkis neile armastusest. Vahepeal aga saabusid Daphnise ja Chloe elupaika mereröövlid, kes võtsid Daphnise kinni ja viisid laevale. Chloe oli samal ajal nümfide koopas peidus, aga veisekarjus Dorkon pekstakse surnuks. Veel enne surma, käsib ta Chloel Daphnise päästa, selleks kinkis ta Chloele karjapasuna ja käsib seda mängida. Chloe suudleb veel surijat ja hakkab karjapasunat mängima, ise mere poole kõndides. Kuuldes karjapasuna häält, tormavad loomad karjamaalt otse merre. Tekkis hiidlainetus, mis ajas laeva ümber
Andrus Kivirähk Tutvustus Sündis 17. augustil 1970 Õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust 1996 Eesti Kirjanikkude Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Tal on vend Juhan, kes on sotsioloog Ta on abielus kultuuriajakirjaniku Ilona Martsoniga, kellega tal on 3 last. Raamatud: romaanid ja kogumikud · Kaelkirjak · Õlle kõrvale · Kalevipoeg · Pagari piparkook · Liblikas · Sirli, Siim ja saladused · Rahva oma kaitse · Rehepapp, ehk, November · Papagoide päevad Lavastatud näidendid · Vanamehed seitsmendalt (lavastatud Nukuteatris 1992) · Sibulad ja sokolaad (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999) · Jalutuskäik vikerkaarel (lavastatud Eesti Draamateatris 1994) · Rikka õelusel ei ole piire (lavastatud Nukuteatris 1995) · Suur lahing Petuulia linna all (lavastatud Raadioteatris 1996) · Atentaat Caesarile (lavastatud...
maakohast nimega Vik. Samuti võis see tulla sõnast vik - laht, tähendades lahesopis pesitsejat või muinasinglise sõnast wic, mis tähendas kaubanduspunkti. Üheks võimaluseks on pakutud tuletust verbist vikja - ära rändama. Sel juhul tähendaks viiking meresõdalast, piraati. Skandinaavlased ise nimetasid viikingiks rüüsteretke võõrale maale. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid oli retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid, andekad kaupmehed ja mereröövlid, sõitsid risti-rästi läbi Euroopa ja kaugemadki paigad
Nemad kahjuks seda ei tea, ning seda prahti süües võivad nad lämbuda. Kõige suurem jäätmetest moodustunud saar, mida olen märganud, asub Vaikses ookeanis Hawaii saarestiku ligidal. Kõige targem tegu oleks mul luua loom, kes lagundab prügi ning töötleb selle ümber loodusele sõbralikumaks aineks. Kui olen prügimägedega ühele poole saanud, tuleks hakata kaitsma meremehi, et nad ei langeks piraatide kätte. Viimasel ajal on muutunud väga aktiivseks Somaalia mereröövlid, kaaperdavad aastas mitmeid laevu ning nõuavad süütutelt inimestelt raha. Meremees ei tohiks hommikul laevale asudes karta piraate, vaid merd ennast. Arvatavasti kõige hullem probleem on merevee temperatuuri tõusmine ning kliima soojenemine. Need tegurid on pannud poolused sulama, kus elavad ainulaadsed loomad. Samuti veetaseme tõus ujutab üle maismaa alasid, mille tõttu peavad palju elusolendid endale uue elukoha otsima
Tiibeti rahutused; Piraadid aafrika Idakallastel; Kosovo iseseisvumine; Gruusia ja Venemaa sõda; Venemaa presidendiks sai Medvedev ja peaministriks Putin; Ameerikas esimese tumedanahalise presidendi valimine ja Majanduskriis. Lähemalt : Somaalia Piraadid - Somaalia ranniku lähistele ilmusid piraadid, kes nii nagu vanasti võtavad võimu mere peal. Rüüstades laevu ja pantvange võttes loodetakse saada omale noosi. Teadaolevalt on mereröövlid kaaperdanud juba 38 laeva, pantvangis on arvatavasti ligi 300 meest. Kaaperdatud laevade ja pantvangide eest nõutakse lunaraha. Selle olukorra parandamiseks ja nooside röövimise lõpetamiseks pooldavad mõned neist mõõdukamat taandumist, samas kui radikaalsemalt meelestatud röövlid ei taha kedagi kuulata. Majandus ehk Finantskriis - Rahaturgude kriis, kõrged kütuse- ja toiduhinnad ning suurenev inflatsioon on viimasel ajal pidevalt maailma juhtivate ajalehtede esikülgedel st
Koerad, kes Chloe karjaga kaasas olid, tundsid Dorkoni lõhna ja sööstsid talle kallale. Teda pureti nii õlast, kui ka reiest. Daphnis kutsus hõikega koerad eemale, kui sai aru, et see on hoopis Dorkon. Poolel sügisel saabusid Tüürose mereröövlid(barbarid), kes viisid minema kõik kättejuhtuva, ka Dorkoni karjast veiseid. Daphnis võeti kinni, teda peeti väärtuslikumaks kui tervilja või karilooma. Chloe hüüdis appi ja läks Dorkoni juurde abi paluma. Dorkon peksis läbi mereröövlid ja lebas nõrgalt maas, ning lausus, et teda pole enam kauaks, et Chloe läheks ja päästaks Daphnise ja suudleks teda. Dorkon sai suudluse ja selle suudlusega ta lahkus siit ilmast. Kõik tormasid mere lähedale, et Daphnist päästa. Röövlid sööstsid merre kuna nende lodi vajus veevallide vahele ja kadus vete virusse. Röövlid vajusid veepõhja, kuna neil oli raske relvastus ja rüüd seljas. Daphnis oli aga alasti/pool alasti ja ujus väsimusega võideldes kaldale. Ta haaras
vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa
vähemalt 8000 a. eKr berberi hõimude poolt Umbes XII saj. eKr kerkisid Põhja-Aafrika rannikule esimesed foiniikia kaupmeeste poolt rajatud linnad berberi keel Klassiühiskond VIII saj. liideti kogu Maroko territoorium Araabia kalifaadiga Araablaste tulek ja islami levitamine Idris ibn Abdallah ehk Idris I 1666. aastal võimu haaranud Alouitid valitsevad riiki tänapäevani Alouitide riik oli stabiliseeritum ning nad suutsid alistada Rabat-Sale mereröövlid Alouitide valitsemisajal esimesed olulisemad välispoliitilised kokkulepped Maroko oli esimene maailma riik, kes 1777. a. tunnistas USA iseseisvust Vanim kehtiv sõprusleping Ameerika ja Maroko vahel Mitme sajandi vältel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanesid. 20. saj. alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid Pidevalt rivaalitsesid Maroko territooriumi pärast Suurbritannia, Hispaania, Prantsusmaa ja Saksamaa
Sisukord 1. JAAN TÄTTE.............................................................................................................2 1.1 Lavastused............................................................................................................ 2 1.2 Näidendid..............................................................................................................2 1.3 Raamatud.............................................................................................................. 3 1.4 Tunnustused..........................................................................................................3 2. JAAN KRUUSVALL.................................................................................................4 2.1 Novelli- ja miniatuurikogud..................................................................................4 2.3 Näidendid..........................................................
Robinson Crusoe oli 3. laps perekonnast , ta isa ei tahtnud et ta tegeleks merel seilamisega , 1. kord kui see juhtus oli ta teel Londonisse jäi ta merehaigesks ja lõpuks tõusis torm , hiljem kui mindi paadiga tormi eest varju ühte sadamasse läks see laev seal katki , aga õnneks võttis ennem neid peale suurem ja tugevam laev. Pärast liiguti laevaga edasi ja kuna torm oli veel suur mindi järgmisesse sadamasse. Seejärel läks Robinson Crusoe laevale mis oli teed Gineasse, pärast tulid mereröövlid , kes olid Salest, kes hakkasid Robinson Crusoet taga ajama, lõpuks said mereröövlid Robinsoni kätte. Ta veeti Salesse, kus temast tehti kateni isiklik ori mitte ei viidud kuskile sisemaale. Ta käis kapteniga merereisidel , kuid üks kord otsustas et ta tahab põgeneda. Kapten visati laevast välja , ja kaptenil oli ka teine poiss nimega Xury , kes oli nõus Robinsonile truu olema. Lihtsalt edasi sõites jõudsid nad varsti kohtaesse, mis olid asustatud. Ühes kohas andsid nad
Lembitu. Lembitul oli karjus Ivo, kes oli küll venelane, aga tundis ennast Eestis nagu oma kodumaal. Ta rääkis hästi eesti keelt ja õpetas Meelist vilepille tegema, sikusarve puhuma ja palju teisi asju tegema. Kui Leholasse tuli sõda, rööviti Meelis ja viidi Dünamünde kloostrisse, kus ristiti ta Bernhardiks. Meelis austas oma kodumaad ja ta ei võtnud seda nime omaks. Ta põgenes kloostrist ja sattus saarlaste laevale. Saarlaste laev uppus tormi käes, aga Kuremaa mereröövlid päästsid Meelise. Laeval kohtus Meelis Sigurdi tütre Astridiga, kes oli mereröövlite poolt röövitud. Meelis päästis Astridi köitest ja nad põgenesid metsa. Nad sattusid Rauka juurde ning Astrid saadeti koju. Meelis lahkus sealt, siis kui ta läks Sigurdi juurde paluma, et Sigurd saadaks ta oma kodumaale tagasi. Meelis jäi Sigurdi soovil sinna ja lahkus sealt alles mõne aasta pärast. Kui Meelis oma kodumaale tagasi jõudis, kuulis ta, et tema isa hukkus
· tegema tsunfti liikmetele meistritöö,selliks olemise ajal käinud välismaal õppimas. · Vandersell · Vara olemasolu, et muret seda tööriistad, käsitöökoda(sageli abielluti surnud käsitöömeistri lesega) · teha pidu teistele tsunfti liikmetele · Kaupmehed-jõukad, rikkad · Gildid-kaupmeeste ühendused · Gildi eesmärk oli aidata üksteist, tõrjuda konkurente eemale. · Kaupmeeste ohud-halvad teed, röövlid, · merel laev võis tormiga põhja minna, mereröövlid Kunagi ei pandud kogu oma varandust ühe reisi peale, kauba pealt võeti suuri vaheltkadusid, õnnestunud reisi pealt teeniti palju. Eesti osad linnad kuulusid Saksa kaubalinnade liitu Hansa Liitu.(Tallinn, Viljandi, Uus- Pärnu) · Koged- keskaegsed kaubalaevad · Sisse veeti: sool, luksuskaubad, -kangad, ehted, relvad, heeringad, veini, vürtse, metalle. · Välja veeti: teravilja, kala, karusnahad, lina, hülgerasv, kivid. Linnade välisilme. · Tänavad kitsad
´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Elas pakasega metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja, et emagi on surnud. Kui Meelis kodu kohta oli jõudnud, tahtis ta oma isa ja vendade eest ristirüütlitele kätte maksta. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Ja siis
´´ Tark- Bernhard, sinu usinus kannab juba nüüd head vilja. Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. 3. See tegevus jutustab Lembitu pojast Meelisest, keda viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Kui mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Sinna ta jäi mitmeks aastaks. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga. Elas pakasega metsas ja kuulis seal, et ta isa Lembitu oli Madisepäeva lahingus surma saanud ja, et emagi on surnud. Kui Meelis kodu kohta oli jõudnud, tahtis ta oma isa ja vendade eest ristirüütlitele kätte maksta. Lõpuks toimus lahing Tarbatu linnuses. Seal hukkus ka Meelis. Ja siis
TAPA GÜMNAASIUM Andrus Kivirähk Laste kirjanikuna Uurimustöö TAPA 2008 Sisukord 1. Elu-ja isikuloolised andmed 3 1.1 Töökohad 3 1.2 Tema lemmikud 3 2. Teosed 4-5 2.1 Loomingu paremik 5 2.2 Näidendid 6 2.3 Filmistsenaariumid 7 3. Tunnused/ Preemiad 7 4. Minu valitud teosed 7 4.1 "Kaelkirjak" kokkuvõte 8 4.2 "Kakand ja kakand" kokkuvõte 8 5. Andrus Kivirähk l...
Tallinna Polütehnikum Andrus Kivirähk ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Koostas: Relika Viilas Juhendas: Tiina Luik Saku 2009 Sisukord Autorist....................................................................................................................................3-4 Raamatust....................................................................................................................................5 Arvamused...............................................................................................................................5-6 Lisa..............................................................................................................................................7 ...
Viikingiretkede mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid olid pikka kasvu. Mehed kandsid habet, mida pügati ja kammiti, kamm pandi isegi hauda kaasa
Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati. 1492. aastal ületas Christoph Kolumbus Atlandi ookeani, otsides teed Hiinasse. Selle asemel jõudis ta saartele, mida hakati kutsuma Lääne-India saarteks. Vastavastatud manner sai nime Amerigo Vespucci järgi, kes uuris Lõuna-Ameerikat. Piraadid Suurte geograafiliste avastuste ajastul oli meredel palju laevu ja paljud neist vedasid aardeid. Piraadid olid mereröövlid. Mitte kõik ei jahtinud kulda. Moslemitest korsaarid ründasid Põhja- Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks. Mõned piraadid, nagu Blackbeard (Musthabe, Edward Teach), olid kuulsad oma kohutava julmuse poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil Prantsuse, Hollandi ja Briti maadeuurijad püüdsid purjetada ümber Pühja-Ameerika. See ei läinud neil korda, sest loodeväil oli kinni külmunud. Meresõitjail ei õnnestunud ka leida kirdevälja ümber Aasia.
03.44 eKr Kuud, millal Caesar sündis, hakati nimetama juulikuuks Nimest on tulnud sõnad "keiser", "juuli" ja "tsaar" Oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, suurem osa kõnedest ei ole säilinud Põlvnes kuulsast juliuse patriidisuguvõsast Oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik Noorena oli väga andekas ja julge mees Sai hea hariduse, omandas ruttu võõrkeeled Oli osav kõnekunstis, mida läks õppima Rhodose saarele Teel sattusid vastu aga mereröövlid, kes nõudsid lunaraha Caesar ei kaotanud julgust, vaid kohtles neid isandatena. Siis ütles ta neile :" Kui kord vabaks saan, siis lasen teid risti lüüa." Kui Caesari kaaslased rahaga pärale jõudsid, pistsid röövlid raha taskusse ja lasid vangi Mileetose juures vabaks Tagasi Roomas, hakkas Caesar elavalt rahvakoosolekutest osa võtma, rahvas õppis tundma teda kui oma jumalat Tegi kõik, mis võimalik, et poolehoidu võita
Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma
Karl Suure mõju ühiskonnale ja Euroopa ajaloole? Ühiskonnale Euroopa ajaloole Silmapaistvad õpetajad Vallutasid: Austria, Ungari, Doonan Kristlik kultuur Ühine Püha Rooma keisririik Kõik kirikud kasutasid ühtselt Rooma Pani aluse: Saksamaale, Prantsusmaale ja liturgiat Itaaliale Hariduse tähtsustamine Ristiusku pöördumine Viikingid Viiking ehk mereröövlid Varjaagid- Idas olevad viikingite nimetus Normannid- põhjamees Euroopas(Prantsusmaa) Olid meresõitjad ja põlluharijad Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus Laevad: puidust, kergesti navigeeritavad(maamärk/tähed/kõhutunne), sõitsid madalas vees, kerged Usk Ragnarök- maailmalõpp Asgard- jumalate palee Valhalla ehk Asgard
veel maadeavastajad, kes koloniseerisid seni asustamata alad Põhja-Atlandil Fääri saared, Islandi ja Gröönimaa ning umbes 1000. aastal jõudsid viikingid esimeste eurooplastena Ameerikasse. Mujal, näiteks Inglismaal, asusid viikingite väesalgad elama vallutatud maadele, harisid seal põldu ja lõid sidemeid kohalike elanikega, või asutasid kaubanduskolooniaid, nagu Dublinis. Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Mõnikord tehti ainult kaubareise, mõnikord käidi ainult sõdimas. 8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse
21. sajandi laste- ja noortekirjandus on rikas, rõõmustav ja mitmeklgne, on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustasid sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap. Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena o...
Kuid saarlased ning sealhulgas ka muhulased olid sitked ning sõjameelsed ega andud ning kergesti alla. Saaremaa oli juba muistse vabadusvõitluse ajal (XIII sajand) sissetungijate hirm ja arm. Saare maakond oli erakordselt tugev Eesti maakond, kus elanikkonna tihedus oli tõenäoliselt suurim Eestis. Ka olid nad otsapidi seotud viikingite (normannidega) ja omasid tugevaid sõjalisi traditsioone. Andekate meremeestena olid saarlased tuntud ka kui võimekad kauplejad ja õnneks/kahjuks ka kui mereröövlid. Arvestades kõike eeltoodut, ei pane meid ilmselt imestama Saarlaste tuntud isepäisus ja püüdlus iseolemise suunas. Ning ega me ka kindlad saa olla selles, millise riigi koosseisu Saaremaa kuuluks, kui ajalugu oleks kergelt vääratanud. Liiga palju seoseid oli Saaremaal erinevate ümbritsevate riikidega ning sotsiaalsete- ja poliitiliste meretuultega. Kui saarlastel oleks nende vallutuste ajal eksisteerinud ka mingi osalus koos teiste eestlastega
Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatško jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga
Ma arvan, et ta oli julge poiss, sest ta päästis Olopi poeg Sigurdi tütre Kuramaa mere-röövlite käest. Teised tegelased : Lembitu, Ivo, raudrüütlid, preester, Olopi poeg, Sigurdi tütar, Rauk, Astrid, Vjatsko jt. Meelis oli Sakala maavanema Lembitu üheksaaastane poeg, kes viidi kloostrisse ja sealt ta põgenes. Ta sai saarlaste laevale, kuhu said ka teised poisid, kes olid põgenenud. Õnnetuses sattus ta Kuramaa mereröövlite kätte. Mereröövlid läksid Rootsisse röövima. Siis põgenes Meelis laevalt ja päästis Astridi. Astrid saadeti oma koju tagasi, kuid Meelisel ei olnud kuhugi minna ja nii jäi ta Rauga juurde elama. Vanake ütles, et kui poisil on midagi tarvis, siis maavürst on talle tänuvõlgu ja abistab poissi kindlasti. Rauga juures elades ei tahtnud poiss mitte tänamatult võõrast leiba süüa, vaid õppis käsitsema nuga ja voolmeraudu. Sealt tuli ta tagasi kaubalaevadega. Oma kodumaal sai ta sõjas viga
Rüütite kahevõitlus ehk duell oli kõige põnevam asi mida ma oma külaskäigu ajal nägin. Raes toimusid koosolekud kus tavainimesed ei tohtinud olla. Maja oli meil kolme korruseline esimesel korrusel oli vanaisa töökoda kus ta sepitses, teisel korrusel oli eluruumid ja kolmandal korrusel oli panipaik ja ladu, kus vanaisa hoidis oma sepitsetud asju. Mööblit oli vähe. Kaupa veeti laevadega, aga see võis olla ka väga ohtlik, sest merele võis torm tulla või mereröövlid võisid su kätte saada. Tallinnal oli mitu ringmüüri, sest tol ajal ei olnud nii head relvad kui tänapäeval.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
