Eesti rahvarõivad Naiste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk (selle peal kanti kohati käiseid), seelik ja enamasti villasest riidest lühike jakk kampsun või varrukateta liistik. Peakatteks oli abielunaistel kohustuslik tanu. Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled).
Kuna viina põletamine sai XVII saj suure hoo sisse, siis selle turustamiseks hakati ehitama kõrtse, mis talupoegade seas väga populaarseks said. Seal jagati külauudiseid, sõlmiti lepinguid, mängiti pilli. Tubakas ei olnud veel eriti levinud. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu, millesse koondus kogu pere. Valgust andsid ahjusuu ja süüdatud peerg. Talurahva riietuse kujundamisele oli oluline mitmete uute moevoolude sissetung, peamiselt Rootsist. (Piki-triibuline seelik, meeste murumüts, põlvpüksid jne). Talurahvakultuuri juurde kuulus lahutamatult torupill.
kruiisiterminalis, kus suhtlesin igapäevaselt mitmete turistidega eri rahvustest. Ühel hommikul küsis minult abielupaar San Diegost, et milline on üks tavaline eestlane. Mul tekkis vastamise ning selgitamisega algul probleeme. Hiljem lõunapausil jäi see mõte hinge kriipima ja ma pärisin antud küsimust endaltki. Milline on siis tüüpiline eesti rahvusest inimene? Kui mulle öelda sõna eestlane, siis see manab ette pildi tööd rabavast talupojast, kes on linastes riietes, murumüts peas ning künnab põldu. Olen mitmetelt inimestelt kuulnud arvamusi eestlaste iseloomu kohta. On öeldud, et me oleme kinnised, tagasihoidlikud, vaoshoitud, vajame distantsi, põikpäised ja kangekaelsed. Ma usun, et paljudel meist on välja löönud ka nn. eestlaslik kadedus. See tekitab meis parajat konkurentsi. Kui keegi on sinust milleski parem, siis sa teed loomulikult kõik selleks, et ise olla parem. Siit ilmneb ka hoopis positiivne omadus, eestlane on järjepidev. Kui
Igapäevasteks jookideks olid kali ja mõdu. Nende kõrval pruugiti pulmades ka omavalmistatud õlut ja viina, mida põletati rukkist. Õlle ja viina turustamiseks rajati kõrtsid, kus mängiti pilli tehti kaupa ja levitati külauudiseid. Talupojad elasid rehielamu tüüpi majades. Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda.
Peale selle tuli ülikonnale ärmak juurde. Lai linane või villane üleriie oli laia kraega, seda kanti teiste kuubede ja kasukate peal halva ilmaga. Linane rüü sarnanes lõikelt pikk-kuubedega. Põltsamaalt 1926. aastal kirja pandud teate järgi on rüü vana, tarvituselt ammugi ära jäänud riie. Põltsamaa ümbruses tuntakse seda aga väga hästi. Rüüd oli takusest riidest käiste ja kraega mantel, üleriie. Seda kandsid suvel sulased ja enamasti karjased. Rüüd ja murumüts olid karjase harilikud riided. Varasem rättide ja sääremähistega jalgade ja säärte katmise viis püsis 19. sajandil nii naiste kui meeste töörõivastuses. Üldiselt kandsid naised 19. sajandil pidurõivastusega pikki villaseid sukki, mis olid harilikult valged ja mõnikord kaunistatud koekirjaga. Suvesukki kooti ka helevalgeks pleegitatud linasest lõngast. Vana tava järgi peeti ilusaks jämedate säärtega naisi. Jalatsiteks olid tööl paju- või pärnakoorest viisud ja pastlad.
Puudu jäi kõrgema taseme juhtimisest ja distsipliinist. Saksa sõdalased olid seevastu elukutselised, hea väljaõppe, distsipliini, relvastuse ning turvistega. Eestlaste eelis oli arvuline ülekaal ja kohalike olude parem tundmine. Eestlaste relvadeks olid taprid, sõjanuiad, viske- ja torkeodad ning vibud. Hiljem, juba vabadusvõitluse käigus õpiti tundma ambu ja kiviheitemasinat. Turvised olid sissetungijatega võrreldes pea olematud: kiivri asemel nahast murumüts, rõngasrüüde asemel paksud tepitud või nahkvammused. Põhiliseks turviseks oli puust kilp. (Helme, M. 2010). Madisepäeva lahingu kaotus oli suurim, kuid väärikas. Julgust paremini relvastatud ja turvistatud vaenlase vastu astuda hindasid ka vaenlased ise. Madisepäeva lahing otsustas eesti rahva saatuse tegelikult aastasadadeks. Lembitu kui muistse vabadusvõitluse kõige silmapaistvama vanema sõjapealiku vaim on eestlasi läbi aegade
Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepanuväärselt kõrge. Kirikutes ja kabelites peeti eestikeelseid jumalateenistusi ning kirikute juures hakati talupoegadele õpetama katekismust ja kirikulaulu. Igas kihelkonnas tuli ametisse nimetada köster ja tema ülalpidamiseks eradalda köstrimaa. Talurahva kultuur rehielamu, kõrtsid, torupill, riietuse kujunemine pikitriibuline seelik, naise pottmüts, meeste murumüts Põhja-Eestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel jne. 1637.aastal lõi H.Stahl eesti keele grammatika, mis oli saksapärane ning kus oli palju võõrtähti. Johan Hornung avaldas 1639.aastal ladinakeelse eesti keele grammatika pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid, neid tunneme me vana kirjaviisi all. 1686.aastal anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament, mille tõlkisid ja toimetasid Andreas Virginius ja
kuhu rajati mitmeid barokkehitisi toomkirik, raekoda, börsimaja) e) Talupojakultuur - Toit (rukkileib ja soolasilk ; jahu- ja tangupudrud ; herned, oad ; rikkalikum laud pulmade ja jõulude ajal ; kali ja õlu) - Uudseks Rootsi aja lõpul tubakas ja viin (põletati rukkist ; levis kõrtsikultuur - Riietusele mõjusid Rootsist tulnud moevoolud (pikitriibuline seelik ; meeste murumüts ja põlvpüksid) Eestimaa kubermang ehk põhja-eesti. Liivimaa kubermang ehk lõuna-eesti ja põhja-läti ning eriseisundiga saaremaa. Kindralkuberner rootsi kuninga määratud kõrgeim valitsusametnik (tallinnas ja riias) Rüütelkond aadlike seisuslik omavalitsusorgan (eesti-, liivi-, ja saaremaal) Maapäev rüütelkonna liikmete kokkutulek (3 aasta tagant) Maanõunikud (12 tk) maapäeval eluks ajaks valitud rüütelkonna igapäevaseid asju korraldavad ametnikud.
Inim suhted on judaismis väga olulised, sest peegeldavad inimeste suhet Jumalaga. Simon Wiesenthal Center otsib natsi sõjakuritegijaid Pesah paasapüha, tähistatakse välja rändamist egiptusest. Gheto oli alguses juudi linnaosa. Maailma kõige enam mõjutanud juut oli Jeesus. Ennem ppesemist ei tohi kättega toiduaineid ja oma nägu puudutada. Kõrbes kui vett ei ole pesetakse ka liivaga. Et pead kaitsta kannab vaga juut peas kipaa-d(müts murumüts). Riided peavad olema tagasihoidlikud(mustad), arvati, et kõige suuremad omadused inimesel on tagasihidlikus ja häbi tunne. Inimene pidi arusaama, et Jumal näeb alati(kõikjal viibiv). Riietamisel tuleb alati paremalt alustada, ellistada. Lahti riietumisel vastupidi. Palvetamisel kantakse hoopist teistsgust riietust. Palve peab olema vaikselt üteldud, hea diktsiooniga ja selgelt välja üteldud. Juudi esipalvetajad on Cantorid. Muusika tegemine ei olnud kunst vaid käsitöö nende meelest
Kõige rohkem tehti ehitustöid Narvas. Valdavaks sai uus stiil- barokk. Alustati uut tüüpi kaitseehitiste- bastionide- püstitamisega. Talupojakultuur: Talurahvakultuur säilitas oma traditsioonilise ilme. Uutest söögitaimedest kasutati läätsi. Kõige rikkam oli laud pulmade ajal. Alustati hoogsalt kõrtside rajamist. Valitsevaks elamutüübiks oli rehielamu. Talurahva riietuse kujunemisele oli oluline mitmete moevoolude sissetung. Naistel oli pikk triibuline seelik, pottmüts, meestel murumüts Põhja-Eestis, plisseeritd seelik jne. Talurahvakultuuri kõrvale kuulus lahutamatult torupill. Põhjasõda 1700-1721 Sõja põhjused: 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni
Viina ja õlle turustamiseks alustati kõrtside rajamist. See sai talupoegade hulgas väga populaarseks. Seal levitati külauudiseid, tehti kaupa või mängiti pilli. Suitsetati vähe, sest tubakas alles levis siia. Valitsev elamutüüp oli rehielamu. Rehituba oli piiratud igast küljest kõrvalruumidega ja oli seetõttu pime. Valgust andsid ahi. Talurahva riietuse kujunemisel oli oma roll uutel moesuundadel, mis jõudsid siia Rootsist. Nt pikitriibuline seelik, naiste pottmüts, meest murumüts, meest põlvpüksid saartel jne. Talurahvakultuuri juurde kuulus ka torupill. Põhjasõda 1700-1721 Läänemeremaad sõja eel: Rootsi kuningriik oli saavutanud 17. sajandil oma kõige suurema võimsuse. Selle vastu olid Venemaa, Taani, Poola. Kõik nad soovisid omale saada osa Rootsi valdustest. Selleks avanes võimalus sajandi lõpul, kui paranesid Venemaa ja Poola suhted. Rootsi liitlased Inglismaa, Saksa-Rooma keisririik ja Prantsusmaa olid seotud omavaheliste probleemidega. Ka Rootsi
843. a. Verduni leping Frangi riik jaotatakse Lääne-, Ida- ja Lõuna-Frangi riigiks. Kiriku- ja vaimuelu varakeskajal Paavstivõimu tõus Katoliku kiriku peaks kujunes tänu pärimusele Rooma paavst. Paavsti autoriteedi tõusu toetasid Frangi riigi valitsejad. Karl Suur seadustas muistse kombe, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb anda riigile kümnis. Kirik oli hierarhiliselt üles ehitatud: paavst>kardinalid>peapiiskopid>piiskopid>preestrid>diakonid. Tonsuur väikene murumüts (paavstil valge, kardinalil roosa). Tsölibaat vanne, mis tähendab, et nad on abielus jumalaga (Stella: "Pole seksuaalset kontakti kellegagi"). Katedraal suur kirik, jumalateenistust peab paavst või kardinalid. Toomkirik kirik, kus jumalateenistust peab peapiiskop. Kirik tavaline kirik, kus peab jumalateenistust preester. Toomkapiitel tavaliselt 12nest vaimulikust koosnev nõukogu, kes aitab ja toetab peapiiskoppi. Visitatsioon toomkapiitel käib
kiviaedade ehitamine. Kariloomi peeti suhteliselt vähe. Talupoegadelt võeti õigus metsloomi küttida. 14 Elu-olu: joogiks oli kali ja mõdu, söögiks leib, soola silk, pudru hernestest, ubadest või läätsedest. Valitsevaks elamutüübiks olid korstanata rehielamu. Riietuses avaldas mõju Rootsi mood. Rahvariide seelikutele tulid näiteks vertikaalsed triibud, pottmütsid, meeste murumüts, klisseeritud seelikud, põlvpüksid. Talupojal oli õigus kaevata mõisniku peale õuekohtust kuningani välja. 1696/1697 - Suur nälja häda. Suri 20% elanikonnast. Sellest hoolimata viidi Eestist vilja Rootsi. LINNAD JA KAUBANDUS Säilisid linnade omavalitsused Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Väiksemad linnad läänistati aadliperekondadele. 16. sajandini olid eesti linnad saanud suurt kasu reekspordist venemaale, kuid 16. sajandi lõppus hakati
annaabi.ee 
