Ajaloo küsimused Kaimar Pihlapuu 1. Nimeta I ms põhjused; 1)Võimude tasakaalu kadumine Euroopas (Saksamaa ühinemise tõttu), 2)Riikide liitude süsteem 3)natsionalism,imperialism 4)võidurelvastumine 6)pingelised suhted balkanil 7)Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos. 2. Missugused muutused toimusid Vene impeeriumis 1905. a. -; 1917.a. veebruari - ja 1917.a. oktoobrirev. Tulemusel? Kergenes talupoegade ja tööliste olukord,vähenes rahvuslik rõhumine,Laienesid poliitilised õigused tugevnes rahvuslik liikumine,saadi õigus emakeelsete koolide rajamiseks,lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus ja ajakirjanduse tegevus lihtsustus. 3. Missugused olid Eesti iseseisvumise eeldused? Rahvusliku haritlaskonna teke Eestlaste majandusliku jõukuse kasv Rahvuslike liidrite esiletõus (Päts,Tõnisson) Osalemine omavalitsuse juhtimises 4
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim
3)Vene-Jaapani sõda-Venemaa tahtis jätkata agressiivset välispoliitikat. See viis kokkupõrkeni Jaapaniga, kes tahtis Aasias suurvõimu positsiooni. Venemaa sai lüüa. (1904-1905) 4)1905. Aasta revolutsioon Venemaal ja Eestis-Algas nn. Verise pühapäevaga, kus võimud lasid Peterburis töölisrongkäigule tule avada. Järgnesid rahutused ning moodustusid erakonnad. Armeed jäid tsaarivõimule ustavaks. Talupoegade eluolu kergenes, vähenes rahvuslik rõhumine, rohkem poliitilisi õigusi. Et suurriikidele järele jõuda, vajas Venemaa reforme, mida teostas Stolõpin. 5)Suurriikide blokkide kujunemine-19 saj. Lõpupoole hakkasid Euroopa suurriigid blokkidesse grupeeruma. Sõlmiti leping Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia vahel. See kolmikliit tekitas rahutust. 6)1912. Aasta sõda Türgile-Türgi nõrgenemise tõttu tahtsid Balkani rahavad Türgit kogu poolsaarelt välja tõrjuda
Ajaloo KT 16.PTK 1. Miks kerkis 19.saj alguses päevakorda talurahva olukorra parandamise küsimus? Pärisorjuse kaotamise järel jäi talurahvast ahistama terve hulk sotsiaalseid, majanduslikke, õiguslikke piiranguid. 2. Kas talupoegade olukord kergenes pärast pärisorjuse kaotamist? Ei, kuna talupoegade majanduslik seisukord oli halvenenud, neil oli suured koormised. Toimusid ka rahutused, usuvahetusliikumised, väljarändamised. 3. Miks jäid ka pärast pärisorjuse kaotamist alles mõisakoormised? Kuna talupojad vabastati ilma maata, nad pidid mõisalt oma talumaid rentima. 4. Milliseid ül pidi täitma talurahva omavalitusus? Vallal lasus ühisvastutus magasiviljakogumisel, vaeste hoolekandel ja koormiste täitmise ees. 5
eest · Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti, mille nimetas Jurjeviks. Venelaste katsed järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061.a vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu · Vana- Vene riigi lagunedes 11. sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu (Novgorod, Pihkva). Vastastikkustes rüüsteretketes 12. sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud. Suhted balti hõimudega: · suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. · Alates 7
Talupoegadele jäi siiski hea mulje kuningast. Vana hea rootsi aeg! Mida suutsid rootsi kuningad? Uus maksusüsteem. Lõdvendati maksukoormisi, eelkõige tähendas see seda, et kõikjal riigis oli ühesugune maksumäär. Varem määras iga aadlik sellise maksu, nagu talle endale meeldis, kuid kuningad suutsid seda muuta. Koormised: viljamaks, teotöö 6p, rakmetegu- päevad aga normeeritud, abitegu ja loonus. Talupoegade olukord kergenes, sest maksud ei kõikunud. Aadlike tungival soovil aga kinnistati pärisorjus. Kinnitati , et on sunnismaisus ja talupoeg on mõisniku omand. See ongi pärisorjus, kuna pangi ametlikult kirja. Sp öeldaksegi, et Rootsi ajal kinnistati lõplikult kuigi tunnused juba ordu ajal. Pärisorjus 1645 Eestimaal, 1671 Liivimaal. Sisseränne. 17 sajandil venemaalt suur sisseränne eestisse, sest venemaal oli usureform ja vanausuliste tagakiusamine.
Eelkõige tähendas seda, et kõikjal riigis ühesugune maksumäär!!(väga oluline) Enne aadlikud määrasid ise nii suure määra kui soovisid. Mõned maksud koondati kokku, teised jälle kaotati. Koormised: 1. Viljamaks 2. Teotöö-6 päeva 3. Rakmetegu, jalategu,mille päevad olid normeeritud kuu jooksul 4. Abitegu-hooajatööde ajad 5. Loonus-naturaalmaks, mida anti mõisnikule(küünlad, vill jne) Sellega talupoegade olukord veidi kergenes. Samas aadlike surve tõttu kinnistati pärisorjus. Kinnitati, et talupoeg ei tohi põgeneda, sunnismaisus ja öeldi, et talupoeg on mõisniku omand. Kuna see pandi ametlikult kirja , siis sellest ajast pärisorjus ametlikult, kuigi kõik tunnused olid juba Liivimaa ajal. 1645-Eestimaal ja 1671 Liivimaal. 17 saj Venemaalt suur sisseränne Eestisse, kuna seal oli vanausuliste tagakiuamine .Muudest maadest ka. Huvitaval kombel ei jõudnud siinsetele aladele aga juute.
puudumine · Jätkatakse trad agresiivset välispol · Vene-jaapani sõda 1904-1905, vene saab raskelt lüüa · Kaotus soodustab 1905 rev puhkemist · 17. Okt manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse -Riigiduuma- valimisi. Algas erakondade moodustamine · Dets moskva ülestõus järgnesid vastuhakud sõjaväes · Kergenes talup ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid pol õigused · Stolõpini reformid, agraarreform-üksiktalude moodustumine läks siiski vaevaliselt · Taas levisid rev meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Soome Venemaa koosseisus: · 19. Saj vene koosseisu läinud, ulatusliku autonoomiaga, oli vene arenenuim piirkond · Veebruarimanifestiga (15.02.1899) tühistati enamik soome privileegidest · Soome ühisk lõhenemine:
mis algas Verise pühapäevaga 9.jaanuaril, mil võimud lasid Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta tule avada, järgnesid rahutused, 1905 oktoobris halvas ülemaaline streik elu kogu maal ja tsaarivalitsusel tuli järele anda.16.10-vere valamine Tallinna uuel turul 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai 2 rahvale sõna,- koosoleku ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse- Riigiduuma- valimisi, erakondade moodustamine.Detsembris toimus uus revolutisoon mis uuesti maha suruti, kergenes talupoegade olukord, nõrgenes rahvuslik suhtumine ja laienesid poliitilised õigused. Pjotr Stolõpin-asus teostama reforme Venemaal, kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber kujundada, et tekiksid iseseisvad talud, senine külakogukond lammutati:talupoeg sai õiguse sellest välja astuda ja maa eraomandiks kinnistada, hiljem pöördus Stalõpin tagasi venestamispoliitika juurde ning see tekitas pingeid ja 1911 ta mõrvati.
VENEMAA JÕUAB 20.SAJANDISSE Kaug-Idas viis V. traditsiooniline agressiivsus välispoliitikas kokkupõrkeni Jap-ga. V.-Jap-i sõjas 1904-1905.a sai V. raskelt lüüa. Kaotus Jap-le soodustas 1905.a revolutsiooni puhkemist, millele järgnesid rahutused. 17.oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning rahvaesinduse Riigiduuma valimisi, aga sellega polnud revolutsioon lõppenud. Ülestõus toimus Moskvas, mis veriselt maha suruti. Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V
Kõige rohkem kaotas Vene-Jaapani sõjas laevastik, mis kohe sõja algul langes jaapanlaste rünnaku alla. (21) Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni (sise ja välispinged viisid Venemaa revolutsioonini) Algas Verise Pühapäevaga (tulistati rahumeelset töölisrongkäiku, millele järgnesid rahutused), 1905 okt toimus ülemaailmne streik, mis sundis tsaarivalitsust järelandmisi tegema. Revolutsiooni tulemused: Kergenes talupoegade ja tööliste olukord Vähenes rahvulik rõhumine Laienesid poliitilised õigused Tugevnes rahvuslik liikumine Venemaa mahajäämise likvideerimiseks agraalreformid (maaelu ümberkorraldamine) Iseseisvate talude teke Külakogukonna lammutamine Maa muutus eraomandiks Soome Venemaa koosseisus, Balti kubermangud 20.saj algul. Revolutsioon ei katkestanud kiiret arengut. Eestlaste, lätlaste ja leedukaste positsioon
sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Aastal 1030 tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu, rajades sinna tugipunkti, mille ta nimetas Jurjeviks. Venelase katseid järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada saatis ebaedu ja 1061 vabastasid eestlased (vene kroonikates sossolid) Tartu. - Vana-Vene riigi lagunedes 11.sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt, sest edaspidi tuli sõdida väiksemate Vene vürstiriikide vastu (Novgorod, Pihkva). Vastastikustes rüüsteretketes 12.sajandil keegi püsivat edu ei saavutanud. · Suhted balti hõimudega: - Suhteid balti hõimudega teravdas oluliselt idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära.
Teorent oli aga kõigile tuntud, erines kahte "teokaupa"- kuni kahekümneks aastaks ja igavene "teokaup". · Talupojad peavad mõisale aastas tegema 250 hobuse ja 250 jalapäeva tegema. · Rentnik, kellel 9 tiinu põldu (u. 1 hektar), karjamaa ent 20 külimittu ja aiamaa eest 5 külimittu rukist. · Kaduma pidi ka abitegu, kuid kuna seadus alles 10. aasta pärast kehtima pidi hakkama, siis ei vabanetud enne ka abiteost. · Kadus kümnisemaks. · Kergenes mõnevõrra rehepeksu kord. · Erilisi isikuvabadusi ei olnud, peale õiguse mööda Venemaad rännata, kuid sellekski oli vaja mõisniku ja valla luba. 555555555555555555555555555555555 7 Kasutatud kirjandus http://www.hot.ee/machter/koormised.html http://www.hot.ee/machter/ennesoda.html http://www.hot.ee/machter/hiljem.html http://et.wikipedia.org/wiki/Mahtra_s%C3%B5da http://www.post.ee/?id=6897 http://www
perekonnale minimaalseid elatusvahendeid. Nende töörahulolu parandamiseks piisas väikesest muudatusest. Sellest ajast alates võib organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristada nelja etappi. Algperiood kestis 19. sajandi lõpuni Tööstusrevolutsiooni algul töötingimused ei paranenud, kuid see lõi eelduse olukorra muutumiseks. Inimesi asendasid masinad, misläbi nende töö kergenes. Paranes mitmesuguste kaupadega varustatus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. 1 Üheks esimestest, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi, oli noor edukas ärimees Robert Owen Sotimaal. Oma esimese vabriku ostis ta 1789. aastal. Nähes väikeseid lapsi rasketes tingimustes 13 tundi päevas töötamas, sai temast reformija. Ta veenis tehaste
Endistel aegadel ei olnud ka inimestevahelised suhted keerukad, alluti kõige tugevamale. Esimesed organisatsioonid tekkisid siis, kui hakati käsitsi valmistama tooteid teiste tarvis. Tekkisid väikesed töökojad, kus valitsesid tööalased suhted, meister- sell- õpipoiss., töötingimused olid väga rasked. Organisatsioonilise käitumise kui teadusharu arengus eristatakse nelja etappi. I algperiood kestis 19 sajandi lõpuni. Toimus tööstusrevolutsioon, inimesi asendasid masinad, kergenes töö, paranes mitmesuguste kaupadega varustatavus, suurenesid teadmised ja töötasu, lühenes tööaeg. Noor ärimees Robert Owen Sotimaalt oli üks esimesi, kes hakkas arvestama tööliste inimvajadusi. Ta keeldus tööle võtmast väikeseid lapsi, õpetas oma töölisi hindama puhtust ja karskust, piiras tööpäeva pikkust. Ta veenis ka teiste tehaste omanikke selles, et töötingimuste parandamine on parim investeering. Andrew Ure- pööras tähelepanu kolmandale tegurile- inimestele
sajandiks enamiku soome-ugri hõimude assimileerumiseni. *Alates 11. sajandi algusest eestlaste suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. 1030.a tuli suurvürst Jaroslav Tark ja vallutas ära Tartu ning rajas sinna tugipunkti. Venelaste katsed 7 järgmistel aastakümnetel mõjualuseid territooriume laiendada ebaõnnestusid ja 1061.a vabastasid eestlased. *Vana- Vene riigi lagunedes 11. sajandi lõpul kergenes eestlaste olukord märgatavalt. 3) Suhted balti hõimudega: *Sõditi, kaubeldi ja rüüstati võrdselt. Tase oli võrdne. Käis tihe kaubavahetus. *Suhteid teravdas idaslaavlaste liikumine põhja poole. Osa balti hõimudest segunes slaavlastega, osad üritasid omakorda liikuda slaavlaste eest ära. *Alates 7. sajandist tegid läti hõimud Põhja- Lätis katseid nihutada oma senist asu ala eestlaste arvelt põhja poole. Sellel perioodil rajati Kagu- Eestisse hulk linnuseid.
agressiivset välispoliitikat -> Vene-Jaapani sõda 1904-1905 (VM kokkupõrge Aasia suurvõimu positsioonile pretendeeriva Jaapaniga), VM kaotas Kaotus Jaapanile soodustas 1905 revolutsiooni puhkemist (algus: Verine Pühapäev 9. jaanuar) 1905 halvas ülevenemaaline streik elu kogu riigis ja tsaarivalitsusele tuli järele anda -> 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II rahvale sõna-, koosoleku- ja ühinemisvabadust ning Riigiduuma valmisi Kergenes talupoegade ja tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused VM vajas reforme: Pjotr Stolõpini agraarreform, mille eesmärk oli Vene maaelu ümber kujundada, nii et tekiksid iseseisvad talud Peale Stolõpini mõrva 1911 hakkasid taas levima Revolutsioonilised meeleolud, tugevnes rahvuslik liikumine Erakonnad: 1. Konstitutsioonilised demokraadid (kadetid) tahtsid põhiseadust 2
Ka eestlaste arv kasvas kiiresti ning enne Suurt Nälga (1695-7) elas Eestis u 400 000 inimest. PÕLLUMAJANDUS JA MÕISATE REDUKTSIOON Rootsi riik vajas palju raha, aga kohalike mõisnike maksud olid väikesed. 1680-tel aastatel otsustati läbi viia mõisate REDUKTSIOON e eravalduses olevate mõisamaade tagasivõtmine riigile. Kokku läks riigi käsutusse u 60% maadest (mõisnikud jäid küll peremeheks oma maade üle, kuid neid loeti nüüdsest Rootsi riigi rentnikeks). Talurahva olukord kergenes veidi, sest riik seadis sisse VAKURAAMATUD, kuhu pandi kirja talupoegade täpsed kohustused mõisa ees. Lisaks võis talupoeg mõisniku peale kohtusse kaevata. 17. saj lõpul oli Eestis u 1000 mõisa. Peamiseks tuluallikaks oli viljakasvatus (eriti rukis). Algas põldude puhastamine kividest. Talupojal olid mõisa ees erinevad kohustused: · RAKMETEGU- 1 mees talust 3-6 päeva nädalas härja või hobusega mõisas tööl. · JALATEGU- 1 mees talust mõisas tööl peamiselt kevadel ja suvel
annaabi.ee 
