Kõrgushüppe osad kolme parameetriga: 1) äratõuke kiiruse, 2) äratõukenurga, 3) väljalennunurga ja massikeskme Hoojooks, tõuge, õhulend ja maandumine. kõrgusega. Nendest olulisimaks on väljalennu kiirus ja nurk. Erinevad tehnikad Enamlevinud vead kõrgushüppes - Kiiruse Karjapoiss e. käärtehnika ja flopptehnika. langust hoojooksu lõpus. Äratõukeks valmistudes keha massikeskme langust (tugev allaiste). Pidurdavat tegevust äratõukel (mahapanekul kand kehast kaugel eespool).
Tõukejala vastaskäsi liigub üles ja lati kohale. Puus liigub lati kohale, selg on paindes, pea kallutatakse kuklasse. Kui puus on lati ületanud kõverduvad jalad puusaliigesest ja sirutuvad põlveliigesest. Põlved on laiali, andes kerele võimaluse rohkem taha painutada. 4) Maandumisfaas - Pea kallutatud rinnale. Maandutakse õlgadele ja seljale. Põlved on laiali. Tavaliselt tehakse tirel taha. 3. Erinevad tehnikad - Flopptehnika. Käärtehnika – Hoojooks toimub 30-35o nurga all, see on ühtlaselt kiirenev, pikkus 7 või 9 jooksusammu. Äratõuge sooritatakse latist kaugema jalaga, hoojalg rebitakse kõrgele ette-üles, tõukejalg jääb hetkeks lõdvalt rippuma. Õhulennu kõrgemas osas kallutatakse keha lati ületamiseks tugevasti ette, lati ületamise järel viiakse hoojalg alla ning tõukejalg tõstetakse kiiresti üle lati ning rind ja pöid pööratakse tõukejalale vastu
annaabi.ee 
