Juhendaja: Roland Allak TEK Sisukord · Konstruktiivne kergbetoon · Koostis ja omadused · FIBOMIX Kergbetoon · FIBOMIX aluspõranda ehitamisel ja renoveerimisel · Materjal Konstruktiivne kergbetoon Struktuurne kergbetoon on tugevusklassifitseeritud kergbetoon, mida valmistatakse tugevusklassis 100..300(...600), tihedused vastavalt 1100...1600(...2100) kg/m3. Erinevalt soojustusbetoonist saab konstruktiivsest kergbetoonist valmistada tiheda konstruktsiooni, mida võib ka lihvida. Tugevusklassiga kergbetoonist konstruktsioone võib arvutada samal moel nagu tavalisi betoonkonstruktsioone, võttes arvesse betooni koostisosade materjaliomadused. Konstruktiivsest kergbetoonist konstruktsioonide betoneerimine, tihendamine ja viimistlus on sama, mis tavalise betooni puhulgi. Mõned kergbetoonid on paigaldatavad ka pumbates. Konstruktiivne kergbetoon sobib kõikidele betoon-, raudbetoon-
millele seatakse kõrgendatud nõudmisi helipidavuse suhtes · Klaaskiududega tugevdatud kipsplaate kasutatakse ruumides, kus eeldatakse rangemaid nõudmisi plaadi tugevus-, tulekindluse ja muudele näitajatele Betoonist valmistatavad ehitustooted jaotatakse: · Betoonist müürikivid ja -plokid: Columbia Kivi · Betoonist tänavakivid · Betoonist katusekivid - Lafarge · Kergbetoonist müürikivid -ja plokid - FIBO · Mullbetoonist müürikivid - ja plokid - AEROC Columbia kivi · Valmistatakse tsementsegust või betoonist. Sideaine portlandtsement. Täitematerjal kvartsliiv ja graniitkillustik. · Valmistatakse fassaadikive ja täis- ning õõnesplokke · Mõõtmete moodulid: · Pikkus 190/195, 295, 390/395 mm · Laius 45, 90, 95, 140, 190, 195, 240 mm · Kõrgus 57,90,190 mm Tehnilised näitajad · Survetugevus 18..
E - arv / BN klass. Näitab keraamilise plaadi niiskusimavuse koefitsienti, mis on pöördvõrdeline plaadi paindetugevuse ja külmakindlusega. 25. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid? Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur ja plaadihaamrike. 26. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks? Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2).
Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus
APP – rullmaterjale, mis sisaldavad plastomeerseid modifikaatoreid. Plastkatted (PVC) ja kummikatted (EPDM) LAMEKATUSE SOOJUSTUS Lamekatuse soojustusmaterjaliks sobivad: Mineraalvill Vahtpolüstüreen Keramsiitkruus Vahtklaas Katusekatte alus: puitalus Kuivad sulundlaud Niiskuskindlad ehitusplaadid Puitaluse puhul on soovitatav katusekalle Betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist Soojustusmata EPS, XPS, PUR Kõvasoojustus Katusekatte kaitsekiht Kaitsekiht kasutatakse katusekatte päikesekatte paikesekiirguse vastu ja vajaliku tulepüsivuse saavutamiseks. SINDELKATUS Sindlid on kiilukujulise ristlõikega lauakesed, mille pikkus on 50-70cm, laius 7-12 Kiilukujulise laua paksus õhemast servast 0,5cm, paksemast servast 1,5cm
Aluspind peab pärast puhastamist olema tugev, puhas, kandev ja ilma nakkumist takistavate osakesteta. Tugevalt imavad aluspinnad kruntida eelnevalt. 22. Plaatimistöödel kasutatavad tööriistad ja abivahendid Hambuline segukamm, kellu, mikseriga trell, kummiservaga pahtlilabidas, käsn, svammhõõruti, silikooni püstol, plaadilõikur, plaadi tangid, kivipuur, nuga, pintsel 23. Niiskete ruumide ettevalmistamine plaatimiseks Seinad (krohvitud tellisseinad ja kergbetoonist müüritised, väikesed kergbetoonist paneelid, seinaplokid, kips- ja kaltsium-silikaatplaadid) Krunditakse ühe kihi 4120 sealer'iga, mis on lahjendatud veega (1:3). Põranda/seina ühenduskohad, nurgaliited, paneelide vahelised ühendused isoleeritakse 4400 multicoat'iga ja safe coat ribaga. Toruläbiviigud kaetakse safe coat mansetiga, märgades tsoonides isoleeritakse sein kahe kihi 4400 multicoat'iga (min 1,0kg/m2). Niiskes tsoonis 4120 sealer'i kihiga (min 100g/m2)
Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. JOONIS 8.8.1. Vundamendiplokid: a- lintvundamendi taldmikuplokk, b- keldriseinaplokk, c- postvundament. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. JOONIS 8.8.2. Suurplokkide tüüpe: a- fragment plokkhoone fassaadist, b- reaplokk,
jaotamiseks müüritisele. Plokkide mahukaal on 900 kg/m3. • Fibo õõnesplokk, mida kasutatakse ventilatsiooni- ja kommunikatsiooni-kanalite ehitamiseks, postvundamentide rajamiseks, samuti seest betoneerituna raskesti koormatud seinaosade tugipinna postide ehitamiseks. Plokkide mahukaal on 1000 kg/m³. Joonis 7. Fibo õõnesplokk. Foto: Weber • Fibo sillused, mis on armeeritud kergbetoonist talad, mis on mõeldud kuni 2,5-meetriste avade sildamiseks. Silluse peale soovitatakse laduda 3-4 plokirida, et tekitada võlviefekt. Üks plokirida tõstab silluse kandevõimet 1,5 korda. 6 Joonis 8. Fibo sillus. Foto: Weber Fibo plokitoodetest ehitamine Vundament
pikkusmõõt varieeruv Betoonist müürikivid ja plokid: Columbia Kivi Tihedus 770 kg/m3...950 kg/m3 Betoonist tänavakivid Survetugevus 1...1,5 MPa Betoonist katusekivid Lafarge Tekkel Niiskusdeformatsioon ca 0,04% Kergbetoonist müürikivid ja plokid FIBO - Exclay Soojuspaisumine 17x10-6 m/°C Mullbetoonist müürikivid ja plokid - AEROC Soojusjuhtivus 0,15 W/m°C Kipsplaat loetakse põlevaks ehitusmaterjaliks, tulepüsivus 2x13mm kipsplaatkonstruktsioonil 30 min PÕLETAMATA TEHISKIVID PÕLETAMATA TEHISKIVID COLUMBIA KIVI COLUMBIA KIVI
Kui sillusele laduda peale mõned plokiread, siis võib sellele ka suuremaid koormusi toetada, kuna koormus jaguneb tänu võlvi-efektile külgnevatele müüritsoonidele. 8 KOKKUVÕTE Fibo plokk on heade omadustega toode väiksemate hoonete seinte ja vundamentide rajamiseks. Plokkide suurimaks miinuseks on madal õhumüraisolatsioon. Kõrge tule- ja külmakindlus ning madal hind teevad Fibo kergbetoonist ühe levinuima materjali Eesti eramajade ehituses. Kui toode on nõuetepäraselt paigaldatud on see vastupidav nii ajahambale kui erinavatele ilmastikutingimustele. 9 KASUTATUD KIRJANDUS https://www.weber.ee/fibo-plokitooted-ja-korsten/fibo-plokitoodete-lahendused-ja- juhised/materjalid-ja-nende-omadused.html http://www.majaehitaja.ee/fibo-konstruktiivsed-nouanded/
· pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest 84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid? Monteeritavad raudbetoonvahelaed valmistatakse kas tavaliselt raske betoonist või kergbetoonist. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1. T - sirged kesktalaga trepid 2. U - sirged umbtrepid 3. KT - kesktalaga keerdtrepid 4
Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1...2 korruseliste hoonete ehitamisel. Vahelaepaneelid
8. Raskebetooni kivistumise iseloom? 9. Kivistunud betooni füüsikalised omadused. MAHUMASS: raskebetoon 200-2500 kg/m3 POORSUS: on 3-15%, VEEIMAVUS: 2- 8%. Oluline on teada, et ta on tulepüsiv materjal, tulekahjus tugevus langeb. 10. Betoonisegu paigaldamine ja hooldamine. 11. Kuidas jagunevad kergbetoonid? 12. Milline koostisosa puudub kergbetoonis võrreldes raskebetooniga? Puudub jämetäitematerjal. 13. Milline koostisosa puudub kergbetoonist võrreldes raskebetooniga? Puudub peentäitematerjal. 14. Raudbetooni koostis materjalid ja nende ülesanne liitmaterjalis? 15. Millised raudbetoon detaile kasutatakse ehituses? Postid (läbi ühe või kahe korruse) ja riivid. 16. Millest koosnevad mördid? Koosnevad SIDEAINEST, VESI JA PEENTÄITEMATERJALID. 17. Kuidas mördid jagunevad? MÜÜRIMÖRDID (pannakse kivide vahele seintesse, mis läheb kandeseintesse) ja
Tähtsamad detailed/elemendid: Vundamendi plokid, Taldmikuplokk, keldriseinaplokid. Postvundamentide sambad. Postid- ruudu,ristküliku, ümararistlõikega. Talad a- ristkülikuline, b- L-kujuline, c ja d- T-kujulised, e- riivtala, f- topelt T-kujuline. Vahelaepaneelid- ribakujulised või tervet ruumi katvad suurpaneelid. Seinaplokid- suur ja väikeplokid. Suuri tõstetake kraanaga, väikeplokid käsitsi. Tehaksemingist kergbetoonist. Seinapaneelid- moodustavad terve ruumi seina. Seal vahel ka soojaisolatsioon. Trepielemendid- trepimarss ja podestipaneel. Torud- kanalisatsiooni ja välisvõrkude ehitamisel. Sarrusega või ilma. Ruumilised elemendid- Toad või mud ruumid. Santehnilised kabiinid(vannituba, wc) Fermid-sõrestikukujulised kandekonstruktsioonid Raudbetoonkoorik-õhuke kõver plaat, äärtestpiiratud paksema ribiga. Kooriku paksus 30..50 mm. kasutatkse katuse kandekonstrukstioonina. Üks
vahelaepaneelid, seinapaneelid 36) 1. VUNDAMENDIPLOKID - Tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on ka astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 37) 2. SEINAPLOKID 38) Suurplokid- tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist. Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk- hooneid praegu Eestis ei ehitata. 39) Väikeplokid- tõstetakse kohale käsitsi. Tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokid võivad olla õõntega või ilma. Mõõdud võivad olla mitmesugused. Väikeplokke laotakse seina käsitsi, nagu suuri telliseid. Kasutatakse peamiselt 1- 2 korruseliste hoonete ehitamisel
• seinamaterjali, nn Columbia-kivi: fassaadi-, silluse-, sarruseplokid, mitmesugused murtud kivid jne. Sillutiskivid valmistatakse peeneteralisest betoonist. sobivad platside, kõnniteede ja eramute sissesõiduteede sillutamiseks Betoontellised valmistatakse peenteralisest betoonist, millele võib olla lisatud pigmente. Kasutatakse Columbia- kive peamiselt hoonete välisvooderduseks. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist või poorse täiteainega kergbetoonist. Väikeplokke kasutatakse peamiselt 1…2 korruseliste hoonete ehitamisel. Marmoroc-plaadid valmistatakse purustatud marmorist, tsemendist ja värvipigmendist. Pind on kergelt krobeline või sile ja kaetud vett hülgava kihiga. Marmoroc-plaate kasutatakse hoonete välisvooderduseks. Äärekivid tehakse betoonist. Kõige levinum äärekivide suurus sõiduteedele on 1000x300x150mm ja kõnniteedele 1000x2,00x80mm. 8.1. PÕHIMÕISTEID RAUDBETOONIST
Kergem saavutada tulepüsivust Kergem saavutada helipidavust Ehituslahendus: Monteeritav raudbetoonpaneelid Monoliitne r/b plaat Terastalad raudbetoonplaat Puittaladel raudbetoonplaat Monoliitsed komposiit vahelagi koosneb vahelae raudbetoonplaadist või paneelidest ja terastalast. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1. Kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2. Eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest 3. Ribipaneelidest 4. Ruumilistest raudbetoonplaatidest Monteeritav r/b õõnespaneel Paneeli laius 1.2m, vajaduse korral ka kitsam või kaldu lõigatud (<30o). Avad õõnespaneelis Paneelide vahe täis monolitiseerimine Õõnespaneeli seisukohalt on paneeli toetuspinna pikkus > 65-100mm Helipidavus Vabalt valitu põrandakate Segu, liim või parketialus
vahelaepaneelid, seinapaneelid Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata, kuid olemasolevatest hoonetest moodustavad nad küllalt suure osa ja nende rekonstrueerimisega tuleb tegeleda. Väikeplokke tehakse raskebetoonist, mullbetoonist
Kipsist tooted: kipsplaadid, kipskivid, dekoratiivsed elemendid. Koostis: ehituskipsi pulber; täiteaine - liiv, räbud, pimss, saepuru; armeering - papp, manilla, puitvill, takk, makulatuur, alumiiniumvõrk. Kipsplaati kasutatakse siseseinte ja -lagede ehitamisel ning välisseinte sisepindadel. Sobib ka niisketesse ruumidesse. Betoonist tooted jagunevad: betoonist müürikivid ja -plokid, betoonist tänavakivid, betoonist katusekivid, kergbetoonist müürikivid ja -plokid, poorbetoonist müürikivid ja -plokid. Looduskivid: Paekivi, maakivi, graniit, marmor, igikivi ... ja ka kvartsiit-, kilt-, liiva- ja lubjakivi ... KATUSED Eesti ja teiste Baltimaade taluehitistele oli kuni 20. saj. alguseni iseloomulik arvatavasti pärast 10. saj. väljakujunenud õlgkatus (rukkiõlgedest) ja pilliroo kasvukohtade lähedal roogkatus. Kujult oli eesti katus enamasti kelpkatus, mille otstesse harja alla jäi laudadega ääristatud unkaauk.
Läbimassplaate kasutatakse enamasti välitingimutes. Vormitakse poolkuiva meetodiga ja põletatakse 1200'C juures.Läbimassplaatide veeimavus on alla 0,05%, mis tagab selle tugeva külmakindluse. Läbimassplaati kasutatakse nii põranda-kui ka seinapindadel, eeskätt välistreppidel, rõdudel,trepikodades, hallides ja esikutes, aga ka maja fassaadi kujundamiseks 38. Millest saadakse kergkruusplokid ja kus kasutatakse? Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Lähtematerjalid segatakse segistis ühtlaseks massiks, lisatakse vett ning doseeritakse vormidesse, kus toimub vibropress menetlusel plokkide vormimine. Plokid on kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid. Plokke võib kasutada kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel ning tulemüüri ehitamisel.
• on vaatamata kergusele tugev • on hea soojus- ja heliisolaator • ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase • ei karda niiskust ega kemikaale • ei hallita ega mädane • ei meeldi närilistele ega putukatele • omab CE märgistust Kergkruusa toodetakse Saint-Gobain Ehitustooted AS tehases Häädemeestel Pärnumaal. Kergkruusa tarnevõimalused: 50 liitrised kotid, 1500 ja 3000 liitrised suurkotid, puistena, puhuriga. Kergkruusplokid Plokid on valmistatud kergbetoonist, mille lähtematerjaliks on erinevate kergkruusa fraktsioonide segu ja tsement. Plokid on : -kaalult kerged, aga piisava survetugevusega, et ehitada mitmekorruselisi hooneid, -tulepüsivus -helipidav - soojaisolatsiooni ja -külmakindluse näitajad head -ei karda niiskust ega kemikaale -ei sisalda kahjulikke ühendeid ega gaase - ei hallita ega mädane. Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused
väärtusi tavaliste raskete ehitusmaterjalide korral (betoon, kivi), kuid kergete materjalide kasutamisel (puitkonstruktsioonid, kergbetoon) võib märkimisväärselt vähendada piirdetarindi õhumüra isolatsiooniindeksi arvulisi väärtusi või suurendada löögimürataseme indeksit. Kuigi heliisolatsiooni spektrilähendajate rakendamine on soovituslik, tuleks kergkonstruktsioonide kasutamisel neid parandustegureid arvestada. See puudutab kergbetoonist piirdekonstruktsioone, kihilisi karkassseinu ja vahelagesid, uksi ja aknaid. Selle nõude rakendamist raskendab asjaolu, et informatsioon ehitustoodete heliisolatsiooni kohta sageli ei sisalda vastavaid andmeid. Tootjad ei ole huvitatud, et nende toodete heliisolatsiooniomadusi hinnatakse senisest rangemalt. Siiski on paljude toodete kohta C-korrektsioon juba määratud, neid on võimalik ka ise arvutada,
Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseinaplokid sarruseta. 05.05.2014 · Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi (liigituvad põletamata tehiskivide alla). Seinte suurplokid tehakse mingist kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), tihedusega kuni 1200kg/m³ ja survetugevusega 2,5...10N/mm² (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist. · Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on
ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamus kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonkihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80-120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 40.Müürimördid-olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb. Plastust võib suurendada plastifikaatorite lisamisega
19 Tuleohutuse seisukohast on eelistatavam kinnitusviis liimimine, mitte keevitus. Vajadusel tuleb liimimist tugevdada mehaanilise kinnituse abil. 42 21 Katusekatte alus: betoonalus Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist või koostada mont. elementidest. Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10 - 20m). Kohapeal valatud betoonaluse puhul peab arvestama sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha vähese veesisaldusega betoonist ja võimalikult õhuke (mitte üle 40 mm).
keramsiitbetoonist) valmistatud valmissilluseid. Nendel sillustel on seinaplokkidega lälähedased omadused. Sillused on kerged ja paigaldamine ei nõua üldjuhul tõsteseadmeid. Silluste tõstmisel kraana või muu tõsteseadmega kasutada linttroppe. linttroppe. Et vä vältida ohtlike lõikejõudude tekkimist plokkides, peavad kergbetoonist sillused olema toetatud müümüüritisele ritisele otstest > 250 mm. Pikkade silluste juures võib tekkida vajadus tugipinna pikkust veelgiveelgi suurendada. Keelatud on monteeritavate kergbetoonsilluste lü lühemaks saagimine, aukude puurimine ja soonte freesimine sillustesse ning muul viisil viisil silluse ristlõike muutmine. 45
Õõnespaneele kasutatakse peamiselt elu- ja ühiskondlikes hoonetes, ribipaneele aga tööstushoonetes. Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80…120mm. 31. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Tsementmörte võib kasutada igasuguste niiskustingimuste juures. Lubimört (lubi, liiv ja vesi) on suhteliselt nõrk, kuid väga plastne ja vett hoidev.
Suurpaneelid katavad tavaliselt tervet ruumi ja neid kasutatakse peamiselt paneelhoonetes. Nad võivad olla õõntega või ilma. Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses kolmekihilistest paneelidest, kus kahe raudbetoonikihi vahel on soojaisolatsioonimaterjal. Ühekihilised välisseinapaneelid tehakse kergbetoonist või mullbetoonist. Sisemised kandeseinad tehakse ühekihilised raudbetoonist, paksusega 80...120mm. Mittekandvaid vaheseinu tehakse ka kipsbetoonpaneelidest. 40. Müürimördid- olemus, erinevad liigid Müürimört peab olema küllalt tugev, kuna ta moodustab koos tellistega kandva seina, samba või muu kandekonstruktsiooni. Tsementmört koosneb tsemendist, liivast ja veest. Ta on hea tugevusega, kuid plastsus ja veehoidvus on tal halb
41. Raudbetoondetailide valmistamine Vundamendiplokid tehakse raskebetoonist. Lintvundamendid koosnevad kahest peamisest plokitüübist: taldmikuplokid ja keldriseinaplokid. Postvundamendid on kas astmelised või püramiidikujulised ja nendel on süvend samba otsa jaoks. Taldmikuplokid on harilikult sarrusega, keldriseina-plokid ilma sarruseta Seinaplokid jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga, väikeplokid käsitsi. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist (Eestis on neid tehtud kõige sagedamini mullsilikaltsiidist), mahumassiga kuni 1200 kgim3 ja survetugevusega 2,5...10 N/mm2 (sillusplokid on märksa tugevamad). Suurplokkide paksus vastab seina paksusele; teised mõõdud on väga erinevad, sõltuvalt ploki tüübist Seinapaneelid moodustavad enamal juhul terve ruumi seina. Välisseinapaneelid tehakse kas ühe- või mitmekihilised. Eestis ehitatud paneelmajade välisseinad on enamuses
9.8. Tähtsamad betoon- ja raudbetoondetailide tüübid Vundamendiplokid. Need tehakse raskebetoonist. Joonis 9.8.1. Vundamendiplokid: a – lintvundamendi taldmikuplokk, b – keldriseinaplokk, c – postvundament. Seinaplokid. Need jagunevad suur- ja väikeplokkideks. Suurplokid tõstetakse kohale kraanaga. Seinte suurplokid tehakse kergbetoonist. Suurplokkide paksus peab vastama seina paksusele. Suurplokk-hooneid praegu Eestis ei ehitata. Varasematel aegadel neid ehitati. 128 Joonis 9.8.2. Suurplokkide tüüpe: a – osa plokkhoone fassaadist, b – reaplokk, c – nurgaplokk, d – akna-alusplokk, e – sillusplokk. Väikeplokid. Neid tehakse:
- tellismüür paksusega 1 kivi s.o. 25 cm või kaks ½ tellisest kihti (12 + 12 cm, mis on omavahel ankurdatud roostevabast terasest ankrutega Ø 5 mm 5 tk/m2 seina kohta, mitmekorruselistel hoonetel on kandev tellisekiht 25 ... 38 cm Koostas: Meeli Kams 19 Hoone osad EPMÜ - betoonplokkidest müür rask- või kergbetoonist, õõnetega või ilma, minimaalse paksusega 16 ... 20 cm, üle 30 cm paksuseid plokke tavaliselt ei kasutata - raudbetoonsein minimaalse paksusega 12 cm - rõhtpalksein, püstpalksein - puit- või metallkarkass Puitsõrestik postidest ja rõhtpuudest tehakse tavaliselt prussidest 5 x 15 postide vahelaugusega 60 või 90 cm. Teraskarkass kujuneb puitsõrestikust märksa kallimaks, kuid sellele võib toetada raudbetoonist vahelae, mida puitkarkassi puhul teha ei saa.
Võimalikud murdekohad, hambad või nukid alusel tuleb tasandada kaldega 1:5 Rullkate kinnitatakse puitalusele pistelise kinnituse teel või servadest. Ühtlast kinnitust ei kasutata, kuna puitaluse deformatsioonid võivad katte rikkuda Tuleohutuse seisukohalt on eelistatavam kinnitusviis liimimine, mitte keevitus, vajadusel saab liimimist tugevdada mehaaniliste kinnitustega. Betoonaluse võib valada kohapeal betoonist, kergbetoonist või koostada monteeritavatest elementidest. 34 Tuleb arvestada temperatuurist, mahukahanemisest ja hoone enda deformatsioonist tingitud betoonaluse võimaliku deformatsiooniga: vuukide vahekaugus 10-20m Kohapeal valatud betoonaluse puhul tuleb arvestada sellega kaasneva kõrge niiskusesisaldusega. Niiskuse vähendamise huvides tuleb alus teha väikese
annaabi.ee 
