I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie.
kunstivool või koguni kunstiliik, millel need tunnused puuduvad. Või siis osutuvad need tunnused nii üldiseks, et pole omased mitte ainult kunstiteostele, vaid ka mingitele muudele asjadele ja seepärast pole neist tegelikult abi kunsti defineerimisel. KUNST KUI AVATUD MÕISTE Eelkõige just Ludwig Wittgensteini filosoofia mõjul väitsid 1950. aastatel ja 1960. aastate algul mitmed angloameerika analüütilised filosoofid (Ziff 1953; Weitz 1956 ja Kennick 1958), et 1653 Mis on kunst? küsimus "Mis on kunst?" on mõttetu. Selle asemel et ajada taga kunsti sügavamat loomust, tulevat hoopis küsida, missugune mõiste on "kunst" ja kuidas seda mõistet kasutatakse. Neowittgensteiniaanlik esteetika kuulutas, et kunsti ei saa üldse defineerida, sest tegemist on avatud mõistega. Inspiratsiooniallikaks oli siin Wittgensteini arutlus Filosoofilistes uurimustes, et ei saa eeldada, et ühe entiteedi kõigil eksemplaridel, mille kohta me tarvitame
Eeldab lisamaterjali: Bachmann, Talis 1985. Eksperimentaalsest esteetikast. Looming, 8, 1097-1111. 2. loeng: Kunsti definitsioon I 1. Iseloomustage anti-essentsialismi põhisisu! Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus: 2. Mis on kunstil pistmist nn ,,perekondlike sarnasustega"? Anti-essentsialismi programm traditsioonilise esteetika kriitika, avatud mõiste idee, perekondlikud sarnasused, keeleline pädevus: 3. ,,Perekondlikud sarnasused" - nt erinevad mängud, nad on erinevad kuid neil on perekondlikud sarnasused (meelelahutuslik jne)
1Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega. Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja Vabaduse probleemidega tegeletakse metafüüsikas - kas isik kontrollib oma tegevust? loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. determ.? eetikas -vabaduse ja vastutuse vahekord. Kas ma vastutan, kui kõik on ette 2.Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? määratud? esteetikas - tsensuur ja loominguline vabadus ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi ja poliitikafilosoofias - minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt 1) Kuidas mõõta vabdust
peavad oma elu korraldama. KUNST 1. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. -Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? -Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. -Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lahtus Wittgensteini “perekondliku sarnasuse” mõistest). 2. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? -Kaubalaos tuvastab edukalt kunstiteoseid üksnes juhuslikult – “pime kana leiab ka tera” . -Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunsti äratundmine ei käi definitsiooni alusel! “Me oleme voimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest mis ei ole kunstiteosed, selleparast, et me oskame inglise keelt; s.o me teame kuidas korrektselt kasutada sona “kunst” ja rakendada fraasi “kunstiteos”.” William Kennick 1958 (2003) 3
Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. b) Kunst on avatud mõiste. Ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused (nad on suletud). c) Defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse. 4) Keelelise pädevuse tees Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! Kennick ütleb, et me oleme võimelised eristama objekte, mis on kunstiteosed, objektidest, mis ei ole kunstiteosed, sellepärast, et me oskame inglise keelt ehk me teame kuidas kasutada korrektselt sõna „kunst“ ja rakendada fraasi „kunstiteos“. 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? Ta selgitas, et inimesel pole vaja kunsti definitsiooni (ja seda pole olemaski), et mõista, mis asjad on kunstiteosed ja mis mitte
b) kunsti defineerimise mõttes: mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? c) kunstiteose ontoloogia mõttes: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? 2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu. Kunstile on omane muutumine ja loomingulisus, aja jooksul kukutab see mistahes definitsiooni, kuna kunst on avatud mõiste. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimesed saavad iseeneslikult üldjuhul aru, mis on kunst ja mis mitte, kuigi ei ole leitud ühtki konkreetset kunsti definitsiooni. 4. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus (Kennicki järgi)! Esimene eksimus on eeldus, et kõigil kunstiteostel peab olema mingi ühine loomus, mingi eristav hulk omadusi, hulk tarvilikke ja piisavaid tingimusi, et tegemist saaks olla kunstiteosega. 5
’’mängudele’’, aga sa näed sarnasusi, sugulusi, ja neid on terve rida. Moodustavad perekonna. 3.Avatud mõiste idee. Defineerimatus ei tulene mitte sellest, et kunst on eriliselt keeruline, vaid sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. 4.Keeleline pädevus. Kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi! 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? ’’Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igasuguseid asju … Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon … sest ühtki sellist definitsiooni pole leitud.’’ Kunstil ei ole kindlat definitsiooni, kuid siiski on kõigil mingi arusaam, mis on kunst. 3
Selgitage anti-essentsialismi põhisisu. Anti-essentsialism on vaade, mis eitab ,,kunsti" (mõistena) ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Kunsti defineerimatus pole probleem, sest kunsti tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. Kunst on avatud mõiste. Suletud on ainult matemaatika ja loogika. Anti-essentsialistide järgi on kõik traditsioonilised teooriad esitanud kunsti definitsiooni, ent luhtunud. 3. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et kunstil pole leitud ühtki rahuldavat definitsiooni. 4. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Sajandeid oli arvatud, et kunstiteosed peavad erinema lihtsalt reaalsetest asjadest, millest neid on kerge eristada. Duchamp näitas, et see erinevus on niisugune, mida silmaga ei näe, nt kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kultuuri ajaloost, kunstimaailma. 5
1) Kunsti tõlgendamine: Mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks (ainuõige?) tõlgendus või mitu? 2) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis alati on teostes väärtuseks? Mis hinnangute loogiline staatus? 3) Kunsti ontoloogia: Mis tüüpi "asjad" on kunstiteosed (vaimsed või füüsilised)? 4) Kunsti definitsioon: Kas kunsti on defineeritav? Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tingimused? 192. ANTI-ESSENTSIALISM Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie Traditsioonilised teooriad on püüdnud võimatut! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu, mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel (Weitz lähtus Wittgensteini "perekondliku sarnasuse" mõistest). Anti-essentsialismi kriitika 1. Ühtne kunstiteoste klass: Kennicki argument on selline: 1
2. Selgitage anti-essentsialismi põhisisu! Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 3. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 4. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 5. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Mis teeb Warholi teosed
3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? ,,Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud. 6. Selgitage traditsioonilise esteetika kahte eksimust Kennicki järgi! 7
sellest, et kunstile on igiomased muutused ja loomingulisus ning ajaga kukutab kunstielu kõik definitsioonid; kunst on avatud mõiste ainult matemaatika ja loogika mõistetel on tarvilikud ja piisavad tingimused(suletud mõisted); defineerimine oleks kunstimõiste sulgemine ning see välistaks kunstis loomingulisuse. Keelelise pädevuse tees: kunsti defineerimatus ei ole probleem, sest kunstiteoste tuvastamine ei käi definitsiooni järgi. 2. Mida selgitas Kennick kaubalao näitega? On võimalik leida asjade seast kunstiteosed ilma definitsiooni teadmast. See on võimalik hoolimata rahuldavast kunsti definitsioonist, mida pole leitud. 3. Kuidas kritiseerida anti-essentsialismi (vähemalt kahel viisil)? ühtne kunstiteoste klass? Kennicki argument: me oskame tarvitada mõistet kunst, see tavakeeleline tarvitusoskus määrab ühtse kunstiteostekogumi, seda kunstiteoste kogumit uurides ilmneb nende puuduvad ühised omadused
3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. M.Weitz õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimene kel puudub rahuldav kunsti definitsioon saab hakkama kunstiteoste leidmisega. Ehk oskame kunstiteoseid tuvastada seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada sõna kunst. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus Kennicki järgi Me võime vaadata erinevat kunsti, lugeda luuletust, uurida kunstiteost, aga see ei aita meil näha mis kunstil viga on. Viga ei ole teoses, ei vaatajas, vaid valesti püstitatud küsimuses
I Sissejuhatus Mis mõttes käsitleme kunsti? a) Kunsti tõlgendamine: mis on tõlgenduse kriteerium? Kas kunstiteosel on üks või mitu tõlgendust? b) Kunsti hindamine: kas leidub tunnuseid, mis on teoses alati väärtuseks? Mis on hinnangute loogiline staatus? c) Kunsti ontoloogia: mis tüüpi asjad on kunstiteosed? d) Kunsti definitsioon: kas kunst on defineeritav? Mi on kunstiks olemise piisavad ja tarvilikud tingimused? II Anti-essentsialism *Weitz, Kennick, Ziff, Gallie Traditsioonilised teooriad püüavad võimatut, kunsti ei saa defineerida! Kunstile on omased muutused ja loomingulisus, seega langeb aja jooksul ära igasugune definitsioon. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni,vaid „perekondlike sarnasuste“ alusel. Keelelise pädevuse tees.Kennick: me suudame eristada kunstiteoseid mittekunstiteostest, sest me oskame inglise keelt, s.t teame kuidas kasutada sõnu kunst ja kunstiteos. Kennicki kaubaladu.
vorm, sisu tekib vastavalt vormile või pole lahutatav kuidagi vormist. Sisu ja vormi ühtsus. Toimuvad eksperimenteerimised ja otsingus just vormi leidmisel (OP-kunst, kubism, fauvism jt). Kolmandaks ANTIESSENTSIALISM, mida võib nimetada ka analüütiliseks esteetikaks, väidab, et kunstil puudub kindlaks määratud olemus. Külla aga on kunstiteos alatia ainulaadne ja kunstniku loomingulisus vaba. Kunsti defineerimine käib intuitiivselt. Tähtsamad esindajad WILLIAM KENNICK ja MORRIS WEITZ. William Kennicki kuusus kaubalao eksperiment - kunsti tõestamine toimub lingvistilise kompetentsuse alusel või juhuslikult, aga ilma kunsti definitsiooni teadmata. Neljandaks järgneb kunstiteooriatest suur suund nimega INSTITUTSIONAALNE esteetika teooria, mille tuntuim esindaja on GEORGE DICKIE. Selle järgi määrab kunsti ära tema taotlus olla kunstiteos ja institutsionaalne kontekst.
4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). Erinevate mängude vaatlmise läbi- lauamängu, pallimängud, võitlusmaängud jne- neil on see ühine, et neid kõiki nimet mängudeks. Peale vaadates nagu pole midagi, aga näha on sarnasusi, sugulusi ja iseloomustas neid perekondlika sarnasustega. Kunsti mõistega oli Weitzi arvates sama lugul 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Kuna kunsti ei ole võimalik defineerida, siis pole sellest probleemi ja saab selletagi hakkama. „Kujutlegem ette hästi suurt kaubaladu, mis on täis igausguseid asju... Nüüd käsime kellelgi minna kaubalattu ja sealt kõik kunstiteosed välja tuua. Ta saab sellega üsnagi edukalt hakkama, hoolimata asjaolust, et tal puudub, nagu isegi esteetikud on sunnitud möönma, rahuldav kunsti definitsioon... sest ühtegi teist sellist definitsiooni ei ole leitud
roles of the structural proteins and the calpain system. 13:48–54. In Quality Attributes of Muscle Foods, Y. L. Xiong, Koohmaraie, M. 1992. The role of ca-2+-dependent pro- C.-T. Ho, and F. Shahidi (eds.), pp. 229–251. New teases (calpains) in postmortem proteolysis and meat York: Kluwer Academic/Plenum Publishers. tenderness. Biochimie 74:239–245. Huff-Lonergan, E., and S. M. Lonergan. 2005. Koohmaraie, M., W. H. Kennick, A. F. Anglemier, E. Mechanisms of water-holding capacity of meat: The A. Elgasim, and T. K. Jones. 1984a. Effect of post- role of postmortem biochemical and structural mortem storage on cold-shortened bovine muscle: changes. Meat Science 71:194–204. Analysis by sds-polyacrylamide gel electrophoresis. Huff-Lonergan, E., T. Mitsuhashi, D. D. Beekman, F. C. Journal of Food Science 49:290–291. Parrish, D. G. Olson, and R
annaabi.ee 
