Kordamine kontrolltööks füüsika üldprintsiibid PÕHJUSLIKKUS · Füüsika uurib nähtusimillegi toimimine/muutuminemuutumisel on põhjus, tekib midagi uutnähtus · Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos üks sündmus põhjustab teise sündmuse toimumise. · Füüsika uuribki põhjuslikke seoseid. NT : 1. maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole 2. soojenemisel kehad paisuvad 3. elektrivool tekitab magnetvälja · Põhjuslikkust saab liigitada võimalike tagajärgede arvu järgi. Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Fatalistlik põhjuslikkus tähendab ettemääratust. Näiteks saame sajaprotsendiliselt kindel olla, et kiirusega 5 m/s ühtlaselt ja sirgjooneliselt liikuma hakkav keha jõuab 10 sekundiga 50 meetri kaugusele. Muud võimalust lihtsalt pole. Muutumatu kiirus ja sirge trajektoor määravad selle ke
Ning koos teadusega peab arenema ka inimene õppides õigesti uusi leiutisi kasutama. ● Too üks näide iga loodusteaduse /keemia, füüsika, bioloogia, geograafia, kosmoloogia/ uurimisvaldkonnast, kus on tegemist põhjusliku seosega. ● Too näide kus füüsika teadmisi omades oskad ennustada või tunnetada mingit nähtust ette. ● Too näide füüsika rakendustest tulenevate ohtude kohta. 2 tund: Printsiibid füüsikas. Võrdlus matemaatikaga. Osa ja tervik. Printsiipide all mõeldakse looduse kohta kehtivaid kõige üldisemaid tõdemusi, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimedniga. Printsiipi võib nimetada ka seaduseks, mille tõestamine kõige üldisemal kujul pole võimalik, sest meie ettekujutus maailmast jääb alati ebatäiuslikuks. Meie maailmapilt on pidevas arengus ja täieneb uute andmetega uurimustööde käigus. Teatud printsiibid
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
........................................................................................................... 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...................................................................................................... 9 4.3. Termodünaamika I printsiip..................................................................................9 4.4
c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. Aksioom on kokkuleppeline ümberlükkamatu alusväide. Nt. kõik numbrid; 1kg=1l; 1m on 1 miljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. Printsiibid on füüsika põhiseadused, mis on katseliselt tõestatud ning ümberlükkamatud. Lõputult võib iga asja kohta küsida MIKS-küsimusi, kuid printsiip lõpetab miks-küsimuste ahela. See lihtsalt on kindel. Postulaat on katseliselt tõestamatu seadus. Tähtsaimad printsiibid Aatomi printsiibid molekul -> aatom - > elektron & tuum -> prooton, neutron -> lepton, hadron, poson -> STRING Aatomeid ega väljasid ei ole võimalik lõpmatult poolitada. Niinimetatud atomistlik printsiip väidab, et nii ainet kui välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Energia miinimumi printsiip, mille kohaselt: 1) kõik kehad looduses tahavad saavutada alati min. potensiaalset energiat 2) ükski keha looduses ei saa saavutada kunangi nullenergiat ega omada abs. miinimum
· Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. · Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). · Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest · Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga · Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). · Miks küsimuste ahelad füüsikas · Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta).
• Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg. • Näiva põhjuslikkuse korral on nii põhjuse kui tagajärjena vaadeldav sündmus tegelikult põhjustatud mingist kolmandast, esialgu märkamatuks jäänud sündmusest (nt astroloogia). • Füüsikalise maailmapildi kujundamisel on otstarbekas lähtuda mõningatest üldkehtivatest põhimõtetest ehk printsiipidest • Printsiibid on kõige üldisemad tõdemused, mille kehtivust tõestab neist tulenevate järelduste absoluutne vastavus eksperimendiga • Printsiip - Millegi tegemist suunav normatiivne juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. Sõna algallikas on ladina sõna principium ('algus; algpõhjus'). • Miks küsimuste ahelad füüsikas • Ahel lõppeb printsiibiga(nendime, et loodus lihtsalt on selline, viimane miks küsimus jääb vastuseta).
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Kõik kommentaarid