puudub vajadus keskkonna tingimustes, puhastada räbu, keevitada saab sõltumata parem õmbluse asendist, keevitus seadmed kvaliteet on lihtsasti teisaldavad Puudused Sobimatus Keevituskiirus ja tootlikus välistingimustes, on väike, elektroode peab keevitustraatide vahetama valik on väiksem MAG-keevitamine Keevitamisel tekitatakse traadikujulise elektroodi ja keevitatava detaili vahel kaarlahendus, mille soojusenergia toimel elektroodimetall ja põhimetall sulavad. Kaitsegaasi kasutamine on vajalik ning see juhitakse keevitatavasse piirkonda läbi gaasisuudmiku. Kaitsegaas kaitseb keevitusprotsessi õhuhapniku ja lämmastiku eest. Protsess on pidev tänu
väljaõpe, õhukese pleki õmblust. Seadmed odavad ja keevitamise võimalus, sobib hästi teisaldatavad. teraste ja kõrglegeerteraste keevitamiseks. Puudused Ei sobi kasutamiseks Materjali paksus võib olla ainult välistingimustes, 4...6 mm (väike keevitustraatide valik tunduvalt läbisulatusvõime), madal väiksem käsikaarkeevituse tootlikkus ja kasutegur elektroodide omast, võib (30...60%), suured kulutused esineda palju pritsmeid, üle 6 keevitusgaasidele. mm paksust kihti keevitada ei saa . Kasutusala Autoremonditöökodades, Remonttöödel.
MIG/MAG keevitus on tänapäeval maailmas enim levinud keevitusmeetod. Laevaehtiuses ja remondis kasutatakse. MAG-keevitamine ehk kaarkeevitamine aktiivkaitsegaasis. MIG-keevitamine ehk kaarkeevitamine inertgaasis. Eelised: Võrreldes elektroodkkevitusega on suur tootlikus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks. Ei teki räbu. Ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Puudused: Sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. 5.Põhilised lõiketöötlemise protsessid silindriliste, tasapinnaliste detailide ning avade töötlemiseks. Ümardetailide töötlemine(treimine, ümarlihvimine), Tasapindade töötlemine(freesimine, hööveldamine,tasalihvimine), siseavade töötlemine(puurimine, sisetreimine, siselihvimine, avade keermestamine. 6.Treimise protsessi üldkirjeldus. Treipinkide jaotus. Treiterade tüübid. Treimisega on võimalik saada silindrilisi, koonilisi ja tasaseid ning keerukaid välis- ja
just keevitataval materjalil ei sisalda õli, rasva. Õhukese pleki keevitamise võimalus. Puudused Gaaskeevituse puudusteks on TIG-keevitamine ei sobi kasutamiseks väike läbisulatusvõime, mistõttu välistingimustes. Üle 6 mm paksust on piiratud materjali paksus 4...6 kihti keevitada ei saa. Keevitustraatide mm. Iseloomulik madal tootlikkus valik tunduvalt väiksem ja kasutegur (30...60%), suured käsikaarkeevituse elektroodide omast. kulutused keevitusgaasidele. Keevitajale endale keeruline keevitusmasin, sest vajab 2 kätt. Kasutusala Gaaskeevituse osatähtsus on TIG-keevitust kasutatakse nii
teki räbu (vastava kaitsegaasi kasutamisel), saab hästi reguleerida keevitusenergiat, väike termomõju tsoon, võimalik keevitada võimalik keevitada kitsastes tingimustes ning kõigis ruumiasendites, lühike keevitaja ka õhukest plekki, keevitaja näeb vahetult väljaõppe aeg. õmblust, seadmed odavad ja hästi teisaldatavad Puudused Väike keevitustraatide valik võrreldes Väike läbisulatusvõime, madal tootlikus, käsikaarkeevitus elektroodidega, vale suured kulutused keevitusgaasile ja väike kaitsegaasi kasutamisel võib esineda palju kasutegur. pritsmeid. MAG keevitus. . Joonis 1. Joonis.1 MAG-keevitusseade. 1 kaitsegaasi klapp; 2 keevitustraadi pool; 3 traadi
rasva. Õhukese pleki keevitamise võimalus. Elektroodid kuluvad aeglaselt. Puudused Gaaskeevituse puudusteks on väike TIG-keevitamine ei sobi kasutamiseks läbisulatusvõime, mistõttu on välistingimustes. Üle 6 mm paksust kihti piiratud materjali paksus 4...6 mm. keevitada ei saa. Keevitustraatide valik Iseloomulik madal tootlikkus ja tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse kasutegur (30...60%), suured elektroodide omast. Keevitajale endale kulutused keevitusgaasidele. keeruline keevitusmasin, sest vajab 2 kätt. Kasutusala Gaaskeevituse osatähtsus on TIG-keevitust kasutatakse nii tootmises
elektrivõrku (kasutades suurem läbikeevitavus, kitsam termomõju generaatorit) tsoon Puudused Halb mehhaniseeritavus, Ei saa kasutada välistingimustes ja palju kahjulikke gaase, kohtades, kus ei ole elektrivõrku, väike mittepidev protsess, keevitustraatide valik, palju pritsmeid CO2-s elektroodi vaja kuivatada keevitamisel 2. Keevitusprotsessi valik ja lühiiseloomustus Materjali (madalsüsinik konstruktsiooniteras) ja materjali paksuse (t = 4mm) poolest sobivad mõlemad meetodid sama hästi. Ainuke info, mille põhjal me saame teha valikut on hetkel see, et tegemist on üksiktootmisega. See info ei ole piisav, kuna üksiktootmiseks sobivad mõlemad meetodid (MAG keevitus on küll
pleki keevitamise võimalus, sobib Seadmed odavad ja hästi teraste ja kõrglegeerteraste teisaldatavad. Reguleeritav otsik. keevitamiseks. Kvaliteetne Väljaõpe on lühike. keevisõmblus. Puudused Ei sobi kasutamiseks Materjali paksus võib olla ainult välistingimustes, keevitustraatide 4...6 mm (väike läbisulatusvõime), valik tunduvalt väiksem madal tootlikkus ja kasutegur käsikaarkeevituse elektroodide (30...60%), suured kulutused omast, , üle 6 mm paksust kihti keevitusgaasidele ning keevitada ei saa . väike tootlikkus keevitusgaaside ja madal keevituskiirus, plahvatusohtlikkus.
puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231] MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteandemehanismi ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõletit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega. Keevituspõleti hoidmisel tuleb jälgida, et gaasisuunaja otsiku kaugus keevitatavast
Üldotstarbeine eletrood OK 63.30 Kõigis asendites kasutatav elektrood OK 63.20 Torukeevituselektrood OK 63.10 Ülevalt-alla püstkeevituselektrood OK 63.34 Allaasendi keevitus OK 63.40 Kõrgtootlik elektrood OK 63.41 Keevitades sarnaste omadustega metalle valitakse lisametall mille koostis on lähedane põhimaterjalile. Erinevate põhimaterjalide keevitamisel lähtutakse lisametalli valikul mehaanilistest omadustest, kokkusobivusest ja vabast lõhenemisest. Keevitustraatide keemilised koostised valitakse põhimaterjali lähedastena. Iseärasuseks on kõrgem ränisisaldus (Si 0,8-1,0%), mis parandab kaare stabiilsust, keevismetalli voolavust ja märgamisvõimet, vähendab pritsmeid. Terase AlS1 304 keevitamisel kasutatakse EN 12072 järgi keevitustraati G 199L ja terase AlS1 316 keevitamisel G 1912 3L traate. 6. KAITSEGAASID JA KAARETÜÜBID 6.1 Kaitsegaasid Austeniitsete teraste keevitamiseks kasutatakse sgugaasi 98% Ar+ CO 2, mis kuulub kaitsegaasi
kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteandemehanismi ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõleti hoidmisel tuleb jälgida, et gaasisuunaja otsiku kaugus keevitatavast detailist vastaks elektroodi (keevitustraadi) läbimõõdule
nihutatakse käsitsi. MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkeevitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puuduvad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhastada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puuduseks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. Kaitsegaas valitakse keevitamisel sõltuvalt keevitatavast materjalist: näiteks enimlevinud madalsüsinikterastest konstruktsioone keevitatakse enamasti kaitsegaasina süsihappegaasi (CO2) kasutades. MIG/MAG-keevitus on tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, näiteks laevaehituses ja -remondis tehakse 95% töid MIG/MAG-keevitust kasutades.
lihtsam mehhaniseerida ja automatiseerida; keevitamisel ei teki räbu (v.a täidistraadi kasutamisel); keevitaja näeb vahetult õmblust ja keevitusvanni keevitamise ajal; keevituskaar soojuslikult kontsentreeritud, mistõttu termomõju tsoon on kuni 2 korda kitsam ning struktuurimuutused ja deformatsioonid põhimetallis väiksemad, suureneb läbikeevituse suurus; keevitaja lühike väljaõppeaeg. MIG/MAG-keevituse puudused: ei sobi kasutamiseks välitingimustes; keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem käsikaarkeevituse elektroodide omast; lühikaarkeevitusel ja keevitusparameetrite vääral valikul võib esineda palju pritsmeid (kuni 710% traadi massist). Keevitusprotsessi kasutatakse kõikide keevitatavate metalsete materjalide puhul: mittelegeer-, madallegeer- ja kõrglegeerterased, alumiiniumi-, vase- ja niklisulamid. Sõltuvalt keevitatavast mater- jalist valitakse kaitsegaasi liik. Keevitada saab väga erineva paksusega lehtmaterjali
ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Joonis 3. TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt
elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas Joonis 3. TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on
vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG – tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on elekterkaarkeevitusprotsess, kus kaarleek
ja termomõju tsoon 2 korda kitsam ning struktuuri muutused väiksemad, Suurem läbikeevitus, Keevituselektroodil puudub kate ja eraldub vähem keevitussuitsu, Võmaldab keevitada kõigis ruumiasendeis, Väiksem õmblusmetalli vesinikusisaldus ning väiksem külmpragude tekkimise oht,Keevituskaare isereguleeruvus. MIG/MAG keevituse puudused: Ei sobi kasutamiseks välitingimustes, Keevitustraatide valik väiksem kui kaarkeevituse elektroodidel, Lühikaarkeevitamisel võib tekkida palju pritsmeid.Kaitsegaas valitakse sõltuvalt keevitatavast materjalist. MIG/MAG keevitusel kasutatakse vastupolaarset alalisvoolu st. elektrood on ühendatud vooluallika plussklemmiga ja tagasivoolujuhe miinusklemmiga. Osad: Vooluallikas ja juhtimisaparatuur; Traadi etteandeseade; Gaasiseadmed Keevitamine sulava elektroodiga ehk MIG/MAG-keevitus keevitamisel kasutatakse keevitustraati. Kaarleek
katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. Keevituskaar on soojuslikult kontsentreeritum, mistõttu termomõju tsoon on kuni kaks korda kitsam kui elektroodkeevitusel ja sellest tulenevalt on keevitatavas materjalis deformatsioonid väiksemad, suureneb ka läbikeevituse suurus. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. 4. Keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas >> Joonis 3. TIG keevitus keevitus sulamatu elektroodiga inertgaasi keskkonnas (TIG - tungsten inert gas, euronormidele vastav tunnusnumber on 141) TIG keevituses kasutatakse inertgaasina tavaliselt puhast argooni või argooni segu vähese lämmastikoksiidiga (AGA MISON) Harvemini kasutatakse heeliumit (He) (Vt joonis 3) TIG keevitus on
uuesti kasutada. Sele 2.23. MIG/MAG-keevitamine (sulava elektroodiga kaarkeevitamine kaitsegaasis) MIG/MAG-keevitamise eeliseks elektroodkee- vitusega võrreldes on suur tootlikkus, kuna puudu- vad ajakaod elektroodi vahetamiseks, keevitamisel ei teki räbu, ei ole vaja keevisõmblust räbust puhas- tada ja parem on õmbluse kvaliteet. Meetodi puudu- seks on sobimatus välistingimustes, väiksem on keevitustraatide valik. Kaitsegaas valitakse keevita- misel sõltuvalt keevitatavast materjalist: näiteks Sele 2.25. Kaarkeevitamine räbustis enimlevinud madalsüsinikterastest konstruktsioone keevitatakse enamasti kaitsegaasina süsihappe- gaasi (CO2) kasutades. MIG/MAG-keevitus on Kaarkeevitamine räbustis on tavaliselt meh- tänapäeval maailmas enimlevinud keevitusmeetod, haniseeritud, aga sageli ka automatiseeritud. Meeto-
annaabi.ee 
