krambid d) vahendab biosignaale, nt hormoonmõju rakkudele e) selle puudusest tingitud luudehõrenemine ehk osteoporoos f) saame loomsetest toiduainetest (piim, kala, liha), taimedes palju ühendeid, mis takistavad Ca imendumist Mg funktsioonid: a) väga paljude ensüümide aktivaator, inimeses ligi 300 ensüümile b) raskeltrahustuvate sooladena luukoe koostises c) vastutab närviimpulsside ülekande eest d) vastutab ka veesisalduse regulatsiooni eest e) klorofüllis keskne element taimedes f) saame taimsest, aga ka loomsest toidust Cl (organism kasut. Cl-ioone) a) naatriumiga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel b) maos soolhappe süntees täiskasvanu maonõre pH on vahes 1,5 2,5 (lagundab ka nt õmblusnõela ööpäeva jooksul) c) ainsa anioonina tasakaalustab Cl positiivset üldist laengut d) Cl-ioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises 3. Mikroelemendid Leidub 0,01 0,001%
mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid– kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid – kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) – evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped);
· mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen);
mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda: a) sirged ahelad (nt valgud ja nukleiinhapped); b) hargnevad ahelad (nt aminopeptiinglükeen);
) osaleb vere hüübimises, Tähtsus: 1. tasandab südame rütmi, vähendab unetust; lihaskontraktsioonis, 2. normaliseerib KNS ja lihaste ärrituvust; neurotransmissioonis, 3. vajalik neerude normaalseks funktsioneerimiseks; mitmete ensüümide aktiveerimises, 4. madaldab vererõhku ja vere kolesteroolitaset; vitamiin D metabolismis, 5. on aktiveerijaks vere hüübimissüsteemis; hormoonide toimemehhanismides, 6. kindlustab veresoonte seinte normaalse läbilaskvuse ja vere osmootse rõhu jt. vere osmootse rõhu tagamises NAATRIUM JA KAALIUM 70 kg kaaluva inimese organismis on umbes naatriumi - 100-110 g ; kaaliumi - 130- 170 g. Ööpäevane vajadus K - 1800-5000 mg; Na - 1200-3500 mg. Naatrium ja
küümus kohtub maksa ja kõhunäärme (pankreas) eritistega. Sapp tuleb samuti kaksteistsõrmiksoolde. Peensoole pikkuseks on 4.....6m ja pindalaks 300m2, inimese soolestiku kogupikkus on umbes 9m. Monosahhariidid, aminohapped ja peptiidid transporditakse läbi peensooleseina verre, rasvhapped ja monoatsüülglütseroolid transporditakse lümfi. 4. etapp - JÄMESOOL Seedimata materjal läheb peensoolest jämesoolde, kus imenduvad vesi, sapisoolad, mõned ioonid ning toimub ülejäänud materjal töötlemine jämesooles elutsevate bakterite poolt. Tekivad metaan, süsihappegaas ja vesinik. Ülejäänud materjal eraldatakse roojana. 4. Peatükk. 4.1 SÖÖGIISU JA TOITEKÄITUMISE REGULATSIOON Nälja- ja janutunne on kaasasündinud reaktsioonid ja kuuluvad esmaste bioloogiliste vajaduste hulka. Organismi tegevust näljatunde rahuldamiseks nimetatakse toitekäitumiseks.
· allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada veresoonte lupjumist, seedehäireid, Ca ladestumist makku, liigestesse, südamesse ja neerudesse. liigtarbimine toiduba on peaaegu võimatu, selleks on tarvis preparaate (nt kalamaksaõli) · soovitus keskmiselt 7,5-10 g · allikad: rasvane kala, kalamaksaõli, munad Vitamiin E ehk tokoferool · rasvlahustuv · tähtsus: antioksüdant, vähendab südamehaigusi, kaitseb veresooni, kaitse UV kiirguse
· Varud ka neerupealistes, südames, skeletilihastes, testistes, emakas, hüpofüüsis, vere lipoproteiinides (närvikude defitsiidi suhtes pikka aega resistentne) Biofunktsioonid: · Peamine lipofiilses keskkonnas töötav antioksüdant takistab PUFA-de oksüdatsiooni (kaise lipiidide peroküsdatsiooni vastu) kaitseb biomembraanide, mitokondrite jt ehituslik-funktsionaalset terviklikkust (abistavad vit C ja glutatioon) · Püüab vabu radikaale ja blokeerib radikaalilisi ahelprotsesse · Soodustab Se püsimist organismis · Kofaktorina reguleerib proteiini kinaas C aktiivsust · Osaleb veresoonte silelihasrakkude prolifertasioonu reg. ensüümide töös · Inhibeerib fosfolipaas A2 (seega põletikku, premenstruaalsündroomi, vereringr ebaregulaarsusi) · Soodustab heemi sünteesi · Kõrgem tase vähendab kasvajate riski Defitsiit:
· mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%). Neid on %-lt vähe, aga organism vajab neid. Arstid jagavad kõik elemendid kahte rühma: Makroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas üle 100 mg. Mikroelemendid kõik need, mida organism saab ööpäevas alla 100 mg. Üksikelementide bioloogiline roll C (süsinik) evolutsiooni keskne bioelement Elu on süsinikuühendite evolutsioon! 7 põhjust: C on võimeline moodustama 4 stabiilset kovalentset sidet a) teiste C aatomitega; b) teiste elementide aatomitega. Need sidemed on piisavalt tugevad, kuid ensümaatiliselt saab neid lõhustada ja sünteesida. C aatomite mõõtmed on väikesed ja ka aatommass on väike. C-aatomitest võivad moodustuda:
hulka organismis. · Kaltsiumi viib organismist välja kohvi, sokolaad, tsitruselised, banaan. Leidub: piim, kala, kapsas Magneesium Mg 70 kg kohta umbes 19 g Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Leidub: kana, piim, kala, austrid Kloor Cl 70 kg kohta umbes 95 g Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks. Kloori leidub: sool MIKROELEMENDID Raud Fe Seob O2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. Leidub: punane vein, maasikad, kala, rosinad, liha. Jood I Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus struuma. Väikelaste kasv ja vaimne areng, juuste, küünte ja naha seisund. Leidub: kala, õun, leib. VEE TÄHTSUS ORGANISMIS: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri);
Organismide keemiline koostis Elemendiline koostis: - Organismi koostisest on leitud 70-80 erinevat keemilist elementi. Enamusi väga väikeses koguses ja enamuste ülesannet ei teata. - Hapnik 65-67% - Süsinik 15-18% - Vesinik 8-10% - Lämmastik 1,5-3% - Fosfor 0,2-1% - Väävel 0,15-0,2% - Need on makroelemendid - Organismides on ka palju mikroelemente nt: kaltsium, naatrium, magneesium, raud, tsink, vesi, jood, fluor, kaalium. Ühendiline koostis: - Anorgaanilised ühendid: a) Vesi 80% b) Muud ühendid(soolad) 1,5% - Orgaanilised ühendid: a) Valgud e. proteiinid 14% b) Lipiidid (lipiidide hulka kuuluvad tahked rasvad, õlid, vaha, steroidid) 2% c) Sahhariidid e. suhkrud e. süsivesikud 1% d) Nukleiinhapped : DNA 0,4% ja RNA 0,7% e) Madalmolekulaarsed orgaanilised ühendid 0,4% Anorgaanilised ühendid: - Positiivselt laetud ioonid:
3. Mida uurivad järgmised teadusharud: molekulaarbioloogia- uurib elu molekulaarsel tasemel tsütoloogia- uurib rakkude ehitust ja talitlust anatoomia- ehk organismide ehituse uurimine etoloogi- teadusharu, mis uurib loomade käitumist. 4. Mis on makroelemendid, nende tähtsus organismis ja tooge näiteid. Organismi elementidest 98-99% C;H;O;N;P;S Süsinik Keskne eluelement . kuulub kõikide biomolekulide (valkude, rasvade, süsivesikute) Koostisesse. CO2- fotosünteesi lähteaine, hingamise ja käärimise lõppprodukt. Vesinik Esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete (O...H, N...H) Moodusamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. Hapnik Kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. Hapnik on tugev oksüdeerja, kindlustab Hingamise.
sidemed on stabiilsed, mis tagab biomolekulide püsivuse · kaksiksidemete (O, C, N) või kolmiksidemete (C) teke on aluseks biomolekulide mitmekesisusele ja reaktsioonivõimele · moodustuvad sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad · neist moodustunud anorgaanilised ühendid (CO2, NH3, H20) on veeslahustuvad ja seetõttu organismis kasutatavad ning kergesti eemaldatavad Süsinik on kogu elava keskne element. Moodustab biomolekulide süsinikuskeleti. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 15 kg süsinikku.) Vesinik - vesiniksidemed kindlustavad biopolümeeride (valgud, nukleiinhapped, polüoosid) kõrgemat järku struktuuride stabiilsuse. (70 kg kaaluva inimese organismis on umbes 7 kg vesinikku.) Hapnik sissehingatud hapnik läheb 95-98% ulatuses biomolekulide oksüdeerimiseks (lõhustumiseks), mis võimaldab organismidel kasutada biomolekulide energiat. (70 kg
Toit-Toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul Toiduaine-Taimne või loomne (üksikutel juhtudel ka mineraalse päritoluga) saadus või toode, mida inimene tarvitab toiduks ja suudab seedida Toitaine-Toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel Makrotoitained-Valgud, rasvad, süsivesikud ja vesi Mikrotoitained-Vitamiinid, mineraalained, mikroelemendid Toidulisand-Toit, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitaineliste või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organolep
Päevas eritub 25 mmol (1g) Ca, sellest uriiniga 1/5, 5 mmol, ülejäänu 20 mmol eritub väljaheidetega Ca bilanssi reguleerib 3 hormooni: 1) Parathormoon (PTH) · peptiid, vabaneb kui Ca on veres vähe · soodustab Ca2+ vabanemist luudest · suurendab Ca2+ imendumist peensoolest, sest stimuleerib D3 moodustumist neerudes · suurendab Ca2+ tagasi imendumist neerudes 2) kaltsitoniin (CT) · sünteesitakse hüperkaltsineemia korral, hoiab Ca luudes 3) vitamiin D3 · vitamiin D hormonaalne vorm (kaltsitriool) · moodustub neerudes siis, kui PTH tõuseb, soodustab Ca imendumist · suurendab Ca siduva valgu sünteesi ja seega membraani läbitavust Ca-le Ca imendumine on puudulik neeruhaiguste korral või vitamiin D vähesuse korral. Ca imendumist takistavad · kiudained (sisaldavad fütiini, mis seob Ca) · oksalaadid · tsitraadid · toidu suur rasvasisaldus ja lipiidide ainevahetuse häired (kui rasva väljutatakse
- Enamik orgaanilisi aineid moodustub elutegevuse käigus. - Iga organismi ehituses leiame nii anorgaanilisi kui orgaanilisi aineid. - Organismides leiduvad peaaegu kõik keem elemendid mis eluta looduseski. 1)Põhibioelemendid e. Makroelemendid organismides on C , H , N , O , P , S Kõige enam on rakkudes hapnikku (O), süsinikku (C) ja vesinikku (H). Teisteks makroelementideks on lämmastik (N), väävel (S), fosfor (P). · Süsinik keskne eluelement, kuulub kõikide biomolekulide ( valgud, rasvad, süsivesikud) koostisesse. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamises. Mida rohkem on ühendis vesinikku, seda energiarikkam see on. · Fosfor esineb nukleiinhapete koostises. · Väävel leidub kahes aminohappes : metioniinis ja tsüsteiinis, ka osades vitamiinides. · Lämmastik esineb valkuda aminohapetes, nukleiinhapetes. Leidub osades
5. Vesi osaleb organismide termoregulatsioonil, sest vee aurumine jahutab keha. Osa loomi higistab ja taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu. Suure soojumahtuvuse tõttu aitab vesi säilitada organismidel püsivat temperatuuri. 6. Vesi täidab kaitsefunktsiooni: pisarad vähendavad hõõrdumist ja kõrvaldavad võõrkeha silmast, liigesvõie ,,õlitab" liigeseid, imetajate loode areneb vesikestas ehk amnionis. Katioonid ehk positiivselt laetud osakesed K+- ja Na+- ioonid osalevad närviimpulsi moodustamises sünapsis ning edasiandmises. Samuti reguleerivad vee tasakaalu (rakurõhk), kindlustavad rakkude laengu ning transpordiprotsessid raku tasandil. Neid leidub veres ja kõikide rakkude tsütoplasmas. Naatrium on rakuväline element, rakus on teda vähe. Kaalium on rakusisene element, väljaspool rakku on teda vähe. * NaCl 9% on füsioloogiline lahus, võib olla ka vereasendaja. Ca+-ioonid kuulub luukoe koostisesse (fosfaadina, karbonaadina)
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a
steroidhormoonid, *mehhaaniline kaitsef nahaalune rasvkude ja siseelundeid fikseeriv rasvk, *soojus tasakaalu regulatsioon rasv on halb soojusjuht, *toimivad org lahustitena vitamiinidele. Steroidid on lipiidid, millede molekulaarse struktuuri põhiliseks komponenediks on steraantuum. Kolesterool on ühiseks eellaseks reale teistele organismis sünteesitavatele sterodidele, n sapphapetele, vitamiin D-le, steroidhormoonidele. Steroidse põhiehitusega on suguhormoonid ja neerupealise koore hormoonid. Lipiidide ainevahetus. Lipiidid mood 10-20% kehakaalust. Tehakse vahet rakustruktuuri kuuluva ja depoorasva vahel, esimese hulk on püsiv aga teine sõltub õigest toitumis- ja elureziimist ning ka pärilikust faktoritest. Ööpäevasest energiakulust langeb nende arvele umbes 30% ja keskmine ööpäevane vajadus on 80- 90 grammi ning inimorganism omastab toiduga saadud lipiididest 95%
2) Vajalik vere hüübimiseks 3) Osaleb lihastöös 4) Vahendab biosignaale nt hormoonmõju rakkudele. Ca puudusest tingitud häire osteporoos ehk luude hõrenemine. Mg Saab põhiliselt taimsest toidust 1) Väga paljude ensüümide aktivaator. Inimkehas aktiveerib ~300 ensüümi 2) Raskelt lahustuvate sooladena luukoe koostises 3) Vastutab närviimpulsside ülekande eest 4) Vastutav vee sisalduse regulatsiooni eest 5) Klorofüllis keskne element Cl Organism kasutab kloriidioone 1) Koos Na-ga soolaka maitseaistingu tekitamine keelel 2) Maos soolhappesüntees 3) Ainsa anioonina loetelus tasakaalustab Cl üldist positiivset laengut 4) Kloriidiioonid osalevad närviimpulsside tekkes ja edastamises Mikroelemendid (0,0-0,00%) ...kuuluvad bioaktiivsete ühendite koostisesse. Bioakt ühendid reguleerivad ainevahetust. Ohtlikum on mikroelementide liigsus kui mõõdukas puudus Metallid: Fe, Lu, Cu, Co jne
Elusorganismide talitlusteks hädavajalik siserõhu ehk turgori. Organismi veesisalduse ja miinimum on 27 keemilist elementi ehk rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, bioelemendid. inimese nahale tekivad kortsud. Rakkude koostis: Jagatakse 3 rühma : Makroelemendid - 98-99% keemilisi elemente on rakkudes kõige rohkem organismi elementidest: C; H; O; N; P; S Hapnik, süsinik, vesinik.Ka lämmastik, fosfor, Mesoelemendid katioonid: Na; K; Mg; Ca ja väävel (kokku 98%).Neid, mida ülivähe leidub, anioonid: ClMikroelemendid Vaja väga väikestes nim. mikro-elementideks Cu, Zn, I, F kogustes: Fe, As, Br, Sn, Si, Se, Cr, Fl, Ni, V, Mo, I, jne.Millised ained on rakkude koostises? Co, Mn, Zn, Cu orgaanilisi ained - 18%anorgaanilisi ained - 82%
Sissejuhatus. Bioelemendid. mis on nende olulisus ja enam-vähem funktsioonid Bioelemendid - mõiste ja jaotus: Mõiste: Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Jaotus: Põhibioelemendid (96-98% organismide elementaarkoostisest), Essentsiaalsed(peamised) Makroelemendid (vajatakse üle 100mg päevas nt Ca, Na, K, Mg) Essentsiaalsed Mikroelemendid Kindlapiiriliste funktsioonideta elemendid Inimkeha atomaarne koostis. C,H,N,O,P,S + IOONID Inimorganismi põhibioelemendid ja nende olulisimad meditsiinilised aspektid:C ; H; O; N; P; S. (see on oluline! Milliste molekulide koostises nad on ja mis on nende eripära ei pea täpselt teadma mitu kg neid on) C-Süsinik- C-aatomite vahelised kovalentsed sidemed on ensümaatiliselt sünteesitavad ja lõhustatavad; Iga C-aatom on võimeline moodustama neli stabiilset sidet kas teiste elementide aatomitega või C-aatomitega. 4) C-aatomid
Võttes 8 enamlevinut keemilist elementi maakoorest ja inimese kehast, näeme, et 3 neist langevad kokku: - O (mk 47%, ik 25,5%); Ca (mk 3,5%, ik 0,31%);K (mk 2,5%, ik 0,06%). Maakoor: I O-47%; II Si- 28%; III Al - 7,9% Inimese keha: I H-63; IIO O - 25,5%; III C - 9,5% 3. H,O, C, N kui peamised keemilsed elemendid, millest koosnevad elusad rakud: Hapnik - osaleb oksüdatsiooniprotsessides, millel põhineb kogu bioenergeetika. Vesinik - Valkude ja nukleotiinhapete struktuuri stabiliseerija . Vabade vesinikioonide kontsentratsioon keskkonnas määrab selle aktiivse reaktsiooni - aluselisuse/happelisuse Lämmastik - kuulub aminohapete, valkude, nukleotiidide ja nukleiinhapete koostisse. Süsinik - biomolekulide peamine koostisosa, kuna selle elemendi aatomite omadus moodustada ühiste elektronpaaride kaudu kovalentseid sidemeid nii omavahel kui ka teiste elementide aatomitega. Iga süsiniku
Bioanorgaaniline keemia Piiriteadus, mis uurib organismidel elementaar koostist ja seda mõjutavaid tegureid.elus organisimides on 70 90 elementi. 30 elementi on min. millega saab elus eksisteerida( eri liikidel eri elemendid). 1. makroelemendid 97 98% · C/O/H/N/P/S mittemetallid · Väikse aatommassiga Süsinik(C) Elu keskne element. Miks? Sest...: · 2 C aatomi vhel võivad moodustuda 3tüüpi sidemed. (üksiksidemed, kaksiksidemed, kolmiksidemed-mürgised need tavaliselt) · Ruumpaigutus võib muuta( eritingimustes võivad molekulid moodustada eri kuju) · C ahelad võivad anda eri struktuure.a) lieaarne b)hargnev c)tsükliline · C aatomi vahelised sidemed on piisavalt tugevad, et mitte ise ära laguneda, samas piisavalt nõrgad, et ensüümid neid lagundaks Vesinik(H)
4 Tabel 2: Keemiliste elementide keskmine sisaldus rakkudes Keskmine sisaldus Element elementide kogumassist (%) Hapnik 65 75 süsinik 15 18 vesinik 8 10 Makroelemendid lämmastik 1.5 3 fosfor 0.2 1 väävel 0.15 0.2 Kaalium 0.15 0.4 kloor 0.05 0.1
nitrosoamiinide teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks.
teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis. On keskne vesilahustuv antioksüdant veres ja rakkudes: osaleb vitamiin E algvormi taastamises, kaitseb vitamiini A, riboflaviini, foolhapet, tiamiini, pantoteenhapet ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest ning pärsib nitroosamiinide teket seedekulglas. Vabade radikaalide püüdmisel tekib L-askorbaadist L-askorbüülradikaal, mis konverteeritakse dehüdroaskorbiiniks, mis omakorda võib GSH toimel redutseeruda tagasi L-askorbaadiks.
Teaduslik uurimismeetod Põhi bioelemendid ehk makroelemendid organismides on C(süsinik)H(vesinik)N(lämmastik)O(hapnik)P(fosfor)S(väävel) Organismid vajavad kõiki neid elemente suhteliselt suurtes kogustes ja peamiselt erinevad need orgaaniliste ühendite koostises. Keemilisi elemente, mida organismid vajavad väikestes kogustes nimetatakse mikroelementideks. K,Cl,Ca,Na jne. Kõik makro- ja mikroelemendid on hädavajalikud organismide normaalseks elutegevuseks. Süsinik keskne eluelement kuulub kõikide biomolekulide(valgud,rasvad,süsivesikud) koostisse. CO2 getosünteesi lähteaine Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustumisel. Mida rohkem on süsinikku, seda energiarikkam on ühend. Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisse. On tugev oksüdeerija, kindlustab hingamise. Lämmastik esineb valkude aminohapetes. ATP's Fosfor esineb nukleiinhapete koostises.
· kõige rohkem valke (sellepärast, et neil on rakus täita palju ülesandeid). · Lipiidid rasvad, õlid, vahad. · Sahhariidid glükoos, tärklis, tselluloos. · Nukleiinhapped sisaldus on suhteliselt madal, aga hädavajalikud kõikidele rakkudele. · DNA pärilikkuse kandja, üks elu tunnus. · RNA oluline roll päriliku informatsiooni avaldumises. Keemiliste elementide ülesanded organismis: · Süsinik keskne eluelement, inimese elu on süsiniku põhine, kuulub kõikide biomolekulide koostisesse(valgud, rasvad, süsivesikud). · CO2 fotosünteesi lähte aine, hingamise ja käärimise lõpp-produkt. · Vesinik esineb kõikide biomolekulide koostises. Osaleb vesiniksidemete moodustamisel (O, N), mida rohkem on vesinikku, seda energiarikkam ühend. · Hapnik kuulub kõikide biomolekulide koostisesse. On tugev oksüdeeria, kindlustab hingamise.
lagundamisest, ehkki näiteks sama kogus lipiide annab kaks korda rohkem energiat? Sest glükoos on kõige kiiremini energiat andev aine. Glükoos on organismis pakitud glükogeeniks. 28. Millistes igapäevase elu valdkondades puutute kokku valkude denaturatsiooniga? Muna praadimine, kus valk hävineb lõplikult kuumuse toimel. Piima keetmine samuti. 29. Millest tulenevad eri valkude erinevad funktsioonid? Need tulevad valkude asukohast ja koostisest ning omadustest. Näiteks hemoglobiin aitab transportida hapniku. 30. Milles seisnevad RNA ja DNA molekulide erinevused? DNA'l on monomeeriks desoksüriboos aga RNA'l on riboos ja RNA'l on tümiini asemel uratsiil. Samuti on komplementaarsus erinev neil DNA'l on G=C A=T ja RNA'l A=U T=A G=C 31. Miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? Ta on kaksikahelaline biheeliksis, kus ahelad on omavahel ühenduses vesiniksidemete abil. 32. Missugused molekulide omadused ühendavad kõiki biopolümeere?
1.Vesinik Arvatavasti sai vesiniku esmakordselt 16.saj. saksa loodusteadlane T.Paracelsus. Uuris põhjalikumalt ja vesiniku avastajaks peetakse hoopis H. Cavendishi (1776). Elementaarse loomuse avastajaks on A. Lavoisier 1783. Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1H prootium ("taval." vesinik) see on nn harilik vesinik, mille aatomi tuumas on ainult üks prooton. 2H = D deuteerium ("raske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 1 neutron. looduses (Maal) 6800 korda vähem aatomeid ; D 2 kasut. aeglustina aatomienergeetikas ja vesinikupommi komponendina. Avastati H. C. Urey jt poolt 1931.a. 3H = T triitium ("üliraske vesinik") aatomi tuumas on 1 prooton ja 2 neutronit. Sisaldus maakoores massi järgi väike (0,87%); aatomite arvu järgi suur (17% aatomi-%); leviku poolest Maal 9
- Luu- ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine, lihastes (krampide vältimiseks), reguleerib vee hulka organismis. Magneesium Mg - 70 kg 19 g - Klorofülli, luude , rakukesta koostises, närvisüsteemi talituseks. - Kaltsium viib kohvi, sokolaad, tsitruselised, banaan Mesoelemendid Kloor Cl - 70 kg 95 g - Närviimpulsside teke ja levik, mao soolhappe sünteesiks - Leidub soolas Mikroelemendid Raud Fe Seob o2 hemoglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse Jood I 5 Vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilpnäärme haigus - struuma Väikelaste kasv ja vaimne areng aeglustub, juuste, küünte, naha seisund. Vee tähtsus organismis : - Suure soojusmahtuvuse ( hoiab organismisisest püsivat temperatuuri ) - Hoiab ära ülekuumenemise ( loomad higistavas, taimedel toimub
järsult eri tingimuste toimel, viskoosne värvitu vedelik, võib palhvatada ja tek põletushaavu. Leelismetallid (LM) – 1. rühm: Li, Na, K, Rb, Cs, Fr, akt kasvab -->; o-a 1, keeliliselt aktiivsed,. Õhu käes oksüdeeruvad väga kiiresti, K-Na vahekord elusorganismides tähtis, esinevad veres, lümfis, seedemahlades, K rakkude sisemuses, Na rakkudevah vedelikus, Avastamine: Na, K: Davy (19 saj alg - eraldas vabu LMe vastavate sulatatud leeliste elektrolüüdil); Li - veidi hiljem, Rb, Cs - üsna haruldased avastati 1860-61 spektraalanalüüsiga Bunsen, Kirchhoff, Fr - saadud kunstlikult (tuumareaktsioonil) 1939 looduses leidub väga vähe Kasutamine – K-Na sulam , Li - tuumareaktoris soojuskandjana, seoses fotaefektiga fotoelemendis, eriotstarbelistes gaasitorodes, Cs telekate elektronkiiretorudes, Pb-Na sulamid bensiinid ja kuullaagrites, na mettallurgias
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
