Keeleline teadlikkus Murrete, variantide äratundmine Sotsiolingvistiline liigitus:keele ja ühiskonna seosed --keele staatus ühiskonnas Riigikeel Vähemuskeeled Näide(aafrikas elab ühes riigis saja eri keele kasutajaid…riigikeeleks võib olla hoops prantsuse v ingliek, suhtlemisel tihti lingua franca, nt- Ida-Aafrikas suahiili k Ülemaailne lingua franca-inglsie k=ELF Keele funktsioonid ühiskonnas Diglossia-olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on sama selgelt välja kujunenud kasutusalad. --nt üks keeelkuju avalikes meediakanalits, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases kasutuses. Areaaalne jaotus Keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Lisaks keele kõnelemise piirkonnale arvestatakse veel nt vastastikus suhtlust, ajalugu, keelte kontakte
suuline k. släng. paikkondlikud murded. kirjaliku vestluse k. Uusin kirjakeele norm on kirjas ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006"-s. Eesti kirjakeele norm on eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute ja soovituste süsteem. Nõu annab Eesti Keele Instituut. Lõuna-Eesti murded: Mulgi murre, võru murre, tartu murre. Ühiskondlik kakskeelsus- kahe keele kasutamine ühes riigis. De jure- seaduse kohaselt. De facto-tegelikult, kuid mitte seaduse kohaselt. Diglossia- funktsionaalne keelekasutus, ühiskonnas kasutusel kaks keelt või keelekuju, millest igal on välja kujunendud kasutusalad. Keelte kasutust avalikus ruumis reguleerib keeleseadus. Keeleökoloogia-teadus, mis uurib keelte omavahelist vastasmõju. Teadus, mis uurib väikeste keelte jätkusuutlikust. Keele jätkusuutlikkust mõjutavad tegurid: sõjavägi, hüvede hulk, põlvkondlik ülekanne, paiknemine. Eesti rahvaarvu langust põhjustanud sündmus: 1941- massiküüditamine Siberisse,1949
Täpsem piirkond: Kõneletakse Pukapuka ja Nassau saartel, põhjapoolsetel Cook ´i saartel, Rarotongal. Ka Austraalias ja Uus-Meremaal. 1 Kõnelejate arv: Kõnelejaid kokku 2400, Cook´i saartel 450 (seisuga 2011), staatus 6b (ohustatud) 1 Kuigi peaaegu kõik inimesed saarel, nii lapsed kui teisest rahvusest abikaasad, räägivad pukapuka keelt, on olemas vähesed kirjalikud allikad. Keel on diglossilises suhtes Cook´i saarte maori keelega, mis on riiklik keel. 1 (diglossia – eri keelte kasutamine vastavalt suhtlussituatsioonile) Arvsõnad: Üks – tai, tayi Kaks – lua Kolm – tolu Neli – wā Viis – lima Kuus – ono Seitse – witu Kaheksa – valu Üheksa – iva Kümme – laungaulu Arvsõnad 11-19 moodustatakse mā + arvsõna, (lühendatud vormist laungaulu + mā + arvsõna nt: Üksteist – mā tai Kaksteist – mā lua Kuusteist – mā ono Seitseteist – mā witu Kümned moodustatakse lau+arvsõna: Kakskümmend – laulua
Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks, keelte liigitus prestiizi järgi jms. Riigikeel, piirkondlik keel, põliskeel jm keelepoliitika mõisted. Lingua franca (ühine keel); ülemaailme lingua franca inglise keel. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad(nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnad ja teine igapäevases suhtluses), tihti on üks diglossia keeltest religioossete rituaalide keel(nt kirikuslaavi). Keelekontaktid Keelekontakti koht: kakskeelne inimene. Et kaks keelt on nii selged, et need hakkavad üksteist mõjutama.
Binaarne opositsioon vastandus grammatilise kategooria 2 liikme vahel, 1 markeerimata ja II markeeritud Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju Diskursus tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon sõna kõikvõimalikud referendid Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest
Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine)
Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine)
Superstraat- tulemus, tekkinud keel. Substraat, adstraat ja superstraat on kontaktis olevate/olnud keelte liigid. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika) 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel- keel, mida räägib vähemus. Lingua franca- abikeel argisuhtluses; keel, mida kasutatakse palju, sõltumata emakeelest. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. (Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahenddina, uute valitsejate keelt aga ametliku suhtluses. 19. Keeletüpoloogia: analüütiline keel, sünteetiline keel, polüsünteetiline keel: aglutineeriv keel (fusioon, kumulatioon, muutumine)
markeerimata ja teine markeeritud Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon: sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia: tegeleb sõnade päritolu selgitamisega. Foneem: fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon.
parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element - kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea või kõnelejast tingitud varieeruvate tunnustega Denotatsioon- (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt - murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia- on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus - tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs- suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon - sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia- tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem- fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon.
sarnasuste ja erinevuste võrdlemise teel. Etümoloogia uurib sõnade päritolu. 6. Isolaatkeel on keel, millele pole leitud sugulaskeeli. 7. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat on aluskeel. Adstraat on emakeelega kõrvu kasutatud naaberkeel. Kontakteeruvate keelte vastastikune mõju. Superstraat on tulemus, tekkinud keel. 8. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel on keel, mida räägib vähemus. Lingua franca argisuhtluses abikeel. Keel, milles kõik räägivad, olenemata oma emakeelest. Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, millel on oma kindlad kasutusalad. 9. Keeletüpoloogia keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine. 10. Grammatiline kategooria koosneb hulgast üksteisele vastanduvatest üht tüüpi
kasutab vähemus inimesi sellel territooriumil. Riigikeel on normile vastav keel. Võib juhtuda, et vastaval territooriumil seda keelt ei räägita. Näiteks mõnes Aafrika riigis võib kasutusel olla palju erinevaid keeli, kuid riigikeeleks olla inglise või prantsuse keel. Lingua franca on ühine keel, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel, näiteks inglise keel üle(lääne)maailmne lingua franca. Diglossia on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks erinevat keelekuju, mida kasutatakse erinevates valdkondades. Näiteks üht kasutatakse avalikes meediakanalites, haridusvaldkonnas ja teist igapäevases suhtluses. Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades tavaline nähtus kasutusel on standardkeel ja araabia keele suuline kõne. Milline on sotsiolingvistika uurimisküsimus? Sotsiolingvistika uurimisküsimus on, kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel.
17. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Nt Galli keel kadus umbes aastal 500. Adstraat on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Ladina ja prantsuse keel Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. Tulemus prantsuse keel, milles u 100 galli sõna. 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Vähemuskeel- on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia
Definiitsus: tähendab vastava nimisõnafraasi referendi tuntust või tundmatust parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element: kõnehetke ja/või –kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon: (ehk intensioon) keele tähendsusüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele Dialekt: murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia: on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. Diskursus: tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs: suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon: sõna ektsensioon on selle sõna kõik võimalikud referendid Etümoloogia: tegeleb sõnade päritolu selgitamisega. Foneem: fonoloogia põhiüksus; häälikuklassi abstraktsioon ehk invariantne etalon.
Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena
selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil Superstraat-keeleline mõju kontaktis olevalt keelelt, mis on vaadeldava keele suhtes hilisem 10. Keele ja murde eristamine Murre või keel? - Arusaadavuse kriteerium (AGA: Põhjamaad; Hiina) - Poliitilised põhjused (Balkani riigid, serbia keel ja horvaadi keel) - Kultuurilised põhjused, identiteet (võru keel, baski keel) 11. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Vähemuskeel-keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem, kui teise keele kõnelejaid lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 12
et kujunes välja keel, millest teiste piirkondade inimesed enam aru ei saanud. Keelekontaktide tõttu (prantsuse<->frangi) võis keel seguneda, tekkida uus keel. Ühes piirkonnas räägitakse küll sarnaseid keeli, aga need on siiski igaüks omaette keel. (keelepuu) Prantsuse keele lugu: enne roomlaste vallutusi Gallias kõneldi seal galli keelt(substraat). Siis hakkasid kohalikud kasutama vulgaarladina keelt(adstraat), millest kujunes välja prantsuse keel(superstaat). Diglossia e olukord, kus samas riigis on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma kasutusalad. Nt ühte kasutatakse avalikes meediakanalites, hariduses, teist igapäevases suhtlemises. Religioossete rituaalide keel. Tavaline Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades. Grammatiline kategooria on hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatilised kategooriad esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga nt
**funktsioonist lähtuvalt on lihtsam rääkida morfosüntaksist, sest eri keeltel on eri tasani vahendid sama funktsiooni väljendamiseks, nt. Bussis, on the bus Pidzikeel sõjalise vallutuse järel, kahe keele segu, tekkinud uus keel- kreoolkeel(analüütilised-lihtsustatud vormid). Neil on oma kindel väljakujunenud grammatika. Haiitikreool, palenquerno, jamaikakreool. Keeletüpoloogia, põhiküsimused, jaotus: analüütiline-, sünteetiline-, polüsunteetiline keel. Diglossia-kaks keelt on kasutusel, Lingua franca-ühine keel, keele tüpoloogiline jaotus. Keelte areaalne jaotus, sotsiolingvistiline jaotus. Keelekontakt: substraat, adstraat, superstraat. Austraalias olid maad jaotatud selle järgi kes mis keelt rääkis. · Analüütiline- vrd ee k laua peale · Sünteetilised- vrd ee k lauale · Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes Nt. Gröönimaal kalaalisuuti k e innuiti k: tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit
teise keele sõna laenuna. · toimib päästiksõnana vestlus jätkub keeles, milles öeldi viimane sõna. · tsiteeritakse. · rõhutatakse. · märgitakse etnilist kuuluvust. · selle abil jäetakse 3. isik vestlusest välja. Reeglid: vaba morfeemi piirang (üleminek teisele keelele on võimatu tüve ja afiksi vahel) ja sõnajärje piirang (vahetuse eelnev ja järgnev sõnajärg on sama) Diglossia- on olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad. kommunikatiivne kompetents- sisaldab mudelit lingvistilise kommunikatsiooni osade märgistamiseks. Selleks et rääkida keelt korralikult, ei piisa ainult grammatika ja sõnavara omamisest, peab tundma ka konteksti. Konversatsioonianalüüs- (ehk vestlusanalüüs) keeleteaduse suund, mis uurib reaalseid vestlusi ja püüab välja selgitada vestluse seaduspärasused
Laevusid vastu võtva keele süsteemi ei ohusta sellised muutused senikaua, kui laenusid on vähe ja kogu ühisikonnas ei toimu keelevahetusprotsessi. Uusaja alguses tekkisid paljudel Euroopa riikidel (nt Inglismaa, Hispaania, Holland) avastusretkede kaudu kolooniaid. Nõnda sattusid mitmed Euroopa keeled otsesesse kontakti Aasia, Aafrika, USA, Austraalia ja Okeaania rahvaste ja keeltega. Kaks- ja mitmekeelsus muutus paljudes kohtades domineerivaks, tihti kujunes sellest välja diglossia: eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Pidzinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Pidzinkeele muutumisel iseseisvaks keeleks, nimetatakse teda juba kreoolkeeleks. Paljud lapsed õpivad seda esimese keelena
serbia, horvaadi) Keelte areaalne makrojaotus M. Dryeri järgi (http://www.ethnologue.com/): Aafrika Euraasia Kagu-Aasia ja Okeaania Austraalia ja Uus-Guinea Põhja-Ameerika Lõuna-Ameerika 3. Sotsiolingvistiline liigitus lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi) 4. Tüpoloogiliste jaotuste eesmärk on selgitada, kuidas keeled oma struktuuriomaduste (ehituse) alusel maailmas jagunenud on. Uuritakse võimalikult suurte tüpoloogiliste andmebaaside abil, vaatame näidet: WALS http://wals.info/
· Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas; · Nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keel on sotsiolongvistiline; · Riigikeel, normile vastav eesti keel · Aga nt Aafrikas elab ühes riigis saja eri keele kasutajaid...riigikeeleks võib seal olla hoopis prantsuse v inglise keel, suhtlemisel tihti lingua franca, nt Ida-Aafrikas suahiili k (üks kohalikest keeltest); · Ülemaailmne lingua franca inglise k = ELF Diglossia Olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi keel) Lähis-Ida araabiakeelsetes ühiskondades on see tavaline situatsioon araabia standardkeel ja araabia keele suulise kõne eri varjundid (=?murded). Tüpoloogiline (keele struktuuri ja sõnavara omadused)
Sotsiolingvistiline liigitus Lähtub keele staatusest ja funktsioonidest ühiskonnas, nt kõnelejate arvust lähtuv liigitus enamuse ja vähemuse keeleks. "My fare lady" Riigikeel, normile vastav keel lingua franca (ühine keel); ülemaailmne lingua franca inglise k =ELF. See pole neil ema keel, aga saavad üksteisest aru. Sotsiolingvistika kuidas tekivad erinevused ühiskonna eri klasside keelekasutuse vahel. Diglossia on selline olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju, millel on oma selgelt välja kujunenud kasutusalad (nt üks avalikes meediakanalites, hariduse valdkonnas ja teine igapäevases suhtluses), religioossete rituaalide keel (nt kirikuslaavi). Nt Araabias erineb igapäeval kasutusel olev keel väga palju sellest, mis on riigis standardkeel. Tüpoloogiliste jaotus
Nonetheless, scholarly reflection on language and linguistic inquiry strongly interact with society: on the one hand, societal developments determine the linguistic agenda to a greater extent than linguists are prepared to admit; on the other hand, linguistic reflection sometimes sets the agenda for changes in a society, especially through educational systems. This is particularly true in the Eurasian area, where the Russian national language has been constructed out of a diglossia situation as a top-down process in a partly multi-lingual environment. Over the last few centuries, the development of society and its political upshots have produced agendas for linguistic inquiry and discourse on language, some of which have had an impact on the development of Russian and contingent languages and their social functions, as well as on the development of linguistics as a global discipline. Six such agendas can be pinpointed: (1) the Orthodox emancipation agenda (1600-1700),
fakte; - vooru võtab a) see, kellele osutati; b) see, kes "jaole saab"; c) eelmine kõneleja keelegeograafia - keeleteaduse haru, mis uurib keelenähtuste maa-alalist levikut. Murdejoonte leviku uurimist on nimetatakse ka murdegeograafiaks. Uurimistulemused harilikult kaardistatakse ja avaldatakse keeleatlasena, mille iga kaart näitab mingi hääldus-, grammatika- või sõnavaraiseärasuse levikuala. diglossia - on olukord, kus ühe keele kaks dialekti või kaks keelt, mis tavaliselt on lähisuguluses, on kasutusel ühes keelekogukonnas. Lisaks varieerub sellistes ühiskondades argisituatsioonides kasutatav keele valik ja nii-öelda teise keele valik. Teine keelevariant võetakse kasutusele kindlates situatsioonides nagu kirjanduse lugemisel, haridusasutustes, riigiteenistuses, sõjaväes ja muudes sarnastes olukordades
annaabi.ee 
