Algkeele rekonstrueerimisel aitab nii sugulaskeelte materjal kui kirjalikud allikad. Nt romaani keelte uurimise abiks on suur hulk ladinakeelseid tekste. Kui vanemaid tekste pole olemas, kasutatakse siserekonstruktsiooni (arvestades häälikuseaduslike muutustega, võrreldakse ühe keele erinevaid vorme). Kuigi häälikuseaduslikud muutused on üldjoontes regulaarsed, neil võib olla erandeid. Üks erandeid tootev jõud on analoogia. HÄÄLIKUMUUTUSED Häälikumuutused võivad hakata grammatikat ,,lõhkuda", kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles Häälikumuutuste regulaaarsus Kadu: h > Ø Metatees: nh > hn, rh > hr Vokaalharmoonia SOOME EESTI VÕRO/ SETO vanha karhu vana karu vahna kahr pesä, kylä pesa, küla pesä, külä
Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; inglise keele mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti keele prestiiži langus) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Pajusalu 2000 (keelesüsteemi tegelikud muutused) • vanaeesti keel (...−1200) • muutuste aja eesti keel (1200−1700) • uuseesti keel (1700−...) Eesti keele olulisemad häälikumuutused Muutus enne: - 1000 AD 1. õ tekkimine: võlga, võõras, põlve, sõna 2. vokaali lühenemine h ees: (mees :) mehe, pähe, maha - 1300 AD 3. palatalisatsioon i ja j ees: palgi (vrd palga) - 1500 AD 4. lõpukadu: võlg, põlv, põlev, võlaks, põlves, (aga võlale, põlvele) 5. sisekadu: võlglane, tütred - 1600 AD 6. kolme välte vastanduse tekkimine: hõbe - õpin - õppinud - 1700 AD 7
Üks varaseimaid muutusi oli õ-hääliku tekkimine Suurenesid murretevahelised erinevused Eesti- ja Liivimaa aladel ning sp kujunes välja kolm murderühma: liivi, lõunaeesti ja põhjaeesti. Murrangueesti keel (1200-1700) Sellel perioodil toimunud keelemuutuste tulemusel kujunes välja tänapäeva eesti keele põhijooned Eesti keel eristus teistest läänemeresoome keeltest Keelemuutuste kohta kirjalikud allikad! Toimusid häälikumuutused: lõpukadu ja sisekadu, mille tulemusena suured muutused grammatikas Murranguperioodi muutused olid suuremad kui vanaeesti ja uuseesti perioodil toimunud muutused. Uuseesti keel (1700 kuni tänapäev) Sel perioodil ilmus eestikeelne täispiibel (1739.a)-peetakse perioodi alguseks Piiblis normeeritud kirjakeele mõjul muutus keelekasutus tasapisi ühtlasemaks Seetõttu pole viimase neljasaja aasta jooksul suuremaid muutusi toimunud
-14.saj, uue päeva uuden päivän sisekadu 14.saj-l Sõnalõpulise n-i seitse seitsemän (soome k-s pole lõpu- kadu naine nainen ega sisekadu toimunud) * sõnalõpuline –n Eesti keele häälikumuutused 13.- 16. sajandil omastavas ja sõna lõpus kadus 15.- 16.saj (soomes alles) Vormimoodustus Häälikumuutuse tõttu muutus vormimoodustus palju keerulisemaks, grammatikareeglite lihtsustumine, näit ei kujunemine eesti keeles: läänemeresoome algkeeles ei tegusõna, nagu soome keeles praegugi
oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Biologism Schleicheri käsitluses: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas, sest keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikute koolkond tekkis 19.sajandil. Keele muutumise 3 põhjust: 1) kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult 2) sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil 3) samal ajal toimub alati ka analoogia ja laenamine Ainuke keeleteaduslik uurimine oli Noorgrammatiku sõnul ajalooline uurimine, st nad ei pidanud keelt bioloogiliseks fenomeniks. Lingvistika olulisteks osadeks muutusid foneetika ja dialektoloogia. Tänapäeval eristatakse ajaloolise keeleteaduse sees tavaliselt ajaloolist fonoloogiat, morfoloogiat, süntaksit, etümoloogiat
keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3
Need on meetodiküsimused. 5. Milliseid meetodeid kasutab etümoloogiateadus? (Metsmägi 2012; lk 18-20; 23-24) Selleks, et teha kindlaks sõnatüve vasted sugulaskeeltes ja/või laenuallikas, tuleb enesestmõistetavalt erinevate keelte (ja murrete) sõnu omavahel võrrelda. Pelgalt mehaanilisest võrdlemisest siiski ei piisa, sest väline sarnasus ei tähenda veel tingimata etümoloogilist seost. Häälikumuutused võivad olla nii juhuslikud kui ka reeglipärased. Reeglipärane muutus tähendab, et teatud kindlas positsioonis sõnas või kindlas häälikuümbruses on üks häälik või häälikukombinatsioon alati muutunud ühtmoodi. Niisuguseid muutuste reegleid nimetatakse häälikuseadusteks. Häälikulooline meetod seisnebki tüvede etümoloogiliste seoste kindlakstegemises häälikuseaduste abil. Selleks, et näidata, et erinevate sugulaskeelte tüved on etümoloogiliselt
keelte ajaloo esitamiseks, tänapäeval on oluline märgata selle lihtsustusi: keeltel justkui polekski varem olnud murdeid, nad ei segunenud omavahel jne. Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. Noorgrammatikud on koolkond, mis tekkis 19 sajandi lõpus ja mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. Keele muutumise kolm põhjust: 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!)- kui kusagil paistab olevat erand, siis pole nähtus seletatud lõpuni. 2. Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. Analoogia mõju: näide mitmuse kolmanda isiku tunnuse vat/vät üldistumisest soome keeles ja mineviku tunnuse siüldistumisest eesti keeles soome: tekevät : tekivät hyppävät: hyppäsivät oppivat : oppivat eesti: teevad: tegid hüppavad : hüppasid õpivad : õppisid 3
kaugel eesti sõnakujust kuusk. Võrdlev-ajaloolise meetodi abil on pesa bæsse p'iză pә'žäš puz pәt' fészek fide ✴pesä siiski võimalik kindlaks teha ka üsna kauged sugulused. Selleks soon suon(a) san šün sön tān in tī' ✴sõnә tuvastatakse keeltes toimunud häälikumuutused ja nende mõju süda čâðe śed'eŋ' šüm śulem sәm sziv sài ✴śüбä arvestades taastatakse sõnade algne kuju. Näiteks fennougristid nimi nâmmâ l'em lәm ńim näm név ńī' ✴nime on teinud kindlaks, et eesti sõna pea ja ungari sõna fej tulenevad maks muekse maksă mokš mus mait máj muro ✴maksa
des-vorm elades, olles elanud Paradigma Defektiivne paradigma on paradigma, mis ei sisalda kõiki ootuspäraseid vorme. plurale tantum-sõnadel puudub ainsuse vormistik (nt andmed) singulare tantum-sõnadel puudub mitmuse vormistik (nt armastus) vaegvõrdelistel omadussõnadel puuduvad võrdlusastmed (nt läbimärg) ühepöördelised verbid pöörduvad ainult ühes isikus (nt tuiskab) Morfoloogia muutumine Morfoloogiaga seotud keelemuutused: Häälikumuutused teisendavad morfeemide kuju. Grammatikalisatsiooni käigus muutuvad leksikaalsed üksused grammatilisemaks. Morfoloogiareeglite üldistamine, mille tulemusel muutuvad reeglid läbipaistvamaks ja lihtsamaks ning keelekasutusest taanduvad erandid. Morfoloogia muutumine Grammatikalisatsioon: 1. TähendusniheKONKREETSEM ABSTRAKTSEM 2. Vorminihe VABA SÕNAÜHEND PERIFRASTILINE VORM LIITVORM MORFOLOOGILINE VORM MORFOFONOLOOGILINE VORM Ø 3
Keelepuu on kõige rohkem tõsi siis, kui rahvad rändavad. • Biologism: toimub keele evolutsioon, st täiustumine perfektse struktuuri suunas. Keel on organism. 12. Noorgrammatikud keeleajaloost, keele muutumise kolm põhjust. Noorgrammatikute ideede seos tänapäeva ajaloolise keeleteadusega. TERMIN: Noorgrammatikud 19. saj lõpus tekkinud koolkond (Hermann Paul jt), mille vaated on tänapäevani aktsepteeritavad. 1. Kõik häälikumuutused toimuvad mingis murdes mingil perioodil eranditult (nagu füüsika seadused!). Sama häälik muutub samas ümbruses alati samasugusel viisil. 2. Samal ajal toimuvad alati ka a) analoogiamuutused ja b) laenamine. 1.Häälikumuutused Kui kusagil paistab olevat erand, siis tähendab see, et nähtus pole seletatud lõpuni. Grimmi seadus „erand“ (vt eespool) tuleneb rõhu erinevast positsioonist sõnas, rõhutu silbi djärel sanskriti pitā’ gooti fadar ‘isa’ 2.Analoogia
Vähem levinud (segunenud ladina keelega): bioloogia, botaanika, meditsiin, nn uued teadused (astronautika, küberneetika). Veel vähem levinud õigusteaduses. Sõnade laenamise teed- 1.) kreeka keelest ladina keelde: sufiksi muutus/kadu, rõhunihe, (muutused häälduses) ka tõlkelaen; 2.) ladina keelest inglise, prantsuse, saksa, vene keelde: edasised hääliku- ja rõhumuutused; 3.) vahekeelest eesti keelde: edasised häälikumuutused, rõhulise silbi pikenemine; 4.) omadussõnad erinevate valdkondade puhul; 5.) analoogiliselt on a.) kadunud sugu näitav lõpp, b.) alles konsonandiga lõppev tüvi, c.) rõhk on liikunud viimasele allesjäänud silbile; 6.) mitmekeelsed kombinatsioonid: kreeka tüvi säilib, muutelõpud eesti keelest; 7.) nimisõnade ja partitsiipide puhul: käändelõpu kadu, alles jääb mitte nominatiivi,
annaabi.ee 
