maitsmise, tundlikkusega) koht (ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Ja kindlasti ka kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked e. Siis... segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et infosaaja pole oluline) ainult olulise info andmisel muudad info ebaveenvaks ja kahvatuks, igavaks. ülelihtsustatud info andmine põhjustab suuri kadusid
Mõnes aines on see loomulikult vajalik, matemaatikas või füüsikas näiteks, kuid teooria õppimine ei tohiks näiteks võõrkeeltes kindlasti olla põhiline. Kui lapsed õppivad võõrkeeltes ainult reegleid ja grammatikat, ei ole neist mingit kasu, sest kui inimene ei oska vastavas keeles rääkida, oli kogu keeleõpe lihtsalt aja ja raha raiskamine. Keeletundides peaksid õpilased eelkõige õppima rääkimist ja kuulamist, mis võimaldavad neil vastavas keelekeskkonnas hakkama saada. Veel leian ma, et nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis peaks olema rohkem valikaineid. Kui inimene õpib põhikoolis ainult õppekava järgi, jagunevad kõik ta oskused küll ühtlaselt, kuid ta ei saa sügavamalt uurida ja õppida alasid, mis teda huvitavad. Selle probleemi lahendamiseks on valikained suurepärane. Põhikooli valikainete hulka võiks kuuluda näiteks infotehnoloogia, fotograafia ja võõrkeeled. Gümnaasiumi valikained võiks olla näiteks
võhikul raske üle leida. Laste keele mitmekülgsust aitab arendada vanem ja keerukama keelega raamat, mida ette lugedes võiks laps kogu aeg küsimusi esitada" (Ots, 2012). Viimaste aastate kirjanditeemad on loodud põhimõttel, et selle kohta oskab tänapäeva noor ikka paar seostatud lauset moodustada. Kuid teemad peaksid lähtuma mingil määral ka ilukirjandusest, väidab Arrak (Arrak, 2011). INTERNETI MÕJU KEELEOSKUSELE ,,Noor on suure osa ööpäevast keelekeskkonnas, kus kujundlik, õigekeelne väljendus pole üldse tähtis ega hinnatud, püüeldud ega taotletud," tõdeb Järvela, kelle sõnul pole harv juhus, kui gümnasist alustab lauset väikese tähega" (Järvela, 2012). Loone Ots väidab artiklis, et noortel ei ole enam motivatsiooni lugeda pikki tekste ning tähemärkide arv peab olema võimalikult väike" (Ots, 2012) ,,Ma saan aru, noor inimene on harjunud ekraanilt lugema vaid viierealisi lõigukesi. Ka need
Olgem ausad, tänapäeva inimeste oluliseks suhtluskanaliks on kujunenud internet. Seoses erinevate portaalide tekkega on suure muutuse läbi teinud ka meie oma emakeel. Inimesed on võtnud kasutusele slänge, lühendeid, et oma elu mugavamaks teha. Samuti laenatakse sõnu, väljendeid ka teistest tundud keeltest. Levinud on arvamus, et lühenditesse uppuv internetikeel, mida noored suhtlusportaalides kasutavad, kujutab endast ohtu eesti keele säilimisele ning puhtusele. Sellises keelekeskkonnas veedavad noored ju tunde ja hiljem pole neil ehk enam tahtmistki grammatiliselt korrektsesse kirjakeelde süveneda ega seda koolis õppida. Ehk on oma osa ka noorte kiirel elutempol. Standardkeeles kirjutades ei jõua vestlus edasi kuigi kiiresti ja võib muutuda tülikaks ning aeganõudvaks, pealegi veel ebavajalikuks, kui suheldakse lähedase inimesega. Teades ja tundes eestlasi, eriti veel noori, võin ma kindel olla, et pooled ei tea või pole kursis suhtlusportaalide reeglitega
Ruumi suuruse, temperatuuri ja värvuse näitajad , mis mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni. Kõrvaliste isikute juuresolek - karjuv ja korraga rääkiv rahvamass). · keelebarjäär: võõrkeele mittetundmine, slängi tarvitamine, arusaamatu terminoloogia (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) · suhtlejate staatusevahe, professionaalsest või ametkondlikust isoleeritusest tingitud mõistmisraskused (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Kommunikaatorist põhjustatud suhtlustõkked: · segane väljendusviis (udutamine, keerutamine) · monoloogilisus (ei anta vastuvõtjale võimalust anda tagasisidet, tekitab tunde ,et
· Hiljem hakkavad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama · 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem · Hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Keelelised erinevused Kajakõne ehk ehholaalia · Algab umbes 9. elukuul · Laps imiteerib täiskasvanu kõnet kuigi jutu sisust ei ole võimalik aru saada, kõlab see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid Ühesõnaliste lausungite periood · Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured individuaalsed erinevused) Eesti lastel tihti aitäh, emme, anna Tähenduse üldistamine ja kitsendamine · Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile · Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna
Kui keelt õppida keeletunnis ja seada eesmärgiks just kee,l siis toimub õpe formaalselt (õpetaja loob keelekasutuseks võimaluse ise) ja deduktiivselt ( kõigepealt õpetatakse selgeks reegel ja alles siis hakatakse tegema harjutusi , kus neid vaja on). Sellise õppimise puhul tagatakse arusaamine gramaatikareeglite ja sõnavara tundmisega ning oluline on vorm - ehk siis kuidas valida õige lõpp või õiged sõnad. Omandamine aga toimub loomulikus keelekeskkonnas. Keel on suhtlusvahend ja kasutatakse seda loomulikult. Erinevad reeglid saavad selgeks induktiivselt, jälgides keelekasutust. Keelest arusaamise tagab kontekst ja oluline on semantika ehk tähenduse mõistmine. Sellisel juhul ei ole niivõrd korrektsus tähtis, kui soov ja võimalus suhelda. Oluline on kakskeelssuse puhul jälgida väga mitut asja. Esimesena tuleb rääkida keeleoskusest. Näha, kas laps on osaliselt kakskeelne või on üks keel dominantne, milline on
Keelekeskkond on üksikisikut ümbritsevate keelepraktikate terviklikkus, eriti eri keelte kohalolu ning kasutus. Keeleökoloogias püütakse kirjeldada ja analüüsida - keelekeskkondade olemust ning seda mõjutavaid võtmetegureid; - kuidas mõjutab keelekeskkond keelekasutuse mustreid/malle ning põlvkondadevahelist ülekannet; - kõnelejate hoiakuid keele kasutamise, õppimise, põlvkondadevahelise ülekande ning muude keelekeskkonnas eksisteerivate keelte suhtes; - kuidas üks või teine faktor on suuteline mõjutama keele säilitamist või kadu teatud keelekeskkonnas. 14. KVANTITATIIVSE JA KVALITATIIVSE ANALÜÜSI ERINEVUSED. TOO NÄITEID. Kval. sotsiolingvistikas vaadeldakse varieeruvaid keelendeid koos ümbrusega, kus nad esinevad. Olulised on keelekasutaja, vestluskaaslane, vestluse struktuur, teema. Kvalitatiivse sotsiolingvistika põhiküsimused: kes? millal? milleks? kuidas
Teisel etapil hakkab laps kasutama holofraase. Peas on mingid kindlad väljendid ja kasutab neid koos. Eraldi sõnu kasutada ei oska aga mõistab juba teisi hästi. See etapp kestab umbes 3 – 8 või 9 kuud kuni aasta uues keelekeskonnas viibides. Kolmas etapp on suhtlemiskeele kujunemise tasand, mis tekib lapsel umbes 2 aastaga. Sel ajal teeb laps vigu ja need vead on enamasti esimesest keelest sõltuvad. Neljanda etapina tekib mõtlemiskeele oskus – ehk siis laps on olnud keelekeskkonnas 4-5 aastat ja siis teeb ka vigu vähem. Oluline on teada millal laps läks teise keelekeskkonda ja kas seal oli ka emakeelseid lapsi kellega võis laps suhelda oma emakeeles ja ei pruukinud keelt omandada nii palju. Kompensatoorsed strateegijad ehk kui sõnu on veel vähe sisi mis võimalused on lapsel. Näiteks hakkab laps kasutama üldisemaid sõnu. Ta ei suuda leida paremat sõna ja selline tunnus on ka ükskeelsel kõnearengupuudega lapsel. Laps võib kasutada selgitavaid näiteid
seisneb kahe või enama süntaktilise baasstruktuuri ühendamises. laps suudab mingeid semantilisi rolle küll väljendada, aga seda eraldi lausetes; Sidusa teksti loome, kontekstisidusad laused nõuavad uusi muuteoperatsioone; sidusa kirjaliku teksti loome. Suurem hargnevus, suulisest kõnest erinev lausestruktuur ja täpsem sõnavalik eeldavad uute muuteoperatsioonide kasutuselevõttu. Laps loob esialgu ise oma keelesüsteemi,mis järk-järgult läheneb keelekeskkonnas kasutatavale süsteemile. Kõnetaju arenegus kehtivad seaduspärasused: sõltuvus kontekstist või situatsioonist; sõltuvus operatiivmälu mahust ja keeleüksuste valdamisest. Millised on õige hääldamise kujunemise seaduspärasuses? Hääldamise areng kestab kaua ja sõltub omandatavast keelest.Eesti laps omandab artikuleerimise põhiliselt teisel ja kolmandal eluaastal, ¾ lastest on selle lõplikult omandanud 5.-6. eluaastal, kõnehingamise areng jätkub algklassides,arenenud hääl
panna. Kui laps vähemuskeelega puutub kokku vaid kodus, ei näe ta olulisust seda säilitada. Kaaluda võiks pigem lapse hilisemat lasteaeda minekut. Teistsugune olukord on sel juhul, kui enamuskeelt kõnelev ema tahab oma lapsele teist keelt selgeks õpetada. Osaledes koos teiste lastega mängudes ja muudes tegevustest, suudavad lapsed edukalt ja kerge vaevaga omandada teise keele põhiteadmised. Mida rohkem on laps sellisel keelekeskkonnas, seda rohkem õpib ta teist keelt. Esialgu saab lapse keelest vaid aru, kuid üsnapea järgneb sellele ka teise keele ladus rääkimine. Lasteaed annab lapsele teisest keelest arusaamisoskuse, mis on hindamatu baas keele arenemiseks. Kui lasteaed annab lapsele oskuse keelt mõista, muudab põhikool selle üsna kiiresti aktiivseks rääkimiseks. Teise keele omandamine hästiorganiseeritud keskkonnas toimub enamasti probleemitult ja pakub lapsele lõbu. Loob lapse kakskeelsusele korraliku
murdel ja keelel, surnud (hääbunud) keelel ja elaval keelel, allikate usutavuses saab kahelda, andmete kogumiseks on kasutatud erinevaid meetodeid ning andmete võrdlemisel on võimalik täheldada erinevusi. Murde ja keele puhul on oluline arusaadavuse kriteerium erinevat keelt rääkivad inimesed ei saa üksteisest aru, murde puhul on teineteisest võimalik aru saada, samas on hiina ühiskeel keel, kuigi see koosneb nii paljudest erinevatest keeltest ja keelekeskkonnas ei pruugi teineteisest arugi saada. Elavat ja surnud keelt teineteisest eristamisel on küsimus, kas hääbunud keel, mida koolis õpetatakse, on ikka hääbunud. Kui üht keelt räägib vaid üks inimene maailmas, siis on võimalik kahelda, kas see on ikka eraldiseisev keel või on ta selle ise välja mõelnud. Andmete kogumisel kasutatakse erinevaid meetodeid, näiteks rahvaloendusel mõnes riigis ei küsita emakeelt. Allikaid võrreldes saab selgeks,
tundmaiseennast ja paika, kust ta pärit on. See on õppimine sellises olukorras, kus kohaliku riigi kultuur põrkub mõne teise riigi kultuuriga. 9. Olles otsustanud minna õppima/töötama välisriiki, miks peab tundma sealse riigi haridussüssteemi? Maksusüsteemi? Välisriigis elades ja töötades võid põrkuda teatavatele raskustele, näiteks kohanemine uue kultuuriga, töötamine võõras keelekeskkonnas, maksu- ja sotsiaaltagatiste süsteemi mõistmine. Et end paremini ette valmistada, tuleks valitud riigiga lähemalt tutvust teha (maksusüsteem, ametiühingud, ettevõtluse alustamine, vajalikud load jm). Pikemaks perioodiks välismaale tööle minnes on oluline ka sisserändajatega tegelemise teema (kas neile makstakse toetusi, korraldatakse keelekursusi jm). 10. Kus ja milliseid keeleeksameid saab sooritada, mis on aktsepteeritavad välisriikide kõrgkoolides?
Kõnetegevus toetub tajule. Taju - > ütluse sisu. Kui mälu on juhtiv, siis toetub mälule. Kõnearengu käsitlus: Biheivioristlikud teooriad, nativistlikud, ... Psühholoogia vaatenurk : Piaget ........ Kõnearengu lingvistilised seaduspärasused 1. kõne-eelne periood: kisa, koogamine, lalisemine. · Koogamine- ~2kuud. juhuslik häälitsemine emots heaolu korral · Lalin: max 7-8 kuud.geneetiliselt prorammeeritud, kujuneb silbimoodustusmehhanism, areneb keelekeskkonnas. · Intonatsioonimudelid. · 8-9k-selt hakkab mõistma sõnu. Foneemikuulmise ja kõnetaju (mõne sõna mõistmine situatsioonis) areng! Aktiivne matkimine. .................. 2. Grammatika eelne periood: 1,5-2a · süntagmaatiline periood · paradigmaatiline periood · sõnad muutuvad tähenduslikuks · kas väga kitsad tähenduslikult · kahe sõna lause ................................. 3
· Laps naudib laulu sõnade kuulmist, isegi kui ta nende tähendust veel ei mõista. · Kui laulus esineb lapsele tuttavaid sõnu, laula neid valjema häälega. · Laulmise asemel võib tuttavaid sõnu öelda ka sosistades, pehme, valju või kõrge häälega. · Nii sõnu öeldes kui ka lauldes tekitab nende rütm lapse ajus uusi seoseid. UURINGUTE ANDMETEL on lapse õppimispotentsiaal seda suurem, mida varem ta muusikaga kokku puutub. Lapsed, kes elavad rikkalikus keelekeskkonnas, räägivad 3. eluaastaks peaaegu alati soravalt. Seevastu lapsed, kes on omapäi jäetud, näevad rääkima õppimisel kõvasti vaeva. Saksamaal Konstanzi ülikoolis läbi viidud uuringud näitasid, et kokkupuude muusikaga tekitab ajus uusi seoseid. HERNED JA PORGANDID Kui laps suudab iseseisvalt toitu suhu panna, tunneb ta end võimeka ja tublina. · Pane keedetud herned ja porganditükid lapse ette kandikule. · Laula talle laulukest: "Herned ja porgandid,
koera-beebi. · Hea oleks leida tundmatu sõna seletamiseks mõni samatähenduslik sõna, näit. lippama - jooksma, kiirustama; kogukas suur, paks. · Võimaluse korral kasutada tähenduse seletamiseks esemeid, näit. sõna käärid seletamiseks on kõige lihtsam näidata lapsele kääre. · Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk lühike; madal kõrge; ilus kole. ( 1998, 9) 3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu. Mäng ei tohiks kujuneda kohustuslikuks, vastavaid ülesandeid tuleks teha siis, kui tingimused tunduvad loomulikud ning lastel on mänguks soov. Soosivaks teguriks on muidugi väike ja hubane keelekeskkond, näiteks väikestes eralasteaedades, kus rühmasid on vaid mõni. Eesti keele õppimise seisukohalt on väga kasulik vaadata eestikeelseid telesaateid ja kuulata eestikeelseid raadiosaateid
mõjutavad inimese valmisolekut võtta vastu informatsiooni) kellaaeg (on sõltuvuses inimese tähelepanu seisundiga öösel kella 4 ajal edasiantud info on aeglasemalt omandatav kui hommikul kell 10 edastatu) keelebarjäär (seotud keelekeskkonnaga, kus infot antakse - eestikeelses keskkonnas viibides võtab võõrkeelne turist infot halvemini vastu kui oma keelekeskkonnas olles) staatusevahe (väga suur erinevus suhtlejate staatuses halvendab informatsiooni arusaadavust) Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 44 Kommunikatsioon Kommunikaatorist põhjustatud tõkked: kontakti puudumine infoandja ja vastuvõtja vahel
annaabi.ee 
