Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristi Tamm PRAKTIKA Praktika aruanne Juhendaja Vaike Vetka Tartu 2014 Kristi Tamm SISSEJUHATUS Läbisin praktika Krooni Selvers AS, minu praktika juhendajaks oli müügijuhataja Marit Kalinkin Praktika toimus F. G. Adoffi 11, Rakvere. Praktika kestis 200 akadeemilist tundi . Praktika eesmärgiks oli kinnitada ja rakendada koolis õpitud oskusi ja teadmisi.Ülesanneteks oli arenada praktilisi kutse-ja erialasi oskusi ning kujundada välja õiged kutse-ja erialased hoiakud ja väärtused.Pratikal puutusin kokku mitmete töödega:letiteenindamine,kassapidamine ja kubaväljapanek. Kristi Tamm 1 SELVERI ISELOOMUSTUS Selver on Eestis tegutsev super- ja hüpermarketite kett, mis kaupleb peamiselt toidu- ja esmatarbekaupadega. Selver on AS Tallinna Kaubamaja tütarettevõte, registreeritud kaub...
................................................................................................5 1.3Uute kaubandusorganisatsioonide loomine........................................................................5 1.4Kaubandusvõrgu killustumine...........................................................................................5 1.4.1Karistused eeskirjade rikkumiste eest.........................................................................6 1.5Majandusministeeriumi kaubandusosakond......................................................................6 1.6Börsikrahh ja majanduskriis aastal 1929...........................................................................7 2EESTI VÄLISKAUBANDUS 1918-1940................................................................................9 2.1Ostujõud.............................................................................................................................9 2.2Struktuur..............................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Anneli Priinits ABC ANALÜÜS Iseseisev töö Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2015 Osatähtsus müügist Pereviiner Rakvere viiner 18% Talleggi viiner Lasteviiner 19% Kanaviiner Ülesuitsutatud 15% kanaviiner Juustuviiner 10% 14% 11% 12% Viinerite müügi ABC analüüsist selgub, et kõik C grupi tooted võiks hinnakirjast välja arvata kuna nende osatähtsus müügist on väike. Kuna A grupi toodete seas on nii suuri kui ka väikeseid pakendeid, siis arvaksin kõik C grupi tooted välja.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Maarja Lauri KAUBANDUSES KASUTATAV LAOTEHNIKA JA SISUSTUS Esse Juhendaja: Vaike Vetka Tartu 2016 Kaupluses kasutatav laotehnika ja sisustus. Meie kaupluses on väga palju erinevat laotehnikat ja erinevat sisustust. Laos on meil kaks suur sügavkülmkambrit, milles ühes hoitakse jäätiseid, marju, friikartuleid, saiakesi ja juurvilju
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Sirli Lepik "AS OG ELEKTRA KPL ,,RAJA Vaatlusaruanne Juhendaja Lidia Feklistova ja Maiki Uusküla Tartu 2014 Sirli Lepik Sisukord 2 Sirli Lepik SISSEJUHATUS Mina tegin vaatlusaruande poest, mis asub Ilu pst 2 Rakveres. Pood on avatud E-P: 9.00-22.00. Valisin just selle poe, kuna mulle Rakvere kodus suhteliselt lähedane pood .ning olen ka seal töötanud Tegevusvaldkonnaks saab lugeda jaemüüki, Poe plussideks saab lugeda, et see on inimestele suhteliselt lähedal ja saavad oma esmatarbe kaubad sealt samast kätte ei pea minema selle jaoks kesklinna. Poe kaubavalik on pidevalt uuenev, ses...
teedeministeerium, mis oli tegutsenud alates 1918. aastast. Märtsis 1929. a. võttis Riigikogu vastu Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seaduse, millega nähti ette ka majandusministeeriumi loomine. Majandusministeeriumi ülesandeks sai riigi majanduse üldjuhtimine, maksustamine, krediidi ja raha liikumine, kaubanduse ja tööstuse korraldamine. Struktuuris oli kantselei, tööstusosakond koos patendiametiga, mäeosakond, kaubandusosakond koos proovikojaga, otsekoheste maksude valitsus, riigi kinnisvarade maksuamet, iseäralik tulu- ja ärimaksu komitee, riigikassa, tollivalitsus ja aktsiisivalitsus. Pidevate muutmiste tulemusel oli majandusministeeriumi struktuur 1940.aastal järgmine: - üldosakond (endine kantselei), kus oli ka laevandusinspektori ametikoht ja kes tegeles laevanduse küsimustega ning pidas kontakti merekaubanduse ettevõtjatega
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Sirli Lepik KLIENDITEENINDUSE ALUSED Uurimustöö Juhendaja Lisanna Tamm Tartu 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 2 1 RAKVERE GROSSITOIDUKAUBAD KAUPLUS RAJA JA RAKVERE PÕHJAKESKUSE RIMI....................................................................................... 3 1.1 Rakvere Grossitoidukaubad kauplus “Raja”...........................................3 1.2 Rakvere Põhjakeskuse Rimi...................................................................3 2 KPL. RAJA KÜLASTUS UURIMISTÖÖ AJAL......................................................5 3 PÕHJAKESKUSE RIMI KÜLASTUS UURIMISTÖÖ AJAL......................................6 4 KOKKUVÕTE...............
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kristin Kaur ja Mari- Liis Sarv KAUBANDUSALASED ÕIGUSAKTID Raport Juhendaja Edda Sõõru Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1TOIDUKAUPLUS MAXIMA XX..........................................................................4 2.EHITUSKAUPLUS K-RAUTA............................................................................6 SISSEJUHATUS Valisime enda kauplusteks Võru tänaval asuva kaupluse Maxima XX ja Riia maantee ääres asuva K-Rauta ehituskaupluse. Maxima soov on luua kauplusi, kus inimestel oleks mõnus oma sisseoste teha ja kust oleks lihtne leida kõike igapäevaselt vajaminevaid kaupu. Kaubavalikus on põhirõhk asetatud esma...
valitsuse majandusminister. Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui nõukogude korra kehtestamisega moodustati rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel. (http://et.wikipedia.org/wiki/Majandus- _ja_Kommunikatsiooniministeerium#Ajalugu_1918.E2.80.931940) Majandusministeeriumi alla kuulus neli osakonda: maksudevalitsus, rahandusosakond, tööstusosakond ning kaubandusosakond. Viimase ülesandeks oli nii välis- kui sisekaubanduse korraldamine, kaalude, mõõtude, vihtide ja väärismetallide proovimine ja taatlemine. Selle osakonna direktoril, kaheksal kaubandusameti ning neljal proovikoja töötajal tuli hoolitseda riigi äriajamise eest, töötada välja sisekaubandust normeerivate seaduste ja määruste eelnõusid, võidelda kõlvatute võistluste ja muude lubamatute ärivõtete vastu, lahendada äride lahtioleku aegadesse ja äriteenistusse puutuvaid
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Mariin Õun PAKENDITE RINGLUS LOGISTILISES AHELAS Iseseisev töö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2014 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 MIS ON PAKEND..................................................................................................................4 LOGISTILISES AHELAD RINGLEVAD PAKENDID
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Kristiina saagpakk KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Uurimistöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 2 SISU Sisu......................................................................................................................................... 2 veoteenuste ja selliste vedude korraldamine........................................................................... 3 kaubaveo pakkuja................................................................................................................... 4 Kaubaveo korraldamine.......................................................................................................... 5 NÄIted..................................................................................................................................... 6 Kauba veoteenuse maksu...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse- ja kaubandusosakond Emmi Ojala KAUBAVEO KORRALDAMINE ARVUTIL Iseseisevtöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2010 1. KAUBAVEO LEPING Kaubaveolepinguga kohustub üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale). Saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Kaubaveolepingule kohaldatakse töövõtu kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti.See ei sätestu veose vedamisele merel. 2. VEOTEENUSTE KORRALDAMINE Reisijateveo teenus maksustatakse Eestis, kui teenust osutatakse täies ulatuses Eestis. Reisijateveo teenused, mis täielikult osutatakse välisriigis, maksustatakse 0%-lise maksumääraga. Reisijateveo teenuse maksustamisel 0%-lise maksumäärag...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Gerli Ottep ÜLEGABARIIDILINE VEOS Uurimustöö Juhendaja Tiina Kraav Tartu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Koostan uurimustöö teemal: Ülegabariidiline veos. Tean, et selliste vedude jaoks vajatakse eriluba ja neil on ranged nõuded, kuid vaatame nüüd neid ka täpsemalt. Suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise autoveo eeskiri 1. Üldsätted 1.1 Reguleerimisala Määrus reguleerib teedel suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veose ning pukseeritava seadme (edaspidi koos eriveose) vedu. Määrus ei reguleeri veolepingu poolte lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. 1.2 Mõisted Eriluba (edaspidi luba) on «Teeseaduse» § 35 lõike 2 alusel kehtestatud korras tee omaniku väljastatud kirjalik luba eriveose vedamiseks; Erisõiduk on suuremõõtmelise ja/või raskekaalulise veoseveo ja pukseeritavat sead...
sajandi alguses. Oluline roll on sajandite jooksul olnud rändkaubandusel. Talupojale tähendas see tööaja kokkuhoidu, sest kaup toodi koju kätte. Väga palju käis Eestis kauplemas Vene rändkaupmehi. Nende käigud kestsid kuni Esimese maailmasõjani. 1918 – 1929 aastani juhtisid Eestis kaubandust Põllutöö- ja Toitlusministeerium ja alates 1929- 1940 aastani Majandusministeerium, kelle alluvuses tegutses kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli nii sise- kui ka väliskaubanduse korraldamine. Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine. Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted. Esimesed tarbijate ühistud asutati juba 1902. aastal. Suurenes ka väliskaubandus. Aastaid 1971 – 1975 võib lugeda Eestis selvekaubanduse alguseks . Selvekaubanduse kiiret arengut pidurdas pakendatud kaupade vähesus.
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Signe Vois KIVILINNA KONSUM Praktika aruanne Juhendaja Diana Eller Tartu 2013 SISSEJUHATUS Praktika eesmärk oli tundma õppida erinevate toidukauba gruppide nimetusi, oli tutvuda üldse müügitööga ning valida selline ettevõtte, kus käib palju müügiesindajaid. Valisin praktika kohaks Kivilinna Konsumi. Tööülesandeid oli väga palju näiteks pidin kaupa vastu võtma, täitsin pabereid, sain tuttavaks müügitööga üleüldiselt, panin uut kaupa välja, tutvusin erinevate kampaaniatega, tegin puuviljadele tagastust. Praktika ettevõtte oli paraja suurusega, seal oli nii tööstuskaupa, esmatarbe kaupu, kui ka toidukaupa. Kuid Konsum on siiski spetsialiseerunud just toidukaubale, mida leidub poes hulgaliselt rohkem, kui tööstuskaupa. Kuna veetsin palju aega, tööstuskauba pool ja jällegi toiduka...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja kaubandusosakond Liis Vaher ALCATRAZ Iseseisev töö Juhendaja Kaire Välb Tartu 2010 Liis Vaher 1 SISSEJUHATUS Huvi Alcatrazi vangla kohta tekkis filmidest. Seda vanglat on kasutatud paljudes erinevates telelinastustes. Pakkus huvi, kuidas siis elu seal päriselt oli. Kuidas elasid vangid selles hoones? Mis nendega seal toimus ja kuidas nendega käituti. Oma referaadis püüangi leida nendele küsimustele vastused. Liis Vaher 2 ALCATRAZ Maailma tuntuim vangla maalilisel Alcatrazi kaljusaarel vaid paari kilomeetri kaugusel San Franciscost on linna üks populaarsemaid vaatamisväärsusi. Alcatraz on rohelusse uppuv kaljusaar San Francisco lahes. Ilmselt on see maailma kuulsaim vaade vanglale. USA sõjaministeerium...
mis allusid NSV Liidu Kaubanduse Rahvakomissariaadile. 1941. Aasta alguses alustasid tööd NSV Liidu Naftatööstuse Peavalitsuse Vabariiklik Hulgikontor "Glavneftsbõt" ja Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi Toidu- ja Maitseainete Varustuse Komitee. Samal ajal likvideeriti kõik kaubanduslikud aktsiaseltsid ja hindade noteerimise börs. Kaubandus- Tööstuskoda oli oma tegevuse lõpetanud juba 1940. aasta juulis. EKP Keskkomitees moodustati kaubandusosakond eesotsas Dmitri Kuzminiga. Rahva elatustasemele mõjus halvavalt 1940. aasta novembris teostatud rahareform, mille käigus Eesti kroonid vahetati rublade vastu kursiga 1 kroon võrdub 1.25 rubla (tegelik kursivahe pidanuks olema 1 kroon 10 rubla vastu). Ühtlane valuuta soodustab kaubavahetust (Lisa 2), väärtuste takistamatut vahetamist, isemajandamist, loob stabiilsuse majanduses. Sellele järgnes tööstuskaupade ja toiduainete hindade järsk tõus
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad.......................................................................................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Annika Põldkivi UNGARI Uurimustöö Juhendaja: Külliki Vaske Tartu 2010 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...................................................................................................3 UNGARI MAJANDUS ÜLDISELT.........................................................................4 INVESTEERIMINE UNGARIS..............................................................................6 Üldiselt:..............................................................................................................6 Ungari investeeringud Eestis............................................................................ 7 EESTI-UNGARI MAJANDUSSUHTED.....
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS............................
Nad üritasid leida toetust om hertsogiriigile ANTANTis, kuid sealt ei saadud mingit toetust. Sisuliselt Balti hertsogiriik tööle ei hakanud. Saksa okupatsioonivõimude majanduspoliitika eestis oli pm röövimine. Tallinnas tegutses materiaalsete väärtuste arvelevõtmiseks, kogumiseks ja väljaveoks spetsiaalne asutus RoHa tooraine- ja 36 kaubandusosakond. Rongid kõikvõimalike materiaalsete väärtustega Sa poole läksid teele. Sakslased ei saanud siiski olla huvitatud oma loodetavasti tulevaste provintside tühjaksvedamisest, kuid Saksamaal oli veel hullem olukord ja seetõttu tehti Eestit tühjemaks. Enamlaste poolt natsionaliseeritud ettevõtted anti tagasi endistele omanikele. Saksamaa sõjasaagiks võib lugeda neid ettevõtteid, kelle omanikeks oli Vene riik v vene kodanikud. Muuhulgas läksid sa riigi kätte ka suured Tlnasse
annaabi.ee 
