kaupleja üksnes vahendab tarbijale kauba üleandmist või teenuse osutamist. 3. Kaubandustegevuse seadus üldeesmärgiks on tarbijalepingu teiseks pooleks oleva kaupleja kohustuste määratlemine seoses kaubandustegevusega. KaubTS reguleerib isiku tegelemist kaubandusega majandus- või kutsetegevuse käigus. 4. Euroopa Liidu õigus ülimuslik; otsekohaldatavad EL direktiivid 5. Analoogia puudumisel teiste riikide kohtulahendid või õigusaktid Reguleerimismeetodid Reguleerimismeetodite all on mõistetud neid iseloomulikke võtteid, mis on omased tarbijaõigusele õigussuhete normatiivsel reguleerimisel. Tarbijaõigusele on olnud iseloomulik järgmiste põhimõtete arvestamine: 1. Reguleerimine toimub nõrgema poole huvidest lähtuvalt, s.t. õigusnormid kaitsevad eelkõige tarbijate huve. 2. Tarbijaõigus on üldiselt imperatiivse iseloomuga.
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja konsignatsioonikaubandusest
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Reelika Järv TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISSEJUHATUS Abiks õppimiseks tööstuskauba õppetuses. Referaadi teemaks valisin ma tekstiilikiud sest igapäevaselt puutume kangaga kokku kandes riideid. Kasulik teda mis materjalist on kangas ja tema omapärat, kuidas käitleda pesemisel ja kuivatamisel. Õpimapp on abiks õpimiseks kaubamärke. 1. TEKSTIILIKIUD Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. 1.1 Taimsed kiud Kiudude liigitamine, looduslikud ja keemilised. Looduslikud: loomsed, taimsed.Keemilised- tehiskiud. sünteetilised. Tekstiilkiud painduvad ja tugeva moodustised, pikkus ületab palju kordi läbimõõdu - vähemalt 1000 korda kasutatakse tekstiilitööstuses. Elementaarkiud - kiud, mis on
1) see on seaduses sõnaselgelt öeldud; 2) kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. Kehtivuse lõppemine Õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks. Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti ruumiline kehtivus Õigusakt kehtib reeglina selle vastu võtnud riigi territooriumil, vahel ka selle osal. Näiteks Asjaõigusseadus kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, Tallinna linna heakorra eeskiri aga ainult Tallinnas. Tsiviilõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Üldjuhul ei oma seadused tagasiulatuvat jõudu, välja arvatud kahel juhul: 1) see on seaduses sõnaselgelt öeldud; 2) kriminaalõigust puudutavad seadused sel juhul, kui nad kõrvaldavad teo karistatavuse või kergendavad seda. Kehtivuse lõppemine Õigusakti võib kehtetuks tunnistada selleks pädev organ kas eraldi aktiga või uue samasisulise akti vastuvõtmisega, mis tunnistab vana kehtetuks. Õigusakt võib kaotada kehtivuse ka tähtaja saabumisel, kuigi enamasti on õigusaktid tähtajatud. Õigusakti ruumiline kehtivus Õigusakt kehtib reeglina selle vastu võtnud riigi territooriumil, vahel ka selle osal. Näiteks Asjaõigusseadus kehtib kogu Eesti Vabariigi territooriumil, Tallinna linna heakorra eeskiri aga ainult Tallinnas. 6 Tsiviilõigus. Tsiviilõigus on eraõiguse kõige mahukam osa. Eesti tsiviilõiguse süsteem on üles ehitatud Pandektide põhimõttele, mille järgi kõik tsiviilõiguse normid
struktuuri, juhtimise põhimõtted ja juhtorganid, liikmesriikide õigused ja kohustused, vaid ka need sisulised ja vormilised nõuded ja tingimused, millele peab vastama ühenduse liikmeks olev riik. EL-i liikmesriikide põhiline õiguslik regulatsioon peab olema omavahel kooskõlastatud. EL-il on oma iseseisev õigussüsteem, mis koosneb: 1) EL-i esmane õigus Moodustub asutamislepingutest ja neid täiendavatest lepingutest. Need õigusaktid on ühenduse õiguslikuks aluseks. Esmase õiguse aktidega määratakse kindlaks liidu eesmärgid, territoriaalsed piirid, institutsioonid, nende pädevus ja moodustamise kord, samuti liikmesriikide majanduspoliitiliste suhete põhialused. Liikmesriikidele kohustav ja siduv ning seda võib liikmesriigi territooriumil rakendada otseselt, st ilma riigi õigusaktide vahenduseta. Vastuolu korral siseriikliku õiguse ja EL-
Kõik kommentaarid