Wärtsilä Esitajad: Ülevaade Sissejuhatus Ajalugu Wärtsilä mootor Mootori eripära Sissejuhatus Wärtsilä tegeleb laevandusele ja energiatööstusele suurte mootorite valmistamisega ning on oma ala juhtivootja, omades harufirmasid üle kogu maailma. Wärtsilä toodangusse kuulub ka maailma suurim mootor RTA96C, mida kasutatakse suurtel kaubalaevadel (Emma Maersk) ja supertankeritel. Selliseid mootoreid eksisteerib hetkel alla 30. Ajalugu Esimesed mootorid 4taktilised 1905 esimesed 2taktilised mootorid 1912 esimene klappideta mootor laevale MontePenedo 1930 suruõhuvaba kütusesüsteem 1946 turbodiiselmootor laevadele 1972 gaasil töötav mootor laevadele 1998 esimene suur common rail sissepritsega mootor Wärtsilä mootor Wärtsilä mootor RTA96C parameetreid:
maanteevedudele. Arvestatavat edu ohutuse tagamisel veonduses on saavutatud viimastel aastatel Neste Oil Oy- s. Viimase viie aasta jooksul on paranenud oluliselt ohutuse taset iseloomustavad tunnusarvud. Nii näiteks on vähenenud liiklusõnnetuste arv miljoni läbitud kilomeetri kohta 0,49-lt 0,04-le. Rahvusvaheline Meresõidu Ühing IMO (International Maritime Organisation) on otsustamas ECDIS (Electronic Chart Display and Information System) navigatsioonisüsteemi kasutuselevõtmisest kaubalaevadel. ECDIS abil uuenevad merekaardid automaatselt ja seade hoiatab olulistest hälvetest navigeerimisel. Tootepiraatlus on üks olulisemaid tarneahela riske. Piraatlus hõlmab CD ja DVD plaate, nn firmarõivaid, sigarette, arstimeid, autode varuosi ja palju muud. Toodete võltsimisi püütakse takistada ka eriliste kleebiste ja identifitseerimismärkidega. Kindlat numbrit kandev identifitseerimismärk kinnitatakse valmistajatehases tootele või pakendile.
avanemisel. Lastiluuke tuleb pidevalt kontrollida, et nende veekindlus ja tihendid oleksid alati ideaalses korras, et vesi ei läheks sisse ja ei kahjustaks kaupa. Tuleb järjepidevalt puhastada kinnituskohti ja värvida, et ei läheks rooste. 21. Vaheseinad Vaheseinad on piki või põikisuunalised. Tähtsamad vaheseinad on veekindlad ja veekindlate vaheseinte vahel on vähem olulised vaheseinad mis jagavad ruumis mitmeks. Minimaalne põikvahesein kaubalaevadel on: vööris (collision bulkhead), ahtris ahterpiigi ees, ja veekindlad seinad peavad olema kummalgi pool masina ruumi. Põrkevahesein peab olema piisaval kaugusel, et ei saaks kokkupõrkel vigastatud, kuid mitte liiga kaugel, vältimaks suurt trimmi vööri üleujutamise korral. Reeglina on see vahesein minimaalsel lubatud kaugusel maksimaalseks lastimahutavuseks. Ahtri vahesein on hoidmaks dedvudi toru veekindlas sektsioonis.
Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Joon. 7.4.16. Neljasektsioonilise kokkuvolditava luugikaane välimise paigutusega hüdraulikaseadmed. Kokkurullitavad luugikatted. Selliseid kasutatakse vaid spetsialiseeritud laevadel, kus nad täidavad mingit erilist ülesannet või nõuet. Ookeanil tegutsevatel kaubalaevadel selliseid luugikatteid praktiliselt ei kasutata. Joon. 7.4.17. Näiteis kokkurullitavatest luugikatetest. 7 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-4. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Tihendid. Tihendite mitmekesisus on suur
Seega tuleb iga laevajaoks olenevalt tema eesmärgist ja peamiselt veetavast lastist valida optimaalne kiirus, mis tähendab vastava peamasina võimsuse valikut. Selleks kasutatakse majandusarvutuslikke meetodeid. Ökonoomne kiirus on selline kiirus laeva antus süvise ja trimmi juures kulutatakse 1 miili läbimiseks minimaalne võimalik kütusehulk. Sõidukaugus. (Tahvel 3.XIII) Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili 8 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Autonoomsus. (Tahvel 3.XII) Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm
on tühjad, kreen ei kao rooli otse pannes, laeva kreen muutub ootamatult ühest pardast teise ,laeva asendi korrigeerimine : kreeni vähendamist alustatakse kreenitankidest ja kui neid pole siis kahekordse põhja tankidest .Peatatakse, kui kreeni on jäänud 5 kraadi Ujuvus (, floatability) on laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest). Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma .Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15- 25% reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Laeva uppumatuseks nimetatakse tema võimet säilitada ujuvus ja püstuvus ühe või mitme laevaruumi täitumisel veega. Uppumatus tagatakse: 1
ajaloos. Esimese laeva tuumareaktori töö algas juba 1940. aastal ja esimest sellelaadset reaktorit katsetati USA-s 1953. aastal. Esimene tuumalaev USS Nautilus läks merele 1955 aastal. Esimene tuumajäälõhkuja oli Nõukogude Liidu laev Lenin. [3] Tänapäeval on 150 laeval 220 väikest tuumareaktorit. Enamik neist töötab sõjalaevadel: allveelaevadel ja lennukikandjatel, kuid ka jäälõhkujatel. Tulevikus, seoses fossiilkütuste nappusega, hakatakse tuumareaktoreid kasutama ka kaubalaevadel. Lisaks USA-le on tuumalaevad veel ka Suurbritannial, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinas. [3] KOKKUVÕTE Tuumaenergiat on nüüdseks kasutatud juba aastakümneid, ning tulevikku silmas pidades on see kindlasti väga arvestatav energiaallikas. Hetkel valdav enamus inimesi siiski kardavad seda energialiiki. Teadaolevalt kardetakse, et see võib kaasa tuua ajaloos juba esinenuid avariisid. Kindlasti on oma mõju ka meedial ja avalikkusel. Hetkel on on tuumajaamad tegelikult küllaltki
seisukord; taastada laeva püsivus ja siis trimm, tegutsemisele peab eelnema laeva püstuvuse hindamine) Ujuvus ( floatability) On laeva võime ujuda veepinna suhtes kindlaksmääratud asendis kandes ettenähtud hulgal lasti. Laeva ohutu liikumise kindlustamiseks peab igal laeval olema ujuvuse tagavara. Ujuvuse tagavara on laeva korpuse veekindel ruumala ülevalpool lastiveeliini (kaubalaevadel 30-50%, tankeritel 15-25%, reisilaevadel -100% täisveeväljasurvest) Vee sattumisel laeva avarii tagajärjel, vajub laev sügavamale, kuid tänu ujuvuse tagavarale jääb veepinnale ujuma Käikuvus On laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega liikumapaneva jõu mõjul. Laevale rakendatud liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumisel tekkiva takistuse ületamisel. Liikumapanev jõud = takistusjõud Käikuvus oleneb: · Laevakere kujust · Käiturite tüübist
aastal ja esimest sellelaadset reaktorit katsetati USA-s 1953. aastal. Esimene tuumalaev USS Nautilus läks merele 1955 aastal. Esimene tuumajäälõhkuja oli N.Liidu laev Lenin. [3] Tänapäeval on 150 laeval 220 väikest tuumareaktorit, mis on kokku töötanud 12000 reaktoraastat. Enamik neist töötab sõjalaevadel: allveelaevadel ja lennukikandjatel, kuid ka jäälõhkujatel. Tulevikus, seoses fossiilkütuste nappusega, hakatakse tuumareaktoreid kasutama ka kaubalaevadel. Lisaks USA-le on tuumalaevad veel ka Suurbritannial, Prantsusmaal, Venemaal ja Hiinal. [3] 7 3. TUUMAENERGIA HEAD JA HALVAD KÜLJED Tänapäeva järjest suurenev energia vajadus nõuab alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Alternatiiviks on tuuma energia, millest on toodetud elektrit üle poole sajandi. Tuuma energiast elektri tootmisel on nii häid, kui ka halvasid külgi. 3.1. Suur kasutegur
Sõukruvi ketassuhe määrab labade pinna suuruse Kettasuhe AE/A0 on sõukruvi labade summaarse sirgestatud pindala AE suhe sõukruvi ketta pindalasse A0 = πD2/4. Kuna sõukruvi labade surve- ja imipinnad on erineva suurusega, võetakse aluseks survepind, mille suurus leitakse graafiliste või analüütiliste erimeetodite Laeva sõukruvidel võivad kettasuhted üldjuhul olla vahemikus 0,2…1,3 , sh tsiviiltranspordilaevadel 0,3…1,0; aeglaste ja mõõdukate kiirustega kaubalaevadel neljalabaliste sõukruvide puhul peetakse heaks kettasuhteks 0,5… 0,6 Labade arv Labasid võib olla 2 – 8 Kruvijoone samm Kruvijoone sammuks P nimetatakse kruvijoone ja silindri moodustaja kõrvutiasetsevate lõikepunktide vahelist vahemaad. Korrapärase kruvipinna puhul võrdub see kruvipinna moodustaja poolt ühe täispöörde jooksul telje suunas läbitud teepikkusega
süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse normimiseks tekkis koos kaubandusliku meresõiduga. Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn.
11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse normimiseks tekkis koos kaubandusliku meresõiduga. Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn
süvisest. 11. Ujuvusvaru, vabapardamärk, ujuvuskeskme määramine, Bonjeani mastaap. Ujuvusvaru- laeva ohutu liikumise kindlustamiseks, kujutab endast laeva korpuse veekindlat ruumala ülevalpool lastveeliini. Ujuvusvaru moodustab veekindla peateki all olevatest ruumidest , millele lisanduvad veekindlad tekiehitised. Vee sattumisel laeva õnnetuse puhul, vajub laev sügavamale (süvis suureneb), kuid tänu ujuvusvarule jäb ta veepinnale ujuma. Kaubalaevadel on ujuvusvaru 30-50 % täielikust veeväljasurvest, tankeritel 15-25 % ja reisilaevadel kuni 100 % Vabapardamärk- ka lastimärk, märkide süsteem laeva mõlemal pardal miidli piirkonnas. Vabapardamärki kantakse laevakerele värviga klassifikatsiooniühingu nõuete kohaselt rahvusvah.konventsiooni alusel. Vajadus vabaparda kõrguse normimiseks tekkis koos kaubandusliku meresõiduga. Vabapardamärk koosneb 300 mm pikkusest peateki kõrgusele kantud joonest. Sellest allpool paikneb nn.
33 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 3. Koostatud 30.12..2004. Laevade ehitus. Täiendatud 23.07.2012. Joon. 3.42. 3.6.4 Sõidukaugus. Täiskäigul läbitav maksimaalne kaugus ilma kütuse-, katlavee- ja õlivarude täiendamiseta. Kaubalaevadel on see harilikult 15000-20000 miili 3.6.5 Autonoomsus. Aeg, mille kestel laev võib täita oma ülesandeid ilma kütuse, magevee, proviandi, õli jm. varusid täiendamata tagades laevaperele ja reisijatele normaalsed elutingimused ja olme. See näitaja võib olla 2-3 päeva, 1-2 kuud harilikult ja kuni 1 aasta ekspeditsioonilaevadel. Praktikas on vaja arvesse võtta veel terve rida erinevaid omadusi, mille vajadus kerkib üles laeva kasutamise käigus, näiteks – laeva elamiskõlblikkus 3
määramiseks lastakse konteiner üle kaalusilla. Konteinerite laadimissildade kaalukontrolli täpsus ei ole üldjuhul küllaldane. Põiknihke õla määramiseks tuleb kasutada mõõdulinti. · Tuntud tihedusega vedeliku võib külgtankide vahel ümber pumbata. Ballasttankid kuigi eelistatud valik suurtel laevadel (DISM>25000 t) ei ole harilikult selleks eesmärgiks sobivad madala ümberpumpamise kiiruse ja täituvusastme ebatäpse kontrolli tõttu. Juba on kaubalaevadel ja ro-ro praamidel kasutusel kiire vedeliku ülekandevõimaluse ning täpse katsemomentide määramimisvõimalusega püstuvuse testimise tankid, mis Administratsiooni poolt heaks kiidetud. · Raskele kraananoolele või raskekaalupoomile võib anda määratud põiknihke. Eelistatud meetodiks on keerata tühi kraananool või losspoom äärmisse põikasendisse ettemääratud kaldenurga all. Peale esimese kreeninäidu võtmist keeratakse nool või poom sama
Rahvusvaheline mereõigus Regionaalne mereõigus oli nt Hansa Liidu ajal Läänemere piirkonnas. Küsimus merede osas- mil määral saab riigil olla õigus mere üle ja kuidas riigid peaksid õiguste piire jagama merel.Riigi õigused mandrist kaugenedes järjest vähenevad. Kõige rohkem õigust on territoriaalmere üle, mida algselt mõisteti kahuripaugu pikkusega. Hiljem seda laiendati 12 meremiilini. Seal on kalavarude ja loodusressursside üle ainuõigus. Kaubalaevadel ja rahumeelsetel laevadel on läbisõit lubatud. Sõjalaevad peavad küsima luba. Viimane mereõiguse konventsioon on 1982.a ÜRO mereõiguse konventsioon. See on rahvusvahelise mereõiguse koodeks. Territoriaalmerele järgneb külgvöönd, mis on veel 12 meremiili. See puudutab eelkõige mereressursse, mitte aga nii väga enam laevasõitu. Majandusvööndi ulatus on 200 meremiili. Alates Trumani ... (1946) on riigid hakanud nõudma õigusi mandrilava üle. Rahvusvaheline keskkonnaõigus
Peamiselt on need leektoru-abikatlad, kus aurustusprotsessi intensiivsemaks muutmiseks kasutatakse veetoru põhimõttel töötavaid aurustuselemente või kolde ümbritsemist ekraanküttepindadega kiirgussoojuse efektiivsemaks ärakasutamiseks. Samas tänu suurele veekogusele katla keres ja madalale töörõhule säilitavad kombineeritud katlad leektorukatelde eelised. Kombineeritud kateldest leidis paljudel kaubalaevadel aastakümnete vältel laia 15 kasutust Aalborgi katel AQ-3 (töörõhk 0,7 MPa, aurutootlikkused 800...12 000 kg/h). Vertikaalne silindriline katlakere koosneb alumisest 11 ja ülemisest 2 osast, mille vahel paikneb veeruumist horisontaalsete torulaudadega 3 ja 5 eraldatud gaasikäik. Katlakere alumises osas olev kolle 7 on gaasikäiguga ühendatud tuletoru 12 abil. Torulaudadesse valtsitud veetorud 13 ühendavad alumist ja ülemist veeruumi
Kaubalaevad olid sõjalaevadest laiemad ja aeglasemad. Neil laevadel oli laevatekk ehitatud vaid laeva otstesse. Nii jäi laeva keskossa ruumi kauba paigutamise jaoks. Väljaveetavaks kaubaks võis laeval olla kala, karusnahku, puitu ja tõrva, hirvesarvi ja vaalaluust esemeid, merevaiku, mett ja vaha, seebikivi, orje, keda oli kinni püütud või mujalt ostetud. Koju minnes oli lastiks teravili, hõbe, vürtsid, vein, siid, klaas, keraamika. Kaubalaevadel oli tunduvalt vähem aerusid, peamiselt liiguti purje abil. Kaubalaevadega käidi ka maadeavastustel. Kaubalaeva meeskond oli väiksem kui sõjalaevadel. See võis koosneda ainult kümnest mehest. Laevameistrid tegid tööd äärmise hoolega ja olid oma kätetöö üle uhked. Isegi kõige väiksemadki paadid olid kaunistatud nikerdustega. Laev oli viikingi jaoks kõige suurem varandus. Laevadel polnud varjualust. Magati laevatekil. Oletatakse, et viikingid lasid halva ilma korral
sõukruvi ja laeva tüübist , mis reaalsetes tingimustes võib kõikuda vahemikus 1,5 ...3,5 , kaubalaevadel lähedane kolmele. esimese järgu inertsjõudude poolt tekitatud inertsmomente. Seega sõukruvi takistusmomenti ja neelatavat võimsust 26.Laeva diiselmootori mehaaniline koormatus ja seda tingivad - effektiivvõimsus Ne,
Siin mängib otsustavat rolli laeva proportsionaalne lastimine ning võimalusel otsmiste lastiruumide ja tankide kergem koormus. Tagantlaines või ahtripoolselt kursinurgalt jooksva lainega täheldatakse tormis laeva mereomaduste (püstuvus, õõtsumine, juhitavus tunduvat muutumist. Laine ja laevakere ligilähedase pikkuse korral võib püstuvus märkimisväärselt väheneda. Laeva teooriast on teada metatsentrilise kõrguse sõltuvus veeliini pindalast. Enamikul tänapäeva kaubalaevadel on püstised pardad keskosas ja küllalt teravad vöör ning ahter. Sel põhjusel toimub lainetusel pidev veeliini pindala muutumine, seega ka muutub pidevalt metatsentriline kõrgus (püstuvuse pidev muutumine). Kui vastulaines sellised muutused on kiired ja seega lühiajalised, siis tagant tulevas laines (eriti kui laine kiirus on ligilähedane laeva kiirusega ja laeva pikkus lähedane laine pikkusele) võib veeliini pindala vähenemine kesta pikka aega.
annaabi.ee 
