Läänemere ökoloogiline olukord Kas Sina teadsid, et … 90 % eestlastest on oma vaba aega veetnud merel 43 % eestlastes leiab, et ranna vee kvaliteet on halb või väga halb 69 % eestlastes on mures Läänemere veekeskkonna pärast. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik) Milline on Läänemere olukord praegu ? 9 riiki 85 miljonit inimest Tähendab, et merel on suur koormus. Tundlik merekeskkond Väike soolase vee juurdevoolavus Suur magevee juurdevoolavus Aeglane vee vahetus Võrdub sellega, et Läänemeri on üks saastatuimaid meresid maailmas. Mis on Läänemere kõige suurem probleem ? Kõige suurem probleem on inimene.
Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustsus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis.
palvel. Seetõttu meri lainetab ja püüab mõõka kaldale visata ning vee värvus muutub mustaks. 3. SISEMERI Must meri on sisemeri. Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin 4.SUURUS Must meri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 422 000 km2 . Pikkus ida-lääne suunas on 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. Musta mere pindala on väga sarnane Läänemerega, mille pindala on koos Kattegatiga 420 000 km². 5.SÜGAVUS Musta mere keskmine sügavus on 1315m ja suurim sügavus on 2211m. Must meri on kõvasti sgavam kui Läänemeri, mille keskmine sügavus on 55m ning suurim sügavus 459m, aga Vahemere keskmine sügavus on natuke suurem, see on 1456m, aga tema suurim sügavus on kõvasti üle, selleks on 5121m. 6.SOOLSUS Merevee soolsus on umbes 18, mis moodustab umbes poole maailmamere soolsusest. Must meri
11.11.2009 Läänemeri Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Füüsiline iseloomustus Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[1]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). Veereziim Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on Neeva, vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis.
kursus, lk 19. 2. Läänemeri Meri on osa maailmamerest, mida ookeanidest eraldavad mandrid ja saared. Meresid liigitatakse saartevahelisteks meredeks, sisemeredeks ja ääremeredeks. 2.1 Üldandmed Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Läänemeri on Taani väinade kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemere ääres asub mitmeid riike, need on: Eesti, Soome, Rootsi, Taani, Läti, Leedu, Venemaa, Poola ja Saksamaa. Läänemere pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere keskmine sügavus on 52m ning suurim 459m (Landsorti sügavik). 2.2 Veereziim Läänemerd peetakse maailma suurimaks riimveeliseks veekoguks tekib jõe- ja merevee segunemisel. Läänemere vesi on suhteliselt mage, soolsus on keskmiselt 10...15 promilli. Läänemeri on selgepiiriliselt kihistunud madala soolsusega üla- ja suhtelistelt suure soolsusega süvakihiks. Soolsus on madal, kuna sinna suubub arvukalt jõgesid, niiske kliima
kuuluv Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel asuv sisemeri, mis piirneb Eesti, Läti, Leedu Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaaga. Põhjamerega ühendavad Läänemerd suhteliselt kitsad ja madalad Taani väinad (Sund, Suur Belt ja Väike Belt) ja Kieli kanal. Läänemere juurde kuulub ka Kattegati väin Rootsi ja Taani vahel. Joonis 1: Läänemere kaart Allikas: (et. wikipedia.org) Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2[2]. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik)[2].Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus
5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. 3 Läänemere liigestus ja tähtsamad saared
(5) 6 2 LÄÄNEMERE ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID 2.1 Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 373 000 km2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km2. Läänemere maht on 21 721 km3, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). (6) Läänemeri on sisemaa meri ja väga noor meri. Puhta vee juurdepääs on raskendatud ning vesi vahetub väga aeglaselt. Tegelikult kulub terve inimpõlv, et meri täituks uue puhta veega. Läänemeri on ka väga madal meri. Keskmine sügavus 55 meetrit, võrdluseks olgu toodud siin kasvõi Vahemeri, mis on keskmiselt 1,5 kilomeetrit sügav
maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad Taani väinad: Oresund, Suur ja Väike Belt. · Pikkus põhjast lõunasse on enam kui 1500 km. · Maht on umbes 20 000 km3. Läänemere pindala: Erinevad autorid piiritlevad Läänemerd erinevalt: · Kas Kattegat ja Skagerrak on Läänemere osad või ei. Kui ei, siis on Läänemere pindala 365 000 km2, · kui koos Taani väinadega 386 000 km2, · koos Kattegatiga 420 000 km2. Igal juhul on nii Skagerakk kui ka Kattegat üleminekualad Läänemerest Atlandi ookeani. Paljud mereorganismidele on Darssi künnis (Kattegati ja Skagerakki vahel) piiriks, millest ida pool neid ei esine. Läänemere osad on: Põhjalaht ehk Botnia lath, Soome laht, Liivi ehk Riia laht (Väinameri), Läänemere keskosa, Läänemere lõunaosa, Kategatt ja Skagerakk. Läänemere valgala: Joonis 1.Läänemere valgala 2250000 km2 85 000000 el 9+5 riiki
Sellised kalaliigid on: kilu, räim, lest ning tursk, mis on ka kõige püütavamad liigid. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani 2 2 2 sisemeri; 365 000 km (teistel andmetel 373 000 km ), koos Taani väinadega 386 000 km , koos 2 Kattegatiga 420 000 km , suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 3 km ; Suur-ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olema Põhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mr Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11. sajandil
Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Läänemere pindala on 2 2 373 000 km , koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km . Läänemere maht on 3 21 721 km , keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik).Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8 isohaliini juures) on mere lõunaosas 3050, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks.
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki,
ning merevedu. Lisaks on toodud näiteid erinevatest sadamatest ning nende funktsioonidest Läänemerel. Teine peatükk võtab kokku kõik tähtsa Eesti sadamate kohta. Annab ülevaate suurimatest sadamatest ning nende tähtsusest nii Eestis kui ka Läänemerel. 1. MEREVEOD LÄÄNEMEREL 1.1 Läänemere tutvustus Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mille pindala on 365 000 km 2, koos Taani väinade ja Kattegatiga 420 000 km2. Põhjaosas on merepõhi ja rannik peamiselt kivine, samas lõuna ja kaguosas domineerivad liivad ja kruus. Kogu meri on madal, keskmise sügavusega 52 meetrit. Sügavaimaks kohaks on mõõdetud Gotlandi lähedal asuv Landsorti süvik (459 meetrit). 3 Joonis 1. Läänemeri Merd piiritleb 9 riiki, milleks on Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa
soodustab eraldi liikide väljakujunemist. -4- Läänemere iseloomustus ja selle tähtsus kalapüügil. Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere eripäraks on tema vee iseäralik soolsusrežiim. Vee soolsus on nii horisontaal- kui vertikaalsuunas kogu Läänemere ulatuses erinev.
...................................................15 Kokkuvõte....................................................................................................................16 Kasutatud kirjandus......................................................................................................17 1. ÜLDIST LÄÄNMEREST Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 ruutkilomeetrit, Koos Taani väinadega 386 000 ruutkilomeetrit, koos Kattegatiga 420 000 ruutkilomeetrit.Võrreldes teiste sisemeredega on Läänemeri erakorselt madal. Ta keskmine sügavus on umbes 55 meetri ja maht umbes 20 000 kuupkilomeetrit. Suur- ja Väike-Belit, sundi Kattegati ja Sgagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Rannajoon on tugevasti liigestunud; Rootsi ja Soome on ülekaalus skäärrand, Saksamaal, Poolas, Leedus ja Lätis liivarand, Eestis, Gotlandis ja Ölandis murrutusrand. Suurimad lahed Läänemres on Botnia, Soome ja Riia laht.
Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m (Landsorti süvik). 3. Kattegat.Väin. Põhjas on ühenduses Skagerrakiga, lõunas Sundi, Suur- ja Väike- Beldiga. Sügavus 10 kuni 30 m, põhjaosas kuni 50 m 4. Skagerrak. Väin Skandinaavia ja Jüüti poolsaare vahel. Skagerrak ühendab Põhjamerd teise Taani väina Kattegatiga. Põhjaosa on sügav, kuni 809 meetrit, seal on fjordrannik. Lõunakallas on madal ja liivane. 5. Põhjameri. Meri Euroopa rannikul. Ta kuulub Atlandi ookeani ääremerede hulka. Suurim sügavus on 725 m. 2/3 merest on sügavusega kuni 100m. 7 3.LÄHTE- JA SIHTSADAMATE TEHNILIS- EKSPLUATATSIOONILISED ISELOOMUSTUSED 3.1. Primorsk Nafta terminali operaator- Transneft Primorsk Port, LLC
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki,
p 130 km l 26 km lvs 56 m Pinnahoovus kulgeb põhjast lõunasse, väinas võib esineda veealuste vulkaanide purskeid. 25. Taani väin ühendab Grööni merd Atlandi ookeaniga. p 280,8 miili l 140 miili sügavus 227 1600 m Põhja Grööni pinnahoovus kulgeb lõuna läänesuunaliselt, tõus kuni 4 m, aastaringselt võib kohata triivjääd ja jäämägesid. 23. Taani väinad ühendavad Läänemerd Kattegatiga. a) Suur Belt eraldab Sjællandi saart Fyni saarest. p 115 km l 11 km lvs 15 m Põhjasuunaline pinnahoovus kiirusega 3,3 sõlme, külmadel talvedel võib külmuda. b) Väike Belt eraldab Fyni saart Jüüti poolsaarest. p 125 km l 0,5 km lvs 12 m Põhja-läänesuunaline pinnahoovus kiirusega 3,3 sõlme. c) Sundi väin eraldab Sjællandi saart Skandinaaviast. p 105 km
Imetajate suurim väljasuremine hakkas hilispleistotseenis ning jätkus holotseenis. Sellel ajavahemikul algas Homo neanderthalensise, ehk neandertaallase väljasuremine. 132. Läänemeri ja tema arengulu Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2(teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegatiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati jaSkagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemere nime seostatakse Plinius Vanema mainitud Baltiaga (lad Balcia), mis kuulduste kohaselt pidi olemaPõhja-Euroopas asuv suur merevaigusaar. Baltiast tulenevat mаrе Balticum'i ('Balti meri') on esimest korda maininud Bremeni Adam 11
annaabi.ee 
