Seepärast tuleb reaalses katses arvestada veel anuma mõõtmeid ja kuju. Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: (8) Kõiki valemis(8)esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud µ väärtuse õigsuse kontrollimisek tuleb teha kindlaks kas Stoeksi valemi kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv. vr 0 Re = (9) W - = 0e kT Laminaarse voolamise tagemiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re < 103 Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, s.o.
Boltzmanni superpositsiooni printsiip Superpositsiooni printsiip on kõikides lineaarsetes süsteemides kehtiv printsiip, mille järgi süsteemi reaktsioon mitmele mõjurile on sama, mis üksikute mõjurite poolt tekitatud reaktsioonide summa. On kaks superpositsiooni pritsiipi, mis on olulised plastmaterjalide käitumise prognoosimisel einevate katsetingimuste korral. Üheks on ,,Aja Temperatuuri Superpositsiooni Pristsiip" või WLF võrrand. See kirjeldab ekvivalentsuse muutusi sõltuvalt ajast ja temperatuurist. Teiseks on Boltzmanni printsiip, mis kirjeldab materjali reageeringut erinevate koormuste, pingete ajaloost. Ludwig Boltzmann oli kuulus Austria füüsik, kes sai kuulsaks oma panuse andmisega statistilise mehaanika ja statistilise termodünaamika valdkonda. Tema nime kannab ka füüsikas tuntud Boltzmanni konstant.
c. Katkevenivus on katsekeha suhteline jäävpikenemine protsentides peale purunemist võrrelduna algpikkusega. d. Katkevenivus on tugevusnäitaja Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks: a. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda b. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu. c. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks: a. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt b
välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad B. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu C. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Score: 6/6 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response Feedback A. Löögisitkust (KU) U kujulise pingekonsentraatori korral B. Survetugevust C. tõmbetugevust Rm D. Voolavuspiir, ülemine ReH ja alumine ReL
Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrilises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: 2 ( - 0 )g r2 = 9 r (8) v1 + 2,4 R Saanud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv v r 0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<103. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega. S.o
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biotehnoloogia õppetool Piimhappelise käärimise uurimine Protokoll Juhendaja: Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Biotehnoloogia õppetool Piimhappelise käärimise uurimine Protokoll Yasb51 Juhendaja: Tiina Randla Tallinn 2014 Töö eesmärk 1. Jogurti valmistamine: erinevate katsetingimuste mõju toote kvaliteedile, hinnata nende sobivust jorguti valmistamiseks. 2. Erinevate piimhappebakterite uurimine: Piimhappebakteritest valmistatud mikroskoobipreparaatide uurimine Bakterite genotüüpide uurimine rep-PCR meetodiga Erinevate mikroorganismide mõju uurimine piimale Töö käik 1. Jogurti valmistamine Valmistatakse 100 ml jogurtit. Määratakse piima ja kasutatava juuretise pH. Selleks tehakse
Saab näidata, et kuulikese langemisel silindrilises anumas raadiusega R mööda selle telge, tuleb kasutada valemit: 2 ( - 0 ) gr 2 = 9 r (8) v(1 + 2,4 ) R Kõiki valemis (8) esinevaid suurusi on võimalik määrata eksperimentaalselt ja seega saab valemiga (8) arvutada sisehõõrdeteguri. Saadud väärtuse õigsuse kontrollimiseks tuleb teha kindlaks kas Stokesi valemit kasutati õigete katsetingimuste korral. Vedeliku voolamise reziimi iseloomustab Reynoldsi arv vr0 Re = (9) Laminaarse voolamise tagamiseks peab kuulikese liikumiskiirus vedelikus olema selline, et Re<1. Viskoossus sõltub suurel määral temperatuurist ja rõhust. Gaaside sisehõõrdetegur väheneb temperatuuri alanedes võrdeliselt molekulide kiirusega, so võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist, vedelikel aga kasvab eksponentsiaalse seaduse
Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad b. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda c. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 6/6 Küsimus 12 (6 points) Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus
Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad b. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda c. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 6/6 Küsimus 12 (6 points) Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Vali üks või enam: 1. Tulemused on kindlasti väga erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu. 2. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on alati samad. 3. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millist materjali omadust määratakse löökpainde teimiga? Vali üks või enam: 1. Materjali omadust käituda sitkelt või hapralt 2. Materjali omadust taluda staatilist koormust 3. Materjali omadust vastu pidada kulumisele 4. Materjali omadust plastselt deformeeruda Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst
4. Materjali survetöödeldavuse hindamisel Score: 3/3 11. Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitaja Student Response A. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad B. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda C. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu Score: 3/3 12. Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response Student Response B. Tinglik voolavuspiir Rp0,2 C. Survetugevust D
On tehtud uurimusi ja selgunud, et vanus mõjutab temperatuuri vastuvõtlikust ja temperatuuri mugavust. Antud katsel katsealuste seas oleks võinud olla suurem vanuseline vaheldus. Meeste keskmine vanus oli 2-3 aastat kõrgem kui naistel. Meeste seas oli 2 inimest, kelle vanus oli 10 aastat kõrgem kui gruppi keskmine vanus. Katsemeetod Tuleks analüüsida erinevaid tegevusi ja võibolla välja mõelda uus lahendus. Hetkel rattaga sõites pidid täpsete katsetingimuste saamiseks hoidma kõik ühtlast kiirust, kuid ülekaalulistel ja füüsiliselt nõrgematele oli see suureks probleemiks. Pealegi füüsiliselt heas vormis olevatele ei pruukinud see olla üldse väljakutse. Südamerütmi mõjutegurid Füüsiline liigutamine pole ainus tegur, mis mõjutab südamerütmi. Erinevad emotsioonid või tugevad mälestused võivad katsetulemusi mõjutada palju. Väheste osalejate korral võivad need üldisi tingimusi mõjutada rohkem kui lubatud.
Student Response 1. Materjali tugevuse hindamisel 2. Materjali survetöödeldavuse hindamisel 3. Sitkuse hindamisel vastutusrikastes konstruktsioonides 4. Materjali keevitatavuse hindamisel Score: 3/3 11 . Milline mõju on teimiku mõõtudel ja kujul tugevusnäitajatele? Student Response A. Kuna tegemist on mehaanilise teimiga ja tulemus on mehaanikaline suurus, mis on võrreldav vaid konkreetsete katsetingimuste juures, siis tulemused võivad erineda Student Response B. Tulemused on kindlasti täiesti erinevad, sest kui detail on suurema ristlõikega, siis selle purustamiseks on vaja suuremat jõudu C. Kuna tugevusnäitajad arvutatakse välja ristlõike ja jõu suhtena, siis tulemused on samad Score: 3/3 12 . Tõmbeteimil saab määrata järgmisi näitajaid: Student Response A. Kõvadust Rockwelli C skaalas HRC
Sissejuhatus Aja jooksul on kujunenud välja terve hulk erinevaid uurimismeetodeid. Ükski neist pole ideaalne ja parim igas olukorras, igal meetodil on oma tugevad ja nõrgad küljed. Positivistlikel seisukohtadel olevad teadurid kipuvad üldjuhul eelistama eksperimentaalseid ja nendega sarnaseid uurimismeetodeid, mille korral uurimuse läbiviijal (eriti laboritingimustes) on kontroll katsetingimuste üle. See võimaldab tõsta uurimuse objektiivsust ja usaldusväärsust, samas vajab valiidsuse tagamine uurimuse hoolikat kavandamist ja pole eksperimendi korral sugugi lihtne. Üldjuhul algab eksperiment konkreetse hüpoteesi sõnastamisest, mis lõpuks uurimuse tulemusel kas ümber lükatakse või kinnitust leiab. Teatud reservatsioonidega võib selliseid meetodeid nimetada kvantitatiivseteks. Anti-positivistid ei usu inimloomuse allumist üldistele loodusseadustele ja kahtlevad ka
põllukultuuri saagikusele, erinevate pinnaisolatsioonimaterjalide mõju pooljuhtseadise lekkevoolule, eriala mõju vilistlaste palgale. Eksete tsensuur (anomaaliate eristamine) Ekse (anomaalia, jäme viga) on ekslik katse- või vaatlustulemus, mis tavaliselt on eristatav (suhteliselt) suure kõrvalekaldena ülejäänud / õigetest katse- või vaatlustulemustest. Ekse tekib mingi tõrke või vea tõttu katse tegemisel või katse tulemuste fikseerimisel (nt katsetingimuste rikkumine, mõõtevahendi rike, näidu lugemine valelt skaalalt, viga tulemi kirjapanekul/registreerimise, arvutus- või teisendusviga). Eksete äratundmise kriteeriumid on kahte liiki: (a) statistilised (formaalsed) (Statistiliste kriteeriumide abil saab eristada arvuliselt palju erinevate katsetulemuste erinevuse statistilist olulisust (vastava erinevuse/ekse esinemistoenaosuse hindamise kaudu).
Alati esineb millegi mõõtmisel variatiivsus. Variatiivsus määrabki mõõtmisinstrumendi v. protseduuri reliaabluse. Väga suur variatiivsus tulemustes viitab madalale reliaablusele. Termin "mõõtmisviga", millele sageli uurimuste puhul viidatakse, ei tähenda midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike: A) Testimeetodi puhul: -kordustesti reliaablus -paralleeltesti reliaablus -poolitusmeetodi reliaablus. B) Statistiline reliaablus näitab, kuivõrd on tulemus tingitud juhusest (kui suur on tõenäosus saada antud tulemus juhuslikult).
jne. valmistamisel. Tuntumad seda liiki materjalid on manganiin, konstantaan ja nikroom. 49) Materjalide kõvaduse määramine. Kõvaduse määramisel Brinelli meetodil surutakse katsetavasse materjali karastatud teraskuul läbi- mõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB: katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10...15 s korral näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita. Teiste katsetingimuste korral tuuakse tähise HB järel katsetamise tingimused järgmiselt: kuuli läbimõõt, koormus ja koormamise kestus, näiteks 185HB 5/750/20, mis tähendab, et Brinelli kõvadus on 185 kgf/mm2, määratud kuuliga D = 5 mm koormusel 750 kgf ja kestusel 20 s. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil
Eksperimendis: arvestamine ja muutumatuna hoidmine ebaoluliste muutujate puhul; sihipärane ja kontrollitud määral uuritavate muutujate jälgimine Loomulik eksperiment: 1) katsealune ei ole katsest teadlik 2) kasutatakse laboratooriumis väljaspool uurimisel 3) katsealune on tavapärases tegevuskeskkonnas 4) mõjurid on korraldajate poolt fikseeritud 5) korraldajal on nõrk kontroll olukorra ja muutujate puhul 6) seadmetele kasutamisele seatud piirangud 7) raske tagada katsetingimuste muutumatust ja täpset korraldatavust Laboratoorne eksperiment: 1) suur kontroll kõikide mõjurite üle 2) katsete kordamine täpselt samades tingimustest 3) mitmekesine ja tasemel katseaparatuuride kasutamine 4) head tingimused andmetöötluseks 5) Katseisiku tegevus on täpselt reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega 6) väike artefaktide oht; tulemused täpsed 7) hea arvestus ja kontroll muutujate suhtes, samal ajal võimalus muuta teisi Teaduslik vaatlus
Katseid viiakse läbi erimasinates (Sele 2.12). Kõvaduse määramisel Brinelli meetodiga surutakse katsetatavasse materjali karastatud teraskuul läbimõõduga (D) kuni 10 mm ja jõuga (F) kuni 29400 N (e. 3000 jõukilogrammi – kgf). Brinelli kõvadusarv määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pindala suhtena – Sele 2.13. 16 Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 10 ... 15 s korral, näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm2, mida ei märgita. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N – skaala B; teemantkoonus või kõvasulamkoonus tipunurgaga 120 ja jõuga 580 N või 1470 N – vastavalt skaalad A ja C. Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse materjalisse sissetungimise sügavus – Sele 2.14.
peavad võrdeliselt mõlemad kasvama. Proportsionaalsus kontsant. Fechneri seadus S= k log I Peab olema mõõteühik ka psüühikas, millistes ühikutes mõõta aistinguid. Füüsikaline mõõtmine psühholoogilise sisuga. S= aistingu määr k= Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I= stiimuli füüsikaline suurus (määr) Peame ärritajat kasvatama hüppeliselt. Stevens'i seadus: S= k I astmel b S= aisting I = stiimuli füüsikaline määr b= eksponentsiaal, mis on antud tajudimentsiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne. k= tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõteühikud. Stevens mõles välja et palju lihtsam on lasta inimestel subjektiivselt hinnata, nt kui hele praegu õues on. Noh 6. Inimesed saavad hämmastavad hästi ülesandega hakkama. On üks diapasioon kus on korraga väljendunud signaal ja müra. Inimesel on raske otsustada, kas see oli ärritaja ise, või hoopis müra. Müra so tuule kohin, seadmed, läbi seina kellelgi puuritakse hambaid . ka närvisüsteemis endas on müra
(üldisemalt tajuja) on tõlgendanud oma tavamaailma. Mitmed viimasel ajal ilmunud vaated aga ilmutavad just seda rahustatud vabadust pöörata rohkem tähelepanu ideede maailmale. Ühe näitena võib tuua tippfüüsikute idee, et tvanttasandil on kõik korraga olemas, tavamaailma aga ilmub sellest ajutiselt vaid valitud osa. Selle valitud osa valib välja tajuja. Kuulujuttudena teadusmaailmas on levinud näited elementaarosakeste katsetest erinevates laboratooriumides, kus saadi samade katsetingimuste korral täiesti erinevaid tulemusi. Teoreetikute arvates saadi tulemused vastavalt antud katsega seotud teadlaste ootustele. Kuna aga elemetnaarosakeste selle haruga tegelejaid ja sellest mingit aimu omavaid inimesi on maailmas nii vähe, siis pole veel jõudnud tekkida korrelatsiooni. Korrelatsiooni all pean siin silmas mõtete seost tajujate vahel, et nad tajuksid maailma üheselt. Mõtetel on omadus levida ühelt inimeselt teisele ilma nendevahelise suhtlemiseta
aint teatud ärritajatele Weberi fraktsioon: I/I=const I stiimuli lävi määr I diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus, mille lisamisel i-le tekib vaevumärgatav erinevus. Fechneri seadus: S=k log I S aistingu määr K Weberi fraktsioooni sisaldav konstant I stiimuli füüsikaline suurus (määr) Stevens'i seadus S=kIb S aisting I stiimuli füüsikaline määr b eksponentsiaal, mis on aintud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne k tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. (ÜLEMIN E!) Signaalide avastamise teooria: aistmine on signaali avastamine müra seest; tulemusele mõjuvad nii sensoorne tundlikkus kui ka vastamise kriteerium (kui range on otsustamine); mõõdetakse nii ,,puhast tundlikkust" kui ka kallutusi vastata konservatiivse vüi lõdva kriteeriumi järgi. d' - kriteerium, - kallutused Vastuse alternatiivid
Weber-Fechneri seadus on psühhofüüsika põhiseaduseks ning see kõlab alljärgnevalt: kui suurendada ärritust geomeetrilises progressioonis, siis suureneb aistingu intensiivsus aritmeetilises progressioonis. Ehk suurendamaks aistingu intensiivsust võrdeliselt, peame suurendama ärrituse tugevust geomeetriliselt. Stevens´i seadus: S = k * Ib ; kus S= aisting; I= stiimuli füüsikaline määr; b= eksponentsiaal, mis on antud tajudimensiooni ja katsetingimuste jaoks konstantne; k= tegur, mis võtab arvesse kasutatud mõõtühikud. Kui Weber ja Fechner mõõtsid vaid läve muutuseid, siis Stevens tegi katseid, kus katseisikud pidid ärritajaid hinnates omistama neid arvväärtuseid. Erinevuste tundlikkus on seega suhteline, kuna sõltub ärritaja määrast. Mida kõrgem on algärritaja määr, seda suurem peab olema algärritaja ja temast erineva uue ärritaja erinevus, et seda oleks võimalik subjektiivselt eristada
Mida väik- määratakse kuulile toimiva jõu ja sfäärilise jälje pind- sem on kõvadus, seda sügavamale tungib otsak ja ala suhtena. seda suurem on jälg. Brinelli kõvadust tähistatakse tähtedega HB: katsetingimuste D = 10 mm, F = 3000 kgf, t = 2 10...15 s korral näiteks 185HB. Ühik on kgf/mm , Löögisitkus mida ei märgita. Teras A B C Sitke Teiste katsetingimuste korral tuuakse tähise
Kulumine on tahke pinna kahjustus, mis on põhiliselt tingitud selle pinna liikumisest kontaktis mingi substandiga (ASTM definitsioon). Substanti all mõistetakse mitte ainult teist tahket hõõrduvat pinda , vaid ka tahkete osakeste, vedeliku või gaasi juga, elektrikaart jne. Materjalide kulumine on tuntud inimestele juba tuhandeid aastaid. Kulumise teaduslik uurimine on saanud alguse 20 sajandil, mil hakati uurima ja modelleerima metallide kulumist, katsetingimuste mõju kulumisele. Kulumise uurimine on tingitud järgmistest põhjustest: - mõista materjalide käitumist mitmesugustes kulutamistingimustes, - optimiseerida ja valida materjalide valikut erinevates kulumistingimustes, - mõista erinevate muutujate mõju erinevatele kulumisliikidele ja protsessidele, - kirjeldada erinevaid kulumise mudeleid mitmesugustes tribosüsteemides. Nende uuringute eesmärgiks on: - arendada välja palju täpsemad kulumismudelid,
Katsegrupp grupp inimesi, kes osalevad neile ühises katses, saades eksperimentaalseid mõjustusi Kontrollgrupp grupp inimesi, kes osalevad katses ilma eksperimentaalseid mõjustusi saamata ja võimaldavad kontrollida, kas katsegrupi eksperimentaalsed mõjustused tõepoolest põhjustavad hüpoteesi kohaselt eeldatud psüühilisi reaktsioone Katsetingimuste (ehk katseisikute juhuslik valik katse- ja kontrollgruppi) - põhimõte, mille juhuslik omistamine kohaselt igal katseisikul on võrdne tõenäosus sattuda kas katse- või kontroll- gruppi. See põhimõte püüab katse- ja kontrollgrupi katseisikutele iseloomu- likke kõrvalisi muutujaid tasakaalustada nende isikute juhusliku valikuga
annaabi.ee 
