J.Thompson. Th aatomimudel e. Rosinakukkel. E.Rutherford palus pommitada õhukest kuldlehte alfaosakestega. Avastas aat tuuma 1911 selle katsega. Planetaarne mudel e RUTHERFORDI mudel on vastuolus klassikalise füüsikaga 1) Tiirlev elektron peaks tekitama elektromagnetlaineid 2)kiirgav elektron peaks kiirgama energiat ja kukkuma vastu tuuma. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist =h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis see hüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline. Seda fn´i nim LAINEFUNKTSIOONIKS. Rutherfordi aatomi täiustamisega tegeles Taani füüsik NILS BOHR (postulaadid 1) elektron võib tiirelda ümber aatomi tuuma ainult kindlatel lubatud orbiitidel, kusjuures lubatud orbiidil viibiv elektron ei kiirga eml. 2) elektron kiirgab/neelab eml kvandi e footoni siis kui ta liigub
= [W / m × K ] = 2(t1 - t 2 ) 12,5 (0,205 + 0,006) 9.4 ln(0,205 / 0,083) = = 0,188 [W / m × K ] 2 (102 - 42) Järeldus: Antud katsetulemuste põhjal saime soojuskeha katva isolatsioonimaterjali soojusjuhtivusteguriks 0,188 W/(m*K). Kuna tegu on asbestiga, siis võib võrrelda katselist ja tegeliku soojusjuhtivustegurit. Asbestil on soojusjuhtivusteguriks antud 0,14 W/(m*K). Järeldub, et katseliselt tuli soojusjuhtivustegur mõnevõrra suurem, mis on ilmselgelt tingitud mõningasest mõõtmise ebatäpsusest. Samuti ei saa eirata fakti, et soojusvoomõõturina kasutatud millivoltmeeter on tõeline antiik ja pärineb 1936.aastast!
Kirchhoffi II reegel: igas kinnises kontuuris elektromotoorjõudude summa võrdub pingete summaga takistitel I i Ri = j , kusjuures emj on positiivne, kui kontuuri ringkäigu suund ühtib emj allika poolt tekitatud voolu suunaga ja pinge on positiivne, kui valitudharuvoolu suund ühtib kontuuri valitud ringkäigu suunaga. DE BROGLIE HÜPOTEES Igal osakesel on olemas laine omadused, mille lainepikkust saab arvutada valemist h/(mv) h=6,63*10-34Js Hiljem leidis seehüpotees katselist kinnitust. Tänapäeval ei loeta mitte elektroni ennast laineks, vaid elektroni käitumine on tõenäosluslik ja vastava tõenäosusfunktiooni kuju on laineline Määramatuse printsiip väidab, et teatud füüsikaliste suuruste paarid, näiteks asukoht ja impulss, ei saa olla korraga täpselt määratud: ei eksisteeri selliseid olekuid, kus mõlemal suurusel oleks täpselt määratud väärtus Pauli keeluprintsiip kaks samas ruumiosas asuvat sama tüüpi fermioni ei saa korraga olla
Nende andmete põhjal on võimalik arvutada reaktsioonil eraldunud soojushulka q (J). Saadud andmetest arvutada neutralisatsioonireaktsioonientalpia r H (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonivõrrandile vastav soojusefekt, kui on teada järgmised tekkeentalpiad: rHOH- = -230,0 kJ · mol-1 ; rHH2O(v) = -285,8 kJ · mol-1 Kasutada arvutamisel Hessi seadusest tulenevat kolmandat järeldust. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: 100cm3 1 M HCl lahust 100 cm3 1 M NaOH lahust t1 = 23oC t2 = 29,5oC m = 200g C = 4,18 J g-1K-1 Arvutused: gr = -4,18 (J g-1K-1) · 200 · t (K) t = (t2-t1) t = 6,5 gr = -5434 J r HCl KJ mol-1 HOH = -230,0 K J · mol-1 HH2O(v)= -285,8 KJ · mol-1 g = n · H H = q/n H = -5434/0,1 = -54340 Jmol-1 = -54,34 KJ · mol-1 H+ + OH- = H2O H = -285,8 (- 230) = -55,8 KJ · mol-1 Veaarvutus: Absoluutne viga:
Keemistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures vedeliku aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (atmosfäärirõhul), see tähendab aine hakkab keema. Keemistemperatuur sõltub välisrõhust ja tõuseb rõhu suurenedes. Töö 6: HCl ja NaOH vahelise neutralisatsioonireaktsiooni soojusefekti määramine Töö eesmärk: Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonvõrrandile vastav soojusefekt, võrrelda arvutatud ja katselist tulemust Kasutatud töövahendid: keeduklaas, soojuisolatsiooniga keeduklaas, termomeeter Kasutatud reaktiivid: 1 M HCl, 1 M NaOH Töö käik: Kuiva keeduklaasi mõõdeti 100cm3 1 M HCl lahust. Teise kuiva, soojusisolaatoriga varustatud 250 cm3 keeduklaasi mõõdeti 100 cm3 1 M NaOH lahust ja mõõdeti selle temperatuur. Valati kiiresti HCl NaOH lahusesse ja termomeetriga segades määrati lahuse kõrgeim temperatuur. Saadi 0,5 M NaCl lahus, mille tiheduse ja
näiteks sooja ja külma vee segunemine. Mitte kunagi ei eraldu leigest veest iseenesest uuesti soe ja külm vesi. On kindlaks tehtud, et 2 soojusülekandel on alati kindel suund, mida kirjeldab termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Termodünaamika II printsiipi ei saa tuletada, see kirjeldab paljukordselt katselist kinnitust leidnud looduse omapära nagu termodünaamika I printsiipki. Termodünaamika II printsiibil on mitmeid erinevaid sõnastusi, mis oleneb sellest, milliseid protsesse vaadeldakse. Näiteks, kui vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui
Paljud neist on mallitud lõuendile, kuhu oli juba varem maalitud. Chagall tõestas, et ta on osav manipuleerimaks heleda ja tumeda kontrastiga, saavutatud läbi taaskasutuse tema enda eesmärkideks tonaalsusele. Samal ajal kui lõuendite taaskasutus oli hea väljendamaks majanduslikke raskusi, sai sellest aja jooksul ka ilmekas vahendaja ning kubistide ilmekas esteetiline protseduur. ,,Interjöör II" (,,Interior II"), maalitud aastal 1911, näitab Chagalli esimest katselist seiklust kubismi. Kubismi idioom on näha nurgelistes vormides, mis märgivad naise seelikut ja laua serva, kuid sügavamal sellest näivalt abstraktsest pildikeskmest omab maal ka jutustavat sisu. Metsikus lahtiütlemises kukub naine habemega mehe peale, vedades enda järel kitse. Mees, kes teeb hirmunud ja kaitsvat nägu, kraapides oma toolil kintsu, hoiab naist eemale temast kõvasti kinni haarates. Mehe häda ja naise vihane instinktiivsus on väljendatud sajanditevanuse
reaktsioonide tagajärjel. See oli uue teadusharu elektrokeemia sünd. Teadlased said oma käsutusse seadme, mis võimaldas pika aja vältel elektrivoolu tekitada. Vool katkes siis, kui ,,Volta sambas" lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks." (Vlassov, Trifonov, 1970:88-89) 1.1.2. Leclanche'i element Tähtsaim kuivelement on Leclanche'i element. Tema tsinkkesta (1, vaata lisadest
reaktsioonide tagajärjel. See oli uue teadusharu – elektrokeemia sünd. Teadlased said oma käsutusse seadme, mis võimaldas pika aja vältel elektrivoolu tekitada. Vool katkes siis, kui „Volta sambas” lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks – vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks.” (Vlassov, Trifonov, 1970:88-89) 1.1.2. Leclanche’i element Tähtsaim kuivelement on Leclanche’i element. Tema tsinkkesta (1, vaata lisadest
See oli uue teadusharu elektrokeemia sünd.Teadlased said oma käsutusse seadme, mis võimaldas pika aja vältel elektrivoolu tekitada. Vool katkes siis, kui ,,Volta sambas" lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest 11 Kütuseelement
See oli uue teadusharu elektrokeemia sünd.Teadlased said oma käsutusse seadme, mis võimaldas pika aja vältel elektrivoolu tekitada. Vool katkes siis, kui ,,Volta sambas" lakkasid keemilised protsessid. Huvitav oli selgitada, missugust mõju avaldab elekter ühele või teisele ainele. Inglise arst Carlyle ja insener Nicholson valisid uurimisobjektiks vee. Tol ajal oli keemikutel juba küllalt alust väita, et vesi koosneb vesinikust ja hapnikust. Lõplikku katselist kinnitust aga ei olnud sellele oletusele seni õnnestunud saada. Teadlased kasutasid 17 Volta elemendist koosnevat elektripatareid. See andis väga tugevat voolu. Ja selle mõjul algas vee tormiline lagunemine kaheks gaasiks vesinikuks ja hapnikuks. Ainete sellist lagunemist elektrivoolu toimel nimetatakse elektrolüüsiks. Kümneid ja kümneid, vasest ja tsingist. Seejärel lõikas ta samasuguseid kettaid poorsest Kütuseelement
a), mille eest ta pälvis Howard Walter Florey ja Ernst Boris Chainiga Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna. Penitsilliini juhuslik avastamine ja isoleerimine Flemingi poolt septembris 1928 märgistab tänapäeva antibiootikumide algust. Fleming avastas ka väga varakult, et bakteritel kujuneb antibiootikumiresistentsus, kui penitsilliini kasutatakse liiga vähe või liiga lühikest aega. Almroth Wright oli antibiootikumiresistentsust ennustanud juba enne selle katselist avastamist. Fleming manitses oma paljudes kõnedes üle maailma ettevaatusele penitsilliimi kasutamisel. Ta manitses kasutama penitsilliini ainult korraliku diagnoosi korral ning vältima liiga väikseid doose ja liiga lühiajalist tarvitamist. 5.Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni.
· Matemaatika ja füüsika peamine erinevus seisneb selles, et kui esimene neist uurib loogilisi seoseid ettekujutatavate objektide ja nende omaduste vahel, siis füüsika kirjeldab reaalselt olemasolevat loodust. · Matemaatikas ei tehta vaatlusi ega katseid, vaid tulemused saadakse rangete loogiliste arutluste teel. Kuna matemaatika ei kirjelda päris loodust, võib selle teooriate aluseks võtta väiteid ja oletusi, mis ei nõua katselist tõestust. NT. Matemaatikateooriate, näiteks Eukleidese loodud geomeetria aluseks võetud ilmselged loogikale vastavad väited ei vaja tõestust. Selliseid tõestust mittevajavaid alusväiteid nimetataks aksioomideks. 1. Arv 0 on väikseim naturaalarv. 2. Läbi kahe erineva punkti saab tõmmata ainult ühe sirge. 3. Paralleelsed sirged ei lõiku. · Füüsikas kirjeldatakse ja selgitatakse mitte mõtetes kujutletavaid, vaid tegelikke looduslikke
aminohapet. Järelikult ei saa ta olla päris juhuslik "õnnetus". Geneetilise koodi päritolu on 3 üritatud seletada ka mitmete muude hüpoteesidega. Näiteks on stereokeemilise modelleerimisega näidatud nukleiinhapete koodonite ja aminohapete vahelist sobivust (koodi stereokeemilise sobivuse teooria). Paraku ei ole sellele hüpoteesile katselist kinnitust saadud. Eesti teadlaste poolt on esitatud geneetilise koodi funktsionaalse aluse hüpotees, mis põhineb koodonite ja aminohapete funktsionaalsel tasakaalustamisel. Ka see hüpotees on jäänud katselise tõestuseta. Ei jää üle muud, kui tõdeda, et eluteaduse seisukohalt väga oluline küsimus geneetilise koodi olemusest on seni vastuseta ja ootab uusi uurijaid. Mis teeb valgust valgu?
Kasumiprotsent on suurem kui lihtsalt pindade müügist saadav tulu. Veel ühe uuendusena on kasutusele võtmisel lisaliinid kolmanda sordi puidu töötlemiseks eesmärgiga võtta sellest puidust väiksemgi osa esimese sordi materjali, töödelda see vastavalt tellija soovitud pikkusse. Laua või prussi materjaliks mitte sobiv osa töödeldakse hekselpuiduks. See arengukava on alles teostusjärgus, kuid juba praegu saadakse katselist toodangut. On veel mitmeid tulevikuplaane. Näiteks kavatseb firma hakata tootma poolkäsitöönduslikult täispuidust lihtsamat mööblit. Täispuidust sellepärast, et saepuruplaatide valmisaatmisel kasutatav liimaine on väga mürgine ja sellest eritub mürgist gaasi veel aastaid pärast toote valmistamist. Täispuit on tervislikum. Põhiline suunitlus oleks lastetoa-, aia-, aiamaja-, suvila ja võibolla ka esikumööblit kasvõi ainult tellimustööna
Looduses valitsevast rütmilisest korrast, mis tuleneb päikese, kuu ja teiste planeetide rütmilisusest arvestatakse tänapäeval ehk kõige enam kuu faaside mõjuga külvile. Jälgides seemnete idanemist mullas, on täheldatud, et enne noorkuud külvatud seemned jäävad ootama järgnevat täiskuud, s.o. oma õiget idanemisaega, kuid ooteaeg kahandab seemnete elujõudu. Kuu faaside mõju seemnete idanemisele on leidnud katselist tõestust. Kui seemned panna mulda 2 päeva enne täiskuud, siis idanevad nad kiiresti ja annavad tugevaid, terveid taimi, samas 2 päeva enne noorkuud maha pandud 11 seemned vajavad idanemiseks märksa enam aega ja annavad nõrgema kasvu. Erinevused on ilmnenud nii saagis kui õitsemises. Kasvav kuu aktiveerib enam taime maapealse osa tegevust (sel ajal on taime mahlatsirkulatsioon tugevam), kahanev kuu mõjutab aga rohkem taime juureosa
võib lugeda väga väikeseks. Kuid ka suletud süsteemis on võimalikud mittepööratavad protsessid, näiteks sooja ja külma vee segunemine. Mitte kunagi ei eraldu leigest veest iseenesest uuesti soe ja külm vesi. On kindlaks tehtud, et soojusülekandel on alati kindel suund, mida kirjeldab termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Termodünaamika II printsiipi ei saa tuletada, see kirjeldab paljukordselt katselist kinnitust leidnud looduse omapära nagu termodünaamika I printsiipki. Termodünaamika II printsiibil on mitmeid erinevaid sõnastusi, mis oleneb sellest, milliseid protsesse vaadeldakse. Näiteks, kui vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on temperatuur (molekulide liikumise keskmine kiirus) suurem kui
Qr= 4,18 (Jg-1K-1) * 200 (g) * lamda t (K) Saadud Andmetest arvutada neutralisatsioonireaktsioonientalpia LamdarH (kJ mol-1) tekkiva vee moolide hulka arvestades. Arvutada tugeva happe ja aluse vahelise reaktsiooni ioonvõrrandile vastav soojusefekt, kui on teada järgmised tekkeentalpad: LamdafHOH-= -230,0 kJ * mol-1 ; lamdafHH20(v)= -285,8 kJ * mol-1 KASUTADA ARUVATMISEL HESSI SEADUSEST TULENEVAT KOMANDAT JÄRELDUST. Võrrelda arvutatud ja katselist tulemust. Leida katse viga. Andmed: T1= 20 C M=200g T2=27 C Alari Allika pedl-2 092126 Mol-1 H=-5,9/0,1= -59 kJ*mol Arvutused: t=t2-t1 Teor. H= H2O- OH t= 27-20=7 c qr= - 4,18(J g-1 K-1)*200(g)* t Teor. H= -285,8 kJ mol-1
senistes katsetes kinnitust leidnud faktidest looduse kohta ja enamasti püüab antud loodusnähtuse kirjeldamisel rakendada mingit uut matemaatilist mudelit. Päris uus teooria tugineb mingile seni mitte kasutatud lähte-eeldusele ehk postulaadile. Kokkuvõte, Ülesanne • Vaatlus- Vaatluseks nimetatakse meelelise info kogumist loodusobjekti omaduste kohta objekti mõjutamata, protsessidesse sekkumata. • Hüpotees- Hüpotees on katselist kontrollimist vajav teaduslikult põhjendatud oletus. • Katse ehk eksperiment- Katse ehk eksperiment on looduse objekti eesmärgipärane mõjutamine või uuritava loodusnähtuse kunstlik esilekutsumine kontrollitavates tingimustes. • Milliseid katsetulemusi loetakse piisavalt tõesteks, et neile rajada uusi teooriaid? Füüsikalised suurused ja mõõtmine • Füüsikalise objekti mingi omaduse sellist kirjeldust, mida saab väljendada arvuliselt,
Arvas, et inimesele on kaasa sündinud mõtlemine, aeg, ruum ja keskkond kujundavad selle. Ps. ei saa teadust, sest inimese mina tunnetamine on mõistusele kättesaamatu. Kõik inimese probleemid hakkavad sellest, et oleme olemas ja see on kogemus. Heal juhul saab Ps. teadus nagu ajalugu, mis kirjeldab, aga kunagi ei tuleta neid üldkehtivast reeglist. Ps. ei saa ka teadust sellepärast, et seal ei saa kasutada matet. Ps. ei saa kunagi katselist teadust, sest ei saa kontrollida seda nähtust, mida uurib. Tänu Kantile kujuneb 19. saj. Selleks, et ta väiteid ümber lükata, kõige raskemaks osutub viimase ümberlükkamine. Teadusliku Ps. teke 19. saj. Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Galton 19. saj. Ps. tekkis inimese eristuslävedest. Saksa arst E. Weber uuris inimese raskuse eristamist. Eristusläved kuidas inimene eristab erinevate esemete omadusi, kui suur on eristuslävi
olekut muutma. Selle seaduse avastas juba G. Galilei 1638. aastal. Asi oli nimelt selles, et Vana- Kreeka teadlased arvasid, et igasuguse liikumise põhjustajaks on alati jõud -- "kus on liikumine, seal peab olema ka mingi jõud" (Aristoteles). Kui kehale mingit jõudu rakendatud ei ole, siis nende arvates peab keha olema paigal. Galilei taipas, et see väide ei pea alati paika. Olles üks esimesi, kes laialdaselt kasutas katselist meetodit, otsustas ta selle väite kummutamiseks teha katse kahe kaldpinnaga (joonis 2.1). h =0 Joonis 2.1 Ta võttis kaks kaldpinda, tegi need võimalikult siledaks ja lasi kuulikese alla veereda vasakpoolselt kaldpinnalt kõrguselt h. Jõudnud alla, hakkas kuulike tõusma mööda teist kaldpinda üles
Betooni värvimiseks: nii sise- kui välistööd 12Ehitusmaterjalide katsetamine 12.1 betoonisegu koostamine ja katsekehade hoidmine Betoonisegu koostise määramine on vajalik järgmistel põhjustel: 1. Leida betooni materjalide vahekord, mis tagab sellele ettenähtud tugevuse, plastilisuse jm omadused 2. Leida optimaalne tsemendi kulu Betoonisegu koostise määramiseks võib kasutada: absoluutmahtude meetodit, järkjärgulise lähenemise meetodit, tabelimeetodit ja katselist meetodit. Absoluutmahtude meetodi puhul leitakse materjalide mahud 1 m 3 betoonisegu kohta. Meetodiks on vajalikud järgmised lähteandmed: betoonisegu soovitav mark ja plastilisus; kasutatava tsemendi mark, mahukaal ja erikaal; kasutatava liiva ja killustiku (või kruusa) erikaal ja mahukaal ning minimaalne normidekohane tsemendi hulk 1 m3 betooni kohta. Betooni survetugevusklassi tagamiseks on vajalik keskmine survetugevus, mis leitakse valemiga 1: f cm f ck +1,48 (1)
(teaduslikkuse kriteeriumid võivad seejuures olla erinevad). Pseudoteadusest räägitakse enamasti seoses loodusteaduse või muude empiiriliste teadustega (Vikipeedia 2009). Libateaduseks tuleb pidada igasugust uskumuste, tarkuste, teooriate, tehnikate, vahendite jms kogumit, mis · väidetavalt on tõsiteaduslik ja dekoreeritud erialaterminoloogiaga jt teaduse tunnustega, kuid ei toetu teaduslikule meetodile; · ei ole leidnud (statistiliselt) usaldusväärset katselist kinnitust; · ei kanna mingil muul põhjusel välja tunnustatud teaduse staatust. (Saari 2008, lk 2226-2227) Seda mõistet kasutavad tänapäeval laialdaselt skeptiline liikumine ja teadlased, et üldsusele teadvustada ja põhjendada teatud valdkondade mittetõsiseltvõetavust teadlaste silmis. Vahel esineb see mõiste ka teadusliku poleemika kontekstis. 1.1 Kuidas eristada teadust pseudoteadusest
Hõõrdumise ja kulumise vahel ei eksisteeri lihtsalt seost. Reeglina väike hõõrdetegur on aluseks väiksele hõõrdekulumisele ja muutused hõõrdumises viivad ka kulumiskiiruse muutusele. Materjalide kulumise kohta on avaldatud üle 300 erineva mudeli ja valemi. Üle 100 erineva muutuja ja konstandi on välja pakutud erinevate autorite poolt hõõrdekulumise arvutamiseks. Suurim muutujate arv ühes valemis on 26 ja väikseim 2 ning keskmiselt 4,8. Enamik kordajaid vajab katselist määramist või pole üldse määratavad. Kirjanduses on palju vaidlusi kordaja k tähenduse üle. Enamlevinud on arvamus, et väljendab k kulumisprodukti suurust, eeldusel, et see kantakse hõõrdepaarist ära ega määrita kõvema materjali peale. Kordaja k määratakse katseliselt, kuid olles kord määratud saab sellest ,,kulumise kordaja", mille väärtus samadel tingimustel kulumise juures ei muutu.
lugeda väga väikeseks. Kuid ka suletud süsteemis on võimalikud mittepööratavad protsessid, näiteks sooja ja külma vee segunemine. Mitte kunagi ei eraldu leigest veest iseenesest uuesti soe ja külm vesi. On kindlaks tehtud, et mittepööratavatel protsessidel on alati kindel suund, mida kirjeldab termodünaamika II printsiip: soojusülekanne ei saa iseenesest toimuda külmemalt kehalt soojemale. Termodünaamika II printsiipi ei saa tuletada, see kirjeldab paljukordselt katselist kinnitust leidnud looduse omapära nagu termodünaamika I printsiipki. Termodünaamika II printsiibil on mitmeid erinevaid sõnastusi, mis oleneb sellest, milliseid protsesse vaadeldakse. Näiteks, kui vaadeldakse süsteemi olekuid, siis võib termodünaamika teist printsiipi sõnastada nii: suletud süsteem püüab üle minna korrastatud olekust korrastamata olekusse. Korra all mõistetakse siin seda, et süsteemi ühes osas on
........................................................102 Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Tänapäeva teadusemaailm on väga mitmepalgeline. Reaalteadused koguvad ning uurivad empiirilist materjali jätkuvalt edasi. Nende rakendusteadused viivad meie igapäevaelu puudutavate muutusteni. Humanitaarteadused nagu näiteks ajalugu, lingvistika või filosoofia põhjustavad mõningates teistes teadlastes teatud umbusku, kuivõrd humanitaarteaduste uurimismeetod sisaldab vähe mõõtmisi ning katselist protsesside kordamist. Kas asjad, mida on raske mõõta ning mida ei saa katseliselt korrata, on üldse olemas? Alates tööstusliku pöörde perioodist on tehniline progress olnud väga ulatuslik, muutes nähtavat maailma meie ümber tundmatuseni. Sellele annab jätkuvat ning ehk isegi kasvavat hoogu reaalteaduste pidev edasine areng. On ilmselge, et teadus on palju andnud, olles otsekui Prometheuse toodud tuli inimestele.
Siiski on ka üsna palju seda, mida me veel ei mõista ning mida matemaatika ei hooma. Näiteks on tänapäeva matemaatika endiselt hädas keeruliste ja paljuosaliste süs- teemide ning protsesside – nagu näiteks ühe keharaku töö või meie aju töö või maa- ilmamajanduse – kirjeldamisega. Neist arusaamine eeldab suurt katselist tööd, aga küllap ka uut ja põnevat matemaatilist raamistikku. 28 Ka matemaatikas endas on veel palju lahendamata küsimusi ja mõistatusi. Paljusid miks õppida matemaatikat? neist on keeruline sõnastada, aga nii mõnedki näivad esmapilgul väga lihtsad. Näi-
Enamikul mootorratastel (PDK, «Jawa», M-106 jt.) pingu- õõtshoova küljes. tatakse ketti tagaratta nihutamisega õõtshargi otstes asu- 221 220 f Pärast keti pingutamist tuleb alati kontrollida tagapiduri reguleeringut. Rataste balansseerimine. Enne rataste balansseerimist (s. t. katselist tasakaalustamist), tuleb kontrollida nende viskumist ja vajaduse korral see kõrvaldada. Ratta telg kinnitatakse puitklotside abil kruustangide vahele ja ratast pöörates määratakse külg- ja radiaalviskumine (joon. 121). Väiksemate hälvete korral võib seda teha vahetult moo- torrattal. Viskumised kõrvaldatakse kodarate lõdvenda- misega ratta ühel ja pingutamisega teisel küljel. Nippel-
annaabi.ee 
