60 50 40 30 20 10 0 0.5 1.0 1.5 2.0 2.5
= 2500 ± 60 0, 95 Hz = 2 =15,7 kHz t 0,95 * 0,05ms = = 15,7 kHz = 373Hz t 2,0ms ==15,70 ± 0,37 0,95 kHz 3. Logaritmilise dekremendi teoreetiline arvutus ( R + R0 ) t = L C 2 2 2 R L C = + - 0,5 + R L C Järeldused Töö tulemusena leidsin sumbuvuse logaritmilise dekremendi nii katseliselt kui teoreetiliselt. Katseliselt leitud andmete hajuvus lähendusjoonest on siiski väga suur, küll aga on nad võrreldavad teoreetiliselt leitud logaritmilise dekremendiga. Võnkeringi kriitiliseks takistuseks leidsin : Rk = 298,1 ± 2,10 ,95
mCO2 = m2 - m3 , [ g ] Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO 2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D= mõhk CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: D = = 1,2869 Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 : Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist (44,0g/mol) ja katseliselt määratud molaarmassist (Mco2): = Mco2 44,0 g/mol = 37,322 44,0 = - 6,678 g/mol ja suhtelise vea
GRAAFIKUD Joonis 1. Resti takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 2. Materjali takistuse sõltuvus õhu kiirusest Joonis 3. Keevkihi kõrguse sõltuvus õhu kiirusest. Joonis 4. Kihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest ARVUTUSED de=0,00135m k=1,1839 (õhu tihedus 25°C juures) =161g/250ml=0,644g/cm3=644g/dm3 g=9,81 k=1,8616*10-5 (õhu dünaamiline viskoossus 25°C juures) KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise
mCO2 m2 m3 , g Süsinikdioksiidi mass : mco2 = 150,37 – 149,87668 = 0,49332 Leitud süsinikdioksiidi ning õhu massidest mco2 ja mõhk arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes ning selle kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi Mco2. Arvutan katse süstemaatilise vea, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist Mco2. mCO2 D CO2 suhteline tihedus õhu suhtes: mõhk 0,49332 D= 0,38332 = 1,2869 mCO ₂ Süsinikdioksiidi molaarmass Mco2 :
A10 X X 70 A2 X X 77 A4 X X 83,5 Tabel2: ID nr Katseliselt Katseliselt Arvutatud Tabelist 1 Tabelist 1 määratud määratud tihedus Mass õhus Maht g/cm3 Võrreldav Identifitseeritud g cm3 tihedus materjal g/cm3
12 X PA 12; PA 11 X S/B;POM- H 17 X PE-LD;PE-HD X PE-HD;PA 6 Plastide tihedus ID nr Katseliselt Katseliselt Arvutatud Tabelist 1 Tabelist 1 määratud määratud tihedus Mass õhus Maht cm3 g/cm3 Võrreldav Identifitseerit g Mass g tihedus g/cm3 ud materjal (vees) 3 9,98 2,18 g 1,39 1,41 POM C
Robert Boyle Keemik, füüsik, filosoof ja leiutaja Robert Boyle sündis 25. jaanuaril 1627 Iirimaal Lismore's pere seitsmenda poja ja neljateistkümnenda lapsena. Lõpetanud 1644. aastal Genfi akadeemia, siirdus ta 12 aastaks oma mõisasse, et pühenduda keemia- ja füüsika-alastele katsetele. Boyle oligi see, kes tõstis keemias ja füüsikas katsed aukohale, olles nii keemia kui katselise teaduse rajajaid. Aastatel 16561668 töötas Boyle Oxfordi ülikoolis, uuris seal katseliselt õhu füüsilisi omadusi, põlemisreaktsioone, samuti soolade, hapete ja aluste muundumist, pannes sel viisil aluse ainete koostise kindlaksmääramisele ehk kvalitatiivsele keemilisele analüüsile. Oma tähtsaimas teoses, 1661. aastal ilmunud raamatus ,,Keemik-skeptik", mida peetakse keemiavaldkonna nurgakiviks, määratles Boyle esimesena keemilise elemendi mõiste. Keemilise elemendina käsitles Boyle kõikide kehade lihtsaimat alget, millest koosnevad keerulisemad kehad ja
peratuuri muud võrra kulub erinev soojushulk. Viimane tuleb ilmsiks ka toidu soojendamisel mikrolaineahjus. Rohkesti vett sisaldavat toitu tuleb soojendada söö- miseks sobiva temperatuurini tublisti kauem kui toitu, mis sisaldab vähe vett. Katse keha soojendamiseks vajamineva soojushulha leidmiseks Füüsika on katseline teadus. Katseid tehes püütakse kindlaks teha looduses valit- sevaid seaduspärasusi ja neid siis matemaatiliselt kirjeldada. Järgnevalt näitame, kuidas saaks katseliselt kindlaks teha, millest ja kuidas sõltub keha soojendamiseks vajaminev soojushulk. Eelneva põhjal võime öelda, et keha soojendamiseks kuluv soojushulk sõltub kolmest asjaolust: temperatuuri muudust, keha massist ja keha ainest. Üsna sageli, kuid mitte alati, on füüsikaliste suuruste vahelised sõltuvused võrdelised. Eeldame meiegi sõltuvuse võrdelisust ja püüame katseliselt leida keha soojendamiseks vajali-
Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“
D1-D6 1,00 49 0,10 D6-D7 1,00 98 0,20 5. D7-D8 1,00 3335 6,74 D8-D9 1,00 49 0,10 D9-D10 0,14 49 5,17 D10-D12 1,00 49 0,10 KOKKUVÕTE Sooritasime katse, kus tuli erinevate kulude juures hinnata rõhukadu torudes voolamisel. Antud katse tuli sooritada erinevate torudega. Katseliselt saadud andmete põhjal oli võimalik määrata hõõrdekoefitsenti, kohttakistuste väärtusi ning torude karedust. Hõõrdekoefitsiendid tulid katsete puhul torus A ja C suuremad empiirilis võrrandi abil leitutest, torudes E,B väiksemad ja ka suuruste vahe oli väiksem. Torustiku kareduse kohta saab teha järgnevad järeldused: 1)Toru A tsingitud toru DN 25 Karedus on vahemikus 0,16 mm kuni 0,23 mm. Kirjanduse andmetel peaks sellise toru karedus olema 0,15 mm
õhutemperatuur t = 20,35C = 293,5 K õhurõhk P = 101500 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: · Molaarmassi leidmine CO2 gaasi suhtelise tiheduse kaudu. Õhu maht kolvis normaaltingimustel: Õhu mass kolvis: Kolvi ja korgi mass: CO2 mass: Süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Süsinikdioksiid molaarmass: Katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO : 2 Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass leidmine moolide arvu kaudu. Moolide arv: CO2 mass: Leitud esimese ülesande käigus. Arvutused asuvad leheküljel nr.4 CO2 molaarmass: Katse süstimaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol ja katseliselt määratud molaarmassist MCO2: Katse suhteline viga: · CO2 molaarmass, kasutades Clapeyroni võrrandit. CO2 mass:
Arvutada CO2 mass: Arvutada süsinikdioksiidi suhteline tihedus (D) õhu suhtes: Arvutada süsinikdioksiidi molaarmass: Leida süsinikdioksiidi molaarmass Mendelejev–Clapeyroni võrrandi abil: Arvutada katse süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: Arvutada katse süstemaatiline viga, katseliselt määratud molaarmassist: Arvutada suhteline süstemaatiline viga, lähtudes CO2 tegelikust molaarmassist 44,0 g/mol: Arvutada suhteline süstemaatiline viga, katseliselt määratud molaarmassist: 6. Kokkuvõte või Laboratoorse töö ülesandeks oli gaaside saamine laboratooriumis; gaasiliste järeldused ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine; gaasiliste ainete
Nukleon Koostaja: Anna Subina Nukleonid (U)- on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d- kvarkidest Kõige kergemad barüonid, see tähendab, et nad on subatomaarsed osakesed (aatomituumast väiksem osake) Nukleonide hulka kuuluvad neotron ja prooton Nukleonid on ühtlasi hadronid (Hadronid on kvarkidest koosnevad liitosakesed) Nukleonidest koosneb meile tuntud aine aatomi tummad Füüsikud katseliselt on suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest Nukleonide koguarvu tähistatakse sümboliga A Massiarv on nukleonide (prootonite ja neutronite) koguarv aatomi tuumas
Uuritav molaarmass arvutatakse sellest võrrandist arvestades, et lahuse molaalne kontsentratsioon g × 1000 Cm = M ×G (11) kus g lahustunud aine mass, g M lahustunud aine molaarmass, g/mol G võetud lahusti mass, g Kui katseks võeti valmislahus ja teada on selle protsentkontsentratsioon (C%), siis saab molaalsuse avaldada protsentkontsentratsiooni ja molaarmassi kaudu. Katseliselt leitud Tk alusel1 saab uuritava lahuse molaalsuse Cm Tk Cm = Kk (12) Teisest küljest on teada lahusti ja lahustunud aine massid või uuritava lahuse kontsentratsioon massiprotsentides. Viies need massid molaalsuse avaldisse või avaldades molaalsuse protsentkontsentratsiooni kaudu, saab leida otsitava molaarmassi M. Katse käik.
võimaldab parandada soojusülekannet võrreldes teiste pindsoojusvahetitega. Kui vajatakse suuri soojusvahetuspindu, ühendatakse toru-torus tüüpi soojusvahetid paralleelselt sektsioonidesse. 2. TÖÖ ÜLESANNE 1. Tutvuda toru-torus tüüpi soojusvaheti tööga. 2. Koostada soojusbilansid ja määrata soojusülekandeteguri väärtused erinevatel hüdrodünaamilistel reziimidel. Võrrelda katseliselt saadud soojusläbikandetegurite väärtusi arvutuslikult saadud väärtustega. 3. Esitada graafiliselt soojusläbikandetegurite sõltuvus Reynoldsi arvust. 2 3 3. KATSESEADME KIRJELDUS TE 1 16x1,2 mm TE 9 2 7 50 mm TE 6
Mis on elektrilaeng? Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. e= 1,6x Mis on elemnetaarlaeng? Vähim katseliselt tuvastatud laengu väärtus Seleta laengu jäävuse seadus. Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Juhid. on ained, milles vabade laengukandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk mittejuhid. sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. Pooljuhid. Laengukandjaid ei ole pooljuhtides küll alati vabad, kuid neid saabsuhteliselt kergesti vabadeks muuta. Mis on elektrivool ja voolutugevus
Masinaelementide õppetool Tugevusõpetus 2 Üliõpilane: Töö Number: Matrikli nr.: Ülesannete nr.: 97 Õpperühm: Esitamise kuupäev Andmed F = 200 kN l=4m Varras on karprauast Sellise skeemi korral µ = 1/2 F = [ ] tugevustingimus A F s = [ s ] = [ ] stabiilsustingimus A muutub vahemikus 0 ... 1, lähendan seda katseliselt, võttes algul väärtuseks 0,5. = 0,5 F 200 * 10 3 A = = 0,0025 m 2 = 25 cm 2 [ ] 0,5 * 160 * 10 6 Vaatan tabelist, et sobib karpraud N° 20a, mile ristlõike pindala on 25,2 cm2. Leian saleduse: I min = 139 cm 4 I 139 i min = = 2,35 cm A 25,2 µ * l 0,5 * 4 Saledus = = 85 i 0,0235
A=IUT Kuna soojushulk on võrdne tööga siis võib kirjutada ka Q=IUT Veel mõningaid valemeid: I Voolutugevus (amprites ) U Pinge ( voltides) T Aeg ( sekundites ) Q Laengu suurus R Takistus A Töö A=QU A=RT ( jadaühenduse korral) A=( rööpühenduse korral ) Kui elektrijuhti läbib vool, siis juht soojeneb ja seega eraldab ümbritsevasse keskkonda teatud hulga soojust ( Q ). Seda katseliselt Joul ja Lenz , teineteisest sõltumata, saades ühesugused järeldused ja seega sõnastatud: JOUL-LENZI reegel Soojushulk mis on võrdne vooluga juhist on võrdne Q= Elektrivoolu võimsus Elektrivooluvõimsust mõõdetakse ahela lõigus, elektrivoolu poolt tehtud tööga aja jooksul ehk 1sek Veel valemeid: N=UI N Võimsus A Töö T Aeg Vooluvõimsust mõõdetakse voltides ja võimsuse ühikuks on 1W. Üks volt on võimsuse ühik,
1.4. Konstruktsioon ja selle materjalid 1.4.1 Materjali tugevus ja jäikus Materjali omadustest sõltuvad detaili tugevus ja jäikus Tugevus = detaili võime purunemata Jäikus = detaili võime vastu panna (plastselt deformeerumata) taluda koormusi deformatsioonidele (kuju muutustele) Materjalide tugevus- ja jäikusparameetrid on määratud katseliselt (teimimisega): · tõmbeteimiga saadakse tõmbediagramm; · väändeteimiga saadakse väändediagramm; · kasutatakse ka muid teime (surveteim, paindeteim, väsimusteim, jne.). 1.4.2. Hooke'i seadus ja algmõõtmete printsiip Robert Hooke (1635-1703) uuris erinevate materjalide ja detailide elastseid omadusi nii tõmbel, paindel kui ka väändel.
temperatuur pärast temperatuurihüpet). Tugeva allajahtumise vältimiseks võib lahusesse lasta lahusti kristallikese. Katset korratakse, kuni tulemused ei erine üle 0,01 kraadi (piiratud aja tingimustes mõõdetakse 2 korda). Töö ülesanne: Töös mõõdetakse vee ja 5%-se kontsentratsiooniga kaaliumkloriidi vesilahuse külmumistemperatuurid. Lahuse külmumistemperatuuri langusest arvutatakse isotoonilisustegur. Katseliselt leitud Tk alusel saab uuritava lahuse isotoonilisusteguri i arvutada järgmiselt: Tk i= K k Cm (13) kus Kk lahusti krüoskoopiline konstant (vee puhul Kk = 1,86 K kg mol1) ja g × 1000 Cm = M ×G (14)
Seisuhõõrdumisel mõjub kehale mingisugune väline jõud, kuid hõõrdejõud tasakaalustab selle ja keha ei liigu. F=-F h Liugehõõrdumisel libiseb ühe keha pind mööda teise keha pinda. Liugehõõrdumise jõud sõltub kehade kokkusuruvast jõust ja pindade omadusest. Valemid: Fh= µ * N ; N=m*g Kus Fh Hõõrdejõud(1N) µ Hõõrdetegur N Rõhumisjõud (1N) m mass(1kg) g gravitatsiooni jõud(9.8) Hõõrdetegur võtab arvesse pinna omadusi (materjal, karedus) ja määratakse katseliselt. Hõõrdumise põhjustavad pindade konarused, mis takerduvad üksteise taha või väga siledate pindade osakeste vahel tekkivad tõmbejõud. Hõõrumisjõud on suuim tahkete ainete vahel, palju väiksem vedelikus ja veel väiksem gaasidel. Elastsusjõud on põhjustatud osakeste vahel tõmbe ja tõukamis jõududega. Hooke'i seadus: elastsusjõud on võrdeline keha jäikuse ning pikkuse muutumisega tekkiv tõmbe ja surve jõuga. Valem: Fe = K * l ; l=l2 - l1 kus Fe=Elastsusjõud(1N)
Füüsika laboratoorse töö nr 2 küsimuste vastused 1. Mis on otsene ja kaudne mõõtmine: Otsene mõõtmine on selline mõõtmine, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse katseliselt samaliigilise suuruse väärtusega võrdlemise tulemusena, näiteks pikkuse mõõtmine joonlauaga. Kaudne mõõtmine on selline, mille korral mõõdetava suuruse otsitav väärtus saadakse teiseliigiliste suuruste mõõdetud väärtustest, mis on seotud mõõdetava suurusega teadaoleva sõltuvusega, näiteks elektrilise võimsuse mõõtmine, lähtudes voolu ja pinge otsemõõtmise tulemustest. 2
(Igal aastal kaotab päike tuule tõttu 20 tuhat miljardit tonni ainet.) · Naastes lähte-energiatasemele kiirgavad aatomid ja molekulid virmalistele iseloomulike lainepikkustega valguskvante. · Virmalised on harilikult sinakasvalged või kollakasrohelised, harvemini punakad ja violetsed. · Virmaliste esinemise sagedus muutub koos päikeseaktiivsuse muutumisega (periood kesk. 11a.)(viimati a-l 2000) · Virmaliste tekkimist on ka laboratooriumis katseliselt modelleeritud. (K. Birkeland 1986a.) · Kõige rohkem on virmalisi 65. 70. laiuskraadil(kuni 100 korda aastas.) Põhja- Soomes. · Eestis 4-5 korda aastas pms. märtsis ja septembris. · Vanarahvas ütleb virmaliste kohta, et need on võitlevad surnute hinged; öeldakse ka, et virmalisteks käisid üleloomulike võimetega inimesed. Nende järgi ennustati ilma, sõda, nälga, õnnetusi jne.
Tuum : Prootonid Neutronid Elektronkate Elektronkihid Elektronid *Aatom Elektron on elementaarosake (tähis e-). Elektronid moodustavad koos nukleonidega (prooton ja neutron) aatomeid Sõna ´elektron´ on tulnud kreeka keelest ja tähendab merevaiku *Elektron Nukleonid (prooton ja neutron) on põhilised meie maailma ehituskivid, neist koosneb meile tuntud aine aatomite tuumad Siiski on füüsikud katseliselt suutnud luua aatomituumi ka raskematest barüonidest *Nukleon Prooton on positiivse elektrilaenguga Prootonid ja neutronid (ühise nimetajaga nukleonid) moodustavad koos aatomituuma Prootonite arv aatomituumas määrab ära keemilise elemendi Sama prootonite arvuga, kuid erineva neutronite arvuga aatomid on üksteise isotoobid *Prooton Neutron on elektriliselt neutraalne, tema elektrilaeng on 0
ja seejärel tuleb antud filosoofiat teaduslike oskuste ja kogemustega tõestada. Teise raamatu ossa on koondatud Vihalemma tekstid, mis oma põhimõttelt võrdlevad kriitiliselt teadust ja filosoofiat ning arutavad, kas puhta teadusfilosoofia olemasolu on võimalik, läbi erinevate teooriate. Täppisteaduslik maailmanägemine tähendab nähtuste nägemist tingimustes, milles nad alluvad üldistele kvantitatiivsetele seadustele. Vastavad tingimused määratakse katseliselt. Newton oli esimene, kes hakkas matemaatikat ja katset omavahel seostama, püstitades ülesanded nii, et nad oleksid samaaegselt katseliselt ja matemaatiliselt tõestatavad. Peale seda hakkas teadus olema teineteist eeldavate probleemide lahendamine ehk Newton sai oma avastuste tegemisel tugineda ainult religiooni ja jumala autoriteedile, kuid kõik kes tulid peale Newtonit võisid juba tugineda tema autoriteedile religiooni ületamisel ja teadusliku maailmapildi seletamisel.
Ta jälgis planeete. Aastal 1675 arvutas Olaf Rømer valguse kiiruseks 220 000 km/s. Teaduse arenedes on valguse kiiruse mõõtmise täpsus järjest kasvanud. Valguse kiirust tähistatakse valemites tähega c ja selle väärtus on täpselt: c = 299 792 458 m/s 300 000 000 m/s = 300 000 km/s. Aksioom on kokkuleppeline ümberlükkamatu alusväide. Nt. kõik numbrid; 1kg=1l; 1m on 1 miljondik Pariisi läbivast veerandmeridiaanist. Printsiibid on füüsika põhiseadused, mis on katseliselt tõestatud ning ümberlükkamatud. Lõputult võib iga asja kohta küsida MIKS-küsimusi, kuid printsiip lõpetab miks-küsimuste ahela. See lihtsalt on kindel. Postulaat on katseliselt tõestamatu seadus. Tähtsaimad printsiibid Aatomi printsiibid molekul -> aatom - > elektron & tuum -> prooton, neutron -> lepton, hadron, poson -> STRING Aatomeid ega väljasid ei ole võimalik lõpmatult poolitada. Niinimetatud atomistlik printsiip
1. Kuidas te määrasite katseliselt NaCl-i sisaldust liiva-soola segus? Keedusoola protsendilise sisalduse leidmiseks lahustatakse kaalutud segu vees ja filtreeritakse. Filtraadi tiheduse kaudu leitakse tabelist NaCl protsendiline sisaldus. 2. Mida väljendab lahuse molaarne kontsentratsioon? Molaarne konsentratsioon väljendab lahustunud aine moolide hulka 1l lahuses. 3. Arvutada KOH lahuse molaarne kontsentratsioon, kui 8 ml selle lahuse neutraliseerimiseks kulus 13 ml 0,1245 M HCl lahust. VHCl C M , HCl C M , KOH VKOH = (13/100 * 0,1245) / (8/100) = 2,02 mol/dm³ 5. Milline töövahend on bürett? Kuidas ja milleks te seda kasutasite? Millise täpsusega tuleb võtta lugem büretilt? Bürett on peenike mõõteskaalaga klaastoru, mille ühes otsas on klaaspalliga kummitoru, mis võimaldab büretist vedelikku tilkhaaval välja lasta. Katsetes kasutakse büretti, et määrata või...
ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. 2.Töökäik 1.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti RE ja valige see takistusmagasinil (tavaliselt on vajalik eeltakistus juba takistusmagasinil peale pandud). 2. Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U . 3. Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust RE katseliselt. 4. Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaotisele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes Ult 0- le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Mōōtetulemused kanda tabelisse. 3.Kasutatud valemid 4. Täidetud tabelid Gavano U1, V U2, V U1=U1-U2, JRK nr. m-eetri kasvad kahanede
seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus püüab plaanipäraselt teadmiste otsimisel vigu eemaldada. Teadmispretensioonide kaitsmine on võimalik kasutades süstemaatiliselt eksperimente. Katsete tegemisega saab kontrollida põhjuslikke seoseid ning kontrollida väiteid teoreetiliste objektide ja nende omaduste kohta. Lisaks saab katseliselt kontrollitud teadmisi kohe ka praktikas kasutada. Oma roll on katsetel ka uute teadmiste loomisel. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus püüab oma teadmisi kogu aeg laiendada ja täiustada. Üks viimaste sajandite jooksul enim kasvanud teadusi on näiteks sotsioloogia. Uute teadmiste genereerimiseks kasutab teadus aina rohkem juba olemasolevaid teadmisi ning vähem teaduslikku meetodit. Teaduse ja tehnoloogia vahel on positiivne side.
meritähe liik suudab kliima soojenemise ja merevee happestumisega kardetust paremini toime tulla. Suurem osa uuringuid on viinud teadlased järeldusele, et paljud mereloomad, nende seas meritähed, kannatavad, kui fossiilkütuste põletamisest õhku paiskunud süsihappegaas merevette jõuab, sest see aine teeb vee happelisemaks ja lagundab mereolendite kaltsiumkarbonaadist skelette ja kodasid. Kuid Briti Columbia Ülikooli teadlane Rebecca Gooding ja ta kolleegid vaatasid katseliselt järele, kuidas elab vee soojenemise ja happestumise üle meritäht Pisaster ochraceus. Selgus, et kuni 21 soojakraadini ning süsihappegaasi 780 miljondikosase kontsentratsioonini elasid need tähekesed täitsa hästi. Prognooside järgi merevesi sel sajandil nii soojaks ja happeseks ei lähegi.Uurimistulemus annab sellele liigile lootust, kuid teistel meritähtedel ja muudel mereolenditel ei pruugi nii hästi minna.
K 2 [ A] a [ B ] b [ FeCl3 ]1 [ NH 4 SCN ] 3 Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni - tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 2. NH4SCN kontsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 3. NH4Cl kontsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule (lähteainete suunas) Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas)
K 2 A a B b FeCl3 1 NH 4 SCN 3 Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni - tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 2. NH4SCN kontsentratsiooni- tasakaal nihkub paremale (saaduste suunas) 3. NH4Cl kontsentratsiooni- tasakaal nihkub vasakule (lähteainete suunas) Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20ml destilleeritud vett ja lisada 1 tilk küllastatud FeCl3 lahust ning 1 tilk NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas)
magnetväli. Seega eksisteerivad elektri ja magnetväli koos ja mood ühtse elektromagvälja. muutuv elektromagväli levib ruumis ühtse lainena. Elektromaglaine on ristlaine, kus ristio n elektriväli ja magnetväli. Mõlemad on risti levimise suunaga. (joon) Elektromagväli levib ruumis kiirusega c=300000 km/s. Elektromaglained levivad seda kaugemale, mida suurem on nende sagedus. Elmaglainete teooria lõi 1865a James Maxwell. Katseliselt tõestas nende olemasolu Hertz 1886a. Hertzi katsed elmaglainetega olid esimeseks sammuks raadio leiutamisel. Raadiolained jag: pikk, kesk, lühi ja ultralühilained. Skaala: Infrapuna kiirgavad kõik kehad, mille temp on kõrgem keskkonna omast. Ultraviolettkiirgus on suurema sagedusega kui nähtav valgus. Gammakiired on kõige kahjulikumad, leidub uraanis. Elektromag induktsioon: nähtus, kus magnetväli tekitab elektrivoolu. Avastas Michael Faraday. Muutuv magnetväli tekitav elektrivoolu
On kõigiti loomulik, et just Faraday kui suur katsetaja ei suutnud tõsiselt võtta õpetust mõju levimisest ilma vahendajata. Juba aastal 1822, kaks aastat pärast elektrivoolu magnetilise toime avastamist Oerstedi ja Ampere'i poolt, tuli Faraday mõttele, et see nähtus peaks esinema ka "tagurpidi". Kui elektrivool tekitab elektrivälja, kas siis ei võiks magnetvälja abil tekitada elektrivoolu? Aastal 1825 asus Faraday seda oletust katseliselt kontrollima, kuid ei suutnud induktsioonivoolu avastada. Faraday ei mõistnud siis veel, et elektrivälja tekitab mitte magnetväli ise, vaid magnetvälja muutmine. Pealegi ei olnud Faraday käsutuses piisavalt tundlikku mõõteriista. Voolu mõõtis Faraday magnetnõela pöördumise järgi vooluga juhtme läheduses. 1831. aasta suvel asus Faraday taas korraldama samalaadseid uuringuid. Nüüd aga tugevdas ta pooli magnetvälja raudsüdamiku abil. Magnetvälja
h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid, b. kaaliumnitraat, c. magneesiumsulfaat. 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i. väälishape + alumiiniumoksiid j
siis korrosiooni ei toimu. Kui d=1mm/y siis vaja kasutada korrosioonitõrjet, kuna materjal pole kasutuskõlblik. Korrosiooni ohjeldav protsess. Elektrokeemiline protsess koosneb kolmest lihtsast protsessist: · anoodiprotsess · katoodiprotsess · elektrivoolu teke Elektrokeemilise korrosiooni kiirusele vastab korrosioonivool I, mille väärtuse määrab voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus
Tähistame U/Ug=n, saame Järelikult galvanomeetri mtepiirkonna suurendamiseks n korda on vaja,et kasutatava eeltakisti takistus oleks n - 1 korda suurem galvanomeetri sisetakistusest. 4. Töö käik. 1.Protokollige mteriistad. 2.Vastavalt juhendajalt saadud kaliibritavale pingele U arvutage eeltakisti ja valige see takistusmagasinil. 3.Reguleerige etalonvoltmeetri näit pingele U(10V) . 4.Kui galvanomeetri osuti ei asetu viimasele jaotisele,siis tuleb täpsustada eeltakisti suurust katseliselt. 5.Leidke kaliibritava galvanomeetri 10-le erinevale skaalajaoti- sele vastavad etalonvoltmeetri näidud kahel korral: pinge monotoonselt kasvades 0-lt U-le ja monotoonselt kahanedes U-lt 0-le.Jälgige,et galvanomeetri osuti liiguks valitud jaotisele ühelt poolt. Jrk.nr ,V 1 1,03 1,05 0,02 2 2,02 2,05 0,03 3 3,04 3,03 0,01
analüüsimiseks. Psühholoogiliste uurimuste käigus on selgunud, et ka kõige pädevamatel inimestel, kes spetsialiseeruvad inimkäitumise analüüsimises, on raskusi valede tuvastamisega tunnistuste seas. Sellega on probleeme nii psühholoogidel, psühhiaatritel, kriminaaluurijatel kui kohtunikel. Seepärast on oluline, et tunnistuste analüüsimisel ei oleks usaldusväärsuse määrajaks tunnistuse vastu võtnud isiku sisetunne või usaldus vaid objektiivsed meetodid. See artikkel võrdleb katseliselt kolme erinevat intervjueerimistehnikat, et teha kindlaks, missugune neist on kõige efektiivsem. Efektiivse intervjuu eesmärgid on saada võimalikult suur informatsioonihulk tunnistatud kuriteo kohta sealjuures uurimise käiku kahjustamata, kahjustada tunnistaja mälestust sündmusest võimalikult vähe ning säilitada kogu uurimise maksimaalne täpsus ning ausus. Kolm intervjueerimistehnikat, mida artiklis võrreldakse, on
FeCl3(aq) + 3NH4SCH(aq) = Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) (punane) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni b) NH4SCH kontsentratsiooni c) NH4Cl kontsentratsiooni? Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH 4SCH või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastunud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks.
.................................4 Katseandmed ja arvutused..........................................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 2 TÖÖ ÜLESANNE 1. Tutvuda keevkihi seadme ehituse ning töötamise põhimõttega. 2. Määrata katseliselt õhu kriitiline kiirus, hõljumise kiirus ja pneumotranspordi kiirus antud materjali kasutamisel. 3. Võrrelda katsest saadud tulemusi kirjanduses toodud arvutusvalemite kasutamisel saadud tulemustega. 4. Esitada grafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvused õhu kiirusest aparaadi vabas ristlõikepinnas. 3 KATSESEADME SKEEM
vahelisele reaktsioonile: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Fe(SCN)3(aq) punane Hinnata millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada FeCl3 kontsentratsiooni, NH4SCN kontsentratsiooni ja NH4Cl kontsentratsiooni. Hinnata tasakaalukonstandi avaldise põhjal kumma aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Kontrollida tasakaalu nihkumist katseliselt. Selleks võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsünaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada 2 tilka FeCl3 lahust, kolmandasse lisada 2 tilka NH4SCN lahust,
Ratta diameeter = Velg 38,1 cm + rehvi kõrgus (185x 65%) 12,025 cm x 2 = 0,622 m Ratta ümbermõõt = 0,622 m x 3,14 = 1,95 m 1500 p/min x 1,95 m = 2925 m/ min = 175,5 km/h Auto kiirus on 175,5 km/h / 2 = 87,75 km/h 7. Rooliseadme iseloomustus (roolimehhanismi reduktori tüüp, võimendi tüüp) Lisage foto roolitrapetsist ja mõõtge ja tähistage skeemil roolitrapetsi osad Elektrilise võimendusega hammaslatt ja hammasratas 8. Auto pööramise analüüs (Mõõtke katseliselt näidissõiduki minimaalne pöörderaadius välimise esiratta järgi. Esitage auto pööramise skeem, näidates sellel ära rataste pöördenurgad, pöörderaadiused, rööbe esi- ja tagasillal ja auto baas) Rööbe ees 1480 mm Rööbe taga 1460 mm Teljevahe 2600 mm Min pöördraadius 5,1 m 9. Pidurisüsteemi iseloomustus (ajami jaotus kontuurideks, võimendi tüüp, pidurimehhanismide tüübid esi- ja tagaratastel, pidurdusjõuregulaatori olemasolu, ABS- süsteemi ülesehitus
3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus ei ole täielikult edukas, kui ta püüab teadmiste otsimesel vigadest lahti saada. Vigade kõrvaldamise teeb raskeks asjaolu, et teadus otsib seletavaid teooriaid, mis tõestamatult loevad kehtivaks ka objekte, mida ei ole võimalik vaadelda. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Teaduses selgitatakse välja teadmispretensioonide tugevad ja nõrkad kohtad. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Teadus on ennast võimendav protsess. Olemasolevaid teadmisi kasutatakse uute teadmiste leidmiseks.Teadlaste eesmärk on võimalikud palju teada saada neid huvitava valdkonna kohta. Tänu tehnoloogia arengule on tekkinud uusi uurimisalasid ja mitmed olemasolevad valdkonnad on oluliselt muutunud
msegu 10 g Katse süstemaatiline viga (saadud mNaCl = 6,674 g, tegelik mNaCl = 6,5 g) ∆=saadud mNaCl −tegeli k mNaCl =6,674 g−6,5 g=0,174 g Suhteline süstemaatiline viga saadud m NaCl −tegelik mNaCl 0,174 g ∆= ∗100 = ∗100 =2,68 tegelik mNaCl 6,5 g Kokkuvõte või järeldused Suhteline süstemaatiline viga jääb 5% sisse. Katseliselt saadud lahuses oleva NaCl suurem mass võrreldes tegeliku NaCl kogusest võis tuleneda sellest, et katseseadmete küljes võis eelnevalt olla juba väike kogus NaCl-i. Samuti seetõttu, et mõõtesilindrit raputades, jäi osa vett käelaba külge.
teada, kuid nende liikumise seletamine on olnud problemaatiline. 3. Teadmispretensioonide kaitsmine Teaduse kolmandas aspektis väljendub süstemaatilisus. Olenemata sellest, et teadus ei ole täielikult edukas, siis sellegipoolest püüab teadus otsimise teel vigadest lahti saada. Moodsa teaduse iseloomulikuks jooneks on eksperimentide kasutamine. Eksperimendid võimaldavad seoseid ja väiteid kontrollida, vaatluse tulemusi vääraks või tõeseks pidada, samuti saab katseliselt kontrollitud teadmisi praktikas rakendada. Kolmanda aspekti tulemuseks on teadmispretensioonide tugevate ja nõrkade kohtade välja selgitamine. 4. Teaduslike teadmiste rohkenemine Selle aspekti oluline osa on kindlaks teha süstemaatiliselt võimalikult palju, sest teadlaste eesmärk ei ole teada saada vaid üksikuid fakte. See tähendab, et kui teadlastel on mingi osa süstemaatilisuse tervikust puudu, siis nad üritavad seda auku täita. Teadusel on võimalus teadmisi suurendada ehk
1. Columbi seadus: Kuloni seadus on elektrostaatika põhiseadus. Kuloni seadus võimaldab leida laenguta vahel mõjuva jõu. SEADUS: Kaks punktlaengut mõjutavad teinetist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 2. Elementaarlaeng- vähim, katseliselt tuvastatud laengu väärtus. Elementaarlaeng on laeng, mida omavad elementaarosakesed elektron ja prooton. 3. Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib 1s juhiristlõiget.!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!! 4. Elektriväli-mõjub laetud kehale jõud igas punktis.Tekitavad: laetud kehad. Isel suurused: elektrivälja tugevus, potensiaal, pinge. Magnetväli-Isel suurused: magnetinduktsioon,. Tekitavad: püsimagnet, elektrivool.
5 40 313,15 0,00319336 176,926 5,1757316 Graafik 1. =f(T) Graafik 2. ln = f(1/T) Viskoossuse aktiveerimisenergia EA 6233,2=EA/R EA=6233,2*8,314J/mol·K=51823J/mol·K Järeldus: Katse andmetega tehtud viskoossuse arvutused ei andud kirjanduses mainitud tulemusi. 25 0C juures peaks glütseriini viskoossus olema 0,934 Pa*s või ligilähedane sellele, aga katseliselt tuli viskoossus alla 0,6 Pa*s. Aktiveerimisenergia EA tuli 51,823 kJ/mol.
80810 2 4 -13 2 (l l ) =(- ) 2 4 r tgh -12 2 0.001 =1.03510 8l V = 1.33810-11 +1.33810-9 + 2.79810-10 +2.03510-12+ 6.80810-13 + 1.03510-12=4.0410-5 Järeldused Katseliselt määratud vee sisehõõrdetegur 23ºC juures on 8.23±0.4010-4 Pa , usaldatavusega 0.95 s Kuigi tabelis ei ole märgitud vee sisehõõrdetegurit antud temperatuuri juures, on 20ºC ja 25ºC juures need vastavalt 1.00410-3 ja 0.80510-3 Pa , mistõttu saab väita, et leitud väärtus peab s jääma õigesse vahemikku
2.Mille poolest erinevad juht dielektrikust? Juht - materjal, mis juhib elektrit hästi. Dielektrik -materjal, mis ei juhi elektrit. 3.Mida nimetatakse voolutugevuseks? (valem, tähis, mõõtühik) - Näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Valem: I=q/t Tähis: I (i) Ühik: 1A (amper) 4.Mida kujutab endast elektrivool? - Vabade laengukandjate suunatud liikumist. 5.Mida nimetatakse elementaarlaenguks - Prootonite või elektronite elektrilaeng. Vähimat katseliselt tuvastatavat laengu väärtust on hakatud nimetama elementaarlaenguks. 6.Mis tekitab elektrivälja? - Laetud kehad või vooluga juhe. 7.Mida väidab Coulomb'i seadu? - Laetud kehade vahel mõjuv elektrijõud on pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga. kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga Fe, mille moodul on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. 8.Kuidas defineeritakse elektrivälja tugevust
annaabi.ee 
