Katseandmete tabelid Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 ...
Katseandmete tabelid Sumbuvuse logatmilise dekremendi määramine Jrk. Rs, A1, A2, A3, A4, A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr mm mm mm mm 2 4 L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood ...
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯ (9,81 x 2,772 x 0,09) I=0,155x0,...
TEADUSLIK UURIMISMEETOD * Määran tasandid: Harilik mänd - Liigiline tasand. Fruktoos - Molekulaartasand. Mänd - Organismi tasand. Kivisrakud - Raku tasand. Okas - Organi tasand. Nõmme metsa männid - Populatsiooni tasand. Nõmme mets - Ökosüsteemi tasand. Juhtkude - Koeline tasand. Biosfäär - Ökosüsteemne tasand. * Uurimustöös on vaja, et oleks: VAATLUS - Jälgitakse objekte hoolikalt sellisena nagu nad on, st neid ei muudeta. KATSE - Uurimismeetod, mida teadlased kasutavad mõne teadusliku oletuse kontrollimiseks. Katse tegemiseks luuakse kindlad tingimused, mis peavad olema katses ja võrdluskatses ühesugused, erineda võib ainult üks tegur, mida uuritakse. Tõeste tulemuste saamiseks peab uuritavate objektide arv olema piisavalt suur ning sama katset tuleb teha mitu korda. UURIMUSKÜSIMUSE ESITAMINE - Uurimusküsimusest selgub, mida me uurime ja tegur, mille mõju me uurime. Korraga saame vaid uurida üht tegu...
Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel (piiriline ekvivalentjuhtivus 0). Teoreetiline osa: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega l ja pindalaga s, väljendub valemiga l R= (7.1) s Kus on eritakistus. Lahuse erijuhtivus (väike kappa) on eritakistuse pöördväärtus
a) 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks. Soola dissotsiatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2 NH4SCN NH4 + SCN- + Ioonide tõestusreaktsiooni võrrand: Fe3+ + SCN- [Fe(SCN)]2+ - antud ühend on punast värvi ning selle teke kergesti täheldatav. 6. Kokkuvõte või järeldused
Tallinn 2011 Ülesanne 1........................................................................................................................... 3 Ülesande püstitus ............................................................................................................ 3 Lahenduskäik .................................................................................................................. 3 Sisend- ja väljund katseandmete tekitamine ............................................................... 3 Närvivõrgu treenimine ................................................................................................ 4 Regulaator ................................................................................................................... 4 Närvivõrgu treenimisalgoritmi ja peidetud kihi neuronite aktiveerimisfunktsiooni valik...............................................................
KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik annab selle väärtuseks ligikaudu 2,2 m/s, mis küll päris ei ühti katseliselt saadud tulemustega, kuna ebatäpseid mõõtmisi on palju, kuid suurusjärk on
3. Mõõtsin saadud lahuse pH. 4. Edasi mõõtsin lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit . 5. Lahused valasin peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Valemid Lahususe hägusus arvutatakse valemiga: Kus Katseandmed Zelatiini lahuse hägususe ja pH mõõtmise tulemused Küveti pikkus . Tabel . Katseandmete tabel. Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus , 1 1,67 0,270 2 2,27 0,278 3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305
Seejärel määrati esimene rõhulang ja veekuluks 30 dm3 vett. Järgmisena avatakse impulsstorude ventiilid ning vee sisselakse kraan. Stopperiga määratakse ajavahemik 30 dm3 vee voolamiseks paaki. Katse lõpul suletakse kõik ventiilid. Iga uue katse alguses määratakse uus ja eelnevast väiksem rõhulang. Katse viidi läbi viie erineva rõhu juures. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid 1. Ühes sekundis diafragmat läbiva vee hulk (valem 1) (Valem 1) kus Q´ on paaki voolanud veehulk dm3 τ aeg mis kulus 30 dm3 vee voolamisel paaki Katse nr. 1 Q 30 3 10 75 4 Q 4 10 , 2. Funktsioon arvust ReD (valem 2) (Valem 2) Kus
2 10 112 762 102698 0,354 9,08 30 2 4 10 112 762 102698 0,361 9,25 30,5 1469,233 6 10 112 762 102698 0,361 9,25 31 Katse lõpul 8 10 113 762 102708 0,363 9,3 31 10 10 113 762 102708 0,362 9,28 31 1469,666 Keskmine 10 112 762 102698 0,359 9,21 30,6 Vahe 0,433 Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B ( mmHg) B= (5.1) 0,0075 762 B= = 101600 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p1 ( mmH 2 O ) p1 = (5.2) 0,10197 110 p1 = = 1078 Pa 0,10197
Eksperimentaalne töö 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus Töö käigus arvutatakse süsinikdioksiidi molaarmass mõõtmistulemuste kaudu. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: baromeeter, termomeeter, tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder Töövahendid: 300 ml korgiga varustatud seisukolb Kemikaalid: vesi, õhk, CO2 Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: kolvis oleva gaasi kaalumine ja selle järgi arvutuste tegemine. Metoodika: Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud u 300 ml kuiv kolb. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda veelkord. Kolvi täitmis...
6 9,99 105 767 0,270 34,3 2,574m3 Kes 9,96 105,33 767 103293 0,256 6,24 33,22 vahe 0,427m3 k. Järeldus Katseandmete töötlusega võib rahule jääda. 10 vatise soojendamisvõimsuse korral tuli õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 5 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel.
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Keemiline tasakaal ja reaktsiooni kiirus 3 Õpperühm: Töö teostaja: YAGB Raili Allos Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll Sergei Zari 26.11.2011 20.12.2011 arvestatud: Eksperimentaalne töö 1 Töö nimetus: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja seaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid:Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN kullastunud lahused, tahke NH4Cl Töö käik. Vaada keeduklaasi 20 ml...
lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist. Valmistava lahuse massiprotsent 16 % Valmistava lahuse molaarsus mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses) Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga (happe aurud) ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. (Happe mõõtmisel kasutada katiseprille) Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega
arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Valmistasin ette antud konsentratsiooniga lahused. Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel laarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi korral tant. mõõtekolvid, pipetid. sin mõõtmist madalaima konsentratsiooniga ti ja panin sisse juhtivusmõõtja. Elektrolüüt: CH3COOH Tabel 1 katseandmed lahuse molaarne jrk nr. konsentratsioon Cm (mol/L) 1 0.0993
Märgistan katseklaasid ära, et neid mitte segamini ajada. Täidan suurema keeduklaasi poolenisti veega, asetan sinna termomeetri ja 4 katsekaaside paari ning alustan kuumutamist. 30 , 40 , 50 , 60 juures võtan keeduklaasi pliidilt ning valan iga temperatuuri juures ühe katseklaaside paari kokku, segan kiiresti ja asetan vette tagasi. Võtan aega kokkusegamisest kuni hägu tekkimiseni katseklaasis. Nii teen kõikide paaridega. Mõõdetud ajavahemikud märgin üles tabelisse (Joonis 2.1). Katseandmete põhjal joonestan graafiku (Joonis 2.2), mis näitab reaktsioonikiiruse v sõltuvust katse temperatuurist. v=f(t) KATSEANDMED: Joonis 1.1 Katse- Na2S2O3 H2O Na2S2O3 suhteline Aeg Reaktsiooni kiirus klaaside maht maht kontsentratsioon min v = 1/ min-1 paar cm3 cm3 1 6 0 6 1,28 0,78
3 10 101 752,5 101324 0,320 7,81 34 6,370m3 2 4 10 103 752,5 101343 0,321 7,83 34 Katse lõpul 5 10 101 752,5 101324 0,323 7,88 34,1 6 10 100 752,5 101314 0,323 7,88 34,1 6,791m3 Kesk. 10 101,5 752,5 101329 0,320 7,8 34 vahe 0,421 m3 Järeldus Katseandmete töötlusega võib rahule jääda. 5 vatise soojendamisvõimsuse korral tuli õhu keskmine isobaarne erisoojus sarnasem tabeli omaga. 10 vatise võimsuse korral tekkis mõningane ebakõla, mis oli ilmselt tingitud eksimustest. Katseandmete ja tulemuste ebatäpsused tekkisid ilmselt rõhkude p1, B, katse kestuse ning gaasi kulu mõõtmisel Kontrollküsimused 1. selgita, mispärast cp > cv (cpm > cvm) ( isobaarne on suurem isohoorsest) 2
oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi
Newtoni rõngad KATSEANDMETE TABEL T E I S E N D U S E D O N V A L E D ! ! Tabel 1: Newtoni rõngaste mõõtmine Mõõdeti heledaid rõngaid. Mõõteskaala lugem Rõnga jrk. nr. j Vasak äär lv Parem äär lp 1 10,97 13,33 1,180 1,39240
Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega, küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat. Protokollitakse samuti õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg ) B= (5.1) 0, 0075 770 B= = 10267 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p (mmH 2O) p1 = 1 (5.2) 0,10197 103, 6 p1 = = 1015 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa
Sissejuhatus Keemilised protsessid võib jagada pöörduvateks ja pöördumatuteks. Pöördumatud protsessid kulgevad ühes suunas praktiliselt lõpuni. Selliste protsesside näiteks on mitmed reaktsioonid, mille käigus üks reaktsiooni-saadustest (gaas või sade) eraldub süsteemist. Vastupidises suunas see reaktsioon ei kulge. Paljud reaktsioonid on aga pöörduvad, nad kulgevad nii ühes kui teises suunas ja reaktsiooni lõpuks moodustuvas ainete segus (tasakaalusegus) on nii lähteaineid kui saadusi. Fikseeritud tingimustel saabub olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. [C]C [A]A [B]B [D]D Kc=[C]C * [D]D / [A]A * [B]B [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus ...
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
Kütte reguleerisime nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarvesti algnäidu. Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10 minutit, mille jooksul saime 5 lugemit. Katse lõpeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1 Tabel 1.1 Luge m Pw P1 B Pt t t t2 Gaasiarvesti näit mmH2 mmH W O G Pa mV °C °C 103459, 1 5 108 768 1 0,208 5,073171 29 Katse algul: 103478, 2 5 110 768 7 0,21 5,121951 29 1438,9
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning määrata CO2 molaarmass. Sissejuhatus Arvutuste jaoks on vaja viia gaasi maht normaaltingimustele. Boyle'i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P) Charlesi'i seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T) Nende seoste kombineerimisel on saadud valem mida kasutatakse gaasi mahu viimiseks normaaltingimustele. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (Mõhk 29 g/mol) Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Kasutatud mõ...
Eksperimentaalne töö 1 NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Ülesandeks on valmistada lahus liiva ja soola segust, nende erinevat lahustuvust kasutades eraldada liiv ning tiheduse kaudu määrata soolalahuse kontsentratsioon. Selle eesmärk on leida soola sisaldus esialgses segus. Sissejuhatus Lahuse kontsentratsioon on lahustunud aine hulk kindlas lahuses või lahusti koguses. Kontsentratsiooni saab väljendada massiprotsendiga Lahuse massi ja mahu seob tihedus Lahustatud aine massi leidmiseks saab kasutada seost: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, 250 cm3 mõõtesilinder, areomeeter, filterpaber, NaCl segus liivaga Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ja metoodikad Filtreerimine Kasutati suurepoorilisest filterpaberist filtrit, mis asetati klaaslehtrisse ...
m m CO ⋅R⋅T 0,57⋅8,314⋅295,15 P⋅V = R⋅T → M CO = = 2 =44,18 g / mol M P⋅V CO 2 102800⋅0,000308 2 Kokkuvõte ja järeldused Suhteline ja süstemaatiline viga olid üsnagi väiksed – katseandmete kirjapanek oli järelikult küllaltki täpne ja arvutustes kasutati piisavate tüvenumbritega arve. Arvutustulemused osutusid veelgi täpsemateks, kui leiti molaarmassi moolide arvu kaudu ning kasutades Clapeyroni võrrandit. 4 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 2: Metalli massi määramine
B 23,8 157 Järeldus Võrreldes töö juhendis toodud tabelitega, on katsekeha A paindetugevus, mille keskmine jääb alla 250. Järelikult on antud katsekeha paindetugevuse tase BS200 (kPa nõue >=200). Samade kehade survetaluvus 10 % deformatsioonil oli kuskil 120 pügala ümber. Kuna üks näitaja oli alla 120, tuleb survetugevuse tasemeks määrata CS(10)100, kus survetugevusnõue >=100 kPa. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et katsekehade materjaliks oli EPS 120. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS200-CS100 Katsekeha B paindetugevuseks tuli keskmiselt 170 kPa, mis annab tasemeks BS 150. Nende kehade survetugevus oli minimaalselt 84 kPa, millest lähtuvalt määrati survetugevusklassiks CS(10)80. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et antud katsekehade materjaliks ooli EPS 80. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS150-CS80
Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl, katseklaaside komplekt Katseandmed, katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tasakaalukonstandi avaldis reaktsiooni jaoks : Kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale c) NH4Cl kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub vasakule Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine. Teine katseklaas lisatud 2 tilka FeCl3 lahust Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas)
Teises katses suurendati gaasileeki üleliia palju (CO sisaldus oli rohkem kui 5000 ppm-i) ning tuli oodata seadme puhastumist. Seejärel tehti katse uuesti, kui CO sisaldus oli 741 ppm-i. Selle katse korral kasutati HOLD nuppu, et lugeda välja O2 sisaldus. CO2 sisaldus tuli määrata arvutuslikult (eeldusel, et CO2 sisaldus on 0.03%), sest selle katse korral seade seda ei kuvanud. 5 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid Valemi 1 abil leitakse liigõhu tegur α. 21 O2 21 79 100 O2 CO2 (Valem 1) kus α on liigõhu tegur Katse nr 1 arvutus 21 1 16.4 21 79 100 ( 16.4 2.5)
Sissejuhatus: Massiprotsent (C%) näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses Molaarne kontsentratsioon (CM) näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis Moolimurd (CX) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Kontsentratsiooni arvutamise valem: V y∙C y С x= ; x – aine, mille kontsentratsioon otsime tiitrimiusega, y – tilkudega lisatav Vx aine Esimene katse Töö ülesande: Määrata NaCl kotsentratsiooni liiva ja soola segus. Töö eesmärk: Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Kasasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Tehnilised kaalud, 250 ml mensuur, areomeeter,...
Üliõpilane: Kadri-Ann Kertsmik Teostatud: Õpperühm: YAMB 11 Kaitstud: Töö nr. 11 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± ............., g= 9,818 m/s2 Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine,
on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) → Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni – paremale ehk saaduste poole b) NH4SCN kontsentratsioon – saaduste poole c) NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule ehk algainete suunas Tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile 3 [ Fe ( SCN )3 ] ∙ [ NH 4 Cl ] K C= 3
Sissejuhatus: Keemiline tasakaal – olukord, kui pöörduvas reaktsioonis reaktsiooni kiirus mõlemas suunas on võrdne [C ]c ∙[ D]d K C= Tasakaalukonstandi võrrand: aA+ bB ⇄ cC +dD [ A ]a ∙[B ]b Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant ∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid: Temperatuuri tõstmine nihutab endotermili...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5. Tulemused Vee sisehõõrdetegur (usaldatavusega 0,95) Tegel...
millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja graafikutel peavad olema kajastatud nii katsete käi gus saadud üksiktulemused kui ka seeriate keskmised tulemused. Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud. 4. Mõnede katseandmete ärajätmisel (erandjuhtudel) tul eb katseandmete tabelid varustada märkustega, mis motiveerivad konkreetsete katseandm ete mittearvestamise. 5. Vastused kordamisküsimustele peavad olema antud kir jalikult, seejuures tuleb anda ka korrektne viide kasutatud allikale. 2 Betooniõpetus EPM 0030 6. Iga laboratoorne töö peab lõppema katsetulemustel b aseeruvate järeldustega, töö põhjal tehtud järeldused peavad olema argumenteeritud.
temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu radiaatori alt ja kaaluti. Kondensaadinõu masside vahe katse lõpul ja alguses näitas katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru massi. Kuna kuum kondensaat aurustub lahtises anumas intensiivselt, siis vähendamaks aurustumiskadu valataksegi algul kondensaadianumasse külma vett. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Tabel 4.1 Katseandmete töötlemine Aeg Radiaatori pinna temperatuurid Kondensaadi Külmliidese Ruumi õhu temperatuur temperatuur temperatuur 1 2 3 4 5 1 2 3 min mV mV mV mV mV °C °C °C °C °C
Eksperimentaalne töö 1: Ainete kontsentratsiooni muutuse mõju tasakaalule. Töö ülesanne ja eesmärk. Le Chateier' printsiip Reaktsiooni tasakaalu nihkumise uurimine lähteainete ja saaduste kontsentratsiooni muutumisel. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud ained: FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: lahuse värvuse muutuse põhjal reaktsiooni tasakaalu hindamine Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja...
Eksperimentaalne töö 1: NaCl sisalduse määramine liiva ja soola segus Töö ülesanne ja eesmärk Lahuste valmistamine tahketest ainetest, kontsentratsiooni määramine tiheduse kaudu, ainete eraldamine segust, kasutades nende erinevat lahustuvust. Sissejuhatus Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Mõõteseadmed: tehniline kaal, 250 ml mõõtesilinder, areomeeter Töövahendid: kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, filterpaber Kemikaalid: vesi, NaCl ja liiva segu (B) Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Meetod: Segus oleva NaCl lahustamine ja väljafiltreerimine, lahuse mõõdetud tiheduse järgi NaCl sisalduse lahuses ja liivasegus arvutamine. Metoodika: Kuiva keeduklaasi kaaluti 6,30g liiva ja soola segu. Lahustada NaCl klaaspulgaga segades ~50ml destilleeritud veega. Lahus filtreerida. Jäägile keeduklaasis lisada NaCl täielikuks väljapesemiseks veel ~50ml destilleeritud vett, segada ja filtrida. Keedukla...
kaal ühtlustub. Fikseerida ruumi temperatuur ning õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada tuleb veel CO molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida suhteline viga. 5. Katse tulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) m = 139,03 g Mass m (kolb, kork + CO kolvis) m = 139,22 g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) V = 250ml + 66ml = 316ml = 0,316 Õhutemperatuur t° = 21°C = 294,15 K Õhurõhk P = 100 100 PA 6. Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutan õhu (CO) mahu kolvis normaaltingimustel (. Teame, et ja Leian õhu massi kolvis teades, et õhu tihedus on: Arvutada kolvi korgi massi() vahest : Arvutan CO massi vahest: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse(D) õhu suhtes, kasutades eelnevaid andmeid: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi.
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 4 TO: Kompensatsioonimeetod Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi Mõõteskaalaga potentsiomeeter, elektromotoorjõu määramine nullgalvanomeeter, pingeallikas, uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid Skeem: 3. Katseandmete tabelid Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav Normaalelement ' element Jrk nr lAC |lAC-lAC| |lAC-lAC|2 l'AC |l'AC-l'AC| |l'AC-l'AC|2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC = ....... l'AC = ......... ' = ........... 4. Arvutused
Katseandmete tabel Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused ja veaarvutused Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg.edu/chem/senese/javascript/water-density.html) Vastused ja järeldused Vee sisehõõrdetegur temperatuuril 22ºC on = , usaldatavusega 0,95. Allika andmetel peaks 22ºC juures =0.000955, seega on katse tulemusel saadud vastus tegelikust peaaegu 2 korda suurem, samas mahub tegelik vastus saadud tulemusse sisse, kui arvestada viga. Suur viga võis tuleneda sellest, et torus või...
Kirjutan sissejuhatuse ja seejärel vajalikud valemid ning seaduspärasused. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töö vahendid: Kirjutan kõik vajalikud töö- ja mõõtevahendid. Kasutatud ained: Siia kirjutan kõik kasutatud ained ja muud kemikaalid. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutan lühidalt, kuidas teatud katse läbi viisin. Katseandmed Kirjutan kõik katse algandmed. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirjutan kõik katsest tulenevad saadused ja analüüsin, mille põhjal võivad tulla erinevused tegelikusega. Kokkuvõte või järeldused Kirjutan katse kokkuvõtte, millega annan ka lõpliku vastuse. Kasutatud kirjanduse loetelu Kirjutan kõik abimaterjalid, mida läks tarvis katse läbiviimiseks.
Sissejuhatus Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse kokkuleppelisel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg) Viimasel ajal soovitatakse kasutada nn standardtingimusi: temperatuur 273,15K (0C) rõhk 100 000 Pa (0,987 atm; 750 mm Hg) Avogadro seadus: Normaaltingimustel: Standardtingimustel: Põhilised ideaalgaaside seadused: Boyle'i seadus: Charles'i seadus: Kaks eelmist kombineerides saab: Ühe mooli gaasilise aine korral: 2 R- universaalne gaasi konstant; R=8,314 J/mol·K Clapeyroni võrrand: Difusioon on aine osakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib konsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi...
Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 136.8
Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: Kalkulaator, tõmbe- ja löökpaindeteim Katsetulemused: Praktikum mehaanilised omadused löögisitkuskatse katseandmete tabel Materjal Soone tüüp Purustustöö KU Katse temperatuur või KV, J Termotöödeldud V-soon 132 J Toatemperatuur teras c30 Termotöötlemata V-soon 300 J ei suutnud Toatemperatuur teras c30 täielikult purustada Kokkuvõte/järeldused: Termotöödeldud terase c30 löögisitkus oli 132 J. Termotöötlemata terast aga ei õnnestunud
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK - Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine. - Gaaside saamine laboratooriumis. - Gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. SISSEJUHATUS Kasutatud valemid: Definitsioonid: - Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,T) ning sama ruumala (V) korral. - Boyle’i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). - Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). - Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või vääris gaaside korral aatomeid). KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3) Ained: CO2 Mõõteseadmed: Te...
Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15K ja rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg). Gay- Lussac´i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Clapeyroni võrrand Gaasi suht...
250 cm3 . Mõõtsin segatud lahuse tiheduse areomeetriga. Katseandmed Mass segu C = 7,03 g Ruumala lahus = 250 ml = 0,25 l Mass lahusti (vesi) = 119 ml Lahuse tihedus = 1017 kg/m3 = 1,017 g/cm3 Mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelist = 1,0161 g/cm3 Mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelist = 1,0197 g/cm3 Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 = 2,50 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 = 3,00 % Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NaCl protsendiline sisaldus lahuses: 𝐶%2 − 𝐶%1 0,5% 𝐶% = 𝐶%1 + (𝜌 − 𝜌1 ) = 2,5% + ∗ 0,0009 = 2,625% 𝜌2 − 𝜌1 0,0036 𝑔/𝑐𝑚3 NaCl mass: 𝐶% 1,017𝑔 2,625%
Sissejuhatus Gaasilises olekus aine molekulid täidavad ühtlaselt kogu ruumi, molekulid on pidevas korrapäratus soojusliikumises. Molekulidevahelised kaugused on suured, mistõttu jõud nende vahel on väikesed ja jäetakse sageli arvestamata ideaalgaas. Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel, kus temperatuur on 273,15K ja rõhk 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mm Hg). Gay- Lussac´i seadus- konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses temperatuuriga. Selles valemis tähistab V0 gaasi mahtu normaal- või standardtingimustel, P0 normaal- või standardtingimustele vastavat rõhku, T0 normaal- ja standardtingimustele vastavat temperatuuri kelvinites (mõlemal juhul 273 K), P ja T aga rõhku ja temperatuuri, mille juures maht V on antud või mõõdetud. Clapeyroni võrrand Gaasi suhteli...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
