Katseandmete tabelid Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 10 2 ´ d=¿ ( d i-d´ ) =¿ i=1 Mõõtmised nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, nullnäit mm Katse nr d i ,mm d i-d´ , mm ( d i -d´ ) 2 , mm2 ...
Katseandmete tabelid Sumbuvuse logatmilise dekremendi määramine Jrk. Rs, A1, A2, A3, A4, A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr mm mm mm mm 2 4 L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood ...
SILINDRI INERTSMOMENT PRAKTIKA LABORI ARUANNE FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Teedeehitus Tallinn 2019 Tööülesanne Silindri inertsmomendi määramine kaldpinna abil. Töövahendid Kaldpind, silindrite komplekt, nihik ning automaatne ajamõõtja. Töö teoreetilised alused Antud töös mõõdame erinevate silindrite kaldpinnalt allaveeremise aja ja arvutame nende inertsimomendid. Katseandmete tabel Tabel. Silindri inertsmomendi eksperimendi mõõtetulemused mr 2 It= 2 I inertsmoment ( kgm² ) m silindri mass (kg) r silindri raadius g 9,81 t aeg sin 0,09 l kaldpinna pikkus 0,155 x 0,0024 It= 2 =0,122x10¯ 0,104 x 0,00198 It= 2 =0,051x10¯ 0,064 x 0,0328 It= 2 =0,086x10¯ 0,030 x 0,00215 It= 2 =0,017x10¯
Korraga saame vaid uurida üht tegurit. INFORMATSIOONI KOGUMINE - On vaja koguda võimalikult palju informatsiooni uuritava valdkonna kohta. HÜPOTEESI PÜSTITAMINE - Üks oletatav vastus uurimisküsimusele. Hüpoteesi õigsust peab olema võimalik kontrollida. HÜPOTEESI KONTROLLIMINE - Oletust kontrollitakse kas vaatlusi või katset tehes. Et tulemus oleks usaldusväärne, tuleks katset või vaatlust teha korduvalt. Kui saame korduvalt sama tulemuse, on tegemist (teadusliku) faktiga. KATSEANDMETE KOGUMINE JA ANALÜÜSIMINE - Katses kogutud andmed märgitakse üles. JÄRELDUSTE TEGEMINE - Kokkuvõte sellest, mida katse näitas. Hüpotees võis olla õige või vale.
Töös määratakse elektrolüüdi vesilahuste eri- ja ekvivalentjuhtivus real kontsentratsioonidel, milleks mõõdetakse juhtivusnõus elektroodide vahel paikneva lahusekihi takistust. Mõõtmisel kasutatavate elektroodide konstant määratakse kindla kontsentratsiooniga teadaoleva eritakistusega KCl lahuse abil. Katsetulemuste töötlus toimub kahes variandis. Nõrga elektrolüüdi korral arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja -konstant. Tugeva elektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel ekvivalentjuhtivus lõpmatul lahjendusel (piiriline ekvivalentjuhtivus 0). Teoreetiline osa: Lahusekihi takistus, mis asub elektroodide vahel kaugusega l ja pindalaga s, väljendub valemiga l R= (7.1) s Kus on eritakistus. Lahuse erijuhtivus (väike kappa) on eritakistuse pöördväärtus
a) 1. Töö eesmärk o Fe3+ ioonide olemasolu kontrollimine lahuses. 2. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Katseklaas. Kasutatud ained: FeNH4(SO4)2, 1 M H2SO4, NH4SCN. 3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL FeNH4(SO4)2 lahust. Lisasin tilkhaaval 1 M H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas-pruuni värvuse kadumiseni. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. 4. Katseandmed Lahus värvus punaseks. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Lahus värvus punaseks, järelikult oli lahuses Fe3+ ioone ning moodustus [Fe(SCN)]2+ kompleks. Soola dissotsiatsioonivõrrand: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + (SO4)2 NH4SCN NH4 + SCN- + Ioonide tõestusreaktsiooni võrrand: Fe3+ + SCN- [Fe(SCN)]2+ - antud ühend on punast värvi ning selle teke kergesti täheldatav. 6. Kokkuvõte või järeldused
Tallinn 2011 Ülesanne 1........................................................................................................................... 3 Ülesande püstitus ............................................................................................................ 3 Lahenduskäik .................................................................................................................. 3 Sisend- ja väljund katseandmete tekitamine ............................................................... 3 Närvivõrgu treenimine ................................................................................................ 4 Regulaator ................................................................................................................... 4 Närvivõrgu treenimisalgoritmi ja peidetud kihi neuronite aktiveerimisfunktsiooni valik..............................................................
KOKKUVÕTE Tutvusime keevkihi seadme ehituse ning tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse 0,2373 m/s, sellel kiirusel alustas tahke materjali kiht keemist ja sellest suurema kiiruse juures osakesed alustasid hõljumist. Seejärel määrasime kaasakande kiiruseks 3,8966 m/s, selle kiiruse juures osakesed hõljusid ning osad neist kanti õhuvoolu mõjul kaasa. Toimus pneumotransport. Kirjanduses antud valemitega arvutatud ja katseandmete graafikutelt leitud kriitilise kiiruse väärtused ühtivad üsna hästi ja kriitilise kiiruse leidmise katseosa loeme õnnestunuks. Kirjanduse andmetel peaks kaasakande kiirus võrduma poorsuse ja kiiruse sõltuvuse graafikul väärtusega, kus graafik läbib poorsuse punkti 1,0. Konkreetne katseandmete põhjal koostatud graafik annab selle väärtuseks ligikaudu 2,2 m/s, mis küll päris ei ühti katseliselt saadud tulemustega, kuna ebatäpseid mõõtmisi on palju, kuid suurusjärk on
3. Mõõtsin saadud lahuse pH. 4. Edasi mõõtsin lahuste optiline tihedus D fotoelektriliselt, kasutades filtrit . 5. Lahused valasin peale mõõtmist küvettidest tagasi kolbidesse. Valemid Lahususe hägusus arvutatakse valemiga: Kus Katseandmed Zelatiini lahuse hägususe ja pH mõõtmise tulemused Küveti pikkus . Tabel . Katseandmete tabel. Kolvi nr Lahuse pH Optiline tihedus D Lahuse hägusus , 1 1,67 0,270 2 2,27 0,278 3 4,15 0,326 4 4,85 0,526 5 6,01 0,641 6 7,14 0,511 7 9,67 0,360 8 10,87 0,305
Seejärel määrati esimene rõhulang ja veekuluks 30 dm3 vett. Järgmisena avatakse impulsstorude ventiilid ning vee sisselakse kraan. Stopperiga määratakse ajavahemik 30 dm3 vee voolamiseks paaki. Katse lõpul suletakse kõik ventiilid. Iga uue katse alguses määratakse uus ja eelnevast väiksem rõhulang. Katse viidi läbi viie erineva rõhu juures. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid 1. Ühes sekundis diafragmat läbiva vee hulk (valem 1) (Valem 1) kus Q´ on paaki voolanud veehulk dm3 τ aeg mis kulus 30 dm3 vee voolamisel paaki Katse nr. 1 Q 30 3 10 75 4 Q 4 10 , 2. Funktsioon arvust ReD (valem 2) (Valem 2) Kus
2 10 112 762 102698 0,354 9,08 30 2 4 10 112 762 102698 0,361 9,25 30,5 1469,233 6 10 112 762 102698 0,361 9,25 31 Katse lõpul 8 10 113 762 102708 0,363 9,3 31 10 10 113 762 102708 0,362 9,28 31 1469,666 Keskmine 10 112 762 102698 0,359 9,21 30,6 Vahe 0,433 Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B ( mmHg) B= (5.1) 0,0075 762 B= = 101600 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p1 ( mmH 2 O ) p1 = (5.2) 0,10197 110 p1 = = 1078 Pa 0,10197
tavaliselt vahemikus 0,17...0,22 g. Kolvi mahu määramiseks täita kolb märgini toatemperatuuril oleva veega ja vee maht mõõta mõõtesilindri abil. Fikseerida katse sooritamise momendil termomeetri ja baromeetri abil õhutemperatuur ja õhurõhk laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 155,94 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 156,10 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 305 ml = 0,305 l õhutemperatuur t = 20°C = 293,15K õhurõhk P = 100000 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutan, milline oleks õhu maht kolvis normaaltingimustel (V0) Leian õhu tiheduse normaaltingimustel kasutades gaaside tiheduse valemit Mõhk = 29 g/mol mõhk = 0õhk V0 = 1,29 0,281 = 0,36 (g) Arvutan kolvi ja korgi massi m3 m3 = m1 mõhk = 155,94 0,36 = 155,58 (g) Arvutan CO2 massi Arvutan süsinikdioksiidi ja õhu masside kaudu süsinikdionsiidi suhtelise tiheduse (D) õhu suhtes
Iga minuti järel kirutatakse tabelisse Küttevõimsus Pw Õhu rõhk kalorimeetris p1 Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris ∆t Katse kestvus on 12 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B – õhurõhk teisendatuna paskalitek B= 133,32*767= 102,26 kPa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = 109.67*9,806648= 1075,50 Pa 2) P1 = 105,33*9,806648= 1032,93 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 102260 + 1075,5 = 103335 Pa 2) Pt = 102260 + 1032,93 = 103292,93 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Katse kestvus 12minutit= 720 s Q Pw * 10 3 1)Q1 = 5,025 * 600 * 10-3 = 3,015 kJ 2)Q2 = 9,96* 720 * 10-3 = 5,976 kJ
intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmed. FeCl3 (aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) +NH4Cl(aq) Punane Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada: 1. FeCl3 kontsentratsiooni -> Värvus läks tumepunaseks (intensiivsemaks) 2. NH4SCN kontsentratsiooni -> värvus läks punaseks 3. NH4Cl kontsentsatsiooni -> toon läheb heledamaks, tasakaal nihkub algainete suunas. Kokkuvõte või järeldused. Tasakaalukonstandi avaldise põhjal, arvan et FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enaim. Töö käik.
lahust. Soolhappe tiheduse sain teada tunnis ette antud tabelist. Valmistava lahuse massiprotsent 16 % Valmistava lahuse molaarsus mol/l Konts. soolhappe tihedus 1,179 g/ml Konts. soolhappe massiprotsent 36 % Vaja on võtta konts. hapet 3,8 ml Vaja on võtta vett 96,2 ml (Arvutused on kajastatud katseandmete töötluses) Mõõta mõõtesilindriga 250 ml koonilisse kolbi arvutatud kogus vett ja lisada tõmbe all väikese mõõtesilindriga vajalik kogus kontsentreeritud soolhapet. Kolb sulgeda korgiga (happe aurud) ja lahus segada tõmbe all ringikujuliste liigutustega. (Happe mõõtmisel kasutada katiseprille) Teha saadud soolhappelahusest viiekordne (5x) lahjendus. Selleks pipeteerida destilleeritud veega
arvutatakse dissotsiatsiooniastmed ja dissotsiatsioonikonstant. Teooria. Töövahendid. juhtivusmõõtja MC226, vesitermostaat, 100- ml mahuga mõõtekolvid, pipetid. Töö käik. Valmistasin ette antud konsentratsiooniga lahused. Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel laarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi korral tant. mõõtekolvid, pipetid. sin mõõtmist madalaima konsentratsiooniga ti ja panin sisse juhtivusmõõtja. Elektrolüüt: CH3COOH Tabel 1 katseandmed lahuse molaarne jrk nr. konsentratsioon Cm (mol/L) 1 0.0993
osadena nelja katseklaasi. Lahuse punane värvus on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisan kaks tilka FeCl 3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisan kaks tilka NH 4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisan tahket NH 4Cl ja loksutan tugevasti. KATSEANDMETE TÖÖTLUS JA TULEMUSTE ANALÜÜS: Hindan, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendan FeCl3 kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale. Katsel nägin, et lahus muutus tumepunaseks, mis on kinnituseks varem tehtud eeldusele tasakaalu nihkumise kohta. NH4SCN kontsentratsiooni tasakaal nihkub paremale. Katsel nägin, et lahus muutus punasemaks, mis on samuti kinnituseks varem tehtud eeldusele tasakaalu
Iga minuti järel kirutatakse tabelisse - Küttevõimsus Pw - Õhu rõhk kalorimeetris p1 - Õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t Katse kestvus on 10 minutit, mille jooksul tehakse 6 mõõtmiste lugemit. Katse lõppeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheagse registreerimisega. Katset korratakse 2 korda erineva küttevoolu võimsusega, mille tõttu on temperatuuri tõus kalorimeetris iga kord erinev. Katseandmete töötlemine B õhurõhk teisendatuna paskalitek B= = 100333,33 Pa p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks 1) P1 = = 1020 Pa 2) P1 = = 995,4 Pa Pt - töörõhk kalorimeetris Pa Pt = B(Pa) + p1(Pa) 1) Pt = 100333 + 1020 = 101353 Pa 2) Pt = 100333 + 995,5 = 101328,5 Pa Erisoojuse leidmine keskväärtuses Q = Pw * 10 -3 1)Q1 = 5 * 600 * 10-3 = 3 kJ 2)Q2 = 10* 600 * 10-3 = 6 kJ t- temperatuuride vahe millivoltmeetritest kraadideks
oodata meil temperatuuri stabiliseerumist mõnda aega oodata. Pärast näidute stabiliseerumist, fikseerisime mõlema voltmeetri näidud. Päras temperatuuri tasakaaluolukorras fikseerimist, suurendasime temperatuuri etteannet 50°C võrra ja jälgisime temperatuuri muutumist regulaatori ning võrdlustermopaariga ühendatud voltmeetri näidu järgi. Pärast temperatuuri stabiliseerumist fikseerisime taas voltmeetri näidud. Kokku märkisime üles lugemid viiel erineval temperatuuril. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1, mille põhjal koostasime ka sõltuvused E1=f1(t) ning t1=f2(t), mida on võimalik näha graafikul 1.1 ja 1.2. Mõõdetud termoelektromotoorjõu järgi leidsime temperatuuri termopaari gradueerimistabelist. Termopaari kuumliite tegeliku temperatuuri leidmiseks määrasime külmliite temperatuuri parandi, mis sõltus siis külmliite temperatuurist. Parandi E leidsime külmliite vedeliktermomeetriga mõõdetud temperatuuri tk1 järgi
Newtoni rõngad KATSEANDMETE TABEL T E I S E N D U S E D O N V A L E D ! ! Tabel 1: Newtoni rõngaste mõõtmine Mõõdeti heledaid rõngaid. Mõõteskaala lugem Rõnga jrk. nr. j Vasak äär lv Parem äär lp 1 10,97 13,33 1,180 1,39240
Kirjutatakse üles kuluarvesti algnäit, sellest hetkest algab katse. Registreeritakse õhu rõhk kalorimeetris p1 , õhu temperatuur kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõus kalorimeetris t , ja seda iga 2 minuti möödudes. Tehakse 5 mõõtmist, seejärel kirjutatakse üles kuluarvesti lõppnäit. Alustatakse teise katsega, küttevõimsusega 15 W ja korratakse eelnevat. Protokollitakse samuti õhurõhk B. 5. Katseandmete töötlus B õhurõhk teisendatuna paskaliteks B (mmHg ) B= (5.1) 0, 0075 770 B= = 10267 Pa 0,0075 p1 - õhurõhk kalorimeetris teisendatuna paskaliteks p (mmH 2O) p1 = 1 (5.2) 0,10197 103, 6 p1 = = 1015 Pa 0,10197 Pt - töörõhk kalorimeetris Pa
Katseklaaside komplekt. Kasutatud uurimismeetod Igasse katseklaasi lisada võrdne kogus algset lahust ning lahuste kontsentratsiooni kontrollimiseks tigutada igasse katseklaasi erinev aine, et jälgida millises suunas nihkub tasakaal. Katseandmed FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Kõik neli katseklaasi on täidetud alguses sama lahusega. Lahuses on 20 ml destilleeritud vett, 2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 2 tilka NH4SCN lahust. Katseandmete analüüs Esimene katseklaas jätsin võrdluseks. Teise katseklaasi lisasin 2 tilka FeCl3 lahust ja lahus läks märgatavalt punasemaks ehk tasakaal nihkus vasakule. Kolmandasse katseklaasi lisasin 2 tilka NH4SCN lahust ja lahus läheb kergelt punakamaks, aga mitte nii punaseks kui see läks FeCl3 lisamisel. Tasakaal nihkus vasakule. Neljandasse katseklaasi lisasin tahket NH4Cl lahust, mille lisamisel muutus lahus tunduvalt heledamaks ehk tasakaal nihkus paremale
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 11 OT: Elastsusmoodul Töö ülesanne: Töövahendid: Tutvumine Hooke'I seadusega ja traadi Uuritav traat, seadis traadi pikenemise elastusmooduli määramine venitamisel. määramiseks, kruvik, mõõtejoonlaud. Katseandmete tabel Traadi pikenemine venitamisel. l = ......... ± ......... , d1 = ......... ± ........., d2 = ......... ± ........., d3 = ......... ± ........., d = ......... ± ........., g = 9.818 m/s2 .
Kütte reguleerisime nii, et õhu temperatuuri tõus kalorimeetris oleks umbes 5 kraadi. Kui õhukulu jäi püsivaks, kirjutasime üles kuluarvesti algnäidu. Iga minuti järel kirjutasime üles küttevõimsuse Pw, õhu rõhu kalorimeetris (p1100 mm H2O), õhu temperatuuri kalorimeetrist väljumisel t2 ja temperatuuri tõusu kalorimeetris t. Katse kestis =10 minutit, mille jooksul saime 5 lugemit. Katse lõpeb kuluarvesti näidu ja katse kestuse üheaegse registreerimisega. 3. Katseandmete töötlemine: Mõõtmistulemused koondasime tabelisse 1.1 Tabel 1.1 Luge m Pw P1 B Pt t t t2 Gaasiarvesti näit mmH2 mmH W O G Pa mV °C °C 103459, 1 5 108 768 1 0,208 5,073171 29 Katse algul: 103478, 2 5 110 768 7 0,21 5,121951 29 1438,9
seda korrati kuni konstantse kolvi massi saavutamiseni. Kolvi mahu leidmiseks täideti see veega ning vee maht leiti mõõtsilindri abil Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 = 146,91 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 147,12 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 0,314 l õhutemperatuur t° = 20°C õhurõhk P = 99600 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Õhu maht kolvis normaaltingimustel T0 = 273,15 K P0 = 101325 Pa T = 20 + 273,15 = 293,15 K Õhu tihedus Õhu mass Kolvi ja korgi mass CO2 mass CO2 suhteline mass CO2 molaarmass Katse süstemaatiline viga Suhteline viga CO2 molaarmassi leidmine a) moolide arvu kaudu V0= 0,2876 dm3 Vm = 22,4 mol/dm3 mCO2 = 0,581 g b) kasutades Clapeyroni võrrandit R = 8,314 J/mol K
250 cm3. Seejärel mõõdeti areomeetriga lahuse tihedus. (mõõdetud tihedus) 1,006 g/cm3 1 (sellest väiksem tihedus tabelis) 1,0019 g/cm3 2 (sellest suurem tihedus tabelis) 1,009 g/cm3 C% (otsitav massiprotsent) ? C%1 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 1) 0,5% C%2 (massiprotsent, mis vastab tihedusele 2) 1,5% Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Esialgne liiva-soola segu mass 6,71 g. NaCl sisaldus: % M(NaCl) = 58,5 g/mol m(NaCl) = 2,71 g n(NaCl) = 0,046 mol V(lahus) = 250 cm3 (lahus) = 1,006 g/cm3 m(lahus) = 251,5 g n(lahusti) = 13,82 mol m(lahusti) = 251,5 2,71 = 248,79 g Eksperimentaalne töö 2 Soolhappelahuse valmistamine ja kontsentratsiooni määramine Töö ülesanne ja eesmärk
laboris. Katsetulemused mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1=126,18 g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2=126,28 g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V=0,308 L õhutemperatuur t°=22 °C→T=295,15 K õhurõhk P=102800 Pa 2 Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Arvutada, milline oleks õhu (CO2) maht kolvis normaaltingimustel (V0). P⋅V⋅T 0 1028000⋅0,308⋅273,15 V 0= = =0,2892 L P 0⋅T 101325⋅295,15 Teades õhu tihedust normaaltingimustel, arvutada selle kaudu õhu mass kolvis (mõhk). 0 3 ρõhk =1,29 g /dm 0 0 mõhk =ρõhk⋅V =1,29⋅0,2892=0,373 g
B 23,8 157 Järeldus Võrreldes töö juhendis toodud tabelitega, on katsekeha A paindetugevus, mille keskmine jääb alla 250. Järelikult on antud katsekeha paindetugevuse tase BS200 (kPa nõue >=200). Samade kehade survetaluvus 10 % deformatsioonil oli kuskil 120 pügala ümber. Kuna üks näitaja oli alla 120, tuleb survetugevuse tasemeks määrata CS(10)100, kus survetugevusnõue >=100 kPa. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et katsekehade materjaliks oli EPS 120. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS200-CS100 Katsekeha B paindetugevuseks tuli keskmiselt 170 kPa, mis annab tasemeks BS 150. Nende kehade survetugevus oli minimaalselt 84 kPa, millest lähtuvalt määrati survetugevusklassiks CS(10)80. EPS toodete klassifikatsioonitabelist lähtub katseandmete põhjal, et antud katsekehade materjaliks ooli EPS 80. Koodiga tähistades: EPS-EN 13163-T2-L2-W2-BS150-CS80
Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu vasakule Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid FeCl3 ja NH4SCN küllastunud lahused, tahke NH4Cl, katseklaaside komplekt Katseandmed, katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Tasakaalukonstandi avaldis reaktsiooni jaoks : Kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale b) NH4SCN kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub paremale c) NH4Cl kontsentratsiooni, siis tasakaal nihkub vasakule Enam mõjutab tasakaalu FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine. Teine katseklaas lisatud 2 tilka FeCl3 lahust Lahuse punane värvus muutus tugevamaks, tasakaal nihkus paremale (saaduste tekke suunas)
Teises katses suurendati gaasileeki üleliia palju (CO sisaldus oli rohkem kui 5000 ppm-i) ning tuli oodata seadme puhastumist. Seejärel tehti katse uuesti, kui CO sisaldus oli 741 ppm-i. Selle katse korral kasutati HOLD nuppu, et lugeda välja O2 sisaldus. CO2 sisaldus tuli määrata arvutuslikult (eeldusel, et CO2 sisaldus on 0.03%), sest selle katse korral seade seda ei kuvanud. 5 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Matemaatilised avaldised ja valemid Valemi 1 abil leitakse liigõhu tegur α. 21 O2 21 79 100 O2 CO2 (Valem 1) kus α on liigõhu tegur Katse nr 1 arvutus 21 1 16.4 21 79 100 ( 16.4 2.5)
5. Lisada saagile umbes 50 ml destilleeritud vett, segada ning filtreerida sama filtriga 6. Pesta keeduklaasi 2 korda 20 ml vett jälgides, et seinad jäid puhtaks 7. Pesta NaCl filtripaberist välja 8. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. 9. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml 10. Segada lahuse 11. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Katseandmed: Segu mass: 7,08g (segu A) Lahuse tihedus: 1,007 g/cm³ Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: 1,50−1,00 C=1,00+ ∙ ( 1,007−1,0054 )=1, ( 2 )( ) 1,0090−1,0054 C mlahus=V ∙ ρ=250 ∙1,007=251,75 ( g ) mNaCl =mlahus ∙ =3,077 ( g ) 100 3,77 C M= =0,258(M ) (23+ 35,5) ∙ 0,250 mol
Üliõpilane: Kadri-Ann Kertsmik Teostatud: Õpperühm: YAMB 11 Kaitstud: Töö nr. 11 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine Hooke'i seadusega ja Uuritav traat, seadis traadi traadi elastsusmooduli määramine pikenemise määramiseks, kruvik, venitamisel. mõõtejoonlaud SKEEM Katseandmete tabel l=............... ± ..........., d1=............. ± ............, d2=............. ± ................ d3=............ ± ............, =............. ± ............., g= 9,818 m/s2 Katse Lisakoormised Alumine vesilood Ülemine vesilood Pikene- nr. Mass, Raskus, Lugem, Nihkumine, Lugem, Nihkumine, mine,
on tingitud reaktsioonil tekkivast raud(III)tiotsüanaadist, kus värvi intensiivsus oleneb tema kontsentratsioonist. Reaktsiooni tasakaalu nihkumist on lihtne jälgida lahuse värvuse muutumise järgi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada kaks tilka NH4SCH lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Reaktsioonivõrrand: FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) → Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni – paremale ehk saaduste poole b) NH4SCN kontsentratsioon – saaduste poole c) NH4Cl kontsentratsiooni – vasakule ehk algainete suunas Tasakaalukonstandi avaldis reaktsioonile 3 [ Fe ( SCN )3 ] ∙ [ NH 4 Cl ] K C= 3
NH 4 SCN 5. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka lahust. NH 4 Cl 6. Neljandasse katseklaasi lisada tahket ja loksutada tugevasti. Katseandmed: Esimene katseklaas: lahus on punane Teine katseklaas: lahus on tume-punane Kolmas katseklaas: lahus on tume-punane, erinevust teisest lahusest ei ole näha Neljas katseklaas: lahus on oranž Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs: Lahust teeb punaseks selle reaktsiooni produkt - Fe ( SCN )3 . Kui me lisame lahusesse FeCl3 v õ i NH 4 SCN lähteaineid ( ), tasakaal nihutab paremale Le Chatelier' printsiipi järgi ning tekkib rohkem Fe ( SCN )3 mis muutub lahuse värvi tume-punaseks. Kui me lisame NH 4 Cl , siis reaktsiooni tasakaal nihutab vasakule, tekib rohkem lähteaineid ning lahuse värv muutub oranžiks.
Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 14 TO: Poiseuille' meetod Töö eesmärk: Töövahendid: Vedeliku sisehõõrdeteguri Katseseade, mensuur või kaalud, määramine Poiseuille' mõõtejoonlaud, termomeeter, meetodil anum Skeem: 3.Katseandmete tabelid Mõõdetav suurus Mõõtarv ja -ühik Määramatus Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur 4. Arvutused Sisehõõrdeteguri leidmine: Määramatuse leidmine: 5. Tulemused Vee sisehõõrdetegur (usaldatavusega 0,95)
millimeetripaberil). Siinjuures tuleb silmas pidada ka seda, et katseprotokollis peavad olema ära toodud ka proovikehade valmistamise ja ka tsetamise ajad. 3. Kõik tabelid ja graafikud peavad olema pealkirjasta tud ja nummerdatud. Tabelites ja graafikutel peavad olema kajastatud nii katsete käi gus saadud üksiktulemused kui ka seeriate keskmised tulemused. Katsetulemuste esitamisel peavad olema ära toodud iga määratava näitaja mõõtühikud. 4. Mõnede katseandmete ärajätmisel (erandjuhtudel) tul eb katseandmete tabelid varustada märkustega, mis motiveerivad konkreetsete katseandm ete mittearvestamise. 5. Vastused kordamisküsimustele peavad olema antud kir jalikult, seejuures tuleb anda ka korrektne viide kasutatud allikale. 2 Betooniõpetus EPM 0030 6. Iga laboratoorne töö peab lõppema katsetulemustel b aseeruvate järeldustega, töö põhjal tehtud järeldused peavad olema argumenteeritud.
temperatuuri. Katse lõpul eemaldati kondensaadinõu radiaatori alt ja kaaluti. Kondensaadinõu masside vahe katse lõpul ja alguses näitas katse jooksul radiaatorit läbinud ning seal kondenseerunud auru massi. Kuna kuum kondensaat aurustub lahtises anumas intensiivselt, siis vähendamaks aurustumiskadu valataksegi algul kondensaadianumasse külma vett. 4 4 KATSEANDMETE TÖÖTLUS Tabel 4.1 Katseandmete töötlemine Aeg Radiaatori pinna temperatuurid Kondensaadi Külmliidese Ruumi õhu temperatuur temperatuur temperatuur 1 2 3 4 5 1 2 3 min mV mV mV mV mV °C °C °C °C °C
Metoodika: Võtta keeduklaasi 20 ml destilleeritud vett ja lisada 1...2 tilka küllastatud FeCl3 lahust ning 1...2 tilka NH4SCN lahust. Segada hoolikalt ning jagada tekkinud punane lahus võrdsete osadena nelja katseklaasi. Esimene katseklaas jätta võrdluseks. Teise katseklaasi lisada kaks tilka FeCl3 lahust. Kolmandasse katseklaasi lisada 2 tilka NH4SCN lahust. Neljandasse katseklaasi lisada tahket NH4Cl ja loksutada tugevasti. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs. Hinnata, millises suunas nihkub tasakaal, kui suurendada a) FeCl3 kontsentratsiooni saaduste poole, punasemaks b) NH4SCN kontsentratsioon saaduste poole, vähem punasemaks kui eelmise puhul c) NH4Cl kontsentratsiooni algainete suunas, värv muutub heledamaks Kokkuvõte või järeldused Reaktsiooni tasakaal liigub lähteainete poole kui suurendada saaduste kontsentratsiooni ja tasakaal liigub saaduste poole kui lisada segusse lähteaineid.
tilkuda. Lahus valada koonilisest kolvist mõõtesilindrisse. Lisada mõõtesilindrisse nii palju destilleeritud vett, et lahust oleks täpselt 250ml. Lahust segada hoolikalt. Mõõta areomeetriga lahuse tihedus. Leida tabelist NaCl protsendiline sisaldus lahuses. Arvutada mõõtmistulemuste järgi lahuses oleva NaCl mass ning NaCl protsendiline sisaldus liiva ja soola segus. Katseandmed Segu mass m=6,30 g NaCl lahuse tihedus =1,011 g/cm3 Vlahus=250 ml Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Leian NaCl protsendilise sisalduse vesilahuses, kasutades lineaarset interpoleerimist Leian NaCl massi lahuses Leian NaCl protsendilise sisalduse liiva ja soola segus Leian katse suhtelise vea, arvestades, et õige tulemus on 70% Arvutan NaCl molaarsuse lahuses M(NaCl)=58,5 g/mol Arvutan NaCl molaalsuse lahuses m(lahusti) = m(lahus) - m(aine) = 252,75 4,49920 = 248,251 g Arvutan NaCl moolimurru lahuses Arvutan NaCl normaalsuse lahuses
kaal ühtlustub. Fikseerida ruumi temperatuur ning õhurõhk ja arvutada õhu mass kolvis. Arvutada tuleb veel CO molaarmass ning võrrelda seda tegelikuga. Leida suhteline viga. 5. Katse tulemused: Mass m (kolb + kork + õhk kolvis) m = 139,03 g Mass m (kolb, kork + CO kolvis) m = 139,22 g Kolvi maht (õhu maht, CO maht) V = 250ml + 66ml = 316ml = 0,316 Õhutemperatuur t° = 21°C = 294,15 K Õhurõhk P = 100 100 PA 6. Katseandmete töötlus ja analüüs Arvutan õhu (CO) mahu kolvis normaaltingimustel (. Teame, et ja Leian õhu massi kolvis teades, et õhu tihedus on: Arvutada kolvi korgi massi() vahest : Arvutan CO massi vahest: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse(D) õhu suhtes, kasutades eelnevaid andmeid: Arvutan süsinikdioksiidi suhtelise tiheduse kaudu süsinikdioksiidi molaarmassi.
Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 4 TO: Kompensatsioonimeetod Töö eesmärk: Töövahendid: Galvaanielemendi Mõõteskaalaga potentsiomeeter, elektromotoorjõu määramine nullgalvanomeeter, pingeallikas, uuritav galvaanielement, normaalelement, lülitid Skeem: 3. Katseandmete tabelid Potentsiomeetri õlapikkuse mõõtmine Uuritav Normaalelement ' element Jrk nr lAC |lAC-lAC| |lAC-lAC|2 l'AC |l'AC-l'AC| |l'AC-l'AC|2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. lAC = ....... l'AC = ......... ' = ........... 4. Arvutused
Katseandmete tabel Mõõdetav suurus Mõõtarv ja ühik Absoluutne viga Veesamba kõrgus h1 katse algul Veesamba kõrgus h2 katse lõpul Keskmine kõrgus Kapillaari pikkus l Väljavoolanud vee ruumala V Kapillaari raadius r Voolamise kestus t Vee temperatuur Vee sisehõõrdetegur Arvutused ja veaarvutused Temperatuurile 22ºC vastab vee tihedus = 0,9977735 g/cm 3 = 997,7735 kg/m3 (Allikas : http://antoine.frostburg.edu/chem/senese/javascript/water-density.html) Vastused ja järeldused Vee sisehõõrdetegur temperatuuril 22ºC on = , usaldatavusega 0,95. Allika andmetel peaks 22ºC juures =0.000955, seega on katse tulemusel saadud vastus tegelikust peaaegu 2 korda suurem, samas mahub tegelik vastus saadud tulemusse sisse, kui arvestada viga. Suur viga võis tuleneda sellest, et torus või...
Kirjutan sissejuhatuse ja seejärel vajalikud valemid ning seaduspärasused. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töö vahendid: Kirjutan kõik vajalikud töö- ja mõõtevahendid. Kasutatud ained: Siia kirjutan kõik kasutatud ained ja muud kemikaalid. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutan lühidalt, kuidas teatud katse läbi viisin. Katseandmed Kirjutan kõik katse algandmed. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirjutan kõik katsest tulenevad saadused ja analüüsin, mille põhjal võivad tulla erinevused tegelikusega. Kokkuvõte või järeldused Kirjutan katse kokkuvõtte, millega annan ka lõpliku vastuse. Kasutatud kirjanduse loetelu Kirjutan kõik abimaterjalid, mida läks tarvis katse läbiviimiseks.
Leida süsinikdioksiidi molaarmass moolide arvu kaudu: 15. Leida süsinikdioksiidi molaarmass kasutades Clapeyroni võrrandit: => (R=8,314 J/mol·mol) Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: CO balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalus, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: CO. Katseandmed m= 143,20 g m= 143,35 g T ° = 20 °C = 293,15 K P = 99,9 · 1000 Pa V= 326 ml= 0,326 l Katseandmete töötlus 5 Õhu maht kolvis normaaltingimustel: Õhu mass kolvis: mõhk = 1,29 · 0,299 = 0,386 g Kolvi ning korgi mass: m3= 143,20 0,386 = 142,8 g CO2 mass: = 143,35 142,8= 0,55 g CO2 suhtelise tihedus: Suhtelise tiheduse kaudu leian CO2 molaarmassi: M(CO2)= 1,42 · 29= 41,18 g/mol Süstemaatiline viga: = 41,18 44,0 = 2,82 Suhteline viga: %=
Töö eesmärk: Käesoleva laboratoorse töö eesmärk on terastala koormamisel tekkivate siirdete ja pingete võrdlemine arvutuslike väärtustega. Kasutatavad seadmed: Katsemasin Losenhausen 1923 Juhtimistarkvara CatmanEasy Kasutatavad katsematerjalid: Terastala (I-profiil) Katse metoodika: Terastala hakatakse koormama ning tarkvara ja katsemasina näitude põhjal määratakse siirded ja pinged. Saadud tulemusi võrreldatakse terastala arvutuslike tulemustega. Joonis 1 Katseandmete skeem Joonis nr. 1 Katseandmete skeem Moonete aegrida 400 300 270.48 200 202.8 136.8
Võrrelda erinevaid katsetatavaid materjale ning määrata nende võimalik kasutusala; 2. polümeersete omadustega materjalide katsetamisega survele ja võrrelda nende surve- ning tõmbetugevust; 3. metalsete omadustega materjalide katsetamisega löökpaindele, selgitada välja pingekontsentraatori ning katsetustemperatuuri mõju löögitugevusele. Kasutatud töövahendid: Kalkulaator, tõmbe- ja löökpaindeteim Katsetulemused: Praktikum mehaanilised omadused löögisitkuskatse katseandmete tabel Materjal Soone tüüp Purustustöö KU Katse temperatuur või KV, J Termotöödeldud V-soon 132 J Toatemperatuur teras c30 Termotöötlemata V-soon 300 J ei suutnud Toatemperatuur teras c30 täielikult purustada Kokkuvõte/järeldused: Termotöödeldud terase c30 löögisitkus oli 132 J. Termotöötlemata terast aga ei õnnestunud
TÖÖ ÜLESANNE JA EESMÄRK - Gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vaheliste seoste leidmine. - Gaaside saamine laboratooriumis. - Gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. SISSEJUHATUS Kasutatud valemid: Definitsioonid: - Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (P,T) ning sama ruumala (V) korral. - Boyle’i seadus: Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). - Gay Lussac’i seadus: Konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T). - Avogadro seadus: Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või vääris gaaside korral aatomeid). KASUTATUD MÕÕTESEADMED, TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: CO2 balloon, korgiga varustatud seisukolb (300 cm3) Ained: CO2 Mõõteseadmed: Te...
massi saavutamiseni. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega ja mõõtsin vee mahu mõõtesilindri abil. Katse sooritamise ajal fikseerisin õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 =139,40g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 139,56g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 319ml õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 101 250 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=139,40-0,387=139,013g m(CO2)=139,56-139,013=0,547g D= M(CO2)=29,0* 1,41=40,89g/mol = 40,89g/mol-44,0g/mol= -3,11 %= 32,29875 n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 40,89g/mol
250 cm3 . Mõõtsin segatud lahuse tiheduse areomeetriga. Katseandmed Mass segu C = 7,03 g Ruumala lahus = 250 ml = 0,25 l Mass lahusti (vesi) = 119 ml Lahuse tihedus = 1017 kg/m3 = 1,017 g/cm3 Mõõdetud tihedusest väiksem tihedus tabelist = 1,0161 g/cm3 Mõõdetud tihedusest suurem tihedus tabelist = 1,0197 g/cm3 Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ1 = 2,50 % Massiprotsent, mis vastab tihedusele ρ2 = 3,00 % Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs NaCl protsendiline sisaldus lahuses: 𝐶%2 − 𝐶%1 0,5% 𝐶% = 𝐶%1 + (𝜌 − 𝜌1 ) = 2,5% + ∗ 0,0009 = 2,625% 𝜌2 − 𝜌1 0,0036 𝑔/𝑐𝑚3 NaCl mass: 𝐶% 1,017𝑔 2,625%
massi saavutamiseni. Kolvi mahu määramiseks täitsin kolvi veega ja mõõtsin vee mahu mõõtesilindri abil. Katse sooritamise ajal fikseerisin õhutemperatuuri ja õhurõhu laboris. Katseandmed mass m1 (kolb + kork + õhk kolvis) m1 =142,57g mass m2 (kolb + kork + CO2 kolvis) m2 = 142,75g kolvi maht (õhu maht, CO2 maht) V = 328ml õhutemperatuur t° = 21°C õhurõhk P = 99,8 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs V0= m(CO2)=142,75-142,57=0,18g m(õhk)= 1,29g/dm3 * 0,3dm3=0,387g m3=142,57-0,387=142,183g m(CO2)=142,75-142,18=0,57g D= M(CO2)=29,0* 1,5=43,5g/mol = 43,5g/mol-44,0g/mol= -0,5 %= n(CO2)==0,01 mol M(CO2)= M= Kokkuvõte Katse eesmärgiks oli hinnata kui palju erineb katses mõõdetava süsinikdioksiidi molaarmass tegelikust molaarmassist, milleks on 44,0 g/mol. Katse põhjal tuli molaarmassiks esimese arvutuskäigu järgi 43,5g/mol
annaabi.ee 
