KATOLIIKLUS JA REFORMATSIOON EESTI VAIMULIKU ELU ARENDAJAD VÕI TAKISTAJAD KESKAJAL Nüüd ma hakkangi arutlema, et kas luterlus ja katoliiklus arendasid Eesti vaimulikku elu keskajal või ei arendanud. Keskajal tekkis katoliikluse kõrvale luterlus. Luterlus oli nagu katoliiklus ainult, et seal olid mõned olulisemad muudatused toimunud. Usu alal sidub luterlus üksnes Saksa kultuuriruumi, katoliiklus aga kõike Euroopas. Katoliiklus võimaldas ka pattu kahetseda, mida luterlus ei lubanud teha,mis oli ka inimeste jaoks hea asi, kuna jumalalt sai suhteliselt tihti andeks ja nad võisid uuesti seda teha. Luterluse ajal võid uskuda ükskõik millesse,lihtsalt ise tead, kas usud või mitte. Katoliikluses oli natuke tunda usu peale surumist . Luterluses oli vaba valik ja see ei teinud sind kohe paganaks . Katoliiklus tahtis inimesi uskuma panna millessegi. Luterlus tegi järelikult paremat tööd. Hariduse...
Katoliiklus ja reformatsioon Eesti vaimuelu arendajad või takistajad keskajal? Ristiusustamine algas Eestis 13. sajandil. 10.-11. sajandil võtsid ristiusu vastu nii Taani, Rootsi kui Venemaa. Sellega sattus Eesti kristlike riikide vahele. Kristlus ise jagunes 1054. aastal lõplikult katoliikluseks ja õigeusuks, mis komplitseeris Eesti seisundit veelgi. Luterlus hakkas levima 1520. aastatest. Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana; õigeusu ja protestantismi kõrval üks kolmest kristluse põhiharust. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate kultus. Reformatsioon oli usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lut...
Katoliiklus ja reformatsioon- eesti vaimuelu asendajate takistajad keskajal Keskajal üritati inimeste mitmeid uskusid peale suruda ja jõuga saada Eesti oma usu valdusesse. Peamiseks usuks oli luterlus ja katoliiklus. Aga sellel olid ka plussid ja miinused. Katoliikluse haridus oli kõikjal ladina keelne, aga samas oli see eestlastele võõrkeelne ja enamik inimesi ei saanud seda õppima minna, seega jäi hariduse omandamine inimestel tahaplaanile. Lutheri usu hariduse sai ainult Saksamaalt ja seega oli see väga raskesti kätte saadav. Aga see andis suure tõuke emakeelseks hariduseks. Seega oli inimestel valiku võimalust, aga kumbki polnud piisavalt hea. Katoliiklus ühendas tervet Euroopat ja Eesti oleks saanud olla ühtne ala koos euroopa riikidega. Aga inimestele jäi euroopa võõraks. Lutherlus ühendas saksakultuuri ja usk oli igale inimesel isiklik. Iga inimene leidis enda usu ise piiblist. Seega oli inimesel valikut ja luterlusest ei surutud...
Platon Platoni jaoks on tema keskmiste dialoogide põhjal õnne jaoks kesksel kohal vooruslik elu, mis tuleneb hinge harmooniast.. Hingel on kolm osa: mõistuslik, emotsionaalne ning instinktide osa. Õiglus nende puhul väljenduks iga osa funktsioonipärases toimimises: mõistus valitseb(tarkus), emotsioonid toetavad(julgus) ning instinktid on ohjeldatud(mõõdukus). Hilisemates dialoogides väidab ta, et vooruslik elu sünnib ilupüüdlusest ehk armastusest. Vastavalt ilupüüdlusele on seotud ka õnnelikkuse määr. Õnn peegeldub ka meie naudingutundes. Naudinguid on aga samuti erinevat sorti. Tõeliselt õnnelik saab olla see inimene, kes tunnetab (armastab) ilu. Platoni varasema arusaama kohaselt ei piisanud õnneks vaid vooruslikust elust, vaid selleks oli vaja ka väliseid hüvesid. Hilisemas eluetapis väitis ta, et õnn ongi võrdne voorusega ainult. Platon armastuse olemusest ning eri vormidest (Sokratese kõne Pidusöögis) Suurimaks raskuse...
Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte ü...
Filosoofia kordamismaterjal, kevad 2014 1. Sõna ,,filosoofia" mõiste Traditsiooniliselt tuletatud kreeka keele sõnadest 1) philein, phileo armastama 2) sophia tarkus 2. ,,philosophia" esmatarvitus? Pole väga selge umbes 5-4. Saj. E.m.a Herodotosel verb philosopheo Pythagoras ei olevat lubanud end targaks nimetada, sest see olla ainult jumalale kohane; tema olla ainult tarkusearmastaja. Sokrates, tarkusearmastaja, kes vastandas end sofistidele, kes pidasid end tarkadeks. Esimeseks filosoofiks peetakse Thalest (ca 624-ca 546 e.m.a) 3. Simo Blackburn, Oxfordi filosoofialeksikoni filosoofia määratlus ,,Distsipliin, mis uurib maailma kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus, tõestus, tõde jne. Filosoofia võtab uurimise alla mõisted, mille abil me maailmale läheneme." 4. Elmar Salumaa, Filosoofia ajalugu...
annaabi.ee 
