Tihti on võimalik ka linke hinnata ning lisada lühikirjeldusi. Märgendite järgi on hea linke kategoriseerida ning hiljem olulisi linke üles leida. Iga märgend moodustab omaette kategooria ning üks veebiviide võib kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid. Tavaliselt on igal märgendil ka oma uudistevoog, mis võimaldab kiiresti teada saada, kui on lisatud uus avalik link selle
rokkmuusika ja rock-muusika. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues's. 1960. aastatel tekkisid sulamzanrid folgi ja dzässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock'i piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock'i alazanreid nagu soft rock, blues rock, synth rock, progressive rock, psychedelic rock, garage rock, punk rock ja ka heavy metal. Tänapäeval on rock-muusikal väga suur hulk edasiarendusi ja alastiile, mille kategoriseerimiseks on erinevaid lahendusi. Depeche Mode Depeche Mode on inglise rockbänd, mis asutati Basildonis aastal 1980. See on üks edukamaid uue laine (new wave) ja uusromantilisi bände. 2006. aasta seisuga on bänd müünud maailmas umbes 91 miljonit helikandjat (56 miljonit albumit ning 35 miljonit singlit). Liikmed: Martin Gore (helilooja, vokaal, süntesaator, kitarr) · David Gahan (vokaal, helilooja alates 2005) · Andrew Fletcher (süntesaator)
väljendamine, arusaamine teiste tunnetest ja oskab reguleeriga oma tundeid. STRESS Psüühiline seisund kui inimene tajub/tunneb, et nõuded ületavad tema isiklikke ja sotsiaalseid ressursse, mida suudaks mobiliseerida, kasutusele võtta. Stress tuleb tundest, et ei suuda hakkama saada probleemidega, asju käsitleda, kuna nõudmised on liiga suured. · Stress on võimaluste ja ootuste suhe. Ei tunneta elujõudu, et hakkama saada. Stereotüübid Suhteliselt lihtne ja jäik instrument kategoriseerimiseks. Stereotüübid: rahvad, soolised. Tegelikult: · kategoriseeritaval ei pruugi olla omadusi, mis peaksid olema, näiteks, venelasel või eestlasel puuduvad neile omistatavad omadused. · liiga suur üldistus. Vananevad omadused, näiteks, eestlaste tööarmastus. · ebaõiglased järeldused, näiteks, blondide kohta.
Tänapäeval leitakse, et rass on sisutu mõiste, millega ei saa kirjeldada bioloogilisi või psühholoogilisi erinevusi inimeste vahel. „Rass“ ei ole bioloogiline tunnus. Mõte, et inimesed on “rasside” kaupa bioloogiliselt erinevad, hakkas koost lagunema juba 1960ndatel (nt. ameerika antropoloog Frank Livingstone´i tööd) ning inimgenoomi uurimused1 on näidanud, et inimestevahelised geneetilised erinevused on väikesed ning need ei anna alust inimeste kategoriseerimiseks rassideks. “Rass” on sotsiaalne konstruktsioon, mida kasutatakse veel ka tänapäeval (nt. sageli kasutatakse seda poliitilises võimuvõitluses) ning mis mõjutab inimestevahelist suhtlust. Rasside idee on tekkinud kahe peamise teguri mõjul, milleks on Euroopa koloniaalvallutused ja valgustusaja mõttemudelid. Euroopa koloniaalvallutustega tekkis vajadus maadehõivamise poliitikat õigustada. Idee, mille kohaselt üks rass oli loodud teist rassi teenima, sobis hästi nt. orjakaubanduse
Sotsiaalvõrgustikud Sotsiaalvõrgustikud koondavad suurel hulgal erinevate huvidega indiviide. Registreerudes sotsiaalvõrgustiku kasutajaks avaneb võimalus jagada oma mõtteid, huvisid ja tegevusi ning leida mõttekaaslasi. Kasutajatevaheline suhtlus toimub läbi kommentaaride, teadete ja kirjade kaudu. Olles sotsiaalvõrgustiku kasutaja, saab oma profiili täiendada fotode, audio- ja videoklippidega. Folksonoomia Folksonoomia on meetod sisu märgendamiseks ja kategoriseerimiseks koostöös loodud ja hallatud märksõnade abil. Folksonoomia puhul võib materjali avaldaja kasutada selleks vabalt valitud märksõnu. Kaks kõige tuntumat folksonoomial põhinevat rakendust on ilmselt fotoportaal Flickr ja ühisjärjehoidja Delicious. Esimene võimaldab kasutajatel üles laadida fotosid ning kirjeldada neid märksõnadega (ingl. k. tag), mis teistel fotosid leida aitavad. Kõik märksõnad töötavad
Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma Viitab suhetele objektide vahel objektidele Moodustamine Ebaregulaarselt Regulaarselt Tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütliselt Substantiiviklass nende süsteem on grammatiline süsteem, mida osad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiivklassid põhinevad tihti referentide omadustel, nagu sugu, elusus, kuju. Klasside eristamine: 1) substantiivile liituva afiksi abil, 2) kliitiku või NP koosseisu kuuluva sõna abil, 3) ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Muud substantiivklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal: 1) aine elusus, abstraktsed ja verbaalsubstantiivid, elutus, 2) kuju
ehk predikatiiv, määrus ehk adverbiaal, täiend ehk atribuut. 35. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. 36. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: · substantiivile liituva afiksi abil; · kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; · ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 37. Kääne, käändekategooria, semantiline roll
duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad põhinevad? Kuidas on võimalik neid markeerida? Substantiiviklasside süsteem on keeles väljenduv süsteem, mida kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Nad põhinevad referentide omadustel (kuju, sugu, elusus jt). Neid on võimalik markeerida afiksite ja kliitikute abil. Milline funktsioon on käändekategoorial? Käändekategooria peamine funktsioon on eristada grammatilisi funktsioone või semantilisi rolle. Millised on tavalisemad semantilised rollid? Tavalisemad semantilised rollid on agent, patsient, teema, saaja ja siht. Kuidas väljendub definiitsus? Definiitsus väljendub afiksite ja artiklite kasutamisel
Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: ·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria?????????????
Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: ·substantiivile liituva afiksi abil; ·kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ·ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria?????????????
tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes Suhteliselt lihtne ja jäik instrument kategoriseerimiseks. Stereotüübid: rahvad, soolised. Tegelikult: 1) kategoriseeritaval ei pruugi olla omadusi, mis peaksid olema, näiteks, venelasel või eestlasel puuduvad neile omistatavad omadused. 2)liiga suur üldistus. Vananevad omadused, näiteks, eestlaste tööarmastus. 3) ebaõiglased järeldused, näiteks, blondide kohta. 89. Fundamentaalne atributsiooni viga. Selle vea põhjused on isikus. 90. Milline teooria väidab, et karistus ei ole efektiivne käitumise muutja.
Referentsiaalsus Viitab reaalse maailma objektile Väljendab suhteid objektide vahel Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklass on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli referentide omadustel (sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas: substantiivile liituva afiksi abil; kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: la hija `the daughter' el hijo `the son' 47. Kääne, käändekategooria?????????????
50. Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles Grammatiseerumine on keele leksikaalsete üksuste arenemine grammatilisteks üksusteks ja grammatiliste üksuste arenemine veelgi grammatilisemateks üksusteks. (Nt ga, peale, kuna) 51. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: 1)substantiivile liituv afiks; 2)kliitik või mingi sõna; 3)ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 1) 2-20 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid;2) tavaliselt ei saa üks substantiiv
tajutav ta on. Vene k. eraldab seda käändesüsteemis Keeleteadustes räägitakse elususe hierarhiatest, kus ühes otsas inimene, teises elutu, markeeritakse substantiitvidest (erand navajo k - verbid) Eesti keeles - tema, ta ; see (teine oluline faktor tundub olevat konkreetsus, tajutavus) kas eesti kunst on üldse seda väärt, et teda demonsteeritakse. mul on iseseisev töö tehtud. kohvril on nurgas seistud. Substantiiviklass kasutatakse mõnes keeles nimisõnade kategoriseerimiseks seda võib markeerida liituv afiks / kliitik või sõna / ühilduv afiks verbil -korralikult substantiiviklasside süsteemil on üheks keeles järgmised omadused 1.kõige rohkem 20 klassi Yidiny k / kõige vähem 2 klassi (sugu), mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid 2.tavaliselt ei saa üks substsantiiv kuuluda mitmesse klassi 3. Sugu on levinud subtsantiiviklassina indoeuroopa keeltes. Jagatakse - kus mees / naissugu on põhjendatud ja teised, kus sugude jagunemine
Moodustamine Moodustatakse ebaregulaarselt Moodustatakse regulaarselt tõlgendamine Käsitletakse holistiliselt Käsitletakse analüütiliselt 46. Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse? Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeled kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klasse eristatakse kas - substantiivile liituva afiksi abil; - kliitiku abil või NP koosseisu kuuluva sõna abil; - ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. Substantiiviklassid Muud substantiiviklasside süsteemid kategoriseerivad substantiive nende referentide spetsiifiliste semantiliste omaduste põhjal
dat (a ülakomaga) 'just see) diet 'see siin (kuulaja lähedal)' duot 'too' dot 'too seal kaugemal' Substantiiviklassid · Subatantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõningad keeles kasutavad nimisõnade kategoriseerimiseks. Subtantiiviklasside põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). · Klasse eristatakse kas o Substantiivile luutuva afiksi abil o Kliitiku abil NP koosseisu kuuluva sõna abil o Ühilduvate afiksite abil verbil või NP koosseisu kuuluval moodustajal. · Tüüpiliseks näiteks on indoeuroopa keeltes levinud sugude süsteem. Hispaania k: o La hija 'the taughter' o El nijo 'the son'
t substantiivi või pronoomeniga väljendatud referente on kas üks või rohkem kui üks. Võimalik veel duaal ja triaal, lisaks paukaal. Näide: personaalpronoomen tema põhjasaami keeles (lisaks SG ja PL ka DU) Hierarhia SG < PL < DU < TR/PA Arvu ja elusushierarhia seosed Elusus on kategooria, mis märgib, kas nimisõna referent on elus ja kui tajutav ta on. Substantiiviklasside süsteem on grammatiline süsteem, mida mõnes keeles kasutatakse nimisõnade kategoriseerimiseks. Substantiiviklassid põhinevad sageli (vähemalt osaliselt) referentide omadustele (nt sugu, elusus, kuju). Klassi võib markeerida: substantiivile liituv afiks; kliitik või mingi sõna; ühilduv afiks verbil. ,,Korralikul" substantiiviklasside süsteemil ühes keeles on järgmised omadused: 220 klassi, mille vahel jagunevad kõik selle keele substantiivid; tavaliselt ei saa üks substantiiv kuuluda korraga mitmesse klassi;
Mõistete kujunemine võimaldab kognitiivset ökonoomiat mis tagab lihtsama juurdepääsu informatsioonile. Mõisted võimaldavad järelduste tegemist. Teadmiste organisatsioon Mille poolest erinevad tunnusteteooriad, tõenäosusteooriad ja seletusteooriad? Tunnusteooria – lähtutakse konkreetsetest objektidest, leitakse nende ühised omadused ja jäetakse kõrvale erinevused. Tõenäosusteooria – ükski tunnustest pole vajalik ega piisav kategoriseerimiseks. Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid. Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest. Siia kuuluvad ka prototüübiteooria ja näidisele tuginev lähenemine. Seletusteooria – seletusele/reeglitele tuginev lähenemine. Tähtsad on nii tunnused kui nendevahelised teooriad. Mõisteid seob omavahel seletuslik struktuur – eksisteerivad reeglid mille alusel jaotatakse asju kategooriatesse. Mõisted=dünaamilised.
- Defineerivad tunnused määravad mõiste tuuma ning on ühised kõigle mõiste alla kuuluvatele objektidele - Iseloomulikud tunnused näitavad kui tüüpiline vastav kategooria liige on Sarnasusele tuginevaid lähenemisi on 2: - Tõenäosuslik lähenemine nt prototüübiteooria - Näidisele tuginev lähenemine Tõenäosuslik lähenemine - Selle kohaselt pole ükski tunnustest vajalik ega piisav kategoriseerimiseks - Mõiste esitamisel kasutatakse tõenäosuslikke tunnuseid - Kategooriad koosnevad sarnaseid tunnuseid omavatest objektidest - Rosch ja Mevise teooria kohaselt jaotatakse mõisted kategooriatesse perekondliku sarnasuse alusel Prototüübiteooria - Prototüüp on kategooria abstraktsioon mille loomisel lähtutakse kategooria kõikidest liikmetest. Nende alusel kujundatakse ettekujutus sellest missugune on kategooria tüüpiline liige
· Kas andmeanalüüsi teed on määratletud? ,,Are the data analysis steps identified?" · Andmete ettevalmistus analüüsiks. ,,Is there evidence that the researcher has organized the data for analysis?" (Yin, 2003: 57) · Andmete ülevaatus. ,,Has the researcher reviewed the data generally to obtain a sense of the information?" · Kas koodisüsteem on arendatud teemade kategoriseerimiseks? ,,Has coding been used with the data? Have the codes been developed to form a description or identify themes?" · Kategooriate kategoriseerimine. ,,Are the themes interrelated to show higher level of analysis and abstratction?" · Andmete esitlusviisid (tabel jne.) ,,Are the ways that the data will be represented-such as in tabes, graphs, and figures-mentioned?" · Analüüsi interpreteerimise viisid
annaabi.ee 
