a) Retseptoorne ninaõõne ülemine osa b) Juhtiv osa I peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 8. Maitsmisanalüsaator a) Retseptoorne keele limaskestas b) Juhtiv osa VII ja IX peaajunärv c) Tsentraalne osa suuraju poolkerade sisepind 9. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid Nahas eristatakse kahte põhilist kihti: 1) Epidermis ehk marrasknahk a. sarvkiht surnud rakkude kiht b. kasvukiht mitmes kihis asetsevad elusad rakud 2) Pärisnahk sisaldab rohkesti kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude a. Näsakiht moodustab völispinnal tiilukesi näsasid, arvukalt vere- ja lümfisooni, närvilõpmed b. Võrkkiht rasu- ja higinäärmed, karvade juured 10. Naha retseptorid ... ehk sensoorsed närvilõpmed, mis võtavad vastu valu-, temperatuuri- ja puuteärritusi 1) Valuretseptorid a. Vabad närvilõpmed
Fifth level Marrasnahk - naha õhuke väliskiht (0.05-0,6 mm), kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Aeg-ajalt need eralduvad (nt peanahalt kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on seetõttu veniv, painduv ja sitke.
Kärjääriga piirneval aktiivse reservvaruga alal on põllumaa. Kaevandatava mäeeraldise piirides puuduvad rajatised, mida kaevandamine võib kahjustada (elektriliinid, sidekaablid, vee- või gaasitrassid) 2) Geoloogiline iseloomustus Kavandatud karjääri territooriumil paiknevad Alamsiluri Raikküla lademe Mõhküla ja Imavere kihistud, mis on kaetud Kvarternaarisetete kihiga. Ehituskivi lasund lasub 1,5 -5.7 m paksuse kattekihi all, mille keskmiseks paksuseks on 2,9 m s.h kasvukiht 0,3 m ja kaljukatend 0.6 m. Ülejäänud 2,0 m koosneb munakatega liivsavimoreenist ja karbonaatse rähaga lokaalmoreenist. Kasuliku kihi keskmine paksus on mäeeraldise äärealadel 10 m ja keskosas 6 m, keskmiselt 8 m. Kasuliku kihi väiksem paksus taotleva mäeeraldise keskosas on tingitud piirkonna dolokivi kulutatusest ja katendi paksuse suurenemisest sellel alal. Mõhküla kihistu ja Imavere kihid moodustavad mäeeraldise piires ühtse kompleksi, kus
05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekude ehk epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi - sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkihtkaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liiguvad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. Marrasnahas paiknevad värvi- ehk pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk ehk derma on marrasnaha all paiknev sidekoeline kiht, mis sisaldab elastseid kiude ning on
haistmismeel -- nina -- ülem. ninakarbikud, haistmisepiteel, - näärmed, haistmissibul, haistmisnärv maitsmismeel -- keel -- vall- (tagum. osa), leht- (küljed), seen- (ots, pind), niitnäsad (kompim.), maitsmispoorid, maitsmispungad, keele-neelunärv, vahenärv lihasmeel -- lihaskäävid (pikkus), Golgi kõõlusorgan (pinge) puute- ja temp.meel -- nahk -- epidermis - sarvkiht (surnud rakud), kasvukiht (uued rakud sarvkihti, melaniin); pärisnahk - näsakiht (papillaarkurrud - sõrmejäljed, vere-, lümfisooned, närvilõpmed), võrkkiht (rasu-, higinäärmed, karvanääpsud); nahaaluskude (rasvkude); valu- temp.-, puuteretsept. nägem.: valgus -> pupill -> lääts koond. valguse (ripslihased, sidemete lõtv. => kumerus) -> reetina (võrkkest) -- fovea - teravaima nägemise ala (ainult kolvikesed); kepikesed
stratum granulosum, ogakiht stratum spinosum ja basaalkiht stratum basale, mis on vastu basaalmembraani. Sarvkiht koosneb sarvestunud e. tuuma kaotanud rakkude kihtidest. Sarvkihi pindmised rakud vahetuvad pidevalt. Asemele nihkuvad alumised uued rakud. Samal ajal koguneb neisse väävlirikast valku keratiini. (Roosalu 2006 : 241). Epidermise uuenemine algab basaalkihist, kus toimub hulgaliselt mitoose. Edasi nihkuvad rakud ülespoole läbi oga-, ja sõmerkihi lõpetades sarvkihis. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest: ogakiht on 5-10 raku paksune. Tüvirakud sisaldavad keratiinfilamente, mis moodustavad keratiinfibrille. Keratiinid jaotatakse: I tüüpi (happelised) ja II tüüpi (neutraalsed-aluselised). Sõmerkihis on rakud eri suurusega ja sisaldavad keratohüaliinisõmeraid. Nendes nahapiirkondades, kus sarvkiht on õhuke, koosneb sõmerkiht 1-3 rakukihist, kuid peopesades ja jalataldadel 10 rakukihist. Basaalkihis asuvad melanotsüüdid
(hääl+väljanägemine) Närilistega võitlemine prügilas- mürgitamine Prügipõleng- prügi põleb ka seest (mitmeid kuid võib olla, ilma et keegi märkaks), raske elimineerida PRÜGILA LÄBILÕIGE GEOMEMBRAAN- veetihe kilekiht prügilas (savipõhjas) GEOTEKSTIIL- kile katta vildiga TRENAAZITORU- iga laine põhja paigaldada (siia peale tuleb prügi) Prügikiht katta kerge kattekihiga -> see omakorda kaetakse kile ja vildikihiga -> kattekiht ->kasvukiht Prügila põhi on laineline, et välja juhtida vett. Prügilagaas on kahjulik, sest ta on nn kasvuhoonegaas; on tuleohtlik; takistab prügila haljastamist, on ohtlik tervisele. Prügilagaas tekitab õhupuudust taimede juuretsoonis (gaas tõrjub H2 välja, hapnik tarbitakse), toksilisust, veepuudust. Prügilavesi- prügilademest välja nõrgunud nõrgvesi või prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. NÕRGVESI- prügilademest läbi nõrgunud reostunud vesi
Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde ning nahaaluskude.
vigastuste eest, varuainete talletamispaik Täites lihastevahelised vaod ja lohud, annab ta kehale tema iseloomuliku ilu (Peep Pree). 9 Naha tekised ehk DERIVAADID Küüned UNGUES * koosnevad keratiini sisaldavatest sarvestunud kettudest * küünekeha, küünejuur, kasvamispiirkond nende vahel * sarvkiht ja kasvukiht, mille rakud paljunevad - kasv 4 mm kuus Karvad PILI * niitjad jäigad sarvmoodustised, katavad suurt osa kehast * puuduvad peopesal, jalatallal, huulepunal, sugutilukul, eesnaha sisepinnal, rinnanibudel, väikestel häbememokkadel 1.PIKAD KARVAD: juuksed, habemed, vurrud, kaenlaaugu, suguelundite, Inimesel on 3 häbemekingu karvad karvkatet: 2.LÜHIKESED HARJASKARVAD: kulmud, ripsmed, ninasõõrmete, välise
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) b) Pärisnahk - naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed, karvade juurde
Tänapäeval on see asendatud NRM2 (New Rules of Measurement 2) kõitega, mis on edasiarendus. Tsiviilehituses eraldi väljaanne CESMM 4 (Civil Engineering SMM). Sisaldab endas nii kulude klassifikatsioonisüsteemi kui ka mõõtmisjuhiseid. See on aluseks tellija töömahuloendi (BoQ – Bill of Quantities) koostamiseks. Põhimõtteline hierarhiline struktuur: 1 tase E Pinnasetööd ja alused 2 tase E1 Väljakaevatav pinnas 3 tase E10 Kasvukiht Teise taseme alajaotusi on kokku üle 300 tk. CESMM4 klassifikatsioonisüsteem koosneb 26. esimese taseme alajaotusest: 9 Tabel 4.7. CESMM4 kulude liigitus 4.2.8.3. TALO – süsteem Tegu on Soome ehituskulude klassifikatsioonisüsteemiga TALO-70 - kasutati 1980-ndatel aastatel TALO-80 - kasutati 1990-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval
Pp põimuvate sõidukite osatähtsus (suhtarv); N kogu liiklussagedus põimumisalas, sa/h; n ühe sõidusuuna sõiduradade koguarv põimumisalas; L põimumisala pikkus, m. 40 11. RISTPROFIIL 41 12. LOAD JA KOOSKÕLASTUSED 42 43 13. MAHUARVUTUSED Kuna uus tee ehitatakse olemasolevale teele siis ärakooritav kasvukiht puudub. Kuna eeldame, et tee on sirge ja ühtlasel tasapinnal, siis tuleb terve tee mahu leidmiseks leida lihtsalt kahes osas ning ka nõlvade haljastamiseks kuluv pinnas on pikkettide lõikses sama kuna ka nõlvade pindala ei muutu: Algandmed: Tee laius: 7m Põikkalle: 2,5 Katendi paksus: 0,09m Peenarde laius: 1,5 m Peenarde põikkalle: 4% Maantee laius: 10m Muldkeha nõlvus: 1:6 Kasvukihi paksus muldkeha nõlval: 0,1m Taldmiku laius: 15,82m Maapinna kõrgus: 112m
05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on
05-0,6 mm), mis kujutab endast mitmekihilist kattekudet e epiteeli. Marrasknaha pealmise kihi-sarvkihi rakud on surnud ja täidetud vees lahustuva valguga (keratiin). Need rakud aeg-ajalt eralduvad (nt peanahalt kestenduvad rakud on kõõm). Sarvkiht kaitseb naha alumisi kihte kulumise eest. Sarvkihi all asub sõmerkiht, mis koosneb sõmeralistest lamedatest rakkudest, mis aeglaselt surevad ning nihkuvad ülespoole sarvkihti. Sõmerkihile järgneb kasvukiht, mis jaguneb ogakihiks ja basaalkihiks e Malphigi kihiks. Ogakiht koosneb elusatest rakkudest, mis liigubad sõmerkihi koosseisu sedamööda, kuidas basaalkihis rakud jagunevad. o Marrasnahas paiknevad värvi-e.pigmenditerakesed (pigment melaniin) kaitsevad organismi liigse päikesekiirguse eest. . o Karvad ja küüned on marrasknaha moodustised. · Pärisnahk on marrasnaha all paiknev sidekoeline kith, mis sisaldab elastseid kiude ning on
156.Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani → Trummiõõs, b) tuba auditiva → Kuulmetõri, c) meatus acusticus externus → Välimine kuulmekäik, d) membrana tympani → Trummikile 157.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Epidermis jääb pärisnaha peale. *Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. *Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. *Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole. *Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. 158."Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on
kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega) - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid
kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega) - alumine võrkkiht (asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude) Organid: pigmenditerakesed, rasvkude, higinääre, karvapüstitajalihas, karvanääps, rasunääre, kapillaarid, naha komperetseptorid 182. Nahas paiknevad retseptorid
posttsentraalkääru alaosa. 188) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust) Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka nahaaluskude.
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist 85 näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning
Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude, mis annavad nahale tugevuse ja elastsuse. Eristatakse pindmist näsakihti ja alumist võrkkihti. Näsakihis on arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega. Võrkkihis asuvad rasu ja higinäärmed ning asub ka
Tänapäeval on see asendatud NRM2 (New Rules of Measurement 2) kõitega, mis on edasiarendus. Tsiviilehituses eraldi väljaanne CESMM 4 (Civil Engineering SMM). Sisaldab endas nii kulude klassifikatsioonisüsteemi kui ka mõõtmisjuhiseid. See on aluseks tellija töömahuloendi (BoQ – Bill of Quantities) koostamiseks. Põhimõtteline hierarhiline struktuur: 1 tase E Pinnasetööd ja alused 2 tase E1 Väljakaevatav pinnas 3 tase E10 Kasvukiht Teise taseme alajaotusi on kokku üle 300 tk. CESMM4 klassifikatsioonisüsteem koosneb 26. esimese taseme alajaotusest: 9 Tabel 4.7. CESMM4 kulude liigitus 4.2.8.3. TALO – süsteem Tegu on Soome ehituskulude klassifikatsioonisüsteemiga TALO-70 - kasutati 1980-ndatel aastatel TALO-80 - kasutati 1990-ndatel aastatel ning laialdaselt ka tänapäeval
Teraapia: aktiivne jahutamine (jää / külm vesi). Oluline anatoomia ja füsioloogia → peatükk „Anatoomia ja füsioloogia alused“. Naha ehitus Nahk koosneb mitmest kihist. Eristatakse järgmisi kihte. Marrasknahk (epidermis) See koosneb kolmest osast: sarvkiht (0,2 µm – 1 mm). Selle ülesandeks on mehaaniline kaitse ning see on vaba veresoontest ja närvidest. Koosneb elututest rakkudest; sõmerkiht. Siin naharakud surevad ja muutuvad kõvaks (sarvestuvad); kasvukiht. Siin toimub sarvkihi rakkude järelkasvamine, siin paiknevad ka pigmendirakud, nakkuskaitserakud ja rõhuretseptorid. Pärisnahk (dermis, corium) Pärisnahas paiknevad naha juurde kuuluvad moodustised (sensorid, kapillaarid, näärmed, karvajuured jne). Eristatakse paljude verekapillaaridega näsakihti ja võrkkihti. Kollageenid ja elastsed kiud tagavad naha elastsuse. Alusnahk (subcutis) See koosneb lõdvast sidekoest ja rasvast ning kujutab endast liikuvat ühendust sügavamate
annaabi.ee 
