tegevusalal. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti ja näitekunsti ja filmikunsti.) Millised on ühised jooned kõrgkultuuride muusikas? (5): - muusika kujutas kõikides kultuurides maailmakorraldust - muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga - sagedased olid 5- ja 7- astmelised helilaadid - muusika oli kasvatusvahend; iga haritud isik oskas pilli mängida - tavaliselt oli muusika ühehäälne, esines juhuslikku mitmehäälsust - läbi muusika otsiti kontakti Jumala/surnud lähedaste/vaimudega - väepealikud kasutasid laulmist ning tantsimist hirmu ületamiseks - muusika on aegade algusest aidanud indiviidil leida sisemist rahu - muusika vahendab tundeid, armastust, äratab sümpaatiat = eneseväljendus - paljud pillid sarnased (lüüra, lauto, harf)
partnerit ja lähedasi austada. Sama oluline on mõista väärikuse ja austuse vajadust ka lastega suhtlemise puhul. Laps on samasugune partner, kellega saab asju arutada, kellel on oma arvamus, mida kuulata ja millega arvestada. Me ju eeldame, et täiskasvanud kuulavad üksteist ning vastastikuse lugupidamise aluseks on autoriteet. Miks siis ikkagi on meil nii palju inimesi, kes leiavad, et teatud olukordades on laste füüsiline karistamine mõistetav ning vajalik ja õigustatud kasvatusvahend. Täiskasvanute puhul me ju ei eelda, et võiks üksteisele vitsa anda. Võiksime ka lapsele oma soovid sõnades selgeks teha. Samuti võivad olla ka tänavalt suvalised inimesed väga halvaks eeskujuks. Näiteks, kui ema seisab koos lapsega ülekäiguraja juures ja püüab talle liiklusreegleid selgitada, et üle tee minnakse vaid rohelise tulega ja siis tuleb kusagilt üks täiskasvanu, kes ületab tee punase tulega. Mida peab laps tegema? Üks täiskasvanu räägib ühte juttu ja teine
ja miski inimlik pole mulle proosavormi tunnused. Romeo" võõras." Trüki-ja maalikunsti areng. Inglismaal draamakirjanduse õitseaeg. Klassitsism Prantsusmaa Prantsusmaa, Inglismaa. Antiiksüzeede kasutamine; kirjandus kui Moliere "Tartuffe" 17.saj Absolutistlik monarhia, kasvatusvahend; mõistuspärasus, reeglid. Descarte kodanlus. Eelnevast eeskuju Teravad kontrastid, dramaatilised võtmine, korra loomine. situatsioonid, äärmused, fantaasia. Itaali ja Barokk Hispaania, kuid Feodaalkord, katoliiklus. Paradoks ja konseptism, skeptism ja "Vaimuteravuse ja loovuse kunst"
Eesti kirjandus 1940ndail - Eesti kuulus NL-le. · Paguluses: Suits, Under, Visnapuu, Gailit, Ristikivi,Mälk. · Valitses Stalinism: kohustuslik sotsialistlik realism, kirjandus oli propaganda ja kuuleka rahva kasvatusvahend. · Kirjandus oli täielikult allutatud ideoloogilisele kontrollile. · Ajakiri VARAMU muutus VIISNURGAKS, veel LOOMING ja SIRP JA VASAR. · Sõja ajal kirjanduselu välja surnud. · Sel ajal oli kirjandus eestluse säilitajaks ja hingehaavade ravijaks. · Lugejad ootasid peamiselt põgenemis-, sõja- ja nostalgiaromaane. · Kirjandus Stalinit ülistav · Under- ,,Mureliku suuga" 1942 · Ristikivi ,,Rohtaed" 1942 · Gailit ,,Karge meri" 1944
tingimused on seejuures sobiv keskkond ja piisav aeg. Steinerpedagoogika eesmärgiks on lapse tervisliku arengu edendamine. See kajastub ühelt poolt selles, mida lastele õpetatakse, teisalt, kuidas seda tehakse. Kasvatus ja koolitus peaks hõlmama kogu isiksust, nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses mõtmesõnadeks eeskuju ja jäljendamine, seega ümbrus ja kasvatajad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. Tegevuste läbiviimist iseloomustab see, et pedagoog ei ,,organiseeri" lapsi tegutsema, vaid alustab ise millegi tegemist ning loob lastele võimaluse endaga liituda ja seda jäljendada. Väga oluliseks peetakse vaba mängu, kus lapsed saavad end tõeliselt välja elada. Steinerlasteaias pannakse suurt rõhku lapse meeleorganite kaitsele ja erinevate, kõrgkvaliteediliste meelekogemuste andmisele. Kasutatakse vaid elavat muusikat,
noodikiri oli vokaali ja instrumentaali jaoks eraldi muusikalised tööd filosoofidelt: Platon, Aristoteles, Pythagoras muusika kosmoloogia maailmakorraldus seos matemaatika ja astronoomiaga sakraalarvud 5 ja 7 helilaadid 5- ja 7-astmelised keelpillid, aukudega puhkpillid, löökpillid ühehäälne muusika, juhuslik mitmehäälsus burdoon, burdoonpillid: topeltaulos/topeltsalmei improvisatsioon kutselised muusikud naismuusikud ehk leviidid (templites) religioosne puhastus- ja kasvatusvahend lisaks rituaalidele rikaste meelelahutuseks Mesopotaamia. Sumerid esimesed tekstid tunti kvindiringi muusikaline tõendusmaterjal: pillid ikonograafia (pitserid) mõjutasid Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikat kirjutati savitahvlitele muusikapraktikast Mesopotaamia vallutajad: amoriidid, tähtsaim linn babülon assüürlased, pealinn ninive, nebukadnetsar ii teised: pärslased, Aleksander Suure sõjavägi, roomlased kultuuri järjepidevus: savitahvlid sumeri ja akkadi keeles
Laps hakkab vajama autoriteeti. Nendele lastele, kes on oma jäljendamistungile esimestel eluaastatel piisavalt toitu leidnud, ilmneb vajadus autoriteedi järele enesestmõistetavalt.(Vabaduskasvatus 1992) Jäljendamine on lapse põhiline õppimisviis (Tõugu & Soans 2005). Kuni seitsmeaastase lapse kasvatuses on kõige tähtsam eeskuju ja jäljendamine, keskkond, kus laps viibib ja inimesed, kes lapse läheduses tegutsevad. Täiskasvanu ise oma inimlike omaduste ja võimetega on tähtsaim kasvatusvahend. (Gustavson 2004) Waldorflasteaias on valmistehtut nii vähe kui võimaik. Loomulikult peab olema pliiatseid, pintsleid, kriite, värve ja voolimissavi ning muidugi ka ilusaid toole laudu ja lihtsaid kauni vormiga mänguasju. Eelkõige on aga vaja kive, teokarpe, igasuguseid puutükke, lustakaid oksakesi ja kände ning puutöökojast ülejäänud klotse. Väga tähtsad on ka riidelapid ja rätikud, vill ja lõng, papp ja puit. Oluline on kõik see, millest midagi ise kombineerida saab
Väga arendab sotsiaalseis oskusi vaba mäng grupis. 5. Laste meeli peab kaitsma. Lastele tuleb pakkuda ka vaikusehetki. 6. On vaja luua keskkond, mis võimaldaks praktiliste ja igapäevaste tegevuste läbiviimist nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi
väljendamine. Igat kriitikat hääle suhtes mõistetakse kergesti kogu isiku äratõukamisena: See on sobimatu ja mittevajalik. Selline kriitika viib selleni, et inimesed ei usalda enam laulda. Palju olulisem on laulmisel lusti ja rõõmu tugevdada. Kui laste hooldajad meelsasti laulavad, siis hakkavad ka lapsed vaimustunult laulma. ,,Kõige vanim ja ilusaim muusikaorgan, ogan, millele meie muusika ja meie olemasolu tänu võlgneb, on hääl." Richard Wagner HÄÄL ON KASVATUSVAHEND Kesksel kohal on kasvataja hääl. Intonatsioonikindlus ja ,,õigete" nootide tabamine ei ole siin nii olemuslku tähtsusega. Palju tähtsam on, et lastega õiges hääleulatuses lauldakse ja rõõmuga. Laste hääl, nagu kogu ülejänud kehagi, on kasvamises. Häälepaelad on veel lühikesed, helisevad kõrgemalt. Kui me tahame orgaanilisi asjaolusid arvestada, peame me laste tooni- ja hääleulatuses laulma. Lasteaialaste hääleulatus jääb f1 ja e2 vahele
Valmis peitub otsese tähenduse all teine, olulisem tähendus, mis selgub enamasti valmi lõpus olevast õpetusest ehk moraalist. Loomavalmide kaudu kujutatakse inimestevahelisi suhteid, inimeste nõrkusi ja pahesid. Valmi kodumaaks peetakse Idamaad. SATIIR- terav pilge isiku või ühiskonna pahede, nõrkuste ja puuduste aadressil. Satiirilist suhtumist võib leida juba rahvaluulet. Termini ja zanri loojaks peetakse rooma satiirikut Gaius Liciliust (2. saj eKr). 17. sajandil sai satiirist kasvatusvahend ja relv võitluses vaimupimeduse ja rumaluse vastu. HUUMOR- heatahtlik ja rõõmsameelne nali. Huumoris puudub terav pilge või hävitav väljanaermine. KLASSITSISTLIK KOMÖÖDIA MOLIERE (1622-1673) Ka klassitsistlik komöödia tuli kirjutada norme järgides. Ideaalsel kujul oli klassitsistlik komöödia 5 vaatuseline värssteos, milles oli meelelahutus tähendatud õpetlikkusega ja mis pidi aitama parandada ühiskonna kombeid.
2.2.1. Iraan, Aasia, India, Hiina. 2.3. Antiik 2.3.1. Vana-Kreeka , Vana-Rooma · Üldist muusikakultuurist · Muusika kujutab kõikides kultuurides maailmakorraldust (kosmoloogia). · Muusika on tihedalt seotud matemaatika ja astronoomiaga. · Sagedased olid 5- ja 7-astmelised helilaadid -> pillidel ka 5/7 sõrmeauku / keelt (maagilised fataalnumbrid). · Muusika oli religioosse puhastumise vahend + kasvatusvahend. Iga hariduselu pürgiv inimene oskas muusikat; pilli mängida. · . Tavaliselt oli muusika ühehäälne (juhuslik mitmehäälsus e heterofoonia (polnud selgeks õpitud)). Leviit templimuusik (naissoost) Burdoon muusikat pidev ühel toonil saatev saateheli. Vaid suuline (sõnadel vb ehk mingid rõhu- või pausimärgid). 3.6. Noodikiri oli olemas vaid antiik Vana-Kreekas. 3.7. Kõrgkultuurides olevad pillid olid sarnased, aga erineva nimetusega.
Ent tema lüüasaamine ei olnud täielik. Kartmatu rünnakuga kummutas ta nii mõnedki oma aja pühakspeetud valed. Rousseau püüd öelda tõtt enese ja ühiskonna kohta on meid seadnud silmitsi tõe relatiivse iseloomuga. Rousseau vabaduse kontseptsioon ei olnud anarhistlik, nagu tihti väidetakse. See isegi ei juhtinud anarhismi suunas. Rousseau' peamine eesmärk oli jõuda vabatahtliku allumiseni loodusseadustele. Vabadus ei olnud talle eesmärk, vaid kasvatusvahend. Samas oli vabadus tema jaoks lisaks kasvatuslikule ka filosoofiline kategooria, mis ilmselt tekitaski mitmeti mõistmist. 9 Kasutatud kirjandus 1. Jonathan Wolff - ,,Sissejuhatus poliitikafilosoofiasse" 2. http://en.wikipedia.org/wiki/Jean-Jacques_Rousseau 3. Jean-Jacques Rousseau "Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid" 4
(Aciermo, Resnik, & Kilpatrik, 1997). Lapsepõlv. Lapsepõlv on periood, mil suremuse tase on madal. Lastel on risk suurem saada tahtmatuid vigastusi, kuid nad on ohus ka vägivalla all. Vägivald lähtub nende vanematelt. Ajalooliselt on vanema võimukasutust oma laste alistamiseks peetud mitte ainult lubatavaks, vaid isegi vajalikuks. Veel käesoleva sajandi algul oli lapse füüsiline karistamine üldiselt aktsepteeritud kasvatusvahend. Praegu on paljudes maades füüsiline karistus keelatud, selle kahjulikest tagajärgedest on palju kirjutatud ka Eestis kuid võib ka lähtuda ühiskonna poolt. Vägivaldne käitumine põhjustab mitte ainult vigastusi, kuid ka arengu ülesannete täitmise kinnipidamist (lähisuhete formureerimine, probleemide lahandamise oskus, enda kui isiksuse nägemine, füüsiliste, kognitiivsete ja keeleoskuste arendamine). Vanemad maadlevad tihti siiski sisemiste vastuolude küüsis
See ei pidanud süvendama lastes julmust ja hävitama inimlikke tundeid, vaid kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete viha ja hirmu üle. Tõeliselt vapper inimene on alati rahulik, kuid teda ei saa kunagi miski tabada äkki ning miski ei suuda teda tasakaalustatud sisemisest rahuseisundist välja viia. Armastust, suuremeelsust, halastust, kaastunnet on alati peetud suurimateks voorusteks. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend, et saavutada säärane hingehelluse aste. Jaapanlastel kehtis väga detailselt läbimõeldud etikett, mis võimaldas õpetada noori, kuidas õigesti käituda seltskonnas ja sotsiaalses keskkonnas. Äärmise täpsusega õpetati ja õpiti, kuidas tuleb teisele inimesele kummarada, kuidas istuda, pöörduda. Lauakombed muutusid tõeliseks teaduseks. Kõlblusõpetus on sügavalt seotud viisakuse ja korraliku käitumisega. Pideva heade maneeride
Sõdurkuningas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust. Kodumaitse tekstiilimanufaktuuride edendamiseks keelas ta importkangaste kasutamise. Sõjaväe varustamiseks asutati ka relvamanufaktuure. Haridusalal pidas Friedrich Wilhelm I hädavajalikuks õpetada lugemisoskust, mis võimaldas inimestel ise süveneda piiblisse. 1717. keshtestati Preisi riigis üldine koolikohustus. Ellurakendamist takistas eelkõige koolmesitrite puudus. Õpetajatena kasutati allohvitsere ning peamine kasvatusvahend oli kepp. Sügavamate teadmise levikust Sõdurkuningas huvitatud ei olnud. 18. sajandil, mil paljude Euroopa riikide vaimuinimesi innustas valgustusideoloogia, pidid seda arvestama ka monarhid. Valgustatud valitseja oli ka Preisi kuningas Friedrich II (1740-1786), kes sai ajaloos tuntuks kui Vana Fritz. Ta suhtus eitavalt parlamenti ja teistesse esinduskogudesse ning arvas,et reforme peab läbi kunigas. Monarh ise toetus ametkonnale, kelleks olid kolm ülemsalanõunikku
Efektiivseks kasvatusvahendiks peeti näiteks ootamatut nälga või pikaajalist külma talumist. Lapsi sunniti hukkamisi pealt vaatama. See pidi kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete- hirmu ja viha üle. Et kasvatada halastust, oli noorte meeste nõutavaks ja armastatud harrastuseks musitseerimine. Eesmärgiks oli kasvatada hingehellust, rahustada sõjakust ning viia mõtted verest, vägivallast ja lahingust kaugemale. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend. Rituaalne enesetapp- seppuku_ oli üks kindel mõiste samurai kasvatuses. Selle sooritamine oli auasi. Talupoja kasvatuses rõhutati eelkõige töökuse tähtsust. Jaapani valitsev ladvik oli kindlalt veendunud hariduse tähtsuses. Kuna õppimine algas vara ja oli pikaajaline, kujundati lastes eelkõige vasallitruudust, ülemuste austamist, õpetati neile väärikust ja kombeid. Igale tüdrukule õpetati varakult, kuidas oma seisuse kohaselt käituda, kuidas riietuda, mida
Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. II. Tahtekasvatus Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!" Mis kord on keelatud, peab selleks ka jääma.Teine aste Kadugu ,,sa pead!", ,,sa peaksid!". Sõnad ,,sõnakuulmine", ,,käskimine" ja ,,kohustus" ei kuulu Émile'i sõnastikku. Mõisted moraalist ei ole lastele kohased, sest nad pole arusaadavad enne mõistuseiga. Ainuke mõjuv kasvatusvahend on vabadus, hästi korraldatud vabadus.Vabadust ei korraldata aga mitte loengute ega karistusega, vaid kogemustega. Laske tal kogeda põhjuse ja tagajärje seadust. Kolmas aste Me peame kasvandikku õpetama inimtegevust õigesti hindama, ilma eelarvamusteta. Émile peab oma sõltumatuse alal hoidma niipalju, kuipalju see üldse on ühiskonnas võimalik. Neljas aste ilmuvad tugevad ja õilsad jõud, mis seni uinusid. Need on: suguline tung ja tundmusilm. III. Seksuaalpedagoogika
KASVATUSSÜSTEEM INTELLEKTUAALNE HARIDUS *LASE LOODUSEL TEGUTSEDA *HOIA EEMALE KULTUURI KAHJULIK MÕJU *KÕNELDA AINULT TÕSISTE ASJADE JA TEGEVUSTE LÄBI *VAATLUS *ASJAD, MITTE SÕNAD *VAATLUS JA TEGEVUS SIDUDA TEINETEISEGA TAHTEKASVATUS *TEGUTSEDA TULEB LASTA AINULT LOODUSE TUNGIL *AIDATA AINULT VAJADUSE KORRAL *MIS ON KEELATUD, SEE NII PEAB KA JÄÄMA *“EI“ MORILISEERIVALE KASVATUSELE *MÕJUV KASVATUSVAHEND ON VABADUS *INIMTEGEVUSTE ÕIGE HINDAMINE *TOITA TULEB ENNAST OMA KÄTETÖÖGA SEKSUAALPEDAGOOGIKA *MITTE RUTATA *UUDISHIMU TAGASITÕRJUMINE *LUGUPIDAMINE SÜÜTUSE VASTU TUNDEKASVATUS *NÄIDAKE NOORTELE INIMKANNATUSI JA LASKE SEL TEEL NEILE KAASA ELADA *EELARVAMUSED ON EBAVOORUSE ALLIKAKS ESTEETILINE KASVATUS *TEATER, ESTEETILISE OTSUSTUSVÕIME KOHT *ILUKIRJANDUS *VÕÕRKEELED USULINE KASVATUS *LAPS EI OLE USULE KÜPS NAISE KASVATUS *NAINE ON LOODUD MEELDIMA JA ALISTUMA
kunst selline. 3. Kunstiteos kui idee/ideaali meeleline nähtumus kunst pakubki ideallpilte, kujutisi, regulatiive. · Tegid konkreetseid ettepanekuid kunstiteose kohta: kunst ei tohi kujutada abstraktset ja idealislikku vaid peab kujutama objektiivset tegelikkust · Sisuküsimusi hakati eelistama vormieksperimentidele · Kunst peab näitama ajaloo liikumapanevat jõudu töölisi ja talupoegi · Kunst on kasvatusvahend kunsti instrumentaliseerimise näide. Omas nõukogude liidus olulist rolli. Selle kaudu sai inimesi kasvatada, selle kaudu pidi sündima uus nõukogude inimene. · Vaata slaide! · Marksistliku esteetika edasiarendused L-Euroopas Lukasi, Brechti tööd. · Marksistlik esteetika Nõukogude Liidus sotsialistlik realism. · Marx võttis Hegelilt paljut üle, peeti mässavaks hegeliaaniks. · Paremhegeliaanid arvasid, et Hegelil oli olnud õigus, ning tema filosoofia kehtib ikka.
toetajaid. Kui aga laps ronib keelust hoolimata kõrge kivimüüri peale, siis ei saa me ometi ootama jääda loomulikku karistust - allakukkumist. Lapse elu hind ei tohiks olla üleastumise loomulikuks tagajärjeks! Karistuse eitajate arvates on karistus võõra tahte pealesurumine. Karistus põhineb hirmul, pedagoogilised abinõud peaksid aga olema positiivsed. Karistusega lõpeb pedagoogiline vahekord õpilase ja õpetaja, lapsevanema ja lapse vahel. Karistus on pidurdav kasvatusvahend Ometi on küllalt palju ka neid uurimusi, mis kinnitavad karistuse vajalikkust. Karistus väldib efektiivselt ebasoovitavat käitumist, väidab klassikaline pedagoogika. Clive Lewiselt (1998) leiame järgmise mõtte: oma sõprade ja laste suhtes oleme nõudlikud ning laseksime neil pigem palju kannatada kui olla õnnelikud põlastusväärsel või võõrastaval viisil. Õnnelikkust ükskõik mis tingimusel nõuame inimestele, kellest me põrmugi ei hooli.