3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. Kasumilävi (NÜ)=püsivkulud/piikasum ühe ühiku kohta=31200/210=148,57 Kasumilävi(MK)=püsivkulud/piikasumimäär=31200/0,31=100645 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. Müügikogus=(püsivkulud+sihtkasum)/ühiku piirkasum= (31200+9000)/210=191,43 tulumaksustamata=(püsivkulud+sihtkasum)/piirkasumimäär=(31200+9000)/0,31 =129677 2. AS Sula müüb aasta jooksul 8 000 lumelabidat hinnaga 20 tükk. Materjalikulud ühe toote kohta on 3,20 ja ülejäänud muutuvkulud ühe toote kohta on 6,40 . Püsivad juhtimiskulud on kuus 3 195 ja müügi ning turustuskulud 28 760 . Koosta 1 kuu
planeeritud järgmisel kuul müügi suurenemist 10%. Koosta eelarvestatud kasumiaruanne ja arvuta piirkasumimäär! 3. Arvuta AS Trapetsi kasumilävi nii naturaalühikutes kui ka müügikäibena. 4. Samuti soovib AS-i nõukogu saavutada sihtkasumiks 9 000. Arvuta sihtkasumi saavutamiseks vajalik müügikogus ning müügikäive - nii tulumaksustamata kui tulumaksustatud kasumina. 1. Lahenduskäik: Müügitulu = ühiku hind x kogus ; 680 x 250 = 170 000 Muutuvkulud = muutuvkulud ühe ühiku kohta x kogus ; 470 x 250 = 117 500 Ärikasum = müügihind x tegevusmaht ühiku muutuvkulud x tegevusmaht püsivkulud; 680 x 250 470 x 250 31 200 = 21 300 Piirkasum ühiku kohta = ühiku hind x muutuvkulu ühiku kohta = 680 470 = 210 Piirkasum kokku = 210 x 250 = 52 500 Kontrolli tegin valemiga ärikasum= piirkasum püsivkulu; 21 300 = x 31 200
Vara on kõik see, mis omab materiaalset substantsi. · Passiva poolel on vahendite allikad, on ainult paberil, näitab, kust tuli vara. · Aktiva = Passiva · Bilansitulemused alluvad muutustele. · Kasumiaruande funktsiooniks on võrrelda ettevõtte tulusid ja kulusid. · Kasum on ettevõtte tulemusliku hindamise alus. · Tulu on aruandeperioodi majanduslikud sissetulekud varade suurenemise või laienemise või kohustuste vähenemisest tuleneva omakapitali vormis (kasumina) v.a. aktsionäride sissemaksed omakapitali. · Kahekordne kirjeldamine on kokkuleppeline arvestusmetoodiline võte, mille järgi raamatupidamisarvestuses mingi majandustehing üheaegselt näidatakse nii debiteerival (,,ta võlgneb") kui ka krediteerival (,,ta usaldab") kirjel. Bilansimuutused · üks varakirje suureneb, teine väheneb - näiteks ettevõte ostab sularaha eest kaupa, raha väheneb, varu suureneb.
0,15/0,4= 0,375 *100% = 37,5%? Vastus avaldatakse protsentides. Ühiku piirkasum/piirkasumlikkus on tk (nt 15) ning piirkasum on kogusumma, nt 15 000. Piirkasumimäär arvutatakse : piirkasumi kogusumma / kogutulu Piirkasumit arvutatakse : müügitulu muutuvkulude kogusumma Kui ettevõtte tegevusvõimenduse tase on 5 ja ettevõte soovib saada 30% kasumikasvu siis müügitulu peab kasvama 6 % Tegevusvõimenduse aste = piirkasum / kasum (üldjuhul kasutame ärikasumit, aga tähistame niisama kasumina) Tegevusvõimendus on näitaja, mis arvutatakse püsivkulude osatähtsusena kogukuludes ning kajastab firma tegevusriski. Suure võimenduse korral toob müügikäibe väike langus kaasa suure languse ärikasumis, neil on suur piirkasumimäär ja kõrge kasumilävi. Tegevusvõimenduse aste on piirkasumi ja ärikasumi jagatis. Ohutusvaru väljendatuna rahas : oodatav müügitulu müügitulu kasumilävepunktis. Seega lõpuks alates kasumi saamise hetkest teenitud müügitulu on ohutusvaru.
valemiga: Ärikasumi tase= Ärikasum / Netokäive * 100 Antud näite põhjal võib järeldada, et nende kahe aasta jooksul, mis on vaatluseks võetud, ettevõte kasum käibeeurolt oli positiivne ja stabiilne. Omakapitali rentaablus Aasta 2011 2010 Omakapitali rentaablus 12,9% 13,7% Omakapitali rentaablus näitab, kui suurt tulu teenivad omanikud rahalt, mille nad on firmasse põhikapitalina paigutanud ja jaotamata kasumina jätnud. Kui see näitaja on pikaajaliselt madalam, kui sarnase riskiga teistes investeerimisvõimalustes (näiteks börsifirmad või panga deposiit), tuleks firmasse investeerimisest loobuda. Suhtarv sõltub sellest, kas planeeritakse dividendide maksmist või mitte. Kuna investeering põhikapitali (osa-või aktsiakapitali) on alati suurema riskiga kui laenuandmine, siis on otstarbekas suurem osa äritegevuseks vajalikust kapitalist laenata
suurust võib kohalik volikogu muuta, nii on nt maamaksuga. Edasi jagame: otsesed ja kaudsed maksud. Otseseid makse maksavad füüsilised isikud (FIE) ja juriidilised isikud. Füüsilise isiku tulumaks. Eestis koalitsioon lähtub reformierakonna ideoloogiast, võitleb otseste maksude vastu, neoliberalism, rohkem raha kätte inimesele ja ise kasutab kuidas tahab. Igal aastal tulumaksumäära vähendatakse. Juriidilise isiku ehk ettevõtte tulumaks on null, kui tulu ei võeta kasumina välja vaid investeeritakse tootmise laiendamisse. Välismaal sellist süsteemi pole. Probleem selles et pole kontrollmehhanismi, ei saa vahet teha tulude väljavõtmisel ja investeerimisel, teeb arvestamise keeruliseks. Ühesõnaga otsestel maksudel on vähenemise tendents. Riik peab selle aga tagasi saama kuskilt et investeerida haridusse jne, niisiis tuleb tõsta kaudseid makse. Käibemaks 18%. On olemas maksuvabastus, kõigilt käivetelt ei võeta 18%, nt kultuuriasjad 5%.
· kogemuste puudus, mida võimendab vajadus teha paljusid asju; · toote- ja turundusstrateegia puudumine (eelnevas kommenteeritud); · turu suuruse ülehindamine (st enese üle- ja konkurentide alahindamine); · käivitusaja alahindamine (on projekt oma spetsiifiliste tüüpriskidega; · suured käivituskulud on seotud eelnevaga ning seda võimendab maksimalism; · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja probleeme (rahanappust jm)); · raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) ja kulusid (nt transport jm); · juhtimisarvestuse 21. ORGANISATSIOONIVÄLISTE FINANTSEERIMISALLIKATE HULGAS VÕIB ERISTADA: · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. 22. VÄIKEETTEVÕTLUSE SPETSIIFILISED VORMID
4.6 Omakapitali kajastamine aruannetes Bilanss - Omakapital kajastatakse bilansis passivas ja selle suurenemine toimub kreeditis ja vähenemine deebetis. Kajastamine toimub kirjetel aktsiakapital nimiväärtuses, kohustuslik reservkapital, eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjumi ja aruandeaasta kasum/kahjumi ridadel. Vastavalt 2016 MAA-le on omakapital suurenenud üle 300 000€. Kasumiaruanne – KA-s on omakapital esitatud vaid osaliselt, seda aruandeaasta kasumina. Rahavoogude aruanne – RVA-s on omakapital esitatud samuti vaid osaliselt, seda kirjel ärikasum/kahjum. Omakapitali muutuste aruanne – on tähtsaim aruanne omakapitali arvestuses. Omakapitali muutuste aruandes tuuakse välja kõik aasta jooksul toimunud muutused omakapitali struktuuris, kaasa arvatud siis kui omakapitali väärtus jääb lõppkokkuvõttes samaks. 21 5. ARUANDED JA PERIOODI LÕPETAMISED
dividendidele), · varajase kasvu tagajärjed (tekitavad optimismi ja ka probleeme); · ettevõtte tegevusala on suure riskiga (nt kinnisvaraarendus). · raha käsitamine kasumina; · vale asukoht (mõjutab nii tulusid (klientide arvu) kui ka kulusid (nt VÄIKEETTEVÕTJATELE ON OLULINE on ka asjatundlik nõuanne -- transport jm); allikateks on raamatupidajad, tarbijad, pangad, juristid, äripartnerid, perekond, sõbrad, tarnijad, konsultandid, kohalikud (oma- ja riigi-)
Siia kuuluvad tootmise ja müügikulud, varade allahindlus, põhivara kulum, valuuta kahjum, makstud intressid ja dividendid ning muud kulud. Kuna Eestis ei rakendada ettevõtete tulude maksustamist, siis võib praktiliselt võrdsustada kasumi ja puhaskasumi. Kasum, mis jääb üle peale dividendide väljajagamist ja re- Ettevõtte rahandus 5 RP089 investeeringuid, kajastatakse jaotamata kasumina. Kasum küll näitab ettevõtte majandustegevuse tulemuslikkust kuid kasumit ei saa investeerida ega välja jagada. Rahavoogude aruanne tegemist on kõige noorema aruandega (seda enne kajastati lisades). See on ainuke aruanne, mis näitab tegelikku olukorda. Seda koostatakse kassapõhiselt. Rahaks loetakse kassas ja pangakontodel olevat raha ning pangahoiuseid. Veel on olemas rahaekvivalendid need on lühiajalised kõrge likviidsusega investeeringud,
D Bioloogilised varad (bilanss) K Kasum/ kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne) Bioloogiliste varade vähenemise korral tehakse kanne D Kasum/kahjum bioloogilistelt varadelt (kasumiaruanne) K Bioloogilised varad (bilanss) Põllumajandusliku toodangu õiglane väärtus selle esmasel arvelevõtmisel kajastatakse kasumiaruandes põllumajandusliku toodangu varude jääkide muutusena (Villems, 2007, lk 69). Kasum näidatakse bilansis varade suurenemisena ja kasumiaruandes kasumina, kahjum aga bilansis varade vähenemisena ja kasumiaruandes kahjumina (Siling & Lõokene, 2001, lk 52). Kasumit kajastatakse järgnevalt: D Põllumajanduslik toodang (bilanss) K Kasum põllumajandusliku toodangu tootmisest (kasumiaruanne) 18 Kahjumi korral kajastatakse seda järgnevalt: D Kahjum põllumajandusliku toodangu tootmisest (kasumiaruanne) K Põllumajanduslik toodang (bilanss)
säästude mobiliseerimisega ei tohiks probleeme tekkida. Tänapäeva kiire inflatsiooni olukorras teenivad kommertspangad põhjendamatut inflatsioonilist kasumit, kuna intressimäär, mida nad osapooltelt nõuavad, ei muutu ainult vastavalt juhtumile, vaid ka aja jooksul, samal ajal kui hoiustajatele makstav intressimäär püsib suhteliselt stabiilsena, ning pank saab kahe määra vahe endale kasumina. Inflatsioonilises olukorras saavad ärimehed üldiselt inflatsiooni pealt niivõrd palju kasu, et nende toodete või kaupade hinnad tõusevad väga kiiresti, suurendades kasumimarginaali hoolimata sellest, et kommertspangad nõuavad kõrgemat intressimäära. Intressivabas majanduses on kolme osapoole, nimelt hoiustajate, pankade ja pankadelt fonde saavate klientide vahel püsiv side, mis kõrvaldab kõigi osapoolte põhjendamatu eelisseisundi või ebasoodsa olukorra võimaluse.
Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid.
kohutuste suurenemine (tootmis- ja müügikulud, varade väärtuse allahindamine,põhivara kulud, intressi ja dividendi kulud, viivised). Kasumi arvelt võib ettevõte välja maksta dividende, esmalt makstakse eelisaktsiate dividendid seejärel puhaskasumi arvelt lihtaktsiate dividendid ning kui peale seda jääb ettevõttele veel kasumit kajastatakse seda omavahendite koosseisus bilansi passivas eelmiste perioodide jaotamata kasumina. 6 Rahavoogude aruanne on kõige noorem põhiaruanne. Koostatakse kassapõhiliselt- majandusthingud kajastatakse siis kui raha laekub või välja makstakse seega iseloomustab aruanne ettevõtte tegelikke rahavoogusid. Rahaks loetakse kassa ja pangakontodel olevat raha ning panga hoiuseid. Raha ekvivalentideks võivad olla lühiajalised ning kergelt
Tütarettevõtted konsolideeritakse alates nende omandamise kuupäevast kuni müügikuupäevani. Juhul kui ettevõte müüakse aruandeperioodi jooksul, kajastatakse konsolideeritud kasumiaruandes müüdud tütarettevõtte tulusid ja kulusid kuni müügipäevani. Vahet müügihinna ja tütarettevõtte netovara bilansilise väärtuse vahel kontserni bilansis (k.a firmaväärtus) müügikuupäeva seisuga kajastatakse kasumina (kahjumina) tütarettevõtte müügist (RTJ 11 § 75). Juhul kui ettevõttest müüakse teatud osa nii, et kaob kontroll, või kaob kontroll muudel põhjustel, lõpetatakse konsolideerimine. Allesjääva investeeringu osa bilansilist väärtust kontrolli kadumise kuupäeval loetakse tema uueks soetusmaksumuseks ning kajastatakse edasi kui tavalist investeeringut. Elimineerimine konsolideerimisel alustatakse elimineerimist alati kandega, kus vastastikku
kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finantskulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale ,,Aruandeaasta kasum" õige ja ilusa numbri, millise kajastad omakorda bilansis (noo, millisel real?) aruandeperioodi kasumina (kahjumina). Kasumiaruanne on alati bilansi juurde kuuluv osa, lahutada neid ei saa. Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile, raamatupidaja rollis olijatele, väga vajalikest numbrite kodudest ehk kontodest. Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks? Kuulnud oleme igasugustest kontodest, kokkupuuteid on olnud suhteliselt vähestel, vist. See, et Sinu
Lõppsaldo asub sellel poolel kus käive on suurem. Peale aktiva- ja passiva kontosid eristatakse: tulude ja kulude kontosid; kontrakontosid. Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod. See tähendab, et neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe). Tehingute kandmine tulude kontodele toimub nii nagu passiva kontodele ja tehingute kandmine kulude kontodele nii nagu aktiva kontodele. Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved”, näitab ostjate võlgnevuse üldsummast, ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid
· Passivakonto lõppsaldo = kreedit-algsaldo + kreeditkäive deebetkäive Veel kontosid · tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja on jooksvad kontod s.t. kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe) · kontrakontod reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot Kontraaktiva kontod reguleerivad aktiva kontode saldot Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga. · Sünteetiline konto kajastab infot kogumina, Ühe sünteetilise konto kohta avatakse mitmeid analüütilisi kontosid. · Analüütiline konto Sisaldab detailset infot
siis kui eriteadmisi hangivad ja administratiivset tööd teevad organisatsiooni erinevad allüksused. Tööandjad kannatavad avalikus sektoris sama ebasümmeetria käes nagu tööandjad erasektoris, sest põhiprobleem on sama mõlema pool. Samas on siin ka erinevusi. Esiteks ei saa mure efektiivsuse pärast olla avaliku sektori tööandja kõige esmaseks probleemiks. Erasektoris saab omanik, tööandja, peale kõigi maksete sooritamist tulu ülejäägi kasumina endale. See on väga otseseks stiimuliks järelvaataja rolli tõsiselt võtmisel. Samal ajal ei ole avalikus sektoris bürokraatia efektiivsus otseselt seotud poliitikute tuluga. Bürokraatia vähene efektiivsus võib pikemas perspektiivis viia valimistel kaotuseni, kuid huvigruppide eest seismine ja poliitika atraktiivne külg suurendavad ilmselt võimalust taasvalituks saada enam kui efektiivsuse suurendamiseks kasutusele võetud ranged meetmed bürokraatia ohjamisel. Kuna
annaabi.ee 
